- Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a.Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c.Riigikorraldus d
- Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
- Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
Kõik kommentaarid