; 3. Nõrede eritamine (Närvi-epiteel); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist (ripsepiteel). · Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine. · Koe tüüp: Sidekude · Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude)
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum)
vitamiine Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritud (tiamiin) täisteratooted, ainevahetus, rühma väsimus, süsivesikutega sealiha, kala, energia tootmine, vitamiinid, depressioon, liialdamine, maks närvikude vitamiin C söögiisu langus alkohol, kohv, suitsetamine, stress Vitamiin B2 1,7 mg Limaskest, Vitamiinid A ja Kasvu Alkohol, kohv,
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained.
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained.
Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond. 7.närvisüsteem- kehanärvisüst( pea ja seljaaju) , piirdenärvisüst närvid. 8.sisenõresüsteem. 9.sigimiselundkond.
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8
Iga rakk saab paljuneda üksnes olemasolevast rakust, mis tähendab, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil lõigatakse uuritavast esemest õhukesed lõigud.Radioaktiivsete isotoopide mõjul uuritakse rakus toimuvaid keemilisi protsesse. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning see avastati 17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest,
olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3
Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne komponent Vitamiin B1 Süsivesikute Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude Vitamiin B2 Limaskest, Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise riboflaviin rakuhingamine, vähenemine, silmade valgustundlikkus normaalne kasv Vitamiin B6 Terved punalibled, Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, püridoksiin igemed, veresooned, kaalukaotus keskne roll aminohapete
Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Sai kirjeldada väga peeneid rakustruktuure, samuti avastati uusi struktuure. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti.
Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonna, näiteks seedeelundkond. Elundkonnad kokku moodustavad aga talitleva organismi. Epiteelkude jaguneb kaheks: pinna- ja näärmeepiteeliks. Iseloomulik on rakkude tihedalt kõrvuti paiknemine. Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Leidub
jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem o primaadid (esikloomalised) imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud).
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada
Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritu (tiamiin) täisteratooted ainevahetus, rühma väsimus, d , sealiha, energia vitamiinid, depressioon, süsivesikut kala, maks tootmine, vitamiin C söögiisu langus ega närvikude liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamin e, stress
kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad
Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus Loed on ühesuguse ehituse ja talitlusega, raku ja raku vaheliste ainete kogumikk. Epiteelkude Kattekude lihaskude Sidekude, kohev sidekude Närvikude Kõhrkude Luu koed Kude- ühesuguse ehituse ja talitusega , raku ja raku vahelise ainete kogumik Veri vere- ja lümfiringeelundid on tihedalt seatud Lihaskoed Vöötlihas Silelihas Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihased Närvikude Peaaju, väikeaju Närvid
saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot
Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel 3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3
elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed:
Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese · Luukude täidab organismi kehamassist tavaliselt 40-50%. tugifunktsiooni. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Närvikude · Skeletilihased kinnituvad · Närvikoe rakud suudavad vastu köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja · Südamelihaskoerakud on salvestada. võimelised genereerima ja
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp
organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ruumi; seob naha teiste organite külge; (veri) transpordib aineid; (rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa; Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem;
Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Silelihaskude - Vooderdab organismi siseelundeid (sooni, soolt, magu). Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse
eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Luukude, rasvkude ja veri Lihaskude – rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müogibrille(aitab raku mõõtmeid muuta). Eristatakse (silelihaskudet, võõtlihaskudet ja südamelihaskudet). Närvikude – rakud on varustatud pikkade jätketega. Närvikude võtab vastu ja annab edasi infot mis keha saab nt väliskeskkonnast. 4. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? V: Tsütoloogia ning muu teadus arenes väga kiiresti edasi. Sai uurida rakke veelgi lähemalt ning koguni rakuorganelle. 5. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. V: Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles
Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel. Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on
10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine rasestumisvastased tabletid, raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk Vitamiin B1 (tiamiin) 1,4 mg -täisteratooted, sealiha, kala, maks Süsivesikute ainevahetus, energia tootmine, närvikude Teised B-rühma vitamiinid, vitamiin C Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus Rafineeritud süsivesikutega liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamine, stress Vitamiin B2 (riboflaviin) 1,7 mg -täisteratooted, õllepärm, maks, munad, liha Limaskest, rakuhingamine, normaalne kasv Vitamiinid A ja B1, niatsiin Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise vähenemine, silmade valgustundlikkus
(nt toiduotsing, minnakse ühest kohast kodust päeva lõpus, minnakse sinna tagasi) 3.Neoteenia inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps). 4.Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju ; piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel. Toimub adrenaliini kaudu, mis tekib neerupealsetes ja kiirendab südametööd. 5. Koed Koed koe moodustavad ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud. (juhukude, põhikude, kattekude) 1)Kattekude e epiteelkude rakud on geomeetrilised, paiknevad kihis, eluiga on lühike, kiire taastumisvõime. 2)Lihaskude: 1
hoolitsust pikas lapseeas · Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest · Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates 4. Inimese rakk, koed, elundkonnad Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid.
Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süsteem, mis suudab oma talitlust ise reguleerida. Tuleb oma talitluse juhtimisega iseseisvalt toime, ei vaja kõrvalist abi. Nt Hingamise juhtimiseks ei ole vaja aparaati. Kui normaalne regulatsioon on häiritud, võib kasutada kunstlikku abi. Nt südamestimulaator Kestvaks eksisteerimiseks vajalikud tingimised: Hapniku olemasolu
Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüpi (õp. lk. 41) - närvikude - sidekude - lihaskude - kattekude (epiteelkude) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude suurus - väikseim üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - suurim rakk on jaanalinnumuna ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Miks me ei näe palja silmaga inimese vöötlihasrakke (30cm pikad) - kuna nad on imepeenikesed
, kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südamelihaskude asuvad südames, lihased töötavad automaatselt ja ei allu tahtele. 3)silelihaskude asuvad veresoonte ja õõnes elundite seintes, ei allu tahtele. 4
rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud.
Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste
· Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi: Närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) · Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga, et palja silmada me seda ei näe. Rakk kude elund - elundkond Kordamine kontrolltööks Tsütoloogia ehk rakuteooria uurib rakku. Sõnasta rakuteooria kolm põhiseisukohta.
rõngasussidel ja osaliselt limustel. • Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Südamelihased töötavad rütmiliselt kuni looma surmani. Südamelihased on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab terve süda alati täie jõuga. Närvikude Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehkneuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt
pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.
rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud.
-mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia.
rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagunemist Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem
(lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, närvisüsteem, meeleelundid, sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kol...
· Kude on sarnase ehituse,talituse ja päritoluga rakkude rühm. · Elund ehk organ on kehaosa,mis on kindla asendi ja ehitusega. · Elunkond ehk organsüsteem on ühiseid ülesandeid täitvate elundite süsteem. · Lihaskude-rakud on pikad,kitsad, kokkutõmbevõimelised.- vöötlihaskude,südamelihaskude,silelihaskude. · Epiteelkude-rakud tihedalt üksteise kürval, rakuvaheaiet vähe.-keha katmine ja kehaõõnte vooderdamine. · Närvikude-koosneb närvirakkudest-ärrituste vastuvõtmine. · Sidekude-rakud paiknevad haiusalt rakuvaheainet on palju.- luukude,kõhrkude,rasvkude,veri.-organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Loomarakk Taimerakk
annaabi.ee 
