141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on...
Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud, hukkuja päästmised, avalik huvi kaalub ülesse selle isiku vastupidise tahte väljenduse, olukorras kui isik tahab endalt elu võtma) võtab vastunäite nõude ära, kui uppuja toob vabanduseks, et ma ju karjusin et ma tahangi ära uppuda. Soodustatud heakskiit peaks olemas olema. Ehtne ja mitteehtne käsundita asjaajamine Ehtnesoodustatakse kedagi teist endapoolse asjaajamisega, ajan teise isiku asju mitte enda. Õigustatud või õigustamata. -Õigustatudnormaalne täiskoosseis, soodustame teist isikut oma asjaajamisega ja peaks olema vähemalt 1 tingimus kolmest § 1018 1 lõik. (vt üleval pool). -Õigustamatakui ühtki kolmest asjaolust ei esine, kuid tegutseme teise isiku huvides. Nt keegi tuleb ja peseb auto ära, kuid ma ei ole nõus maksma. Kui naabri maja põleb, siis kui...
09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
Tule tuvastada episoodid ja siis järgneb lahendus episoodide kaupa. Skeemikogumik lk 16! (mitu koosseisu § 206 asemel § 209 õige) 3.4.2. Ideaalkogum Üks tegu, mis vastab kahele koosseisule. Vastutab § 63 lg 1 alusel. 3.4.3. Reaalkogum Vähemalt 2 tegu ja 2 paragrahvi 3.4.4. Mitteehtne kogum 3.4.5. Ne bis in idem 3.6. Aegumine – II kursuse kaasustes ette ei tule 3.6.1. Mõiste, materiaal- ja menetlusõigulik käsitlus 3.6.2. Süüteo ja otsuse täitmise aegumine (§-d 81-82) 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. Asenduspõhimõte 4.5. Kehtivuspõhimõtete konkurents 5...
141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on...
Ta lihtsalt vaatab pealt, kuidas teisel isikul on vabadus võetud ja ta ei vabasta isikut. Kuid see saab kõne alla tulla selle isiku puhul kes on selle isiku suhtes grant ehk kohustatud isik. Teoreetilisena teo ja tagajärjedeliktide puhul, kuid praktikas tõusetub see eelkõige materiaalsete deliktide puhul. Pmst on võimalik ka selline juhtum, kus esineb koos ehtne tegevusetus ja mitteehtne tegevusetus. Nt tervisekahjustuse tekitamine ja abita jätmine. Näide: autojuht sõidab ja ületab kiirust ja ajab ülekäigurajal oleva inimese alla. Tegemist on 422 sätestatud kuriteoga. Mida isik tegi – kas ta sõitis või jättis pidurdamata? Põhjus oli see, et autojuht õigeaegselt ei pidurdanud. Või siis Kaur Kenderi kaasus, ühest küljest pani teose interneti ülesse ja teisest küljest see oli seal Karistusõigus II.osa...
§§ 69 ja 137 lg 2 järgi C vastu. §-i 1017 lg 1 näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga. Käsundita asjaajamise (KAA) õigus: Käsundita asjaajamine – üks isik teeb midagi teise kasuks, ilma et tal oleks selleks kohustust. Kaks eesmärki: peaks soodustama seda, et inimesed üksteist vastastikku abistavad, teisalt peaks see kaitsma ka soovimatu abi osutamise vastu. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Mitteehtsat KAA-d võib nimetada ka asjaajamiseks enda huvides. Peamine eristamise alus? Eristamine sõltub asjaajaja tahtest, kui tal on tahe tegutseda teise isiku kasuks, on tegemist ehtsa KAA-ga, kui tahe puudub on tegemist mitteehtsa KAA-ga. Ehtne jaguneb õigustatud ja mitteõigustatud KAA-ks. Mitteehtne jaguneb ekslikuks ja lubamatuks KAA-ks...
Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega. 11. Tegevusetusdelikt ja selle olemus §13 Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. Ehtne tegevusetusdelikt seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine Mitteehtne tegevusetusdelikt tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad 12. Toimepanija §20 Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole....
Käsundita asjaajamise (KAA) õigus: Tegevus, kus üks isik e asjaajaja teeb midagi teise isiku e soodustatu kasuks ilma, et ta oleks selleks kohustatud. 2 eesmärki: soodustada isikute üksteise abistamist; peab tagama ka, et isikud üksteisele abistamist peale ei suruks olukorras, kus abistamise vajadus puudub. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA (asjaajamine enda huvides), õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Eristab asjaajaja tahe. Ehtsa puhul on asjaajajal tahe soodustada teist isikut, mitteehtsa puhul tahe puudub. Ehtne jaguneb kaheks: õigustatud ja mitteõigustaud KAA. Mitteehtne jaguneb ka kaheks: ekslik ja lubamatu KAA. Õigustatud KAA eeldused: § 1018 tulenevalt jagunevad eeldused kaheks, kus kõigepealt on 3...