oludega tutvumas. Kohaliku põllumajandustoodangu sund- eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel valdavalt "mõõdukatele" Venemaa eestlastele. 1978. Vahetati Eesti NSV parteijuhi kohal
Võimalik et seetõttu on tal ka praegu suur eksimise hirm, sest noorena võis eksimus tekitada talle nii rahalised probleemid kui ka pere pahameele. Jacob on aga võimekas ning selleks, et vähendada tema pidevat pöördumist kolleegide poole on juht otsustanud Jacobit motiveerida iseseisvamalt töötama. Maslow vajaduste hierarhia teooria järgi pöörab inimene sekundaarsetele vajadustele tähelepanu alles siis, kui tema esmavajadused on rahuldatud. Jacobi puhul võib olla puudus austuse ja staatuse vajadusest, soovist olla teiste silmis kompetentne. Ta ei saa piisavalt vastukaja oma hästi tehtud tööde eest, mis muudabki ta ebakindlaks. Lahenduseks võib olla juhi suurem tunnustus Jacobi tööle, näiteks preemiate näol. Herzbergi teooria järgi peab töötajal olema head kõik töökeskkonnaga seotud tegurid, siis on ka inimene rahul ja motiveeritud. Sellisteks teguriteks on näiteks tunnustus, ametialase
ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. 3. Peategelase lühianalüüs: Rehepapp Sander tark ja arukas mees, kes oskas alati aidata, kui mingeid probleeme oli, või kui kimbutas mõni haigus. Sellepärast oli ta külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Mõnes olukorras osutub Sander oma kiire tegutsemisega päästjaks. Rehepapp
Inimene soovib mõju avaldada oma organisatsioonile ja selle nimel valmis riskima. Kättevõidetud võimu võivad nad kasutada loovalt või hävitavalt. Võimuiha võib olla isiklik või asutuslik. Asutusliku võimuihaga juht mõjutab teiste käitumist kogu organisatsiooni huvides. Sellisest inimesest saab tunnustatud liider. Isikliku võimuihaga inimene kipub olema edutu. INIMVAJADUSED jagunevad kaheks: Primaarsed ehk esmavajadused: inimese füsioloogilised vajadused nagu toit, jook, õhk , magamine, norm. Temperatuur ja seksivajadus.Need vajadused on vajalikud kogu inimkonnale. Inimeseti on need erinevad nagu nt väikelastel on unevajadus. Sekundaarsed vajadused: on sotsiaalset ja psüholoogilist laadi. Need on ebamäärased, pole otseselt tunnetavad. Paljud need kujunevad välja elujooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulamisvajadus jne
kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). · Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas. · Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. · Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse.
Väiksemates organisatsioonides on töörahulolu tase tavaliselt kõrgem, kuna suur organisatsioon püüab inimesi alla suruda, piirata personaalset lähedust, sõprust. Väikese organisatsiooni liikmed tunnevad end enam ühtse meeskonnana. Inimvajadused ja töö Inimvajadusi võib liigitada mitmeti. Kõige lihtsam on neid jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed ehk esmavajadused on inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrežiimist. Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine,
Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965.aastal toimus Ungari ülestõusu mahasurumine, Eestil kadus lootus saada abi Läänest. Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis
Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega. Lapse väärkohtlemine – igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on alla teatud taset) rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Subsidiaarsus – põhimõte, mille järgi abivajajaid tuleb toetada neile lähimal tasandil (probleemi kohalik lahendus).
2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise
Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt.
2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi g. tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a. ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist b. 1956.aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov Stalini isikukultuse hukka c
töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti. Ülemus arvab, et Jacob on võimekas insener ja otsib viise, kuidas kasvatada tema enesekindlust ja motiveerida teda rohkem vastust võtma. Maslow vajaduste hierarhia järgi on Jacob Arnoldil mõningad rahuldamata esmavajadused. Kuna tegemist on suure sisekujundusfirma inseneriga, on tal ilmselt piisav sissetulek, et rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi. Probleeme on turvalisusevajadusega, sest noorena pidi Jacob tänu perekonna vaesusele palju töötama, et end ise ära elatada ja kõrgharidus omandada. Kuna tema peres kehtis range kord, kardab ta sellepärast ise otsuseid langetada ning laseb seda teistel teha. Ülemus peaks
suhtlemine ametiühingute, kutseorganisatsioonide, tööturuameti ja teiste institutsioonidega personali värbamine ja valik ning talentide leidmine töötajate koolitamine, arendamine ja karjääri kujundamine personalitöö süsteemi kujundamine ja juhtide konsulteerimine 6. Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat ja too välja selle teooria kriitika. Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5
KOKKUVÕTE Informatsiooni juhtimine peab olema seotud kindlate äri eesmärkide ja efektiivsuse kasvuga. Edukaks informatsiooni juhtimise strateegiliseks vahendiks, et anda maksimum panus ärile, on vajalik teada hinda ja riske teatud pikema perioodi jooksul ning mõista äri ühtsust. Infosüsteemide rajamisel on oluline panna paika info struktuur ja strateegia, kuidas infot juhtima hakatakse. Selleks tuleb arvestada, millised on ettevõtte esmavajadused ning eesmärgid pikemas perspektiivis. Uue infosüsteemi loomisel ei tohiks vana koheselt kasutusest kaotada, vaid ühildada uus vanaga, et saadav kasu oleks maksimaalne. Teadmuse juhtimine on oma iseloomu poolest rohkem hajutatud ja orgaaniline, kui informatsiooni juhtimine. Seda selle pärast, et teadmised asuvad inimeses, inimgruppides. Teadmuse juhtimine organisatsioonis võib olla ainus faktor, mis võib aidata hoida konkurentsivõimet, sest teised ressursid on suures osas asendatavad
oludega tutvumas. Kohaliku põllumajandustoodangu sund- eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel valdavalt "mõõdukatele" Venemaa eestlastele. 1978
See süvenes veelgi 1960. aastatel. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel Johannes Käbin. J. Käbin ja tema meeskond. Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid kujunesid Käbinil Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. See kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised. Toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960ndatel toiduainetega varustamine Eesti NSVs rahuldav. Olukord muutus aga Breznevi valitsemisajal. Ülekohtu heastamine algas sisepoliitilise sula-ajal. Osaliselt taastati kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste head nimed. Eesti NSV-s puudutas rehabiliteerimine esmajoones haritlasi, kes said võimaluse ,,vaimsest pagulusest" taas loometöösse lülituda. Üleliiduliselt tõi Stalini surm kõigepealt kaasa
Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane
Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. TEEMA: Töörahulolu ja motivatsioon 1) Nimeta üldiseid töörahulolu põhjuseid. (5) 1. hea töötasu 2. soodsad töötingimused 3. tööga kindlustatus 4. meeldiv ülemus 5. töö meeldivus 2)Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5
eraldamist. Sellest 52,2 miljardit kulutatakse "tööturul täiendavate ürituste realiseerimiseks", muuhulgas ka elanikkonna koolitamiseks. Veel 30 miljardit töötutoetuse maksmiseks. (ŠOKK: Venemaal…2015) 1. jaanuarist 2015 on Venemaal kehtestatud alampalk 5965 rubla. Alampalk ja elatusmiinimum on aga väga suure vahega ja seega polegi võimalik elada miinimumpalgaga nii, et oleks kaetud kõik esmavajadused. Elatusmiinimumi tasemed 2014. Aasta IV kvartalis: 8234 rubla elaniku kohta; 8885 rubla puudega elaniku kohta; 6785 rubla pensionäri kohta; 7899 rubla lapse kohta. Võrdluseks – alampalk eurodes 106,35 ja elatusmiinimum elaniku kohta 146,8 eurot. Siiski puuduvad täpsemad andmed selle kohta, kui palju on alampalgalisi töötajaid ja kui suur hulk nendest töötab mitmel töökohal ning milline on % „mustalt töötamise“ kohta. (ВЕЛИЧИНА… 2015)
3) pinge sunnib inimest tegutsema. (ta hakkab otsima pinge vähendamise võimalusi. 4) eri võimaluste kaalumise tagajärjel koostab inimene konkreetse tegevuskava. (ta püüab probleemi praktiliselt lahendada) 5) praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. Kui tegevus on olnud edukas, väheneb pinge ja ollakse valmis uusi vajadusi rahuldama. Motivatsiooni käivitavaks teguriks on inimvajadused, mida võib jaotada: primaarsed ehk esmavajadused ja sekundaarsed vajadused. Primaarsed vajadused- inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise jne järgi. Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi, on ebamäärasemad ja mitte alati tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: lugupidamine, kohusetunne jne. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad ja mõjutavad meie käitumist. ON OLEMAS JÄRGMISED MOTIVATSIOONI LIIGID 1) Sisemine motivatsioon- so
loomisel. Käbin võttis oma meeskonda ka kohalikke eestlasi. Käbin koos oma tiimiga suutis mahendada Moskva survet. Üheks põhitegijaks sai Vaino Väljas, kes 1971. aastal sai ideoloogiasekretäriks ja kelles Käbin nägi oma mantlipärijat. Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid.
suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine). Mõnele inimesele piisab ainult esmavajaduste rahuldamisest, teistele on vaja juba sotsiaalset ja psühholoogilist laadi vajadusi ja need on juba ebamäärasemad ning pole otseselt tunnetavad. Motivatsiooni aluseks
Inimese vanusega muutuvad ka vajadused. Korraga võib olla mitu vajadust. Kaasaegsed juhid peaksid: · kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi 5 · mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused · püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi · arvesse võtma, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Primaarsed ehk esmavajadused on inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrezhiimist.Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu
1960. aastatel sai Käbini meeskonna võtmefiguuriks Vaino Väljas, kes 1971. aastal nimetati ideoloogiasekretäriks. I. Käbin nägi temas oma mantlipärijat. Hea läbisaamine Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid eksperimente. Hrustsov käis ka mitteametlikult Eesti oludega kohtumas. Sel ajal olid sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Eesti NSV muutus omamoodi näidisvabariigiks terves liidus. Olukord hakkas muutuma L. Breznevi valitsemisajal, mil sunderaldised liidufondi märgatavalt suurenesid. xi. Sulaaja algus Stalini surmale järgnes liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna elu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit
Nikita Hrustsoviga ja oskuslik poliitika oma meeskonna loomisel. Käbin võttis oma meeskonda ka kohalikke eestlasi. Käbin koos oma tiimiga suutis mahendada Moskva survet. Üheks põhitegijaks sai Vaino Väljas, kes 1971. aastal sai ideoloogiasekretäriks ja kelles Käbin nägi oma mantlipärijat. Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas
ja ajal, mil stalinismi võimutsemine oli NSVL haripunktis. *Käbin küll täitis Moskva käske väga kuulekalt, aga ta ei osutunud stalinistiks, ENSV venestajaks ega küüditamise toetajaks. Käbin ajas kogu oma valitsemise ajal laveerimispoliitikat, proovides täita nii Moskva käske kui arvestada eestlastega. *Käbin sai head suhted Hrustsoviga, kes käis Käbini kutsel 1954 ENSV oludega ka tutvumas. *Toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi, sellepärast oli 60ndate lõpus ja 70ndate alguses toiduainetega varustamine ENSV rahuldatav. *Olukord hakkas muutuma Breznevi valitsemisajal, kui sunderaldised liidufondi märgatavalt suurendasid. *Sulaaja üheks tunnuseks oli senise vägivalla osaline heastamine e. rehabiliteerimine, mis ENSVs tähendas eelkõige nn. kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime osalist taastamist.
Motivatsiooni tõukejõud: 1. Saavutamine- tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. 2. Sotsiaalsus- tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. 3. Kompetentsus- soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. 4. Võim- tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. Inimvajadused: · Primaarsed ehk esmavajadused- on inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise ja normaalse temperatuuri järele. · Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi (ebamäärased, pole otseselt tunnetavad). N: soov töötada üksinda. Vajadused: · Esmajärgulised vajadused- toit, õhk, vesi, uni, turvalisus ja majanduslik (tööga kindlustatus) · Kõrgema astme vajadused- sõprus, ühtekuuluvus, austus, eneseteostus. Kaasaegsed juhid peaksid:
· Välised tasud 314. ...antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt. 315. Välised tasud võib jagada: o ainelised tasud - töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vahenditega, nagu palk, preemia j o moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne. 316. Palga mõju on suhteline, see oleneb inimese sisemistest väärtustest. 317. - Palk on tähtis nendele, kellel esmavajadused on vähe rahuldatud; 318. - Palga olulisus sõltub palga suurusest, st mida kõrgem on palk, seda vähem palgatõus töötajat motiveerib. 319. - Palga tähtsus motivaatorina väheneb juhtimistasandi kõrgemale tõustes. 320. Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas võrdsuse teooriaga. 321. Soovitusi töötajate motiveerimiseks: · Kõik tööd peavad olema mõtestatud. · Anna oma alluvatele võimalus tunda tööst rõõmu
Tööelus täies mahus osalemise võimatus võib kaasa tuua selle, et püsivalt töövõimetu isik ei pruugi olla võimeline tagama sissetulekut, mis kataks isiku enda ja pere kulutused. Vigastatule vähemalt samaväärse sissetuleku säilitamine aitab hoida kogu pere materiaalselt olukorda heal ning inimväärikal tasemel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 järgi on põhiseaduse üheks aluspõhimõtteks inimväärikuse põhimõte. Inimväärikuse põhimõte nõuab muu hulgas, et inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele oleksid rahuldatud ning tal oleks võimalik ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus. Pereliikme vigastada saamine on hetk, kus ei suudeta enam iseenda toimetulekut kindlustada. Toimetulematus võib avalduda nii materiaalses vormis
finantsressursside ja turu defitsiite. Sotsiaalsete põhiõiguste tähtsaimaks näiteks on õigus toetusele ehk hoolekandele ning arstiabile, korterile, tööle ja haridusele. Sotsiaalsete põhiõiguste (PS § 28) sisuks on hoida ära sotsiaalsete riskide realiseerumisel tekkida võivat kahju ja leevendada tekkinud kahju tagajärgi ning seeläbi tagada isikule inimväärne elu. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele on rahuldatud ning ta saab ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus. Inimeste võimalus elada inimväärselt aitab ühtlasi tagada ühiskonna stabiilsust ja ühtsust.
IV Erisused 1) Kaitse põhiõigused 2) Võrdsuspõhiõigused §17 Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõiguste kontrolliskeem Siseteooria järgi on olemas ainult üks asi õigus mingile sooritusele. Seda õigust peab saama realiseerida. I Siseteoreetiliselt konstrueeritud Ei ole printsiibid vaid reeglid. Meil on nõue, me peame selle saama, v.a. erandid. Erandid ei kujuta ennast kaalumist. II Kontrolliskeem (§28 lg 2 põhjal) 1) Nõue Nt õigus riigi abile puuduse korral, kui esmavajadused on rahuldamata. Ernits: seda ei saa kaaluda, see on ilmselge! 2) Välistav tingimus Nt riigi abile puuduse korral võib kõne alla tulla §27 lg 5 (perekonna kohustus hoolitseda oma liikmete eest) järsku välistab riigi kohustuse. 3) Nõude sisu mida tuleb teha, et õigus riigi abile oleks täidetud, et eesmärk oleks saavutatud, et oleks eksistentsimiinimum tagatud?
le 2, kuid see ei või kindlasti olla väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Lähtudes Riigikohtu otsuse 3-2-1-160-12 p-st 1713 tuleb elatise suuruse arvutades järgida tasakaalu lapse vajaduste ning vanema võimaluste vahel. Lisaks, otsuse 3-2-1-118-12 p-s 1414 on selgelt viidatud sellele, et lähtuda tuleb eelkõige just lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eelkõige tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning pärast seda otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema tavalisest elulaadist tulenevalt suurem. Lapse tavaline elulaad on reeglina kujundatud vanemate varalistest vahenditest ning varalise seisundi muutusest, mistõttu lapse tavalist elulaadi kindlasti mõjutab vanema palga suurenemine või vähenemine15. Riigikohtu praktika16 rõhutab ka seda, et kõige tähtsamaks on just lapse vajaduste tagamine, mitte ilmtingimata senine elulaad.
annaabi.ee 
