11.09.14
Madis
Ernits I
Sissejuhatus§1 Riigiõigus Riigiõigus
kui juriidiline
distsipliin - uurib, mis on positiivse õigusega
kästud, keelatud või lubatud.
Positiivne
õigus- kirjapandud õigus
Ülepositiivne
õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal
Riigiõigus
kui avaliku õiguse distsipliin
Õigussuhe - nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine
Norm
Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik
Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu
Teooriad (H. Maurer , haldusõigus , §3 äärenr. 12-...)-
Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole.
Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe.
Subjektiteooria - Määratleb avaliku õiguse, kuhu kuuluvad need normid, mis kohustavad või õigustavad vm avaliku võimu kandjat , nt riiki.
Modifitseeritud subjektiteooria- avalikuse õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist.
Mõisted
Konstitusiooniõigus-
sisaldab ka sotsioloogiliset aspekti st hõlmab ka põhiseadusliku
tegelikkuse
Põhiseadusõigus-
käsitleb ainult põhiseadust
www. riigiteataja .ee
www.riigikogu.ee
-seaduste seletuskirjad
www. riigikohus .ee
– põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid
www. digar .ee
/ www.bie.nlib.ee
– juriidiline kirjandus
www. juridica .ee
www.just.ee/10716
-PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne
www.curia.eu
– Euroopa kohtu otsused
www.eurlex.europa.eu
§2
Eesti Vabariik
Teooriad
riigi mõistest:
1)
I. Kant - Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all
2)
G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium , rahvas ja võim
3)
Riik kui juriidiline isik
4)
H. Kelsen - Riik on õiguskord
5)
H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt
korraldatud tegutsemisüksus st
riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised
6)
K. Schmitt- Riik kui korravõim
7)
Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud
üksus
Riigi
mõisted
Riik
on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile.
Empiiriline mõiste e kolme elemendi õpetus- territoorium (oma Maa pinnast, mis on piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole)
Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik ( abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust)
Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon.
Riik
kui teaduse ese
Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid , demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks.
Poliitiline sotsiaalteadus- empiiriline distsipliin; uurib, mida inimesed arvavad , uurimismeetod on põhiliselt arvamusküsitlused.
Riigifilosoofia- küsimus „Miks riik?
Riigiõigusõpetus e riigiõigusdogmaatika- uurtakse etteantud küsimusi , mis on ära otsustatud põhiseadusega, ülesandeks on välja selgitada nende otsuste tähenduses
1. empiiriline- analüütiline dimensioon - abstraktne käsk /luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine
2. analüütiline- juriidilise probleemi loogiline analüüs
3. normatiivne dimensioon- sõnastame normi, juriidiline hinnang on ühtlasi ka väärtushinnang
Territoorium
EV
territoorium on PS sätestatud §122
Eestil
piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping - EV ja Vene Föderatsiooni
vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati
sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult
tagasi. 2012 sügisel tõusis leping kiiresti päevakorda, moodustati töögrupp , töötati lepingu teksti kallal, oktoobris anti Vene
välisministeeriumile korraldus leping allkirjastada, 18.01.2014
allkirjastasid riikide välisministrid piirilepingu.
Lex posterior derogat legi priori- hilisem seadus tühistab varasemad
seadused
Maismaapiir
on sätestatud Tartu Rahulepinguga
EV
ja Läti Vabariigi- vahelise riigipiiri taastamise leping, aastast
20.03.1992
Juriidiliselt
kehtib maismaapiir maa alla tuumani, füüsiliselt kehtib nii kaugele
kui tehniliste lahenduste kaasabil on võilmaik minna
Merealapiir-
sätestatud merealapiiride seaduses
Territoriaalmere
laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite
laskekaugus).
Eesti
merepiiriks on territoriaalmere välispiir
Lepingud ,
mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline
leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja
Läänemeres 18.07.1996
Õhupiir-
määratud rahvusvaheliste lepingutega
Õhupiir
külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri
piirini (u 20 km)
Majandusvöönd -
väljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala,
sellegipoolets on EV majandusvööndi üle suveräänõigused.
Majandusvööndi
puhul on olemas eraldi kokkulepped:
Soome
ja EV vahel, Eesti-Soome-Rootsi, Eesti-Läti- Rootsi, Eesti- Rootsi.
Riigivõim
Suveräänsus kui riikluse tunnus
Jean
Bodin (16.saj)- Suveräänsus on absoluutne kõrgeim pädevus teha
otsuseid ja anda käske
Johannes
Altusius- Suveräänsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale
ülesandeks teostada riigivõimu , kuid rahval on õigus see võim
ära võtta.
Suveräänsus-
riigi iseseisvus teistest riikidest, riigi õigus oma ülesanded ja
eesmärgid ise määrata, riigi õigus kasutada oma eesmärkide
saavutamiseks piiramatult ressursse...
VIIMASE
SÕNA ÕIGUS
Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12
EV
kontinuiteet
Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992
PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine
Euroopa
inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi
Eesti
Vabariik Euroopa Liidus
Eesti
on 01.05.2004 alates EL liige
01.01.2011
tuli kasutusele euro
Kuulub Schengeni viisaruumi
Täna
kehtivad EL aluslepingud :
ELL-
Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992
ELTL -
Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957
HARTA-
Euroopa põhiõigused
Põhiseadust
tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides
lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse
üksikuid sätteid muuta
EV PÕHISEADUS
Põhiseaduse
mõiste
Empiiriline- konstitutsioon , mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse
Normatiivne-
normide kogum
vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks , antud autoriteedi poolt
sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised
PS
tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus , moraalne
sisu, ülimuslikksu
Põhiseaduse
teooriad
Kelsen-
Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa
tuleneda peandumine (kohustuse järgimine ) ja vastupidi, selleks et
saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme.
Nt.
tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta
Scmidt- põhiseadus on põhivalik
Smend-
1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib
ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda
2)
Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab
ühiskonnaelu
Põhiseadus
kui ühiskondlik leping
Põhiseaduse
struktuur
Preambul-
sissejuhatus
I
Üldsätted
II
Põhiõigused, vabadused ja kohustused
III
Rahvas
IV
Riigikogu
V
Vabariigi president
VI
Vabariigi valitsus
VII Seadusandlus
VIII Rahandus ja riigieelarve
IX
Välissuhted ja välislepingud
X Riigikaitse
XI
Riigikontroll
XII Õiguskantsler
XIII
Kohus
XIV
Kohalik omavalitsus
XV
Põhiseaduse muutmine
Põhiseaduse rakendamise seadsus
Põhiseaduse
täitmise seadus
Õigusnormi hierarhia
Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab
madalama õigusnormi
Mida
raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias .
I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus
II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus
Seadused PS §104 lg2 mõttes
Lihtseadus
Valitsuse määrused (PS §87 p6)
Ministri määrused (PS §94 lg2)
Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused
Kohaliku omavalitsuse valitsuse määrused
Halduse individuaalakt
Põhiseaduse
muutmine
Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president)
Muutmise viisid:
- Rahvahääletus - (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60% häälteenamus (61 liiget), referendum toimub kõige varem 3 kuu pärast
- Riigikogu 2 järjestikust koosseisu- (§165) vajalik riigikogu kooseisu enamus esimesel lugemisel (51 häält) ja teisel lugemisel 61 häälteenamus
- Kiireloomulisena- (§166+ PSRS §3 lg6) 4 korda rohkem kui vastuhääli, PS muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (68)
Põhiseaduse
areng
25.02.2003- Kiireloomuline muutmine §156 lg1, jõustus 17.10.2005
14.09.2003- Rahvahääletusel muudeti PSTS
20.02.2007/12.04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“
06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8
Põhiseaduse
tõlgendamine
Tõlgendamise
mõiste
Kõige laiemas mõistes tõlgendamine largissimo sensu (kõige laiem)- arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades võimet, siduda esemega mõte
Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest
Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust
Tõlgendamisega
on õigusteadust kõige
rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny
Grammatiline
Loogiline
Ajalooline
Süstemaatiline
Tänapäevased voolud
Toopika - pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda
Hermeneutika - põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni
Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus
Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub
Tõlgendamise
koht
Internne ja eksternne õigustamine- süllogism
Õigusmõistete struktuur
- Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus)
- Ebatäpsus
- Evaluatiivne avaldus
Tõlgendaminse
argumendid
RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06
Lingvistilised argumendid
Geneetilised argumendid
Süstemaatilised argumendid
- Konsistentsi tagavad argumendid
- Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis
- Mõistelissüstemaatilised argumendid
- Printsiibilised argumendid
- Spetsiaalsed juriidilised argumendid
- Prejuditsiaalsed argumendid
- Ajaloolised argumendid
4. Üldised praktilised
argumendid
Põhiseaduse
konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega
konformne tõlgendamine
PS konformne tõlgendamine-
põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine
RV õiguse sõbralik
tõlgendamine
EL õigusega konformne
tõlgendamine
Põhiseaduse
aluspõhimõtted
Ilma aluspõhimõteteta
kaotaks põhiseadus oma olemuse
Inimväärikus
Demokraatia
Õigusriik
Sotsiaalriik
Rahvusriik
Teooriad
R. Maruste - eristatakse riikluse aluspõhimõtteid lk
H. Schneider
K. Merusk
U. Lõhmus
T. Annus
R. Alexy
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16010
Inimväärikus
PS §10
Inimväärikuse defineerimise võimalused
kaasavara teooriad (inimese omadus looja või looduse poolt)
sooritusteooriad (inimese potentsiaalne sooritus )
- Negatiivne definitsioon (inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks )
Inimväärikuse
põhivaldkonnad
Kehalise puutumatuse austus ja kaitse
Inimväärsete elamistingimuste tagamine
Võrdne kohtlemine
Identiteedi säilitamine
Õigus vabalt otsustada
Menetlus
Demokraatia
Sätestus
§1 §10
Demokraatia
mõiste
Valitsus
Ühe
Mõnede
Kõigi
Lähtuvalt üldisest huvist
Monarhia
Aristrokraatia
Demokraatia
Lähtuvalt isiklikust huvist
Türannia
Oligarhia
Demokraatia
Demokraatia
kui teaduse ese
Empiiriline sotsiaalteadus-
uuringud
Filosoofia- miks demokraatia?
Ajalooteadus
Uusaja
demokraatia teooriad
Uusaja identideediteooria- valitseja ja valitsetav on üksjasama
Konkurentsiteooriad- erinevad huvid peavad olema esindatud
Demokraatia
mudelid
Otsene/kaudne- rahvas ise langetab kõik olulised otsused/olemas on parlament , kes langetab otsused
Parlamentaarne/presidiaalne- valitsus on parlamendi poolt valitud ja toetub parlamendi enamuse usaldusele/valitseja, kes viib täide täitevvõimu on rahva poolt valitud
Läbirääkimiste/argumentatsiooni dem- otsuseid tehakse fragmaatiliste läbirääkimiste tagajärjel/erinevad seisukohad konkureerivad
Demokraatia
põhielemendid
Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia - PS §1,
Enamusreegel ja vähemuse kaitse
Demokraatlik legitimatsioon/poliitiline vastutus
Õigus hääletada/õigus saada valitud
Võimude tasakaalustatus
III PÕHIÕIGUSED
I ptk. Põhiõiguste üldosa
§11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja
tähtsus õiguskorras
I ülevaade ajaloolisest arengust.
Ideeajaloolised juured- Antiik- Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon .
Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215
Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius , Montesquieu, Kant
UK USA Prantsusmaa Eesti
1628 1776 1789 ?
1647 (1787) 1791
1679 1791
1689
Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf , Von Stein
Belgia
1831
II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse
mõiste
1. Põhiõigus -.
- Materiaalset-
need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka.
- Formaalne
*kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II
peatükis.
*laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad
subjektiivsed õigused.
Seob põhiõiguse mõiste
subjektiivse õiguse mõistega.
- Protsetuaarne- võimaldamist
või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte
enamuse otsustada.
Kui on objektiivne õigus, siis ei ole
õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist.
Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste
Inimõigused on midagi, mis ei ole
kirja pandud.
Inimõiguste tunnused:
* Universaalsus - kõik inimesed on
õiguse kandjad , adressaat võib olla kes
iganes (riik, inimeste grupp, teine
inimene).
* Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja
rahuldavad fundamentaalseid vajadusi.
* Eseme abstraktsus- inimõigust ei
saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib olla nt elule või
tervisele, aga ei saa olla konkreetsele arsti rohule, toolile jne).
* Moraalsus - On oluline et
inimõigused kehtivad moraalselt. Norm kehtib moraalselt siis igaühe
suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt lähenemist õigustatav.
* Prioriteetsus - Mõõdupuu, mille
alusel hindame objektiivset õigust.
Inimõigused:
Liberaalse traditsioonitõrje õigused, mis kaitsevad elu ja vabadust.
Kaitse õigused, mis kohustavad riiki kaitsta isikut kolmandate isikute rünnakute eest positiivselt tegutsedes.
Poliitilised õigused, mis võimaldavad ühiskonnaliikmetel osaleda poliitilise maailma kujunemises.
Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi.
Menetlusõigused, mis tagavad eelnevas neljas punktis nimetatud.
2. Vabadus - Põhivabadus.
*
Negatiivne vabadus- midagi teha või tegemata jätta.
*
Positiivne vabadus- antakse hinnang sellele, mida me teeme. Õigus
teha
õiget asja. Vabadus on kui
tunnetatud paratamatus.
* Õiguslik vabadus- siis kui
puuduvad õiguslikud takistused. ( nt vabadus
reisida )
* Faktilised vabadused- Valiku materiaalne vabadus. Võib olla piiratud.
* Tagatud vabadus- On õiguslik
tagatus, garantii , millele tugineda .
* Tagamata vabadus- Paljas õiguslik
võimalus, kuid see õiguslik võimalus
võidakse iga hetk minult tagasi võtta.
Põhiõigus on negatiivne õiguslik
tagatud vabadus. Koosneb siis eelnevast 3 (6 ) faktist.
3. Kohustus – Põhikohustus .
PS
§92
Põhikohustuse adressaat on põhikohustuste kandja.
PS§53 Põhiõiguste kandja,
põhiõiguste formaalne kandja.
Kas põhikohustus on otsekohalduv?
III
Põhiõiguste põhiliigitused.
Subjekti järgi-
* Kõik ja igaühe põhiõigused
* Kodaniku põhiõigused
Sisu järgi-
* Liberaalsed põhiõigused
* Sotsiaalsed põhiõigused
Kehtimise aluse järgi-
* Riigi eelsetest põhiõigused
* Riiklikud põhiõigused
* Riigiülesed põhiõigused (rahvusvahelised)
Struktuuri järgi-
* Tõrje põhiõigused (Vabaduspõhiõigused)
* Soorituspõhiõigused
* Võrdsuspõhiõigused
IV Põhiõiguste tähtsus.
Neil on ülim siduvusjõud, kehtivad
kõigis õigussuhetes.
V Põhiõiguste teooriad
Liberaalne teooria, mille järgi on põhiõigused individuaalsed ja ainult subjektiivsed õigused riigi vastu. EI mingeid sotsiaalseid põhiõigusi.
Institutsionaalne teooria- objektiivse korra põhimõtted, kehtestavad teatud eluvaldkondades teatud korra. Häberle
Põhiõiguste väärtusteooria- Põhiõigused määravad kindlaks põhiväärtused ja kehtestavad väärtuskorra. Smend
Demokraatlik funktsionaalne teooria- põhiõiguste mõte seisneb selles, et nad määravad kindlaks vaba demokraatliku protsessi. Smend
Sotsiaalriiklik teooria- põhiõiguste ülesandeks lisaks vabadusõigusele tagada ka faktilist vabadust. Häberle
Süsteemi teooria- põhiõigused kui süsteemid.
Printsiibi teooria- Põhiõigused on printsiibid , struktuuriline teooria. Printsiipe tuleb kaaluda.
§12 Põhiõiguste funktsioonid.
I Tõrjeõiguslik funktsioon- Prima
Facie õigus riigi vastu et riik põhiõiguslikult kaitstud
põhiõigusi ei riivaks. (Prima Facie- õigus kuni ei ole vastupidine tõend )
II Sooritusõigused- Õigusriigi
positiivsele tegevusele. Sooritusõigused jagunevad kolmeks:
Kaitseõigused- PS §13 lg 1 lause 1 – Õigus riigi kaitsele kolmandate isikute eest.
Õigus korraldusele ja menetlusele
- Õigused menetlusele kohtutes ja haldusorganites- õigus efektiivsele
õiguskaitsele.
- Õiguskorraldusele kitsamas tähenduses- PS §37 lg 1, 2
- Õigus eraõiguslikele pädevusele - Lepingut tuleks vaadata kui normi. Nt PS §31, §29, §32
- Õigused poliitilise tahte kujundamisel - Õigus valida
Sotsiaalsed õigused- Õigus põhiõiguste adressaadi vastu suunatud õigus millelegi, mida põhiõiguste kandja omab kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisavalt pakkumine ka vabalt turult saada võiks.
III Võrdsuse tagamine ( võrdne
kohtlemine) - Põhiõigused peavad looma kõigile inimestele üht
viisi tingimused.
IV Objektiivse väärtuskorra funktsioon-
põhiõigused loovad subjektiivsed õigused aga ka riigi kohustused.
§13 Põhiõiguste kandjad
I Mõiste ja sätestus- põhiõiguste
kanda on põhiõiguste õigustatud subjekt . Sätestatud on see
üldises plaanis PS §9
II Piiritlemisprobleemid-
Subjektiivsed õigused VS objektiivsed printsiibid PS §27 lg 5
Subjektiivsed õigused VS organi pädevused PS §62
Füüsilised
isikud
Põhimõte on sätestatud PS
§9 lg1
Kvalifitseeritud subjektid -
isikud, kelle on teatud tunnus ja põhiõigus seob põhiõiguse
kandja selle tunnusega
- Kodakondsus - §36 lg2
- Ehtsad õigused
- Mitteehtsad õigused §28 lg2
- Eestlane- §36 lg3
- Vanemad- §27 lg3
- Abikaasa- §27 lg2
- Autor- §39 lg1
Algus ja lõpp
1.-8- nädal- idulane
9.nädal- loode e. vililane
Alaealisus
Loobumine
Juriidilised
isikud
Põhimõte
on sätestatud §9 lg2
Abstraktne
moodustis, millele õiguskord annab õiguvõime
Põhiõiguste
adressaadid
§14
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Lani
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid