ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendad...
Napoleon püstitas Prantsuse õigussüsteemi reformi vastavalt Prantsuse revolutsiooni ideedele, sest vanad feodaalsed ja kuninglikud seadused tundusid segased ja vastuolulised. See kujutas endast seaduste kogu, mis pagendas sünnieelõigused pärimisel, andis vabaduse olla mistahes usku, garanteeris tsiviilõigused ja pani tähtsatele ametikohtadele selleks tööks vajaliku väljaõppega pädevad inimesed. Selle ametlikud punktid olid : inimesed; vara; vara omandamine; tsiviilkohtu protseduurid. Napoleoni koodeksi areng kujutas endast põhjalikku muutust tsiviilõiguse süsteemis, muutes seadused selgemaks ja kättesaadavamaks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel ning olulised eelistused olid perekonnapeal, kuid see oli sellel ajal Euroopas üldine õiguslik kord. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks.
Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks tä...
· õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohsutsi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga · tal on põhikiri Kohtumenetlus Kohtumenetelust reguleerivad menetlusseadustikesse koondatud normid. Nendes normides on kirjas reeglid, mida kohus ja kõik kohtusse sattunud isikud peavad kohtus järgima. Need reeled näevad ette, kes, millal, kus ja kuidas saavad kohtumenetluses osaleda. * tsiviilkohtu menetluse seadustik · Kohtumenetluse ülesanne on vaidluse õige, õiglane, avalik ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu poolt. · Kohtumenetlus on seadusega kindlaksmääratud kord, millest tuleb kohtus kinni pidada õiguslike vaidluste lahendamisel. · Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule
arusaamine. Pahatihti jäävad keeleprobleemide tõttu kohtutele kostjapoolne tagasiside andmata ja see viib selleni, et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud ka olukordi tsiviilkohtu menetluses, kus hagejal lasub kohustus toimetada kostjale kätte kohtumenetluse dokumendi tõlge. See tagaks teataval määral selle, et hagejal on vastutus kohtumenetluse raames tagada õiglane kohtupidamine kohtualusele, kelle ta oli kaasanud kohtumenetlusse kostja tahte vastaselt15. Kokkuvõte Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise
*valitsuskriis- erimeelsused valitsues või valitsuse ja parlamendi vahel *portfellita minister- ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas *kantsler- mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministire vahetumisajal *riigisekretär- juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist *hagi- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks *hageja- isik, kes esitab kohtusse hagi *kostja- isik, kelle vastu on kohtule esitatud hagi *apellatsioon- kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule *kassatsioon- kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud)
Kui hagejat ja kostjat ei tule siis jäetakse ära või lükatakse edasi Kostja puudumisel tuuakse ta kohale või tehakse ilm temata ja siis tehakse tagaselja otsus ja see jõustub kui ei teha järel kaja kaebust võim esitada 10 päeva jooksul ja võib ka kaevat ringkonnakohtusse Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist Pooled sõlmivad kokkuleppe Üks osapooltest sureb Rinnkonnakohtus aja lahendamine apellatsiooni menetlus Apellanti see kes kaebuse esitab Vastustaja see kes vastust annab kellele kaebus esitatakse Apellatsiooni kaebuse sisu kirjalikult, rinnkonnakohtu nimi ,apellandi andmed menetlusosaluste andmed nõue põhjendus lisa I astme kohtu istungid : peab teatama vastaspoolt ei talle on kaebus esitatud kohtus
Prahas läks Franz edasi Karli ülikooli, kus alustas keemia õpinguid, mille vahetas 2 nädalat hiljem juura vastu. Ülikoolis kohtas ta oma eluaegset head sõpra Max Brodi, kellest sai ka tema raamatute toimetaja. Kafka pidas Fjodor Dostojevskit, Nikolai Gogolit, Heinrich von Kleisti, Flauberti ja Franz Grillparzerit oma tõelisteks verevendadeks ning oli huvitatud Goethe ja Tsehhi kirjanike teostest. 18. juulil 1906 lõpetas Kafka ülikooli doktorikraadiga ning hakkas tööle kriminaal- ja tsiviilkohtu nõustajana. Pärast seda töötas ta aasta kindlustusfirmas, kust ta lahkus, sest ei leidnud töö kõrvalt piisavalt aega kirjutamiseks. Edasi liikus ta kindlustusinstituuti, kus hakkas tegelema tööõnnetustega. Kafka sealse ülemuse sõnul peetakse teda ehituskiivri leiutajaks. Hilisemail aastail ei olnud Kafka tuberkuloosi tõttu võimeline tööd jätkama. Isa pilkas teda, kuna poja töö tõi sisse ainult nii palju, kui piisas arvete maksmiseks
Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist. hagiavaldus- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdaselt rakendamist ka kriminaalmenetluses.
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste...
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankro...
400-450 inimest (ca 0,3/1000). Bipolaarne häire - 1,7% tüüp I - 1,1% ja II 0,6% erinevates Euroopa riikides läbiviidud uuringud näitavad, et BPH prevalents on ligilähedaselt 1%. Depressioon 17,3 % Ärevushäired 15,8% Psühhiaatrilise abi korraldus ja psüühikahäirete ravipõhimõtted. Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5)
valikuline võib minna Tallinna, Viljandisse (küsitav kui muud pole teada register ei määra elukohta), Harju Maakohtusse § 96 lg 2 järgi st Harju Maakohus notari tööpiirkond ei ole oluline, sest pole hagi notari vastu 30. H esitas maakohtule avalduse tuvastada hagita menetluses fakt, et tema töötamine peameteoroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina. Nimetatud fakti tuvastamine on vajalik, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kas nõue kuulub tsiviilkohtu pädevusse? kas tegemist on hagita menetlusega? o TsMS § 475 jätab loetelu lahtiseks (lg 1 p 17 muud seaduses loetletud asjad) o riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole lahendust o RKh 3-2-1-104-03: riikliku pensionistaazi kindlaksmääramine on halduskohtu pädevuses (olemuslikult haldusasi) o küsimus ei ole selles, mida ta tegi eraõiguslikus suhtes, mis on juba lõppenud, vaid
5) Nõude aluseks olevate põhjuste kirjeldus , nõude õiguslik alus 6) Dokumentaalsed tõendid millega nõuet põhjendatakse Kui tegemist ei ole nõue 150k+ nõudega kohtu asemel töövaidluskomisjoni kasuks räägib eelkõige kiire ja lihtsama menetlusega lahendamine. Menetlusse võtmine otsustatakse töövaidlusasja menetlusse võtmise 3 tp jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Kuna töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtu menetluse seadustikuga siis kohaldub hagi menetlusse võtmise tähtaja osas kohus lahendab hagi menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul. Samuti töövaidluskomisjoni ja kohtu puhul erinevad tähtajad vaidluse lahendamiseks üldjuhul peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi hiljemalt 1 kuu jooksul avalduse saabumisele jäärgnevast päevast. Samas kohtu poolt läbivaatamiseks kindlat tähtaega mille jooksul tuleb hagi avaldus läbi vaadata
nendelt vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Bioloogilised vanemad võivad loobuda sellest kuni lapsendamise otsustamise asi antakse kohtusse. Tuleb pöörduda maavalitsuse poole lapsendamise asjus. - tulevasi lapsevanemaid kontrollitakse: vestlus, sissetulek, töökoht, elukoht, järelpärimine politseisse. - lapse tervislikust seisundist tuleb tulevasi vanemaid informeerida. Kokku korjatud materjal läheb Maakohtusse. Tsiviilkohtu korral otsustatakse lapsendamine. Kinnine kohtuistung. Seal on ainult kohtunik, sekretär, lapsendajad, maavalitsuse esindaja. - lapsendamise tagajärjel võib muuta lapse nime, kuid see peab olema kohtuistungile minnes teada - 2011.a seisuga lapsendati 110 last. - välisriigi kodanikud, kui soovivad lapsendada Eesti last, siis toimub see Sotsiaalministeeriumi kaudu. Lepingud on Eestil 3 riigiga: Soome, Rootsi ja USA. - kõik isikud, kes on seotud lapsendamisega, on kohustatud hoidma
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
Kui kohus ütleb, et mingit sotsiaalteenust osutatakse alla nõutava määra. Poliitilised otsused. Seadus on targem kui tema tegijad. Ma triigin kortsud välja oma tõlgendusega. Tõekspidamised ja valitsejad peavad vahetuma, siis on see tõhus. Kui jääb üks valitseja valitsema, siis ta ammendab ennast ja tekib seisak ja allakäik. §47 PSJV menetlus I Sätestus PSJKS II Menetluspõhimõtted Kõige olulisem vahe on tsiviilkohtu ja halduskohtu vahel. Tsiviilkohtus on dispositsioonipõhimõte, kohus hindab ainult seda, mida kaebaja väidab ja tõendab, mida kostja vastavalt ümber lükkab ja jätab ümber lükkamata. Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik on see, kes tööd teeb ja tõendeid kogub. PS järelvalve menetlus on rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirja...
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õigusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See probleem kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei huvita halduskohut ka see, kas administratsioon on tegutsenud ebaotstarbekalt või kuritahtlikult. Viimane küsimus on juba kriminaalkohtu kompetentsis. Administratsiooni eraõiguslikud tehingud kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Haldusvaidlusi arutab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku, haldusõiguserikkumiste asju aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Vastavate asjade erinevus on tinginud ka menetluste erinevuse.
5) Nõude aluseks olevate põhjuste kirjeldus , nõude õiguslik alus 6) Dokumentaalsed tõendid millega nõuet põhjendatakse Kui tegemist ei ole nõue 150k+ nõudega kohtu asemel töövaidluskomisjoni kasuks räägib eelkõige kiire ja lihtsama menetlusega lahendamine. Menetlusse võtmine otsustatakse töövaidlusasja menetlusse võtmise 3 tp jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Kuna töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtu menetluse seadustikuga siis kohaldub hagi menetlusse võtmise tähtaja osas kohus lahendab hagi menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul. Samuti töövaidluskomisjoni ja kohtu puhul erinevad tähtajad vaidluse lahendamiseks üldjuhul peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi hiljemalt 1 kuu jooksul avalduse saabumisele jäärgnevast päevast. Samas kohtu poolt läbivaatamiseks kindlat tähtaega mille jooksul tuleb hagi avaldus läbi vaadata
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
Kõiki kriminaalkaristusi mõistab kohus, mistõttu võib ka väita, et üksnes kohtu poolt määratavad karistused on kriminaalkaristused. Protsessiõigus ehk siis menetlusõigus määrab kindlaks juriidilise vastutuse võtmise korra ehk selle milliste reeglite järgi toimub õiguse mõistmine. Protsessi õiguse normid määravad riigiorganite ja protsessi osaliste õiguse ja kohustused, nende pädevuse õigusrikkumiste menetlemisel. On olemas 4 seadustiku (kriminaal, väärteo, tsiviilkohtu ja halduskohtu menetlus seadustik). Eraõigus: 1) Kaubandusõigus :Oli kunagi tsiviilõiguse osa, eraldus keskajal. Tänapäev reguleerib kaubandusõigus äriühingute loomiste ja tegemist, ärinime ja kaubamärki,pangandust,reklaami,konkurentsi,börsindust,väärtpabereid,kindlustust,raamatupid amist,maksejõuetust ehk pankrotti jne. 2 ) Äriühinguõigus: Käsitleb äriühingute asutamise õiguse põhimõtteid. Äriühingute registreerimise problemaatikat
Seal on see erisus, et see on ebatüüpiline eraõigus. Üks lepingu pool on seal teise alluv. Eraõigussuhteid iseloomustab kordinatsioonisuhe (samatasandlikkus). Tööseaduses on subordinatsioonisuhe. Põhiõigused mõjutavad seda suhet otse. · Kaudse kolmikmõju teooria - põhiõigused ei mõjuta seda suhet otse, vaid seovad tsiviilkohut ja tsiviilkohus rakendab neid põhiõigusi. Mõjutavad suhet läbi tsiviilkohtu. · Kaitsekäsu teooria põhiõiguse kolmikmõju on üles ehitatud nii, et riik on kohustatud kaitsma ja seetõttu ka sekkuma. Milline teooria on õige ja milline on vale? Vale on ehk vaid nii palju esimese teooria puhul, et kumbki pool ei muutu põhiõiguste adressaadiks. See ei pea paika. Kõik ülejäänud peavad paika. Kõik kolm teooriat peavad iseenesest paika, tähistavad selle suhte erinevaid aspekte.
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Surma tuvastamine on täiendav võimalus otsustada, et inimene on surnud. Samad õiguslikud tagajärjed, mis surnuks tunnistamisel ekh siis samad tagajärjed, mis päris surma puhul. Teise teema kohta õppematerjal: Tsüsist teine osa, esiemne peatükk. § 7-23. Rakendusseadusest §3, 4 ja 5. (tagasiulatuva jõu küsimus) Köhleri õpikust lk 54-57 (soovitav kirjandus, tglt mitte :D) Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70' Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53 1. Juriidilised isikud 3.1 Juriidilise isiku mõiste Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole. Praktikas pole suur probleem, et kuidas defineerida, mis see juriidiline isik on. On loobutud juriidilise isiku defineerimisest. Juriidilise isiku mõiste on tsüsi § 24 ära defineeritud, sort of... Me ei saa sellest mööda minne, miks pole ühtset definitsiooni jne
see 6-kuu reegel. Surma tuvastamine on täiendav võimalus otsustada, et inimene on surnud. Samad õiguslikud tagajärjed, mis surnuks tunnistamisel ekh siis samad tagajärjed, mis päris surma puhul. Teise teema kohta õppematerjal: Tsüsist teine osa, esiemne peatükk. § 7-23. Rakendusseadusest §3, 4 ja 5. (tagasiulatuva jõu küsimus) Köhleri õpikust lk 54-57 (soovitav kirjandus, tglt mitte :D) Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70’ Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53 1. Juriidilised isikud 3.1 Juriidilise isiku mõiste Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole. Praktikas pole suur probleem, et kuidas defineerida, mis see juriidiline isik on. On loobutud juriidilise isiku defineerimisest. Juriidilise isiku mõiste on tsüsi § 24 ära defineeritud, sort of... Me ei saa sellest mööda minne, miks pole ühtset definitsiooni jne
ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õiusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See probleem kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei huvita halduskohut ka see, kas administratsioon on tegutsenud ebaotstarbekalt või kuritahtlikult. Viimane küsimus on juba kriminaalkohtu kompetentsis. Administratsiooni eraõiguslikud tehingud kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Haldusvaidlusi arutab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku, haldusõiguserikkumiste asju aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Vastavate asjade erinevus on tinginud ka menetluste erinevuse. 76
ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku otsuse või toimingu peale esitatud kaebusi. Halduskohtu ülesandeks on ainult haldustoimingute õiguspärasuse kontrollimine. Kõik teised küsimused, mis võivad tekkida seoses haldustegevusega, eraldatakse nimetatud valdkonna õiusemõistmisest. Nii ei kuulu halduskohtu pädevusse küsimus, kas administratsioon on oma tegevusega tekitanud kellelegi ainelist kahju või mitte. See probleem kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei huvita halduskohut ka see, kas administratsioon on tegutsenud ebaotstarbekalt või kuritahtlikult. Viimane küsimus on juba kriminaalkohtu kompetentsis. Administratsiooni eraõiguslikud tehingud kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Haldusvaidlusi arutab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku, haldusõiguserikkumiste asju aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Vastavate asjade erinevus on tinginud ka menetluste erinevuse. 76
3-2-1-55-08- ja 3-2-1-91-08 kui mingi koormatis ei ole küll riigimaksuna või lõivuna kehtestatud kuid on oma loomult avalik-õiguslik n tuletornimaks, jäämurde tasu või tehnovõrgu sundvaldus avalikes huvides siis neid vaidlusi lahendab halduskohus. 3-2-1-140-09 vaidlused tervise kahjustamisega tekitatud kahju eest mõistetava hüvitise suuruse üle tuleb lahendada üldkohtus sõltumata sellest, kas hüvitise maksjaks on tööandja või sotsiaalkindlustusorgan. Haldus ja tsiviilkohtu pädevuse piiritlemine erikogu määruse 3-2-4-1-10 järgi sedastab, et riigivastutuse järgi avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes. Üksnes erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. Hierarhiline alluvus Kõikide tsiviilasjade menetlus algab esimese astme kohtust. Ringkonnakohus saab arutada
reaalne kahju reaalsetele isikutele. Põhimõtteliselt tuleks aga nt varguse puhul maha pidada kaks kohtuprotsessi: üks selle üle, kes varastas ja kuidas teda karistada; teine aga selle üle, kuidas vargusega tekitatud ebaõiguse asemel õigus uuesti jalule seada, st enamasti kui palju khajuhüvitiseks raha maksta. Eesti seadusandja on otsustanud kuriteo läbi kannatada saanutele (kannatanud) elu lihtsamaks teha ning võimaldab muidu tsiviilkohtu pädevusse kuuluva hagi esitada kriminaalasjaga koos läbivaatamiseks. Sestap ka tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Kuna menetluskorrad on küllaltki erinevad, põhjustab selline otsustus kriminaalmenetluses pingeid ja mõningaid "luksatusi", millest annab tunnistust ka kohtupraktika. Seega tuleb juttu sellest, kuidas üht menetlust teise sisse sobitatakse ja kaht erinevat õiguslikku vaidlust paralleelselt arutatakse.
noile lippudele-ja lipukestele. Ta ees avanes tänav, mis näis nii pime ja tühi olevat, et ta lootis seal lahti saada kõigest pidukärast ja -särast. Ta valis selle tee. Mõne hetke järel põrkas ta jalg millegi vastu. Ta komistas ja kukkus. See oli kimp meiupuuoksi, mida kohtukirjutajad piduliku päeva auks hommikul kohtupalati eesistuja ukse ette olid pannud. Gringoire sai sellestki äpardusest kangelaslikult üle, ta tõusis püsti ja jõudis jõe äärde. Ta jättis selja taha tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu vanglahooned, läks piki kuningaaedade suurt müüri kulgevat sillutamata tänavat, kus pori üle jalapöia ulatus, ja jõudis Vanalinna lääneossa, kus ta mõni aeg Lehmade Ülevedaja saarekest silmitses, mis nüüd Uue silla ja pronkshobuse alla ära on kadunud. Saareke teisel pool kitsast valkjat veepinda paistis talle pimedas musta massina. Väikese tulukese valgusel võis siin aimata mingit mesipuu laadi hütti, kus lehmade ülevedaja öösiti peavarju leidis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
