Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel?
paremini, milles võib oma osa mängida ajalooline taust. Nad iseloomustavad soomlasi kui usinaid, aeglaseid, uhkeid ja sõbralikke inimesi. Noored seevastu on ilmselt rohkem kokku puutunud soomlastest turistidega ning iseloomustavad neid kui joodikuid, rumalaid, ihnsaid ja mugavust armastavaid inimesi. [6] Kui uurida ka eestlaste anekdoote soomlaste kohta, on kõige levinumad märksõnad „põder“, „alkohol“, „üleolev“, „ebapuhas“ ja „saun“. [7] Seega on soomlaste representatsioon ühtaegu positiivne, kuid kumab läbi eestlase kadetsev suhtumine põhjanaabri edusse. Ühtaegu ollakse soomlasega naaber, kuid eestlasi häirib nende vodkaturism, mis muudab soomlase kuvandi alkoholilembeliseks. Siiski on Soome Eestit väga palju aidanud ning nende suhted on tihedad, mis tõttu erimeelsusteks palju ruumi ei jää. Loogiline, et ühte rahvust ei saa kujutada üheselt, sest igas riigis on kohusetundlikud ja targad kodanikud, kuid samamoodi ka alkoholilembeseid ning uhkeid.
ajju toimub meeleelundite toel, olgu selleks kuulmine, haistmine, füüsiline tunnetamine, jne. Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta saab kohe öelda, et tegemist on noaga ja ta mõistab, millega tegu. Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti
saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad (lihastesse). Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine ÕO11 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad
liiguvad. Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad
Korraldus saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad. Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne info juhtimine ÕO12 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist,
Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsusatavad ja korrastavad kõnet, 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad
Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista. Aju-uuringute tulemused annavad meile veel liiga vähe, et neist midagi järeldada, on primitiivsel tasandil. Lingvistid ei saa enamiku primitiivsete tulemustega midagi teha. Samas peegelneuronite avastamine oli abiks lingvistidele
peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud. Väärinformatsiooni efekt sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes. Skeem inimese vaimne representatsioon, mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse v olukorra kohta Mälu tüübid 1. Ekspliitsiline-teadvustatud: Episoodiline mälu, mis puudutab konkreetseid sündmusi Semantiline mälu üldteadmised, faktid 2. Impliitsiline-täheldatav kaudsete testide abil: Protseduuriline mälu-oskused, nt jalgrattasõit Praiming-taju ja uskumuste muudatused, mis pärinevad varasemast kogemusest
1. Palun defineeri kujund. Kujund on mõtlemise mentaalne element või Palun defineeri mõiste. representatsioon, mis on seotud kogemuste, mälu Selgita, mille poolest ning ruumilise ja loova mõtlemisega. erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too oma Mõiste on mentaalne nähtusi, esemeid ning näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega.
vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) kahe "kubiti" pikkune missugune asi (kvaliteet) kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus lõikab, põletab
(väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid). Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Mis on eferentne ja aferentne ÕO11 informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel? seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskkondlikest) tagajärgedest Kuidas aitab liigutuse mentaalne Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje L11 mudel liigutusi juhtida ning ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist säilitada tajulist stabiilsust? stabiilsust
Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja • Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste Millal saab aistigutest märk? • Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. • Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid: • Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga • Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30
maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4
- Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud
((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks. See on see, kuidas kogemusest tekib tähendus. MÄRKIDE TÜPOLOOGIA: 1) märk ise oma olemuselt 2) märrk suhtes objekti 3) märk suhtes interpretanti IKOON: Sarnasus: 1 asi sarnaneb teisele: näib, külab, tundub maitseb, lõhnab samamoodi. Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt.
Kujund on analoogne mentaalne representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on
tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse
Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel
interferentsiks mingi muu info segab vana meenutamist. Skemaatilise teadmiste interferents Meie mälestusi mingist sündmusest võivad hägustada ka meie üldised teadmised maailma kohta. Näiteks kui rääkida kellelegi edasi võõrapäraseid kummalisi muistendeid, siis on tõenäoline, et hiljem meenutamisel muutuvad need lood edasirääkijate poolt palju lihstamaks ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks.
teadmisi ümbritseva maailma kohta o Sümbolilised protsessid o Varjatus o Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustavad: o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused:
2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean, knowledgepoor) ja teadmiste-rikkaid (knowledge-rich, knowledge-intensive) mõtlemisülesandeid Mõtlemise elemendid · Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine · Representatsioon on märk või sümbolite kogum, mis esindab meie jaoks midagi muud (välise maailma osa või kujutlus). · Analoogilisel kujul esitus: kujundid. kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia Sümbolilisel kujul esitus:sõnad, skeemid,stsenaariumid · Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod: Enese- ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel
MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA
Episoodiline (nt mälu konkreetsete sündmuste/kogemuste kohta). Semantiline ehk faktimälu. ● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni
jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine ja kodeerimine, see luuakse olemasolevatest kultuurikoodidest” (Kuutma 2010: 693)
informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine
väga mõjukad. Aristoteles (surn 322 eKr) • Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult: Sokrates on surelik. • A. loogika jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. • Kuna A. loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua (või on tänaseni), olid ka tema arvamused keele kohta pikalt väga mõjukad. • Kõne on tunnetuse kogemuste representatsioon (esindus), kiri on kõne representatsioon. • Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr
arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides.
ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat tagasi, kõiki loomulikke keeli kunagi räägiti, pole loomuliku keelt, mis oli ainult kirjalikus vormis) Ontogeneetiliselt ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. (Rääkima hakatakse enne kui kirjutama) Keelevõime kaasasündinud võime keelt omandada. Referent see, millele viitab sümbol või sõna.
peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad
tegi, nagu ta jooks merekarbist (Butterworth, Harris 2002: 195, 198). Sümbolilise mängu jaotas Piaget kahe põhistaadiumi vahel (alastaadiumitega), mis kestsid esimesest kuni neljanda ning neljandast kuni seitsmenda eluaastami. 6 I staadium: 1-4 aastat 1. Alastaadium: sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele. Tüüp 1a: Tuttavate skeemide projitseerimine. Sümboliline skeem on vaimne representatsioon, milles säilitatakse objekti kõige iseloomulikumad aspektid. Sümbolilise mängu algstaadiumis rakendab laps uutele objektidele tuttavaid skeeme. Näiteke aasta, kuue kuu ja 30 päeva vanune Jacqueline ütles oma mängukoerale:"nuta, nuta" ning imiteeris nutmise häält. Tüüp1b: Jäljendatud skeemide projitseerimine. Teine samas vanuses ilmnev sümbolilise mängu tüüp sisaldab jäljendatud skeemide projitseerimist uutele objektidele. Need skeemid
[Sarnaselt adaptatsioonile, mis tekitab vastandvärvuste taju, võib tekkida peale liikumise lõppemist ka vastassuunalise liikumise taju - seni pärsitud olnud vastassuuna edetektor erutub nüüd rohkem.] · Detektorid võivad analüüsida väga keerukaid omadusi, nt spetsiifilise nägude äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi
turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik. Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad
Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin. Pressi funktsioonide arengu ajaloolised seaduspärasused ja nende ilmnemine Eesti venekeelses ajakirjanduses.. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur. Tartu Ülikool
Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus, Ei sõltu ajast Siin ja praegu representatsioon Loogilises plaanis Monaad, Diaad, kahekohaline Triaad, ühekohaline predikaat. kolmekohaline predikaat. Üks diaadi element predikaat Olemasoleval on tema kahe objektil termini summa, realiseerimata subj. teine -- võimalus nendevaheline suhe
interpretatsiooniprotsessid (luuakse abstraktne subjektiivne kujund). Sisse- ja väljalugemine: sisselugemise korral tuuakse informatsioon teatud tasemele, tasemelt edasiandmisega seotud aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile)
intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid halvasti defineeritud probleem – lahendaja kogeb ebamäärasust, ei ole kindel mida tohib/ei tohi teha, kahtlus võimaluste hulaga osas jms probleemi lahendamine – otsinguprotsess, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimalikke
Tavatähendus Teaduslik psühholoogia Sümbolilised protsessid Varjatus Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustab 34 35 •Teadlikkus (Üldiselt oleme teadlikud lõppproduktist) •Suunatus –Hästi / halvasti defineeritud •Kasutatavate teadmiste hulk •Teadmiste vaesed / rikkad Mõtlemise elemendid •Representatsioon –Analoogia –Sümbol KASS cat Analoogne representatsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Sümboolne representatsioon- mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Kujundid • Sir Francis Galton (1822- 1911)- Psühholoogias rajas Galton mitmeid uusi uuringuvaldkondi, muuhulgas näiteks vaimsete võimete mõõtmise
lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka Lähima arengu tsoon - Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust - Lapes teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas teiste poolse juhendamise kogemuse kaudu Peamised mõisted - Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine
inimene sõna tähendust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) – nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) – eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus – lõikab, põletab mõjutatus – on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad
sellest püsis umbes 1600 ms o Tähelepanu suudame suunata visuaalse stimuli puhul umbes 55 ms kiirusega. o Auditoorset infot hoitakse kajamälus - seal püsib info umbes 2 - 4 sekundit (Treisman, 1964) - seepärast inimesed küsivad tihti. See on see koht, kust sa saad infot kui sa tegelikult ei pannud tähele, mida keegi teine ütles, aga hiljem suudad seda ikkagi tuvastada, mis nad ütlesid · Tähelepanueelne. - Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon - maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest - Klassikaline tõend: Sperlingi jt (1960) katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga (partial report). Vabameenutamise katsed (esitati pilt tähtedega, paluti hiljem öelda, mida nähti). Reeglina üle 3 tähe ei suuda meenutada. Lühiajaline mälu Ühest vastust pole sellele, kui pikk on lühiaegne mälu. Varieerub üldiselt mõne sekundi ja 2-3 minuti vahel.
· Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud
interpretatsiooniprotsessid (luuakse abstraktne subjektiivne kujund). Sisse- ja väljalugemine: sisselugemise korral tuuakse informatsioon teatud tasemele, tasemelt edasiandmisega seotud aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma
tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded. Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult.
Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt
terviku. Kui me räägime, siis kuuleme, kui midagi rõhutatakse, hääl tõuseb, langeb - see ongi fraas. Ka hingamine toimub fraaside vahel. Kui seda reeglit rikutakse, siis hakitakse kõne. (nagu mina luuletust lugesin:D) · Lause koosneb fraasidest · Lisaks analüüsitakse diskursust- keele kasutamine kõnetegevuses Sõnade tähendus, mõistete esitamise teooriad · Mõiste (concept) on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon · Üksuste klasse, mis kuuluvad mõistete alla nimetatakse kategooriateks · Mõisteid on vaja, sest need võimaldavad teadmisi klassifitseerida · mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat · Mõisted võimaldavad järelduste tegemist: nähtuste seletamist, mõistmist ennustamist ning vastavalt tegutsemist Tähendus kui vaste objektile Igale mõistele vastab mingi asi. On olemas sõna või väljend, mille tähendust me mõistame, kuid mida tegelikult ei eksisteeri
teadmisi ja neid korrastades. Alles siis saab nende üle mõelda ja teadlikult tegutseda (st tegevust planeerida). Mõtlemise ühikud · Skeemid ja stsenaarumid (Nelson, Bartlett) (episoodide meeldejätmine ja sealt edasi) · Kujundid (nägemis-, kuulmis- ja kompimiskogemuse vaimne koopia, n-ö originaali analoogia). · Olulisemad kooli kontekstis mõisted Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk representatsioon. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. · Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis · Kujundid, ikooniline esitamisviis · Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud
annaabi.ee 
