Inimväärikus. Mõtle järgmevatele küsimustele. Võib-olla meenuvad sulle eesti laulu sõnad:''Eestlane olen ja eestlaseks jään,kui mind eestlaseks loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ? Kas oleks õige öelda,et mida nõrgem on inimese eneseväärtustunne seda suurem on tema sallimatus? Lühidalt. Sallivus tähendab seda,et kui mingis inimeses on midagi halba,siis sa ei vihka teda sellepärast vaid sallid teda. Kui inimene teatud isikut ei salli, siis tähendab see seda,et tal on mingil põhjusel midagi
leidis järjest rohkem lohutust alkoholist. Kõrtsis käimine ja joomine saidki Prillupile lõpuks saatuslikuks, sest ta külmus oma joobes oleku tõttu surnuks. Kuigi algselt oli Prillup rahaahne ja tema ainsaks sooviks oli ükskord maad omada ja rikas olla, siis lõpuks kahetses ta oma tegu Mariga ja hakkas rohkem hindama pere, armastust ja kodu. Prillup sai aru, et oma suure rikastumiskire tõttu oli ta unustanud, kui oluline väärtus on inimväärikus. Kahjuks sai Prillup sellest liiga hilja aru, ise mõistmata oli ta jõudnud samale tasemele, kus oli Kremer enne lepingu sõlmimist. Elus on tihti sellised olukordi, kus inimesed saavad oma tehtud vigadest alles siis aru, kui on juba hilja. Tähele ei panda ka teiste tehtud vigu, vaid mõistetakse neid siis, kui ise samasuguses olukorras ollakse. Prillup nägi küll, et Kremer oli rikas, aga üksi, kuid sel ajal ta ei näinud rikkaks olemise negatiivseid külgi
see on ning oskavad vastavalt sellele käituda.On mõningaid inimesi, kes käituvad inimväärikuse vastaselt, kuid enamikel juhtudel saavad nad selle eest ka karistada. Normaalsed inimesed oskavad väärikalt käituda justkui iseenesest. Neid ei pea selleks väga palju õpetama. Minu arusaam väärikusest on selline, et teisele inimesele ei tohi tahtlikult halba teha, kuna kõik inimesed on võrdsed. Teist inimest ei tohi alandada, sest seda inimväärikus ei luba. Et tohi kedagi tundma panna nii, nagu ta ei olekski midagi väärt, nagu ta ei olekski inimene. Vanasti olid näiteks orjad. Neil puudus igasugune väärikus. Neid kamandati, sunniti kellegi heaks töötama ning ka peksti, kui nad midagi valesti tegid. Samuti on ebaväärikas käitumine teise inimese või siis tema kehaosade loata müümine. Selle alla läheb näiteks prostitutsioon, mis tänapäeval on seadusega keelatud. Inimese kehaosi võib kasutada ainult tema enda
lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse
Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse emotsionaalsuse ja teatud esteetiliste väärtustega laetud
Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt: Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus. Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus, fairness. Uudisväärtused. Tõde: objektiivsus, tõendatavus, täpsus, sõltumatus…kitsama ulatuse väärtused on seotud suurematega. Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. (Mõnikord ka üldisemad kaalutlemisprintsiibid.) Printsiibid: väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus;
tegu. Kuid suures osas on ka neid, kes on veendunud, et eutanaasia on kuritegu ja tapmine. Arvatakse, et halastussurm pole mitte midagi enamat, kui 1940. aastate natsistlike maailmavaadete tänapäevane edasikandmine. Kuna peale II maailmasõda muudeti natistlik eutaniseerimine isiksusevastaseks kuriteoks on selline mõttelaad siiamaani enamus maailma riikides päevakohane. Teatud mõttes on selline uskumus ka põhjendatud - inimväärikus ja õigus elule olid just need argumendid millega keelati omal ajal ka surmanuhtluse kasutamine. Halastussurma legaliseerimine aga nulliks need põhimõtted ja tekitaks privilegeeritud seisu elavatele inimestele. Inimese elu on tingimusteta väärtus, millega ei tohiks nii kergekäeliselt ümber käia. Eluga ei mängita, veel vähem surmasaatmisega. Tapmine ei saaks kunagi olla ei ravivahend ega halastusvõimalus.
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses.
-kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU *Täiendsõna on a nimetavas käändes või lühenenud * Täiendsõna on mõnes muus käändes *siidkleit, naisarst, inimväärikus *siidist kleit, puust lusikas *Täiendsõna on a omastavas käändes, näiab liiki *Täiendsõna näitab kuuluvust *juturaamat, pildiraamat *venna auto, kellegi jope *tekib uus mõiste *missugune? *härjasilm, mehemoodi, vastukarva *kollane pinal, ilus kass
Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus Liberaalid on sallivad Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. Reformierakond on olnud koalitsioonis ja partnerluses kõigi täna Riigikogus esindatud erakondadega ja otsib jätkuvalt nendega koostööd Eesti rahva ja Vabariigi hüvanguks ning liberaalsete ideaalide teostamise nimel.
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire,
ja pettus, sest ei osanud mõista T-i uuenduslikku teost. T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Loomingu algusperioodi novellid on muretud ja humoorikad. Hiljem, hilisemas loomingus muutuvad novellid väliselt kiretuks, rangelt objektiivseks.Oma novellides püüdis ta kujutada täpselt ja ausalt, kuidas tema kaasaegsed elavad ja millest mõtlevad, andmata seejuures autoripoolset hinnangut. Lugeja ülesanne on kirjutatu lahtimõtestamine ja hindamine. Realistina, nähes kriitiliselt Vene elu 19. sajandi künnisel, suutis ta oma loominguga märkamatu kergusega tungida inimhinge peensustesse
Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta seada oma väärtused ning mõnda asja või in...
Ajakirjandus ei tohiks olla kallutatud Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõi...
süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem,
huvide ja vajadustega. Ehk siis kui mina oleksin firma, siis ma jälgiksin mida on vaja toota mis teenuseid või tooteid keegi vajab, mitte et oleks monopoolne tootmine kus pakutakse vaid neid tooteid ja teenuseid mida arvatakse, et rahvas vajab. Ehk siis selles erakonnas kuulatakse inimest ennast, mitte ei üldistata ega oletata. Kõige tähtsama põhjuse, miks see erakond on mulle meelepärane jätsin viimaseks see on sallivus. See on vabadus, jõukus ja inimväärikus, mis ei tunnista rahvuslikke piire. Minu otsust selle erakonna hüvanguks ei ole keegi mõjutanud peale minu enda. Ühel hetkel Kuressaare Linna Noortevolikogu juhatusse sattunud, otsustasin ennast poliitikaga täpsemalt kurssi viia. Siis otsisingi välja enamuste erakondade kohta kirjandust. Lugesin ja uurisin nende mineviku ja käekäigu kohta. Eeskätt lugesin läbi nende antud valimislubadused ja hiljem uurisin kuidas nende täitmine läks. Võtsin ka arvesse teinetese nn. mustamist
· Arstiväärikust ei saada diplomiga, vaid arsti isiklike ja professionaalsete suhete alusel · Arst on inimlik siis, kui teised tajuvad teda inimlikuna · Teiste inimeste väärtustamine on sisemise kohustusega põhimõte, mitte vaid norm · Inimväärikust on raske defineerida, kuna see on midagi, mida me jagame välja ja saame vastu Esimene eetikaprintsiip · Mitte mingisugust eetilist käitumist ei saa olla, järgimata eetilist iseenesestmõistetavust · Inimväärikus on midagi palju enamat kui kirjapandud määrustikud · Arsti-patsiendi suhtes on eetiline iseenesestmõistetavus Hippokraatliku ideaali aluseks
kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse
vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlus, kes rakendas need mõni aeg hiljem julgelt ja mõneti vägivaldselt revolutsiooni vankri ette.
piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa, Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest. Inimelu ja inimväärikus on nendes konfliktides üpris väärtusetu. Sellest tulenevalt on saanud tekkida ka ulatuslik inimkaubandus, kus kriminaalsed jõud on leidnud endale tulusa äri inimeste „abistamisega“ euroopa riikidesse. See, et põgenike veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad niisama merel ja on piiririkkujad.
tahate.'' Keegi peale Betto ei saanud aru, mida see tähendas. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. Püänt oligi see kui tabavalt Guido sellele grupile ütles. Ta ütles nii tabavalt, et tegi nad lolliks, kui grupp ta ütlusest aru ei saanud. Boccaccio novellid on perfektne näide renessansiaja kirjandusest ja sellele iseloomulikkudest joontest. Esile on tõstetud humaansus ja inimväärikus. Tollal suruti inimestele ristiusku peale, kuid kirikukorraldus ja elu olid ebasündsad ka kaootilised. Boccaccio ülistas oma novellides vaimseid rõõme, pilkas asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Novellid olid lühikesed, lihtsad, väheste tegelastega ning tabava püantliku lõpuga.
Me peame looma süsteemi inimese jaoks. See on see,mida me tänapäeval mõistame inimväärikuse all. Me peame kujundama õigussüsteemi ja korra selliselt, et ta ei kasutaks inimesi mingite muude eesmärkide jaoks. III MORAALNE / ÕIGUSLIK DIMENSIOON Inimväärikuse puhul tuleb eristada moraalset ja õiguslikku dimensiooni. Õiguslikult me ei saa jagada inimesi teenekates ja mitteteenekateks. IV POSITIIVNE / NEGATIIVNE DEFINITSIOON Positiivsed teooriad: 1. Kaasavarateooria: Inimväärikus on väärtus, inimese eriline kvaliteet või omadus, mis on talle antud Looja (religioosne) poolt või looduse poolt. See väärtus peitub tema inimlikus olemuses, iseseisvuses. (Probleem: Ületähtsustamine: Kas me oleme ikka nii erilised, kas meid ikka eristab ahvist nii palju? Rassistliku idee ülekandmine liigile spetsitsism) 2. Sooritusteooria: inimväärikus kui potensiaalne sooritus. See on sooritus, mida igaüks võiks tuua. Sooritus võib ka ebaõnnestuda
5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimväärikus, betoontala sõna ainsuse omastavas olev jahikoer, taskukell, seapraad, marjakorv, NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, omaette tähendusega korral omastav NS-st matsavaht, kinga parandamine, vaiba
Sotsiaalse edendamise alla kuuluvad valdkonnad, mille eesmärgiks on võimaluste võrdsuse parandamine erinevate vajaduste puhul (tööturuteenused, peretoetused). Kahjuhüvitamise puhul kaitstakse mittetavapäraste sotsiaalsete riskide eest, mille puhul ei saa eeldada eelnevat kindlustamist (ohvriabiteenus, psühholoogiline abi). Sotsiaalabi on individuaalne konkreetsest abivajadusest lähtuv abistamissüsteem, mille esmaseks eesmärgiks on tagada inimväärikus ja toimetuleku miinimum. Eesmärgist lähtuva meetodi alusel ühendatakse ühte süsteemi nii ennetavad, taastavad kui kompenseerivad meetmed. Sotsiaalõiguse praktilise mõiste võib leida juristide kõnepruugist, kohtuotsustest, sotsiaalministeeriumi kodulehelt või parasjagu kehtivast regulatsioonist – see peegeldab sotsiaalpoliitilist olukorda, hetkearusaamasid või näiteks poliitikute või õigusteadlaste vajadusi.
nina otse ja otse rusetavi põlde eurokondi poole viljapäist rasket põlle tolle nõtke tüdruku küljes eile näen ma eestimaad kindlal kõrgusel seinakontakte homme nägin ma eestimaad seebivahus ajuloputust inimeste rahu klistiiriga uhut välja mina sügan su selga sa sügad mu selga viimnegi inimväärikus vaenamiseta väikluseta töötad kuskil koolmeistri tunnitasuga euroopalike ilmaimedeta torumehe päevapalgaga olge lojaalsed homme nägin ma eestimaad või pühkige omi tagumikke suure italiano näolt vanade ajalehtedega eilse pirukapraadimisrasvana milline valik taanilinna tänavaile valguvat naeratust näha eile eestimaad
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
See tähendab, et pisikesed, teinekord märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad formaalse õiguse sellele, kellel selleks justkui õigust ei ole. Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009)
Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta • Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse - inimväärsete elutingimuste tagamine - inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning
PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus,
weight. Kõik normid on kas reeglid või printiibid ja kolmandat reeglit ei ole. Nad võivad olla vastassuunalised, aga nad annavad meile eesmärgi, mida peame maksimaalselt võimalikul moel järgima. Mida põhilisem on teema, seda suurem on vaidlus. RIIGIKOHUS Riigikohus on olnud võrdlemisi kidakeelne. Õigusriik kui aluspõhimõtted. §28 lg2, §10 sotsiaalriik ja inimväärikus põhiseaduse põhiprintiibid = aluspõhimõtted · Inimväärikus · Demokraatia · Õigusriik · Sotsiaalriik Süveräänsus ei ole eraldiseisev aluspõhimõte, kuna meil on demokraatia ja võimude lahusus. Kõige olulisemad olulised peab saama otsustada rahvas ise. Aga rahva suveräänsus on demokraatia osa. Seega see suveräänsus ongi demokraatia. Väljapoole suveräänsus on teine asi. KIRJANDUSES ESINEVAD KATALOOGID Teooriate paljusus 1. Rait Maruste kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet
• Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid Põhiseaduse konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega konformne tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted Ilma aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse 1. Inimväärikus 2. Demokraatia 3. Õigusriik 4. Sotsiaalriik 5. Rahvusriik Teooriad 1. R. Maruste- eristatakse riikluse aluspõhimõtteid lk 2. H. Schneider 3. K. Merusk 4. U. Lõhmus 5. T. Annus 6. R. Alexy http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16010 Inimväärikus PS §10 Inimväärikuse defineerimise võimalused • Positiivne definitsioon 1. kaasavara teooriad (inimese omadus looja või looduse poolt) 2
.............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................14 § 7 Vabadus................................................................................................................................15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................15 § 9 Demokraatia põhimõte.......................................................
Tõstis Pufendorf esiplaanile mitte vabadus loomuõiguse identsus, vaid loomuliku kohustuse ning jättis varjule inimese loomulikud subjektiivsed õigused [Luts 1997, lk 104]: 1. Keegi ei tohi teist kahjustada, mis hõlma kõike mille oli saanud kokkuleppel või riigi. Kahjustamiskeelest tulenes kahju hüvitamise kohustus. 2. Igaüks peab teist austama ja kohtlema teda loomult enesega võrdsena, nimelt inimesena. Siit tuleneb kõigile inimestele kuuluv inimväärikus. 3. Igaüks peab oma võimalust mööda teisele kasulik olema. 11 4. Igaüks peab täitma tema poolt ülevõetud kohustusi. Siit tuleneb, et loomuõiguse põhimõtted omavad piiritleva sisu alles lepingutes. Ka riigi volituse kehtestada alamate jaoks üldkohustuslikke seadusi tulenes fiktsiooniliselt allumislepingust. Pufendorfi arvates inimese võrdsuse ja vabaduse põhimõtteid oli võimalik piirata üksnes
............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus............................................................................................................................... 15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................ 15 § 9 Demokraatia põhimõte ....................................................
............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus............................................................................................................................... 15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................ 15 § 9 Demokraatia põhimõte ....................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21
põlvkondade ees. Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. C 83/392 ET Euroopa Liidu Teataja 30.3.2010 I JAOTIS VÄÄRIKUS Artikkel 1 Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. Artikkel 3 Õigus isikupuutumatusele 1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2
Mõjub suurejoonelisemalt. Itaalia maalikunst 15. sajandil I pool II pool Usuline temaatikaa) freskotehnika seintel (märjale lubikrohvile muldvärvidega)b) tempere üuutahvlitele värvimullad munaga segatud Ilmalik temaatikaLisanduvad õlivärvid, kasutusele võeti lõuend MASACCIO (15. sajand) Peetakse esimeseks renessansi maalikunstnikuks. Esimene, kes hakkas maalikunsti perspektiivi kasutama. Uueks jooneks inimväärikus ja inimlike tunnete edasiandmisoskus. Tähtsaim töö on freskodetsükkel Brancacci kabeli seintel Firenzes. Kasutas ruumilisust, valgust ja varje. Aadama ja Eeva paradiisist pagendamine Piero della FRANCESCA Püüdis seostada inimkeha kujutamist geomeetriliste vormidega. Loobus tumedatest varjudest. Figuurid mõjuda suursuguselt ja pidulikult näod on ilmekad. "Montefeltrote kaksikportree" kujutatud on hertsogipaari profiilis seismas. Pildi tagapõhja moodustavad fantaasia
Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: - seaduste andmise prerogatiiv; - täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu - riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine - kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine • Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS § 59) Inimväärikuse põhimõte • EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus. Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu. PS § 10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; - kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS 18) - riik võib sekkuda eraellu sh kõlbluse ja põhiõiguste kaitseks (PS §26) Õigusriik
Ei anna haldusakte, vaid Põhjendavad põhiseaduse kõiki ülejäänud printsiipe ja reegleid. Defineerivad Eesti Vabariigi põhikorra. täidab oma ülesandeid teiste vahenditega, nt avalike rajatiste rajamine, menetlusosalise 12. Mis on vabariik? ärakuulamine. 13. Mis on inimväärikus? 47. Millised on täidesaatva riigivõimu asutused? Milline õigusakt seda reguleerib? Inimväärikus kui inimese väärtus iseenesest, tema olemiste eesmärk ja mitte vahend, tema isiksus. Valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, Eesti kaitsevägi. (E
Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt, et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi. Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita. Sotsiaalriigi printsiibi väljenduseks on sotsiaalsed põhiõigused: õigused, mis aitavad kaasa , et inimväärikus oleks tagatud ka sotsiaalsete riskide kui paratamatuse realiseerumisel (nt töökaotus, haigus) Seega: sotsiaalsete põhiõiguste tagamise eesmärgiks on kindlustada inimestele inimväärikus ka sotsiaalsete riskide realiseerumisel Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega;
riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga kurb, kui kogu rahvuslust hakatakski just nende versioonidega samastama. Et eestlus edaspidigi millegi järgimisväärsena paistaks, tuleb see aga lahus hoida muulaste vaenajaist, elitistidest, sõnavabaduse piirajaist, agraarromantikuist ja sõjaväelisest jõhkrusest. Samuti oleks kurb, kui eestlus hakkaks seostuma pideva vingumise või vihaselt sajatavate ja
Uusrealism u 1905-1920 suuri kansankuvaus • tööliste oragniseerumine 1899 oma partei, 1905. suurstreik • autonoomia taotlused, sisepoliitilised vastasseisud • 1906. naised valima • 16.12.17 Iseseisvus • Kodusõda(kahe kirjandusliku perioodi piir) • Pärast suurstreiki hakkas õitsva lüürika kõrvale ilmuma ühe enam proosat. • teemadena vaesus, räpasus ja kõik muu kole • Uusrealistlik: looduslähedane, demokraatlikus, inimväärikus, ühiskondlik õigus, individualism, huumor Joel Lehtonen (1881-1934) • alustas uusromantilise loominguga (nt. “Mataleena” • Uus looming algas 1910. aastal kui Euroopa reisid ning kirjanduse lugemine ja tõlkimine hakkasid teravdama tema maitset • “Laatadelt”, “Kord suvel” (Kerrän kesällä), “surnud õunapuud” (Kuolleet omenapuut), “Putkinotko”-ühepäeva romaan Ilmari Kianto (1874-1970) • kirjeldab ühiskondlikku tõde
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
teistega tulemusi; · tegevus lähtub lapse vajadustest ja eeldustest, pakkudes uudishimu ja avastamisrõõmu. Kasvatusteadus tegeleb erinevate probleemide ja nähtustega ning seal on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
mistõttu ongi rahvusliku liikumise esimest etappi nimetatud elitaarseks (eliidi liikumiseks). Tekkisid mõisted saksa kirjandus, saksa teater, saksa filosoofia jne. Edu saavutamise eelduseks peeti revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu. Üks neist, kes astus avalikult välja Saksamaa uuenemise eest, oli suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, Jena ülikooli filosoofiaprofessor Johann Gottlieb Fichte. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, milles avaldub inimväärikus. Selles seoses mõistis Fichte hukka ka absolutistliku monarhia, mida hindas valgustajate vanem põlvkond. Kuid nagu paljud teised saksa mõtlejad, suhtus ta eitavalt vägivalda ning esitas idee, mille kohaselt saksa mõttemaailmale on omane evolutsiooni ja koostöö vaim. Napoleoni sõdade aeg 1799. aastal esimeseks konsuliks tõusnud ja 1804. Aastal Napoleon I nime all keisriks kroonitud Napoleon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis
Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett maasikmari jalgratas äädikhape nahkmööbel ehtameerikalik sõrmkübar lühikursus, ühistöö tornmaja võõrkeel, ürgmets
põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal. B) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
