Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes
3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
konventsioonid. Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus. Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt. Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt. Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad õigusaktid. VV määruse ja ministri määruse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Otsus - on õiguse üksikakt
määr, või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja
Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus,lihtseadus. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?1.seaduse algatamine,2.seaduseelnõu arutamine,3.seaduse vastuvõtmine,4.seaduse väljakuulutamine,5.seaduse avaldamine. 43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? 44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Seadus Riigikogu, kellele kulub seadusandlik võim, võtab vastu seaduseid. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel rahvahääletuse seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Materiaalne ja formaalne tähendus. Sageli on seadused selles tähenduses kattuvad. Seadusi võib liigitada ka teistel alustel. Kasutatakse sageli mõisteid lihtseadus, konstitutsiooniline seadus, põhiseadus. Riigis kehtiv põhiseadus kuulub seaduse mõiste alla. Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega. Otsus Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi
XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2. II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus 3. Seadused PS §104 lg2 mõttes 4. Lihtseadus 5. Valitsuse määrused (PS §87 p6) EL õiguse prioriteet 6. Ministri määrused (PS §94 lg2) 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused 8. Kohaliku omavalitsuse valitsuse määrused 9. Halduse individuaalakt Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2. Muutmise viisid: • Rahvahääletus- (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60%
5) määruse mõjud; 6) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud; 7) määruse jõustumine; 8) eelnõu kooskõlastamine. 44. Määrusandluse õiguspärasuse põhimõtted Haldusorganile määrusandlusõiguse andmise eesmärk on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile. See tagab paindliku haldustegevuse ning väldib seaduse koormamist üksikregulatsioonidega. 45. Põhiseaduslik seadus ja lihtseadus. PS 1)kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus;
Nimeta ja kirjelda! I. Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused PS§104 tulenevad „ainult riigikogu häälteenamusega vastu võetavad seadused".. Seadused võivad sündida ka rahvahääletusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel. III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt
Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses. Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused nendega peavad kooskõlas olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste õigusharude normid. Nende eesmärgiks on fikseerida kõige olulisemad suhted ja tagada ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104)
valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses: 1) Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. 2) Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused – nendega peavad kooskõlas olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste õigusharude normid. Nende eesmärgiks on fikseerida kõige olulisemad suhted ja tagada ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält)
Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. (häälte enamus) Seaduse vastuvõtmine: 1
Seadustest kõneldes eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja nn lihtseadusi. K-listes seadustest kõneldakse 2 tähenduses: 1) ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgema juriidilise jõuga seadusest koosnevat kontsitutsiooninormi, nt Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3 seadusest (valitsemise korra instrument, pressivabaduse akt ja troon). 2) Teises tähenduses on K-lised seadused, sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad K-i ja lihtseaduste vahel. St et lihtseadus peab oema kooskõlas K-lise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Romaani õigussüsteemi maades nimetatakse K-lisi seadusi orgaanilisteks seadusteks. K-liste ehk orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid RÕ aga ka muid valdkondi. Eesti puhul tavatsetakse K-listeks seadusteks lugeda PS 104 § lg 2 nimetatud seadusi. Nende seaduste iseärasusesks on see, et neid saab vastu võtta ja muuta üksnes riigikogu vähemalt 51 poolthäälega. President enda seadlusega neid muuta ei saa
sanktsiooniks. Sanktsioon näeb ette môjutusvahendi, mida vôidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu ôigusnormi nôuetele vastavalt. Selline kontseptsioon ühendab imperatiivteooria sunniteooriaga. See oli levinud ka nôukogude õigusdoktriinis. Sisuliselt taandub see teooria - ôigus on riigi sunninormide kogum. 19. Siseriiklik õiguse püramiid (õiguse hierarhia) Põhiseadus Rahvas Seadus konstitutsiooniline (Riigikogu 51 poolthäält) või lihtseadus (kohalolijatest pool) Seadlus president Määrus valitsus, ministrid, kohalikud omavalitsused Käskkiri Otsus 20. Riikide tekkimise teooriad: · 1. Lepinguteooria - olemus seisneb selles, et riik luuakse lepingu sôlmimisega. Lepingu sôlmimise motiivid vôivad olla erinevad (sofistid Vanas kreekas) Vôrdsed kodanikud pidasid selleks vajadust kaitsta sisemist korda ja kaitsta oma riiki välisvaenlaste eest. Lepinguteoorial oli vahetu tähendus ka 1776.a
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9
Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS (rahvahääletusel muutmine) § 162 2. põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II (riigikogu koosseisu häälteenamus) 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus § 87 p 6 7. Ministri määrus § 94 lg 2 8. KOV volikogu määrus 9
Riigikogu poolt kiireloomulisena (muutuse algatamiseks 81; hiljem poolt 68) Õigusnormide hierarhia: - Põhiseaduse aluspõhimõtted - Põhiseaduse peatükid I ja XV; PS täiendamise seadus - Põhiseaduse II-XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus ---------- - RV leping - PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused) - Lihtseadus ---------- - EV Valitsuse määrus - Ministri määrus - KOV volikogu või valitsuse määrus ---------- - Haldusakt, kohtuotsus (individuaalakt) Võrdluses EL õigusega on EV Põhiseaduse aluspõhimõtted siiski kõrgemal (nn puutumatul astmel), kuid EL I ja II taseme õigus võib mingil hetkel olla kõrgemal kui muud seadused Eestis. 2. Loeng (16.02) Põhiseaduse tõlgendamine.
läheb Eesti riigil üle Elile, tekib alluvussuhe liitriigi ja selle osariigi vahel. Sel juhul oleks liiduõigus kõrgemal siseriiklikust õigusest. Praegu see nii ei ole. · Preambul ei kuulu kõige kõrgemasse seltskonda, seda saab muuta tavalises korras. a.i.1. PS I + XV ptk, PS täiendamise seadus a.i.2. PS II XIV ptk, PS rakendamise seadus a.i.3. Konstitutsionaalne seadus, Riigikohtu järgi konstitutsioonilised seadused (PS §104 lg 2) a.i.4. Lihtseadus a.i.5. Vabariigi Presidendi seadlused (PS §109 seda, et Riigikogu pole saanud kokku tulla, pole meil kunagi juhtunud) Edasilükkamatu vajaduse korral antav akt. a.i.6. Vabariigi Valitsuse määrus (PS §87 p6) a.i.7. Ministri määrus (PS §94 lg2) a.i.8. KOV volikogu määrus a.i.9. KOV valitsuse määrus a.i.10. Halduse individuaalakt / kohtuotsus Põhiseaduse muutmine 1
normseadus sisaldavad õigusnorme individuaalne seadus sisaldavad individuaalseid ettekirjutusi kui materiaalses (sisulise mõttes iga õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme) mõttes. Kõiki seadusi ei võeta vastu ühtede protseduuridega: selle järgi võib seadusi liigitada: Lihthäälte e poolthäälte enamusega (lihtseadus) vastu võetud seadused. Koosseisu häälteenamusega (50%+1 nende legitiimsuse aste on suurem kui lihthäälte enamusega vastuvõetud.). Nn konstitutsioonilised seadused. Taolised seaduse on loetletud PS §104. o Seadlus v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust
annaabi.ee 
