korduskooselu olnud abielus/vabaabielus. Soojätkamis funktsioon on olnud eelnevalt edukas, aga ei saa garanteerida, et see on samaedukas, kui laiendatud perekonnas. Seksuaalsuhted ona paremad kui üksikvanemaperes, kus on ainult üks vanem. Majanduslik rahuldatus peaks olema kõigil, kuna aravatavasti on kasulastel olemas ka endised vanemad, kes nendest hoolivad ja totavad, kui ei ole, siis ma arvan, et isegi kasuvanem on valmis toetama. Sotsialeerumisfunktsioon on siin ammu täidetud, kuna lapsed on tavaliselt juba suured, aga kui nad ikka ei oska käituda reeglite või normide järgi siis kasuvanemad peaksid olema ka valmis õpetama. Siin pole hoolitsusfunktsioon nii tugev, kui see on teistes peredes. Hariv/kultuurne- ja turvalisusfunktsioon peaks olema rahuldatult olemas. 3) Lasteta paar-paar, kes pole lapsi veel soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodunt lahkunud
viljakas eas naistest kasvatab last üksikemana. Samas ei tarvitse vanem jääda üksikuks lapse lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud muudavad olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla kasuvanem. Laiendatud perekond Eestis on üsna haruldane laiendatud perekond, kus koos elab üle kahe põlvkonna inimestest. 1990. aastate alguse vanemluse uuring näitas, et umbes kolmandik imikute vanematest elas koos naise või mehe vanematega, mänguealiste peredest elas koos vanevanematega veel viiendik. Elamistingimustest rääkides kurdetigi ruumipuuduse üle. Praegseks on Eesti jõudnud tasemele kus rohkem kui kahe põlvkonnaga leibkondi on 4%.
.... Valikuline paigutus............................................................................... Geenide- keskkonna koosmõju .................................................................. Kasulapse võõras veri ............................................................................ Armastuse IQ....................................................................................... Aga äkki saab temast kurjategija................................................................. Kasuvanem mängib lapsega rohkem ............................................................ Kokkuvõte........................................................................................... Kasutatud kirjandus................................................................................. Sissejuhatus Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused Kvantitatiivse käitumisgeneetika on saanud eriti hävivate rünnakute osaliseks-
ülalpidamist saada. 2.4. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. 2.5. Elatis teistele perekonnaliikmetele Kui käesoleva seaduse § -des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistab kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusest. Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksja või saaja varaline seisund või abi
korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel
õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused; lapsendamine eestkoste Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA Hooldusõigust võib kohus piirata: - (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS § 134 lg 3) ilma isikuhooldusõigust piiramata või peatamata või seda ära võtmata. isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui
Nimetatud toetust makstakse siis, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud. Kui laps sündis surnult, siis seda toetust ei maksta. Sünnitoetuse suuruseks on 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist. Juhul kui lapse sünnitoetust taotleb lapsendaja, eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning taotlus on esitatud enne lapse ühe-aastaseks saamist. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. 2.2.2. Lapsetoetus
Asendushooldus Hooldus, mis võib toimuda asutuses (lastekodu, koolkodu vm) või siis perekonnas. Asendushoolduse kaudu püütakse toetada last ja tema peret. (Tonts 1999). Keiu Tonts on oma uurimustöös "Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes" välja toonud eraldi mõisted, mida kirjeldavad ka teised autorid: Kasulaps/hooldusel olev isik Laps, kes on kirjaliku hoolduslepingu alusel vormistatud perekonna (kasupere) hooldusele (Tonts 1999). Kasuvanem isik, kes last kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (Ilmoja 2002). Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps
võrreldes (21% juhtudest) on näha sarnasusi. (Terviseinfo, 2014) Ülejäänud 78% ehk 57 õpilast väitis, et nende kodus tubades ei suitsetata. Tuli välja, et nende 57 hulgas oli 48 õpilast, kelle pereliige on suitsetaja. Kas teie peres on suitsetajaid? (Vaata Joonis 2) 46% ehk 34 vastanut vastas, et neil ei ole peres aktiivseid suitsetajaid. 32% ehk 23 vastas, et nende ema või isa on suitsetaja. Mõlemad vanemad suitsetavad 14% ehk 10 õpilasel. Vend, kasuvanem või vanavanemad toodi näiteks 8% ehk kuue õpilase poolt, kellel on keegi muu suitsetajast pereliige. 8% 14% Mõlemad vanemad Ema või isa Ei 47% 32% Muu Joonis 2
Pensioniamet võib riiklike peretoetuste seadusest tulenevalt valla- või linnavalitsuse korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale juhul, kui laps saab uue perekonna. Kasuvanem on Eesti seadusandluses suur mõiste. Põhimõtteliselt piisab sellest, kui selles samas linna- või vallavalitsuse korralduses märkida, et laps kasvab tegelikult kasuperekonnas ning toetust makstakse seejärel kasuperele. Peale selle, kui vanemliku hoolitsuseta lapse suhtes on juba vormistatud eestkoste või sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on lapsel õigus saada täiendavat toetust. (Malvet 2002: 30) Riiklikud toetused:
teada saada 16.märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused
Riskifaktorid, mis on seotud koduga: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varajased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine). Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted Lahutus Üksikvanem Kasuvanem Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine KIUSAMINE. Riskifaktorid: Kiusaja: Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine Minna-laskev kasvatustiil Range distsipliin 20 Füüsiline karistamine Vanemliku järelvalve puudumine Ohver: Ülekaitsvad vanemad (sageli)
Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine) Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline) Lahutus Üksikvanem seotud teiste riskifaktoritega, nt majanduslikud probleemid Kasuvanem oluline see, kuidad toimuvad suhted kodus, lapse turvalisuse tagatus, mitte ainult kasu- või üksikvanema olemasolu Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine 3) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin (lapse enesevabadus tugevalt piiratud, ei saa ise otsustada) Füüsiline karistamine Vanemliku järelvalve puudumine Ohver:
Isaduse võib kohtus vaidlustada 1 aasta jooksul arvates sellest teadasaamisest. Väljaspool tähtaega saab isadust vaidlustada laps ise pärast täisealiseks saamist. Toimub hagimenetluses v.a. surnud isiku isaduse vaidlustamine. Lapsendamine- on lapse perre võtmine, jaguneb õiguslik lapsendamine (tekib täielik vanema ja lapse õigussuhe) ja faktiline lapsendamine (tekivad vaid teatud piiratud õigused ja kohustused-eestkoste lapse üle, kasuvanem/kasupere). Lapsendamine on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendaja valimise kriteeriumid: isikuomadused, suhted lapsendatavaga, varaline seisund, võime täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, lapse vanemate eeldatav tahe (võimalusel). Arvestatakse ka lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Kas võõrasvanem on vanem? Kes on võõrasvanem? Kas lapsendades on vanem või võõrasvanem? See sõltub natukene sellest, kas pärisvanem on elus, tegelikust hoolitsusest. Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem? See, kes last tegelikult kasvatab. Õiguslikus mõtted pole vanem, aga ka tema võib omandada selle staatuse tegeliku hoolitsusega. See on faktiküsimus. Kuidas on lood hooldajaga, eestkostajaga? Nemad ilmselt iseenesest ei oma vanemlikku põhiõigust, aga kui eestkostjaks on määratud seesama kasuvanem, kes lapse eest hoolitseb, siis sellega võib kaasneda ka vanemlikud õigused. See on hinnanguline, tõendamise küsimus. · Abikaasa § 27 lg 2. Kes on abikaasa
5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted.
6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 10 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted.
ja siis tuleb aeg, kui tuleb ise hakata probleeme lahendama. Siis ei ole neid oskusi ega ka inimesi, kes seda tema eest teinud on. Kui depressiivne inimene leiab oma elukaaslaseks sellise inimese, kes tema eest kõik ära teeb, siis ei teki suuri probleeme. Veel üks ärahellitamise moment, mis on veel keerulisem ja rängem on see, kui näiteks ära hellitatakse mingitel teistel põhjustel (eelnevad olid lapsest ilmajäämise hirm). Sageli, kui on üks kasuvanem, siis ta üritab lapsi kasvatada võimalikult hästi, aga tunneb ise süütunnet, et ta ei suuda kasulast niimoodi armastada nagu ta tahaks. Et seda kompenseerida, siis hellitatakse see laps ära. Lubatakse, antakse, mida laps tahab. Tihtipeale on see lapse jaoks veel raskem, kui ta saab aru, et talle antakse midagi sellist vastumeelselt, mitte iseenesest ei tule. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse
2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus) Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine) Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik)
lahendama. Siis ei ole neid oskusi ega ka inimesi, kes seda tema eest teinud on. Kui depressiivne inimene leiab oma elukaaslaseks sellise inimese, kes tema eest kõik ära teeb, siis ei teki suuri probleeme. Veel üks ärahellitamise moment, mis on veel keerulisem ja rängem on see, kui näiteks ära hellitatakse mingitel teistel põhjustel (eelnevad olid lapsest ilmajäämise hirm). Sageli, kui on üks kasuvanem, siis ta üritab lapsi kasvatada võimalikult hästi, aga tunneb ise süütunnet, et ta ei suuda kasulast niimoodi armastada nagu ta tahaks. Et seda kompenseerida, siis hellitatakse see laps ära. Lubatakse, antakse, mida laps tahab. Tihtipeale on see lapse jaoks veel raskem, kui ta saab aru, et talle antakse midagi sellist vastumeelselt, mitte iseenesest ei tule. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse
Siis ei ole neid oskusi ega ka inimesi, kes seda tema eest teinud on. Kui depressiivne inimene leiab oma elukaaslaseks sellise inimese, kes tema eest kõik ära teeb, siis ei teki suuri probleeme. Veel üks ärahellitamise moment, mis on veel keerulisem ja rängem on see, kui näiteks ära hellitatakse mingitel teistel põhjustel (eelnevad olid lapsest ilmajäämise hirm). Sageli, kui on üks kasuvanem, siis ta üritab lapsi kasvatada võimalikult hästi, aga tunneb ise süütunnet, et ta ei suuda kasulast niimoodi armastada nagu ta tahaks. Et seda kompenseerida, siis hellitatakse see laps ära. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse. Kõige rängem variant, mis sellisel juhul toimub, on see, et laps võib hakata ennast süüdi tundma selle pärast, et ta üldse olemas on.
Inimese geenid võib jagada: universaalsed (teevad inimese sarnasteks); varieeruvad (teevad inimesed erinevateks). Käitumisgeneerika tegelebki just varieeruvate meetoditega. Käitumisgeneetilised meetodid: peamine meetod erineva sugulusastmega inimeste võrdlemine. Sugulus mitu % geenidest on samasugused: Monosügootsed kaksikud 100 % Disügootsed kaksikud 50 Vennad ja õed 50 Vanem ja laps 50 Poolvennad ja poolõed 25 Onupojad 12,5 Kasuvanem ja kasulaps 0 Juhuslikud inimesed 0 Võetakse mingi huvipakkuv omadus ja vaadatakse, kas need inimesed kel on see omadus on rohkem sugulased või vähem sugulased. Üks huvitavam on lahus ja koos kasvanud monosügootsete kaksikute võrdlemine. Cyril Burt selle meetodi esmarakendaja, püüdis üles otsida peale sündi lahutatud monosügootseid kaksikuid. Intelligentsuse uuringud ehk vaimne võimekus. 15
sünnitoetust makstud. Nimetatud toetust makstakse siis, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud. Kui laps sündis surnult, siis seda toetust ei maksta. Sünnitoetuse suuruseks on 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist. Juhul kui lapse sünnitoetust taotleb lapsendaja, eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning taotlus on esitatud enne lapse ühe- aastaseks saamist. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. 7.3. Lapsetoetus Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni
suureks ja siis tuleb aeg, kui tuleb ise hakata probleeme lahendama. Siis ei ole neid oskusi ega ka inimesi, kes seda tema eest teinud on. Kui depressiivne inimene leiab oma elukaaslaseks sellise inimese, kes tema eest kõik ära teeb, siis ei teki suuri probleeme. Veel üks ärahellitamise moment, mis on veel keerulisem ja rängem on see, kui näiteks ära hellitatakse mingitel teistel põhjustel (eelnevad olid lapsest ilmajäämise hirm). Sageli, kui on üks kasuvanem, siis ta üritab lapsi kasvatada võimalikult hästi, aga tunneb ise süütunnet, et ta ei suuda kasulast niimoodi armastada nagu ta tahaks. Et seda kompenseerida, siis hellitatakse see laps ära. Lubatakse, antakse, mida laps tahab. Tihtipeale on see lapse jaoks veel raskem, kui ta saab aru, et talle antakse midagi sellist vastumeelselt, mitte iseenesest ei tule. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse
aluseks tema tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisele. Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust Ütluste andmisest võib keelduda kui tunnistaja: · on või on olnud poole abikaasa või elukaaslane, abikaasa või elukaaslase vanem; · on poole üleneja või alaneja sugulane; · on poole (pool)õde või (pool)vend või on või on olnud õe või vennaga abielus, on poole vanem, kasuvanem või võõrasvanem või võõras või kasulaps, · tunnistaja inkrimineerib ütlustega iseennast või eelnimetatud isikuid; · muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega. Seadusega on keelatud anda ütlusi: · vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus);
(Bouchard, 1981) Ühemunarakulised kaksikud, koos kasvanud 0.86 Ühemunarakulised kaksikud, eraldi kasvanud 0.79 Kahemunarakulised kaksikud, koos kasvanud 0.60 Sama pere eri ajal sündinud lapsed, koos kasvanud 0.47 Sama pere eri ajal sündinud lapsed, eraldi kasvanud 0.24 Lapsevanem ja tema laps 0.40 Kasuvanem ja tema kasulaps 0.31 Õdede-vendade lapsed 0.15 Kui perekonnas on rohkem kui üks vaimse alaarenguga isik, räägitakse perekondlikust arengupeetusest. Reeglina on raske selle ühest põhjust tuvastada. Koolis on saanud moodsaks peavoolu idee, mille kohaselt vaimse alaarenguga lapsi tuleks maksimaalselt kasvatada normaalsete lastega koos, andes neile seega võimaluse viibida vähimate piirangutega keskkonnas
annaabi.ee 
