isikule iga kolme aasta tagant ning litsentsi saamisel on eelistatud Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad õnnemänge korraldada heategevuslikel eesmärkidel. Online Lotto taotles viimasel korral litsentsi, ent ei saanud seda. Online Lotto vaidlustas trahvi, tuginedes EL õigusele. Elboonia halduskohus otsustas saata Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused: 1. Kas reklaami keeld Elboonia Postipoisis on kooskõlas Art 49 ELTL ja teiste EL õiguse sätetega? 2. Kas kohustus Online Lotto veebisait kättesaamatuks muuta Elboonia elanikele on kooskõlas Art 49 ELTL ja teiste EL õiguse sätetega? 3. Kas erinev trahvimäär välisriigi isikutele kui liikmesriigis asuvatele isikutele on kooskõlas EL õiguse sätetega? 4. Kas litsentsi nõue ja tasu õnnemängude korraldamiseks on kooskõlas EL õigusega? 5
Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. • Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank
Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua? Millistel kaalutlustel jne. Siiani olnud vastus konkreetsetele probleemidele. Edaspidi võiks õigusloome põhineda konkreetsetel põhimõtetel ja võiks olla pikemalt tulevikku vaatav. Kes võiks kriminaalõigust kujundada? Euroopa Ülemkogu – aluslepingus ELTL art 68 - määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Lissaboni leppe järel hakkas komisjon ikka rõhku panema enda eesmärkidele – finantsasjad jne. Teised valdkonnad, mida rõhutati, jäeti tahaplaanile. Art 76 – tekkis võidujooks, osa liikmesriike esitasid tõlkedirektiivi avalduse, komisjon esitas sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus.
750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2). Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22). – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused: ● Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte. ● Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. ● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi
juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Revisjoni raames tuleb hinnata nii olemasolevate kui ka uute välja pakutavate ühinguõiguslike regulatsioonide põhiseaduspärasust. Põhiseaduse kõrval määratlevad ühinguõiguse raamid ka EL õigus ja rahvusvahelised lepingud.64 Esmalt tuleb arvestada EL primaarõigusest tulenevate nõuetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL)65 sisalduvate põhivabadustega (kaupade vaba liikumine – artiklid 34 jj, töötajate vaba liikumine – artiklid 45 jj, asutamisvabadus – artiklid 49 jj, teenuste osutamise vabadus – artiklid 56 jj, kapitali ja maksete vaba liikumine – artiklid 63 jj).66 Sekundaarõiguslikul tasandil on Euroopa Liit ühinguõiguse valdkonnas võtnud alates 1968. aastast ELTL artikli 50 eelkäijate (st Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu art 54 ja
demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid lisaks sellele et on ühine raha vaid on olemas ka ühendatud majandused sealhulgas sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetus ja kõik muud. 7.veebruar 2012 KAUPADE VABA LIIKUMINE Rahalised piirangud (ART 28) - kuulub importi ja eksporti tollimaksud (ART 30ELTL); diskrimineeriv siseriiklik maksustamine (ART 110 ELTL). Koguselised piirangud ART 34-36 ELTL KAASUSED 7/68 Komisjon v Itaalia Kas Euroopa kohus nõustus sellega või mitte. Ütles et siin on tegemist kaubaga. Itaalia kasutas valed artiklid kuna kogulised väärtsued on ART 34-36, mitte rahaliste piirangute puhul. 24/68 Komisjon v Itaalia Tegemist oli statistikamaksuga. Peab olema tegemist rahaline koorrmus kehtestatud ühepoolselt; kaup peab ületama riigi piir (kui kaup ei liigu riigi piiri siis
IV periood - Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (1992-1997) IV periood - pärast Amsterdami lepingut 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid Materjal: EÜ keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid Loengud EÜ lk. 33-36. EL keskkonnapoliitika eesmärgid sätestab Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) art 191; täiendab art 192. Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele (ELTL art 191(1)): keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine inimese tervise kaitsmine loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkon-
Asukoht: Luxembourg Roll: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) · Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. · Kohtujurist valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. Iga kohtuasja määratakse menetlema üks kohtunik (ettekandja-kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis.
Valitsuse määrusega kehtestati need kvoodid arstiks ja hambaarstiks õppida soovijatele. FAKTILISE D ASJAOLUD Euroopa Kohtu 22. veebruari 2008. aasta kohtuasjas C-73/08:Bressol oli tegemist mitteresidendist üliõpilaste vastuvõtu piiramisega tervishoiuvaldkonna erialadel ülikoolides, mis oli tekitatud ohtu meditsiini- ja parameditsiini erialade hariduse kvaliteedile ning ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse. ALUS Euroopa Kohus otsustas, et ELTL artiklitega 18 ja 21 (õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil, ilma et neid võiks kodakondsuse alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida) on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad üliõpilaste arvu, keda ei loeta Belgia (meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus
ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks
Jõustunud: mai 2004 · Bulgaaria ja Rumeenia liitumisleping Sõlmitud: aprill 2005, Neumünster Abbey (Luksemburg) Jõustunud: jaanuar 2007 · Lissaboni leping (Reformileping) The Lisbon Treaty / Treaty of Lisbon Sõlmitud: detsember 2007, Lissabon Jõustunud: detsember 2009 Euroopa Liidu õiguse põhimõtted: · Asutamislepingutest tulevad põhimõtted Solidaarsuskohustus (ELTL, art. 10, end. Art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
huvitatud pooled saaksid esitada omapoolsed seisukohad. Kui abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb taastada tõhus konkurents. Selleks tuleb abi, sealhulgas intressid, viivitamata tagastada. Tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale ning selle korra kohaldamine ei tohi komisjoni otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist.5 ELTL artikli 108 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme. Selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata selles artiklis nimetatud koostöö ulatus. 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register Eestis tegeleb riigiabi küsimustega Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond.
a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad
isikutele (liikmesriik, üksikisik, ettevõte). Kontrollib liidu organite või asutuste õigusasktide seaduslikkust, mille eesmärgiks tekitada tagajärgi kolmandatele isikutele. (kontrollitav ei ole politsei tegevus ja siseriikliku julgeoleku tagamine, siis ei saa kontrollida õigusaktide seaduslikkust, ) KAASUSE LAHENDAMINE 1) Faktid, taust 2) Õigusnormid, põhimõtted (direktiivi säte,ELTL mille alusel direktiiv vastu võeti, ELTL288 direktiivi ülevõtmise kohta, EL4(3)) 3) Õiguslikud küsimused (Kas dirketiivi sättel on vahetu õigusmõju tekitada üksikisikule õigusi kohustusi- selge, täpne, tingimusteta, ei saa teisiti tõlgendada (Euroopa kohtu kohtupraktikast tulenev) Kuidas mõjutab isikuid ajaline küsimus (ühe puhul direktiiv pidanuks kehtima, teise puhul veel ei kehtinud a)kui direktiivi ülevõtmistähtaeg läbi
isikutele. (kontrollitav ei ole politsei tegevus ja siseriikliku julgeoleku tagamine, siis ei saa kontrollida õigusaktide seaduslikkust, ) KAASUSE LAHENDAMINE 1) Faktid, taust 2) Õigusnormid, põhimõtted (direktiivi säte,ELTL mille alusel direktiiv vastu võeti, ELTL288 direktiivi ülevõtmise kohta, EL4(3)) 3) Õiguslikud küsimused (Kas dirketiivi sättel on vahetu õigusmõju tekitada üksikisikule õigusi kohustusi- selge, täpne, tingimusteta, ei saa teisiti tõlgendada (Euroopa kohtu kohtupraktikast tulenev) Kuidas mõjutab isikuid ajaline küsimus (ühe
.. VIIMASE SÕNA ÕIGUS Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12 EV kontinuiteet Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992 PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine Euroopa inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi Eesti Vabariik Euroopa Liidus Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused Põhiseadust tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse üksikuid sätteid muuta EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1. vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus
kaitse mõiste on seotud vabajõu liikumisega, muretseme inimeste pärast, kes liikuvad töö tõttu, võõrtöötajate kaitse - Tööjõu vaba liikumine ja EL sotsiaalpoliitika - EL sotsiaalpoliitika areng - Ühtse Euroopa Akt 1986 - Maastrichti leping 1992 - Amsterdami leping 1997 - Nice'i leping ja põhiõiguste harta 2000 - Lissaboni leping ja põhiõiguste harta 2009 ELTL lepingu art 48 ning koordineerimine võõrtöötajate liikumisvabadus; tuleb vastu võtta meetmeid, et likvideerida takistused, millega võib võõrtöötaja kokku puutuda ELTL lepingu art 153 lg. 1 harmoniseerimine saab vastu võtta direktiive sots.kindl. harmoniseerimiseks EÜ määrused 1408/71 ja 574/72 EÜ määrused 883/2004 ja 987/2009 ennem võõrtöötaja kaitse, praegu räägime Euroopa Liidu kodaniku sots.kaitsest
Laiemas mõtteshea halduse põhimõte on avaliku halduse eetikat (ametnikueetikat) ja „teeninduskultuuri" puudutav mõiste. See tähendab lisaks õiguslikule korrektsusele ka ametnike viisakust, heatahtlikkust, hoolivust ja abivalmidust, halduse üldist kodanikusõbralikku ja kvaliteetset teostamist. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus haldusõiguse allikatena Primaarõiguse moodustavadpõhiosas Euroopa Liidu leping (ELL), Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH). Primaarõiguson Eestis vahetult kohaldatav kui selle normid on piisavalt konkreetsed, et omada vahetut õigusmõju. Sekundaarõigusemoodustavad EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et
- Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets; - Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa- Prantsuse vastuhakku 2003 a. Nüüd ka konkurentsivõime üha tähtsam Kriisi tõttu reeglistikus palju muudatusi.’ Aluslepetest: - EL toimimise lepingu artikkle 121. Liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui hüvise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle - ELTL artikkle 126: liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest eelarve puudujäägist - Stabiilsus-Ja Kasvupakt hõlmab artikleid ja protokolli aluslepetes........... Euroopa Semester: alates 2011 peaks siduma EL siseriikliku omaga - Aasta lõpus avaldab Komisjon majanduskasvu analüüsi - Märtsis kiidetakse EL majanduspoliitika üldsuunised heaks Ülemkogul - Aprillis koostavad liikmesriigid oma stabiilsus või lähenemisprogrammid ning reformikavad
reservieraldis eelarve tuluna ning riigieelarve on formaalselt tasakaalus. Kui eelarve tulud ületavad kulusid, suunatakse ülejääk reservi või kantakse edasi järgmisesse eelarveaastasse ning ka sel juhul on eelarve tasakaalus. Eesti kehtiv õigus ei nõudnud varasemalt ei PS ega RES tasandil, et riigieelarve oleks sisuliselt tasakaalus või ülejäägis. Samas tuleb arvestada EL õigusest tulenevate nõuetega. ELTL protokollis 12 on toodud ka kontrollväärtused (nn Maastrichti kriteeriumid): kogu valitsussektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% riigi sisemajanduse kogutoodangust turuhindades (SKP) ja valitsussektori koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Valitsussektor hõlmab lisaks riigile ka kohalikke omavalitsusi ja sotsiaalkindlustusfonde. 2.
kus lm- I /0, ja - m proovikehamass6hus [g] V6. proovikehamaht [cm3].Kehamahl anulalakse kehageomeetrilistestm6Stmetestlehtudes(m6otuistulemusedpunkti 4-1 p6hjal). Katsekehamassmeiirafaksekaaludest{psusega0,5% Sooiusiolatsioonimateriali tihedusem:i:iramisetulemusedon loodud punktis 5.1 4.3Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavusemeeraminevastavalt standardileEVS-Eltl{2087:1999 "Ehituaeskasutatavad soojustusmaterjalid.PikaajaliseveeimavusemeaIaminesukeldamise teel". Katseteksvoetaksevzihemalt6 tundi temperatuudl(23 i 5)oC hoitud neli nimipaksusega [(200.200]rl I mm katsekeha-Meerahksekatskehade m66trnedvastavaltpunktile 4.1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda
koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 77. Fraktsiooni vahetamise piirangu põhiseaduspärasus vt 78. EL asjade menetlemise põhiskeem https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011020 79. Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel? (RKKTS & ELTL = Euroopa Liidu toimimise leping) Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatükis (paragrahv 152 lõige 1-5) 80. mida tähendab PS-s: a RK koosseisu häälteenamus Poolt hääletab üle poole RK koosseisust. b RK koosseisu 2/3 häälteenamus Poolt hääletab väh 2/3 RK koosseisust c RK 4/5 häälteenamus Poolt hääletab väh 4 korda rohkem kui vastu. 81. RK töövormid: (täiskogu istung, komisjoni istung,
■ Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita) ■ Faktiline sund ■ Vastupanuliikumised ■ Euroopa Inimõiguste kohtulahend 17.01.2006 „Kolk & Kislõi“ VII EV Euroopa Liidus ELL Euroopa Liidu Leping 1992 ELTL Euroopa Liidu Toimimise leping (algselt Euroopa Ühenduse kohta) 1957 Põhiõiguste harta Ultra vires- beyond the power; Tšehhi ja Slovaki pensionicase Ülimuslikkus EL-i kohta ei sobi, esimuslikkus parem. 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a. Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse b
· 14.mai 2004 sai Eesti EL liiga · EL põhiseaduse lepin 2005 kukkus läbi, toimus mõttepaus · 2007 võeti vastu Lissaboni leping, jõustus 2009 aasta 1.dets, muutis päris oluliselt EL-i institutsiooni · Enne oli Euroopa Ühendus kaotati Ühenduse nimetus ära ja laiendati EL-i Euroopa Ühendusele nimetati Euroopa Liiduka ümber · Euroopa Liidu leping ELL, õhuke 55 artiklit · Euroopa Liidu toimimise leping ELTL, 358 artiklit · Põhiõiguste harta PH siiani vaieldav dokument, seal sisalduvad ka sotsiaalsed põhiõigused. Kui muidu on pädevused piiritletud ja seda juurde ei tule, siis seal hartas olevad sotsiaalsed põhiõigused tekitavad küsimuse kas... vaidlus tekitab. Euroopa Liidu õiguse rakendamise prioriteet · Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus kuid see pole ülimuslik