Kuna mulle kohutavalt meeldis seal, otsustasin ära täita avalduse minu Kaitseliitu võtmiseks. Käisin perearsti juures, tema andis mulle arstliku tõendi, et minuga ikka kõik korras oli. Ning suvel saingi sellesse ''ringi'' sisse. Sügisel hakkasin juba nädalavahetuseti Kaitseliidu baaskursustel käima. Nendele lõbusatele ja õpetlikele kursustele järgnes lõpueksam talvel, mille edukalt läbisin. Ning nüüd olengi täieõiguslik kaitseliitlane. Ma armastan olla erinev paljudest teistest minuvanustest neiudest, sest otseselt Kaitseliidus pole väga palju tüdrukuid ega naisi. Enamus on siiski seotud rohkem naiskodukaitsega. Olen viimasele isegi mõelnud, kuid see ei paku mulle siiski seda rahuldust, mida ootan Kaitseliidualastest tegemistest. Loodan, et suudan Kaitseliidus ennast iseendale tõestada ja soovin, et hakkaksin ise enda üle uhkust tundma. Ning mida kõrgemale ma suudan minna, seda kõrgemaid tulemusi ma endalt ootan
TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks tugev siselukk. Relvakapp peab olema kinnitatud jäigalt ehitise kandva seina, põranda või lae külge.
Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal
vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele. Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni ellu viis selle EKL. Pandi toime kuritegu juurdluse viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust
vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele. Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni ellu viis selle EKL. Pandi toime kuritegu juurdluse viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust
(1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1)I premiss (x) iga kaitseliitlane, K kaitseliitlane seltskonnas, O peab, T olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss,,Andrus on kaitseliitlane seltskonnas"
käes Eesti viimaste aegade kinokülastusrekordit, DVD-de müügist rääkimata. Oma riigi sünd on eestlasele tähtis, seda näitab ka TV-sarja "Tuulepealne maa" populaarsus. Selle sarja vaatajate vanus ulatus kuuendast eluaastast kaheksakümne kuuendani, nagu näitas sugulaste ja tuttavate seas läbiviidud kiire küsitlus. Et vajaduse korral minnakse uuesti oma riiki kaitsma, seda näitavad Kaitseliidu 15 maleva ja Naiskodukaitse olemasolu. Igalühel meist on olemas tuttav kaitseliitlane... ja keegi meist ei tunne kedagi, kes oleks Riigikogu liikmega kuluhüvitamisele kuuluvalt väljas söömas käinud. Võib-olla on see valmidus oma riigi kaitsmise kaudu oma kodu ja peret kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale pole saanud eestlast suruda ning nii ongi tulnud õppida vastu hakkama.
tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen 2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele 3) Ota - Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1) I premiss (x) – iga kaitseliitlane, K – kaitseliitlane seltskonnas, O – peab, T – olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.
kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1) I premiss (x) iga kaitseliitlane, K kaitseliitlane seltskonnas, O peab, T olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2)II premiss,,Andrus on kaitseliitlane
1) hoida oma elukohas temale Kaitseliidu poolt antud ja isiklikke relvi, laskemoona ja ; 2) kanda ja kasutada käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras riigipiiri tugevdatud valvamises osalemise ajal relvi ja erivahendeid piirivalveseaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kaitseliidu liikmel on keelatud Kaitseliidu poolt temale antud tulirelva, laskemoona või muud vahendit edasi anda teisele isikule ilma pealiku käsuta. Kaitseliitlane võib soetada isikliku relva maleva pealiku või Kaitseliidu ülema poolt konkreetse relvamudeli soetamiseks väljaantud soetamisloa alusel. Maleva pealik või Kaitseliidu ülem võib anda kaitseliitlasele relvasoetamisloa, kui: 1) kaitseliitlane on läbinud relvaeksami; 2) kaitseliitlase suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust oletada, et ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relva omamiseks sobimatu.
Loomulikult peab arvestama sellega, et Eesti on siiski väike ja suhteliselt vaene riik. Me ei saa mitte tähelepanuta jätta asjaolu, et meie riigil pole võimalik riigi kaitsmisesse panustada nii palju, kui nii mõnelgi meist tunduvalt rikkamal ja suuremal riigil. Aga see seabki meile kui meie riigi kodanikele kohustuse ja vastutuse seista ka ise meie oma riigi turvalisuse eest. Ja seda saab teha mitmel moel, pole ju sugugi nii, et ainus variant on sõjaväelane või kaitseliitlane olla. Kelle veendumuste vastu on relva kanda, võib oma panuse anda meditsiinis või hariduses, abistades või hooldades või õpetades endast nõrgemaid ja väetimaid. See olekski üks variante suurendada riigi turvalisuse taset üksikisiku tasandil. Muidugi endiste aegade sissisõdade aeg on ilmselt tõesti möödas, vaevalt et enam tänapäeval keegi hakkab metsi mööda ja põõsastikes partisanisõda pidama. Aga samas kes teab, ka see on siiski teoreetiliselt võimalik
vastavausse nende tegeliku suurusega. 90-ndatel kõikus kaitseliitlaste arv 7000-9000 vahel, esmakordselt ületas Kaitseliit 10000 liikme piiri 2005.aastal. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus 10152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajaliiget.(M.Jürjo 2008, 20-21) 2009.aastal võeti vastu uus Kaitseliidu kodukord, mis selgitab paremini Kaitseliidu rahuaegseid ülesandeid ja tegevusi. Kaitseliit on ka erakonnaväline organisatsioon, mis tähendab, et kaitseliitlane võib küll mõnda erakonda kuuluda, aga Kaitseliidu üritustel ei tohi ta oma vaateid või erakonda propageerida. Septembris 2009 Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud Kaitseliidu usaldusväärsuse uuring, näitab, et Kaitseliitu usaldab 67% elanikkonnast. (http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009- 10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf) 2.2. Kaitseliidu rahuaegne tegevus tänapäeval ,,Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik,
jaoskond läbi kampaania "Kõik mundrisse!" naiskodukaitsjad võtsid endale ülesande, et kõik nende malevkonna kaitseliitlased peavad saama korraliku vormiriietuse. Selleks koguti kaitseliitlastelt taluomanikelt villa, millest valmistati lõng ja lasti see käsitöönduslikult kududa kangaks, misjärel õmmeldi mundrid. Eesmärk täideti 1938.aasta võidupühaks, kui tähistati KL 20.aastapäeva. Kaitseliitlaste puhul, kel villa anda polnud, muretsesid naised selle omal kulul, kuid see kaitseliitlane sai loa kanda vormi ainult KL üritustel ja organisatsioonist välja astudes oli ta kohustatud vormi tagastama. Sanitaaralal korraldati esmaabi-, samariit-, tervishoiu- ja gaasikaitsekursusi. Oma teadmistega tagati sanitaarvalvekorrad Kaitseliidu laagrites, manöövritel, 5 laskevõistlustel jm. Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu Muuseumiga ja 1932.aastal anti välja koostöös Punase Ristiga "Esmaabi käsiraamat"
Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema. Teadlik kuulujuttude levitamine üheks võitlusvormiks. Kujutati metsavendade arvukust ja löögivõimet suuremana, see andis effektiivseid tulemusi. Otsene lahingute arv ca 250. Piirkondlikud eripärad Seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane, hakkasid kiiresti moodustama võitlussalgad. Nii toimus see Virumaal, kus enne 14. juunit leidus metsas vaid üksikuid mehi, samal päeval relvastatud metsavendade salgad üheaegselt vähemalt 10 vallas. Enamikus kujunesid seal välja metsavendade baaslaagrid. 6 Võrumaal Haanja vallas ühinesid 2 väiksemat salka, nemad otsustasid varjuda ja vastu hakata vaid äärmisel vajadusel.
Riigikogu liikmena Riigikogu ... Koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale" · Valitsuse liige (kannab vastutust riigi ja südametunnistuse ees) · Riigikontrolör (ustavaks jääda Eesti rahvale ja Vabariigile ning tema põhiseaduslikule korrale, südametunnistuse järgi täita kohustusi) · Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest
- K koosseis - - järeldus - O peandumine (ought peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka - a kindel konstant (indiviidi konstant; konkreetne isik, mitte enam x) täidab koosseisu K - (3) OTa (1), (2) - Kokkuvõte: A suhtes peandub/tuleb kohaldada õiguslikku tagajärge T! - Näiteks: Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujul. K-kaitseliitlane (seltskonnas); A-Toomas ehk kaitseliitlane seltskonnas PEAB olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul. Antud juhul tõlgendamise alla läheb K mis on seltskond?; T - mida tähendab korrektne? Kuidas näeb välja aususe ja julguse eeskujul käitumine? O! Õigusmõistete struktuur:
11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm) x - muutuv indiviid Ka – konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa – a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T NÄIDE: 1934. kaitseliidu kodukorra väljavõte: „Iga kaitseliitnane seltskonnas peab (O) olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul“ K kaitseliitlane a Indrek on kaitseliitlane Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul 1. Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2. Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik 3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed
tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen · (2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele · (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olemakorrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. Kõigil on õigus, kui keegi tekitab moraalset kahju. B on A-le tekitanud moraalset kahju. A-le tuleb maksta hüvitist. See on subsumptsioon juriidilise momendi selgroog siin
Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese "lugemine" - verbaalselt, mitteverbaalselt. Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Kokkuvõte Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine. Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia, Kalduvus omistada põhjuseid, fundamentaalne atributsiooniviga
Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese “lugemine” - verbaalselt, mitteverbaalselt. • Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp • Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab- tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). • Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid – kuri- sõbralik, soe-külm, avatud-suletud • Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted) Grupitaju, keskkonnataju • Grupieelarvamused ja stereotüübid • Meie-nemad • Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral! • Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis Kokkuvõte • Taju sotsiaalsus
Peamised võitlusvormid: 1) Relvastatud vastupanu. 2) Teadlik kuulujuttude levitamine- Kuulutati, et metsavendade salkade suurus ja relvastus on suurem ja parem, mis andis efektseid tulemusi. Suuremad lahingud: Metsavennad pidasid Saksa relvajõudude abita: Tartu, Viljandi, Pärnu, Petseri, Võru, Järva ja Viru maakondades 255 lahingut. Aktiivse võitluse algus: Metsavendade salgad tekkisid seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane. 14. juunil leidus metsas üksikult varjujaid ning samal ajal kujunesid metsavendade salgad kümnes vallas. 22. juunil alustas Saksamaa sõjategevust Nõukogude Liidu vastu ning see päev kiirendab meeste metsaminekut, kes pärast 14. juunit olid jäänud veel kõhklevale positsioonile. Pandi alus Leegisaare metsavendade laagrile, kuhu kogunes 50-60 meest. 22. juuni lahingupäev- Keila ja Vääna ümbruses astus välja 8-meheline grupp.
annaabi.ee 
