isikule iga kolme aasta tagant ning litsentsi saamisel on eelistatud Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad õnnemänge korraldada heategevuslikel eesmärkidel. Online Lotto taotles viimasel korral litsentsi, ent ei saanud seda. Online Lotto vaidlustas trahvi, tuginedes EL õigusele. Elboonia halduskohus otsustas saata Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused: 1. Kas reklaami keeld Elboonia Postipoisis on kooskõlas Art 49 ELTL ja teiste EL õiguse sätetega? 2. Kas kohustus Online Lotto veebisait kättesaamatuks muuta Elboonia elanikele on kooskõlas Art 49 ELTL ja teiste EL õiguse sätetega? 3. Kas erinev trahvimäär välisriigi isikutele kui liikmesriigis asuvatele isikutele on kooskõlas EL õiguse sätetega? 4. Kas litsentsi nõue ja tasu õnnemängude korraldamiseks on kooskõlas EL õigusega? 5. Kas erisused, mis panevad Elboonias registeeritud mittetulundusühinguid ja
lepingud ja teisene õigus, mis põhineb aluslepingutel. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus,
võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. • Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank
Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua? Millistel kaalutlustel jne. Siiani olnud vastus konkreetsetele probleemidele. Edaspidi võiks õigusloome põhineda konkreetsetel põhimõtetel ja võiks olla pikemalt tulevikku vaatav. Kes võiks kriminaalõigust kujundada? Euroopa Ülemkogu – aluslepingus ELTL art 68 - määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Lissaboni leppe järel hakkas komisjon ikka rõhku panema enda eesmärkidele – finantsasjad jne. Teised valdkonnad, mida rõhutati, jäeti tahaplaanile. Art 76 – tekkis võidujooks, osa liikmesriike esitasid tõlkedirektiivi avalduse, komisjon esitas sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus.
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise........................................
64 Esmalt tuleb arvestada EL primaarõigusest tulenevate nõuetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL)65 sisalduvate põhivabadustega (kaupade vaba liikumine – artiklid 34 jj, töötajate vaba liikumine – artiklid 45 jj, asutamisvabadus – artiklid 49 jj, teenuste osutamise vabadus – artiklid 56 jj, kapitali ja maksete vaba liikumine – artiklid 63 jj).66 Sekundaarõiguslikul tasandil on Euroopa Liit ühinguõiguse valdkonnas võtnud alates 1968. aastast ELTL artikli 50 eelkäijate (st Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu art 54 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 44) alusel vastu rea direktiive67, mille eesmärgiks on ühelt poolt olnud liikmesriikide ühinguõiguslike normide ühtlustamine, et mh vältida „põgenemist“ väiksema kaitsestandardiga liikmesriikidesse, teisalt on eesmärgiks olnud asutamisvabaduse teostamise tagamine.68 Direktiive täiendavad
demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid lisaks sellele et on ühine raha vaid on olemas ka ühendatud majandused sealhulgas sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetus ja kõik muud. 7.veebruar 2012 KAUPADE VABA LIIKUMINE Rahalised piirangud (ART 28) - kuulub importi ja eksporti tollimaksud (ART 30ELTL); diskrimineeriv siseriiklik maksustamine (ART 110 ELTL). Koguselised piirangud ART 34-36 ELTL KAASUSED 7/68 Komisjon v Itaalia Kas Euroopa kohus nõustus sellega või mitte. Ütles et siin on tegemist kaubaga. Itaalia kasutas valed artiklid kuna kogulised väärtsued on ART 34-36, mitte rahaliste piirangute puhul. 24/68 Komisjon v Itaalia Tegemist oli statistikamaksuga. Peab olema tegemist rahaline koorrmus kehtestatud ühepoolselt; kaup peab ületama riigi piir (kui kaup ei liigu riigi piiri siis
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
Asukoht: Luxembourg Roll: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) · Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. · Kohtujurist valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. Iga kohtuasja määratakse menetlema üks kohtunik (ettekandja-kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis.
Valitsuse määrusega kehtestati need kvoodid arstiks ja hambaarstiks õppida soovijatele. FAKTILISE D ASJAOLUD Euroopa Kohtu 22. veebruari 2008. aasta kohtuasjas C-73/08:Bressol oli tegemist mitteresidendist üliõpilaste vastuvõtu piiramisega tervishoiuvaldkonna erialadel ülikoolides, mis oli tekitatud ohtu meditsiini- ja parameditsiini erialade hariduse kvaliteedile ning ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse. ALUS Euroopa Kohus otsustas, et ELTL artiklitega 18 ja 21 (õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil, ilma et neid võiks kodakondsuse alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida) on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad üliõpilaste arvu, keda ei loeta Belgia (meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus
ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. RIIGIABI................................................................................................................................ 3 1.1 Rakendamine.....................................................................................................................3 1.2 Menetlus............................................................................................................................4 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register......................................................... 4 1.4 Üldine grupierandi määrus...........................................................................................
a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
kaitse mõiste on seotud vabajõu liikumisega, muretseme inimeste pärast, kes liikuvad töö tõttu, võõrtöötajate kaitse - Tööjõu vaba liikumine ja EL sotsiaalpoliitika - EL sotsiaalpoliitika areng - Ühtse Euroopa Akt 1986 - Maastrichti leping 1992 - Amsterdami leping 1997 - Nice'i leping ja põhiõiguste harta 2000 - Lissaboni leping ja põhiõiguste harta 2009 ELTL lepingu art 48 ning koordineerimine võõrtöötajate liikumisvabadus; tuleb vastu võtta meetmeid, et likvideerida takistused, millega võib võõrtöötaja kokku puutuda ELTL lepingu art 153 lg. 1 harmoniseerimine saab vastu võtta direktiive sots.kindl. harmoniseerimiseks EÜ määrused 1408/71 ja 574/72 EÜ määrused 883/2004 ja 987/2009 ennem võõrtöötaja kaitse, praegu räägime Euroopa Liidu kodaniku sots.kaitsest
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
- Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets; - Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa- Prantsuse vastuhakku 2003 a. Nüüd ka konkurentsivõime üha tähtsam Kriisi tõttu reeglistikus palju muudatusi.’ Aluslepetest: - EL toimimise lepingu artikkle 121. Liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui hüvise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle - ELTL artikkle 126: liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest eelarve puudujäägist - Stabiilsus-Ja Kasvupakt hõlmab artikleid ja protokolli aluslepetes........... Euroopa Semester: alates 2011 peaks siduma EL siseriikliku omaga - Aasta lõpus avaldab Komisjon majanduskasvu analüüsi - Märtsis kiidetakse EL majanduspoliitika üldsuunised heaks Ülemkogul - Aprillis koostavad liikmesriigid oma stabiilsus või lähenemisprogrammid ning reformikavad
reservieraldis eelarve tuluna ning riigieelarve on formaalselt tasakaalus. Kui eelarve tulud ületavad kulusid, suunatakse ülejääk reservi või kantakse edasi järgmisesse eelarveaastasse ning ka sel juhul on eelarve tasakaalus. Eesti kehtiv õigus ei nõudnud varasemalt ei PS ega RES tasandil, et riigieelarve oleks sisuliselt tasakaalus või ülejäägis. Samas tuleb arvestada EL õigusest tulenevate nõuetega. ELTL protokollis 12 on toodud ka kontrollväärtused (nn Maastrichti kriteeriumid): kogu valitsussektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% riigi sisemajanduse kogutoodangust turuhindades (SKP) ja valitsussektori koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Valitsussektor hõlmab lisaks riigile ka kohalikke omavalitsusi ja sotsiaalkindlustusfonde. 2. märtsil 2012 alla kirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (Fiskaalpakt) art 3 lg 2 nõuab, et
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 77. Fraktsiooni vahetamise piirangu põhiseaduspärasus vt 78. EL asjade menetlemise põhiskeem https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011020 79. Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel? (RKKTS & ELTL = Euroopa Liidu toimimise leping) Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatükis (paragrahv 152 lõige 1-5) 80. mida tähendab PS-s: a RK koosseisu häälteenamus Poolt hääletab üle poole RK koosseisust. b RK koosseisu 2/3 häälteenamus Poolt hääletab väh 2/3 RK koosseisust c RK 4/5 häälteenamus Poolt hääletab väh 4 korda rohkem kui vastu. 81. RK töövormid: (täiskogu istung, komisjoni istung,
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
· 14.mai 2004 sai Eesti EL liiga · EL põhiseaduse lepin 2005 kukkus läbi, toimus mõttepaus · 2007 võeti vastu Lissaboni leping, jõustus 2009 aasta 1.dets, muutis päris oluliselt EL-i institutsiooni · Enne oli Euroopa Ühendus kaotati Ühenduse nimetus ära ja laiendati EL-i Euroopa Ühendusele nimetati Euroopa Liiduka ümber · Euroopa Liidu leping ELL, õhuke 55 artiklit · Euroopa Liidu toimimise leping ELTL, 358 artiklit · Põhiõiguste harta PH siiani vaieldav dokument, seal sisalduvad ka sotsiaalsed põhiõigused. Kui muidu on pädevused piiritletud ja seda juurde ei tule, siis seal hartas olevad sotsiaalsed põhiõigused tekitavad küsimuse kas... vaidlus tekitab. Euroopa Liidu õiguse rakendamise prioriteet · Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus kuid see pole ülimuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
