Organismide lootejärgne areng Seda saab jagada kaheks: 1) otsene areng sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega 2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid. Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne
Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Vaegmoondeline areng- esineb putukatel, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid (rohutirtsudel) Tõene või väär Folliikul edastab toitaineid ovotsüüti õige Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Täismoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Õige vastusevariant Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a)23 b)26 c)43 d)46 Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b)profaasis c)metafaasis d) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d)tupes Seemerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Täida lünk. Inimese embrüogenees algab viljastumisega ja lõpeb sünniga
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
* Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm. Keha jahtumine ja lihaste kangestumine. 15. Ontogenees- on organismi areng viljastumisest surmani. * inimese seemnerakkudes on 23 kromosoomi.
......... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas................................................................................ 6 2.6 Munemine.................................................................................................. 6 3. Liigi levik ja arvukus........................................................................................ 7 4. Liigi ohutegurid...............................
Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote järgses arengus eristatakse noorjärku e. Juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärgu e. Generatiivset saadiumi. Juveniilne oragnism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil oraniseerituse tasemetel. Organismi vananemine on tingitud nii pärilikkusest kui ka keskonnategurites.
sugurakke. 15. Esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Kuna nende liikide munarakud on tunduvalt paremini kaitstud, siis on munarakkude arv tunduvalt väiksem. 16. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Selle käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. 17. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Seega läbitakse ainult muna, vastse ja valmiku staadiumi. Esineb rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. 18. Iga organismi individuaalne areng lõpeb surmaga. Loomadel eelneb sellele agoonia, mille vältel enamiku elundkondade talitlus küll jätkub kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurtuvad. Agoonia on iseloomlik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kui agoonias olevale inimesele ei
5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks
Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24. Täismoondega: liblikad Vaegmoondega: rohutirtsud, prussakad, lutikad 25. Organismi vananemine sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 26. Surm rakkude pöördumatu hävimine 27. Agoonia vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab
Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt. liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2) Sigimisvõimeline e. GENERATIIVNE STAADIUM 3) VANANEMIS STAADIUM, sellega kaasneb raukumine
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Bioloogia Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseviljastumine ühelt vanemalt Ristiviljastumine kahelt vanemalt Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu. Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Kas siis eoseliselt või vegatiivselt. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal. Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel. Eoskupardid eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim. Vegatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samb...
narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organimsmist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Nt prussakad, lutikad, rohutirtsud. Noorjärk eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand, mille käigus kujunevad välja vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigid erineva elueaga?
Töölised varustavad kolooniat toiduga ja hoolitsevad pesa eest. Tegelikult muretsevad toitu kõigest 5-10% töölistest. Hästitoidetud vastsetest arenevad viljakad isased ja emased putukad. Lendavaid parvi ei ole võimalik näha, paaritumine toimub pesas ja hoonete pragu-des. Iga sipelgaema muneb kuni 350 muna. Peale nädalast haudumist kooruvad jalutud vastsed, keda toidavad sipelgaemad ja kelle eest hoolitsevad töölised. Vastse areng kestab umbes kolm nädalat. Nukustaadium kestab umbes üheksa päeva. Kogu tsükkel munemisest täiskasvanuks saamiseni kestab 5 1/2 nädalat sõltuvalt temperatuurist. Tõrje. Vaaraosipelgas on raskesti tõrjutav ning ei allu enamikele tõrjevahenditele. Edukas vaaraosipelgatõrje nõuab pesade hävitamist mürgitamise teel, kas pritsides otseselt pessa või kasutades söötmürki pika aja vältel. Pesade pritsimist on raske teostada, sest need on tihti ligipääsmatutes kohtades
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite (selgrootutel). Eristatakse täismoondelist (munast väljub vastne, kes nukkub ja peale seda väljub valmik; putukad) ja vaegmoondelist (puudub nukustaadium, kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus; rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile
Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26 Linnud ja imetajad on enamasti pesahoidjad ja nad hoolitsevad kas lühemat või pikemat aega oma järglaste eest. Ülejäänud selgroogsed jätavad oma monad ja vastsed saatuse hoolde ehk nad on pesahülgajad.
Munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast koorunud putukas sarnane täiskasvanud putukaga, teda nimetatakse vastseks. Vastne moondub täiskasvanud putukaks ehk valmikuks alles pärast teatud arengujärkude läbimist. Tiibadega putukatel eristatakse kahte moondeliiki vaeg- ja täismoone. Vaegmoondega areng erineb sellepoolest täisarengust, et nendel putukatel jääb nukustaadium vahele. Tähtsus looduses Kuigi putukad on pisikesed, on nende ökoloogiline tähtsus looduses väga suur. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu. Putukad tolmeldavad õistaimi. Mitmete õistaimede õie ehitus on arenenud koos putukate arenguga. Nii on paljudel liikidel kujunenud kindel tolmeldaja. Putukad on ka toiduks paljudele suurematele loomadele. Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu.
viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Eristatakse täismoondelist ja vaegmoondelist aerngut. Täismoondelise arenguga on enamus putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ning mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vastsündinu erineb küll alguses kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus (putukatest arenevad vaegmoondega nt rohutirtsud, prussakad ja lutikad). Selgrootsetest arenevad moondeliselt kahepaiksed ja enamik kalaliike. Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes
Isegi vabaltelavad vastsed ehitavad endale nukkumise ajaks koja, mille paigutavad veekogu phja taimede vi kivide vahele. Kaasaskantava kojaga liigid täiustavad oma koda enne nukkumist, lisades selle külge kivikesi, et teda raskemaks muuta. Viimase etapina sulgeb vastne nii koja esimese kui tagumise ava, vesi pääseb kotta vaid läbi koja seintes olevate pooride. Ehmestiivaliste nukud on vabanukud, st et nende jalad ja muud jätked ei ole surutud keha ligi, vaid on selgesti eristatavad. Nukustaadium kestab harva kauem kui kaks nädalat. Arengu lpul närib nukk oma tugevate kääritaoliste lugadega koja seina läbi ja ronib jalgade ning seljal paiknevate ogade abil kojast välja. Vabas vees ujub nukk kiiresti pinnale, kasutades sudmiseks ennekike kesk-ja vähem eesjalgu (tagajalad on nukul liikumatud). Mnedel liikidel kooruvad valmikud varsti selle järel, kui nukk on pinnale judnud, enamikul liikidel aga peab nukk siiski veest välja ronima, enne kui valmik koorub. Enamik ehmestiivalisi
parasiidid(järvekarp) Bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents biotoobi suhtes (nt kullesed ja konnad); 2. Väheneb konkurents toiduobjekti suhtes (liblikaröövik toitub haljasmassist, valmik nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6. Arengu vältel toimub järk-järguline üleminek ja kohastumine uute elutingimustega. Nt ainevahetus kullesel ja konnal kullese arengu algul eritub NH 3, arengu lõpu poole aga kusiaine kujul. 7. Võib kindlustada järgmised muutused:
Näiteid organismidest, kes nii arenevad. putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (rohutirts, vähid, kalad, lutikas) 11. Täismoone: millistest etappidest koosneb? Näiteid organismidest, kes nii arenevad.. teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne nukk valmik. Vaegmoondest erineb täismoone selle tõttu, et seal puudub nukustaadium. (liblikalised, kahetiivalised, mardikalised) 12. Mesilaste ja herilaste ühiseid elulisi tunnuseid. 13. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Oska nimetada. taastumatud energiaallikad on fossiilsed kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta, gaas ja turvas.(energiaallikad, mille kasutamine toob kaasa nende ammendumise) Taastuvad: päikeseenergia, vesi, tuul, puit ja muu biomass.(energiaallikas, mille kasutamine ei too kaasa nende ammendumist
kaelkirjak); Moondeline areng - Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik). 33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna Vastne Nukk Valmik. Nt liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) arengus on nukustaadium, kuid vaegmoondelises (Muna Vastne Valmik. Nt. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) arengus mitte. 34) Millised tegurid mõjutavad organismi vananemist? Päevitamine, Haigused, Toitainete vaegus, Kehavõõraste ainete kuhjumine, Rakkude jagunemisvõime langus. 35) Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid. 36) Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kaua see kestab? (Kestab 5-7 minutit)
KONTROLLTÖÖ: ONTOGENEES 1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks ...
vahestaadiumite. TÄISMOONDELINE areng 5 · muna vastne nukk · nukk elutegevus puudub, ümbritsetud tiheda kestaga, muutused toimuvad selle sees ja üle elatakse ebasobivad keskkonnatingimused · nukust väljub valmik VAEGMOONDELINE areng · vahele jääb nukustaadium · kõik muutused toimuvad järkjärgult aktiivse elutegevuse käigus Lootejärgse arengu peamised etapid · noorjärk ehk juveniilne staadium · algab organismi sünniga ja lõpeb sigimisvõime saabumisega · organism kasvab; elundkondade talitus ning käitumine ja kombed täiustuvad · sigimisvõimeline ehk generatiivne staadium · vananemisperiood Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel
emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles TÄISMOONDEGA ARENG - Täismoondega arengu etapid: Omane enamusele putukatest (nt liblikatele). Röövik, kes meenutab ussikest. Aktiivne elutegevus puudub, ebasobivate tingimuste jaoks. Valmis putukas valmik nukk muna vastne VAEGMOONDEGA ARENG - Vaegmoondega arengu etapid: muna, vastne, valmik Nukustaadium jääb vahele! Omane rohutirtsu-dele, kiilidele, prussa-katele ja lutikatele. Valmis munev putukas valmik Vastne e larv muna OTSENE ARENG - Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Omane roomajatele, lindudele ja imetajatele. vastsündinu täiskasvanud OTSENE ARENG - Arengu esimest perioodi kuni sigimisvõime saabumiseni nimetatakse noorjärguks e juveniilseks staadiumiks. Sugutunnuste väljakujunemisega jõuab organism sigimisvõimelisse elujärku
ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu
Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Täismoondega- mardikad, liblikad, kärbsed (mardikavastne on tõuk, liblikavastne on röövik, kärbsevastne on vaglad), veel kirbud, sipelgad, mesilased. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1.) väheneb konkurents elupaigale (kulles ja konn), toidule. 2.) moondega areng soodustab levikut (karbid ise on paigal, vastsed aga ujuvad ja parasiteerivad kaladel). 3.) moondega areng võimaldab pikendada eluiga (ühepäevikulised- elavad mõned päevad, vastsed elavad aga mitmeid aastaid), mardikate nukustaadium võimaldab elada üle talve. Tavaliselt moondega arengu käigus ehitus ja elutegevus muutub keerulisemaks. Teatud juhtudel on ka teistpidi (mudakuklane). Riigieksami küsimused: Erinevate arenguskeemide täitmine. Nimetage kolm eelist, mida annab moondega areng. Selgroogsete klassid ja arengu alusel jagama kaheks (otseselt ja moondega arenevad). Vananemine algab viljastamise hetkest. Vananemise põhjused: sisemised 1.) mutatsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
