tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine. c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine.
Eesti ühiskonna teravad probleemid ning kuidas neid lahendada EKRE jõudmine valitsusse on tõstatanud täiesti uued ühiskonda lõhestavad küsimused – abortide riikliku rahastamise lõpetamine ja abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Tihti on eriarvamuste põhjuseks inimeste erinevad maailmavaated. Enim tekib lahkhelisid konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste vahel. Eesti ühiskonna teravamate probleemide lahendamiseks pole olemas ühtset ja õiget lahendust, kuna inimeste arvamused on niivõrd erinevad. Pigem tuleks jõuda rahumeelselt kompromissini, mis rahuldaks iga osapoole vajadused. Hetkel on ühiskonnas enam konflikte tekitav teema abielureferendum. Riigikogu koalitsioon otsustas panna tuleval kevadel rahvahääletusele küsimuse: ‘’Kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?’’ 14. detsembril toimunud riigikogu istung käsitles referendumi teemat, kuigi opositsioon tõi korduva...
Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus, pankrot) 4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles? Vapsid kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust. Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandimist.Vapsid- Andres Larka ja Artur Sirk. Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus. 5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde? Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934. 6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned: Riigikogu ei kutsutud kokku
1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu Rahvaesinudse 100 50 120 liikmete arv Rahvaesinduse Rahvahääletus rahvahääletus Ülem- ja alamkoda valimise viis Valitsuse juht Riigivanem Riigivanem Peaminister Riigipea nimetus Riigivanem Riigivanem President Baaside leping- Venemaa nõue Eestisse rajada baasid, kuna Eesti ei suutnud interneerida Poola päritolu laeva Juunipööre Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust Ümberkorraldused ENSV-s
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija
*Vähemusrahvused -venelased -baltisakslased Ülevaade põhiseadustest Põhiseadus 1920 *Võetakse vastu 15.06.1920 *Laialdased kodanikuõigused *Kõrgema võimukandjaks rahvas -valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.) *100-liikmeline Riigikogu (parlamendi nimetus) -3 aastat *Vabariigi Valitsus -Riigivanem Probleemid 1920. a põhiseadusega *Rahvaalgatus ja rahvahääletus *Riigipea institutsiooni puudumine(president) *Võimuharude tasakaalustamatus (liiga suur võim oli Riigikogul) Põhiseaduse kriis *Kriitika 1920. a põhiseaduse suunas (referendum e rahvahääletus) *I referendum aug 1932 *II referendum juunis 1933 *III referendum okt 1933 (vapside koostatud) Hakkab kehtima alles kevadel 1934 Põhiseadus 1933 (1/3 läks muutmisele) *89 paragrahvist muudeti 30 *Riigipea institutsioon -Riigivanem Õigus Riigikogu laialisaatmiseks
abiks.pri.ee 21.aug 1991 -Läti taasiseseisvumine 13.jaan 1991 -Vilniuse veresaun 28.sept 1994 -Estonia hukk 11.sept 2001 -terroriakt USA-s 26.apr 1989 -Tsernobõli tummareaktori plahvatus 1998 -Eesti läbirääkimiste algus EL-ga 20.aug 1991 -Eesti taasiseseisvumine 23.aug 1989 -Balti kett 1992 -Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 -Rootsi ja Soome astuvad EL 31.aug 1994 -võõrvägede lahkumine Eestist dets 1991 -NSVL lagunemine 1.Millega tegeleb Euroopa Ülemnõukogu, kellest koosneb? Euroopa Ülemnõukogu on EL juhtorgan. Sinna kuuluvad riigipead või peaministrid (otsustab riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb?
Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus
VV ja PM avalike suhete korraldamine valitsuskommunikatsioono koordineerimine Riigisekretär (poolik, tal ei olnud aega loengus lõpuni rääkida) Juhib riigikantseleid ministri õigustega Loeng 30.03.2017 III Rahvas kui riigiorgan PS § 28 p3 – rahvas kui riigiorgan - rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond, kes teostab riigivõimu: - Riigikogu valimised PS § 57, 58, 60 - Rahvahääletus PS § 57, 57, 105, 106, 162, 164, 16 - Rahvaalgatus PSRS § 8 lg 2 – KUNAGI OLI - Vabariigi Presidendi valimine PSRS § 4 lg 2 – KUNAGI OLI ! Esimese VP valimise võitis Rüütel (ta ei saanud 50% kokku, uus hääletus ja sai Meri) Kas rahvaalgatuse peaks PSRS-st PS-sse sisse tooma? (Rahvaalgatust proovitakse sisse tuua lisades paragrahvi PS §-i 103 juurde p6) Rahvas oleks vahetult kaasatud riigi tegemistesse rohkem. Miks on rahvaalgatus PSRS-is ajutine meede
1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1924 1. detsember Kommunistide mäss 1925 loodi Kultuurkapital 1928 hakkas kehtima Eesti kroon 1929 Moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit 1930 algab Suur majanduskriis 1932 aug. uue põhiseaduse I rahvahääletus (vastu) 1932-37 Eesti Entsüklopeedia (8 köidet) 1933 juuni uue põhiseaduse II rahvahääletus (vastu) 1933 krooni devalveerimine 35% (J. Tõnisson) 1933 august üleriigiline kaitseseisukord 1933 okt. vapside põhiseaduse hääletus (poolt) 1934 jaan. jõustus uus põhiseadus 1934. 12. märts Pätsi riigipööre 1934 algas majanduselu kiire areng 1934 haridusreform 1934 sept. Balti kolmikliit 1935 8. dets arreteeriti vabanenud juhtivad vapsid
kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks
- 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine - 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele veto
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Mill...
Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Hädaabi tööd raudteede maanteede lennuväljade rajamiseks. Rakendati range kokkuhoiupoliitika. Kriisi ületamseks pidi devaolveerima eesti krooni. Jaan tõnisson 1933 devalveeriti kroon majnd hakkas paranema. Keskliidu esimees andres larka tem kõrval advokaat artur sirk. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president.
Rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemise ja rahva võõrandamist riigist. Ühinenud agraarpartei lagunes, liikmed lahkusid. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Vabadussõdalaste esiletõus- külvasid mässu algeid. Põhiseaduse kriis väljapääsu nähti uues konstruktsioonis ja presidendi ametis. Vabadussõdalased asusid põhiseaduse muutmist toetama. Uus põhiseaduse eelnõud- Esimene rahvahääletus august 1932 – napp läbikukkumine. Läbikukkumine, sest rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalased väitsid, et põhiseadus olevat liiga tagasihoidlik. Teine rahvahääletus juunis 1933- läbikukkumine. Samal ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondade aadressil ning teravnesid vastuolud poliitiliste jõudude vahel. Mässumeelsus . Äärmiselt ebapopulaarseks muutus mais 1933 moodustatud
Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanded on: sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik toimub siis, kui seadused on avalikud. Õigusriigid
jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi Moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga 1934. a. Jaanuaris jõustus uus põhiseadus Valimisvõitlus
Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö
2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia-tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikond ehk rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õiguse delegeerinud saadikule. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve. Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus.
saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanikud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus , aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus
piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme poliitiliste vabaduste taastamiseks ka astuti, nii võttis Riigikogu 1938
* osalusdemokraatia otsese demokr parem vorm. * elitaardemokraatia iseloomustab huvide esindamise MÕISTED: ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokr suund. *referendum rahvahääletus VALIMISFUNKTSIOONID: Valimised * mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. * tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. * avatud nimekiri peale häälte lugemist
- Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilastel kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis
riigivöimu 9. Suhteliselt heal positsioonil, riik sekkus majandusse ja eksport/importi. Eksportis lääne riikidesse, imporditi enamasti piima, liha, puitu ja tekstiile I PÖHISEADUS II PÖHISEADUS III PÖHISEADUS PARLAMENDI 100 liiget 100 liiget 120 liiget SUURUS NIMI Riigikogu Eesti Rahvakogu rahvahääletus MILLAL 1920 1934 1938 VASTUVÖETI RIIGIPEA Ei olnud Riigivanem President 10. Kultuuri autonoomia, kultuurikapitali loomine. 11. 11 12. Riik hakkas tegutsema riikliku ekspordi abistamis firmadega. Hakati kasutama plaanimajandust ja üritati pöllumajandust järgi aidata.
Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid.
otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele.
Rahva osalemine valitsemises Referendum Valimised Osalusdemokraatia (Mis see on?) Otsese demokraatia vorm Rahvahääletus ___________________ REFERENDUM Hääleõiguslikud (Millised küsimused kodanikud pannakse referendumile?) väljendavad oma Referendumile pannakse ________________________ seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
Henri Fokin 5. veebruar 2015 Puerto Rico Iseseisvuseta maa USA mõju all PUERTO RICOST Koloonia (asumaa) on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult iseseisvuseta maa, mille arenenum metropol ehk emamaa on vallutanud ning seda majanduslikul eesmärgil kasutab. Ajalooliselt käsitletakse kolooniat territooriumina, mis on ühe kindla metropoli kontrolli all. Tänapäeval on Puerto Rico Ühendus Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala, mis asub Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool. Kuigi saar kuulub USA-le, kutsutakse seda siiski maaks. Puerto Ricol on isegi olümpiamängudel eraldi võistkond. AJALUGU Puerto Rico on olnud üks neist juba aastast 1493, mil saar kuulutati Hispaania Kuningriigi valduseks. Selle põhjuseks oli Christoph Kolumbuse saabumine saarele oma teisel reisil. Sellele järgnes 400 aastat koloniseeritust...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Tegelikult pole kogu võim sugugi rahva käes, sest tähtsad otsused lahendatakse ära Riigikogus ja rahval pole peale valimisi suurt sõnaõigust. Õnneks toimub peale valimiste ka muid hääletusi, näiteks Euroliitu minemise kohta küsiti rahva arvamust. Arvan, et võim on eelkõige valitseja käes, kuid teda mõjutab mingil määral ka rahvas.Kui mõni valitseja tahab muuta võimul olles midagi, võiks toimuda ka siis rahvahääletus, et rahvas saaks avaldada oma arvamust ja valitseja võiks oma lõpliku otsuse langetada rahva arvamuse põhjal. Võim on rahva käes juhul, kui kogu rahva arvamust aktsepteeritakse ja selle abil muudetakse otsuseid riigis.
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis oli minu arvates viga. Kas need olid head otsused? ESM-i vastust võib võtta mittut moodi. Heas pooles on see, et Eestit toetatakse ja
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Valimisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel või alalise elamisõiguse alusel, on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased 5 aastat vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 8. Rahvahääletus. Rahvahääletus-küsimised rahvalt poolt ja vastu küsimustest, hääletamine on salajane ja igal ühel on üks hääl. Osa võib võtta Eesti kodanik, kes on 18-aastane. Lubatud on põhiseaduse muutmise eelnõu, muu seaduseeelnõu või riigielu küsimus. Keelatud on eelarve, maksude, raha, riigikaitse ja erakorralise seisukorra küsimusi. Toimunud on 1992.aasta põhiseaduse vastuvõtmine, 2003.aasta euroopa liitu astumine. 9. Ideoloogiad ja erakonnad.
Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati
Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: · Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks · Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (ra...
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu
Päikeseõigus vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Naturalisatsiooni korras Kodakondsuse seaduse tingumuste alusel kodakondsuse saamine, eriliste teenete eest Kaotamine vabastamine, äravõtmine Valimised Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus Nõuded demokraatlikele valimistele : · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem (nt. Suurbritannia) · Valituks osutub kandidaat kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli Proportsionaalne süsteem
Juunil 1919 1918 tekkis Jugoslaavia 1930 aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat, vallutatud hiina osasse (mandzuuriasse) lõid nad jaapanist sõltuba mandzukuo riigi. 1933 aasta algul tuli saksamaal võimula natsionaalsotsialistlik töölispartei Adolf hitleri juhtimisel. 1933 aastal astus saksamaa rahvasteliidust välja, kuna inglismaa, prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu saksamaa piiramatule relvastumisele 1935 aastal toimus saarimaal rahvahääletus ja saksamaa sai selle tagasi rahvasteliidu käest 1936 aasta sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, mida nimetati Berliini-Rooma teljeks. 1937 ühines itaalia ning hiljem ungari, hispaania ja hulk teisi riike Kominterni-vastase paktiga. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
