Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suveräänsus" - 327 õppematerjali

suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega.
thumbnail
3
doc

Ameerika (USA) asutamine - 40 mõistet

Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal ­ kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000

Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944 2000 Eesti katse taastada iseseisvus Saksamaa okupatsiooni alt luhtus, langemaks uuesti hoopis Nõukogude Liidu võimu alla. Lisaks sõltumatuse kaotamisele lisandusid valusad löögid veel seoses sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahut...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni?

Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga s...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

Johannes Altmusius (kandjaks ­ rahvas) Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast. 2.Klassikalised ja modernsed käsitlused a.Riigi iseseisvus teistest riikidest. b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata. c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid piiramatult. d.Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal. e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte. 1.EV suveräänsus a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Artur Tõeleid-Kliimann ­ ,,iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks." b.PS § 1 : SÕLTUMATUS c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué) d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14: f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust)...

Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

3 dimensiooni Empiiriline dimensioon ­ kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon ­ arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon ­ Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu. Peanduma ­ ought 4 III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus...

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Milline on globaliseerumise mõju riigi traditsioonilisele nägemusele?

Milline on globaliseerumise mõju riigi traditsioonilisele nägemusele? Pluralistlik riik on kui vahekohtunik riigi ja ühiskonna vahel. Pluralistlik riik tagab inimeste põhiõigused ja vabadused ning sekkub sel määral ühiskonna tegemistesse. Riik peaks olema ühiskonna teener ja mitte valitseja. Sellises riigis peab olema võim olema jaotunud laiapõhjaliselt ning arvestab kõigi ühiskonna grupidega ja lisaks riik ei tohi panna mõnda gruppi eelisseisusesse. Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama, siis avaliku arvamusega ja kujundama poliitikat vastavalt. Neopluralistlik vaated ütlevad, et kõik ühiskonna grupid ei ole võrdsed, vaid majandus on eelis seisus. Kapitalistlik riik on ühiskonna klasside põhine riik, kus riik s...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Eurointegratsioon

TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus .........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

RIIK JA SELLE TUNNUSED

Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigitatakse: 1. Totalitaarne. 2. Õigusriik. Riigi tunnused Rahvas, territoorium, suveräänsus RAHVAS’ Riigi rahvas- kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele v rassilistele iseärasustele. Rahvus- ühine keel, ajalugu,kultuur,religioon. Multinatsionaalsed riigid-paljurahvuselised riigid. Riik peab arvestama ka vähemusega. Eestis sätestab riigi ja inimeste vahelist juriidilist sidet –põhiseadus, kodakondsuse seadus Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud Riigivõimu teostavad hääleõiguslikud kodanikud. TERRITOORIUM...

Õiguse entsüklopeedia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õiguse alused 01

Vereõigus ­ Laps omandab automaatselt oma vanemate kondakondsuse Päikeseõigus ­ Laps omandab selle riigi kodakondsuse, kus ta sünnib Riigi põhiseaduse tundmine ja sellega nõustumine Territoorium ­ See on piiratud riigipiiriga Riigi võimu iseloomustab selle võimu suveräänsus . Suveräänne ­ Sõltumatu, keegi väline ei saa seda võimu mõjutada/kamandada, riigi võim sisemiselt on ülimuslik. Riigi suveräänsuse aste sõltub rahvast. Formaalne suveräänsus ja faktiline suveräänsus Formaalne suveräänsus ­ faktiliselt välja kuulutatud Faktiline suveräänsus ­ seda suveräänsust saab ka reaalselt kasutada Veel territooriumitest: Merepiir ­ sisemeri ja territoriaalmeri (12 meremiili)...

Õiguse alused
98 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

aastal taasjõustati 1938 aasta kodakondsusseadus (koos hilisemate muudatustega). Seega on automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL- iga. Samuti nende järglased. Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi Valitsuse otsusega. Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära. Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mõisted

Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rii...

Ühiskonnaõpetus
646 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti

Selle erakonna juhuiks sai teisitimõtleja Lagle Parek.ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. *1988.a oktoober,I Rahvarinde kongress(Rahvakongress)-kongressil võeti vastu suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele".Resolutsioonis "Enesemääramisest" fikseeriti,et Eesti "poliitiline suveräänsus võib tänapäeva maailmas teostuda üksnes enesemääramisõigusel rajaneva sotsialistliku rahvusriigina". *1988.a suvi-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumis(Interliikumine);ning sama aasta sügisel moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN)-need organisatsioonid moodustati suurte üleliiduliste tehaste juhtide poolt.Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks...

Ajalugu
366 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riik

valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik ­ jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia ­ tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia ­ kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus...

Ühiskonnaõpetus
168 allalaadimist
thumbnail
7
doc

XX sajandi ajalugu

Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline? Optimism ja pessimism 21. sajandi künnisel. 2. Inimkonna edusammud 20. sajandil ( lk 8-13) Euroopa tsivilisatsioon, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomad ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi ning kui kogu inimkonna tuleviku. Igasugune Euroopa omast erinev ühiskondlik ja poliitiline kord tundus olevat mittetsiviliseeritud ja elust maha jäänud. Euroopa kultuuri ja teadvuse vorme, mille aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine, austati kui ainuõigeid ja teaduslikke. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku tootmise ja materiaalse heaolu kasv,...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

7. Belia suveräänsuse taastamine. 8. Tagastada Prantsusmaale Elsass ja Lotring. 9. Itaalia piiri korigeerimine vastavalt rahvuspiiridele. 10. Anda A-U territooriumil elavatele rahvastele enesemääramisõigus. 11. Anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii Balkani riikidele. 12.Anda Osmani impeeriumi mittetürgi rahvastele enesemääramisõigus. Kehtestada Türgi suveräänsus Türgi piires. Vaba läbipääs Dardanellidest 13.Luua iseseisev Poola riik. Tagada Poolale juurdepääs merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust. 7) Pariisi rahukonverents 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas...

Ajalugu
295 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

D.Roosevelt) ja Inglismaa (peaminister W.Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus . Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II...

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

Jean Bodin (1530 ­ 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist. Peateos Les six livres de la republique (1576). Sarnaselt Machiavellile tugineb tema analüüs ajaloo uurimisel. Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 ­ 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde...

Õigusteadus
252 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Euroopa Ideede eksamikonspekt

Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega . Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti. Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama....

Euroopa ideede ajalugu
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun