Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Riigiõigus (0)

Sisekaitseakadeemia - Õigus - Riigiõigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks riik on riik?
  • Midagi Või on suveräänsus ka osaline?
  • Mis on seltskond?
  • Mida tähendab korrektne?
  • Mis on teadus Mis on kunst?
  • Kuidas tõlgendada?
  • Kui mõlemad on Eesti kodanikud?
  • Mida esivanemad PS luues tahtsid?
  • Kui kohus peab seadust põhiseadusevastaseks siis kus on tasakaalupunkt?
  • Kus me teame mis on Riigi Teataja tänapäeval virtuaalne ning võib luua sarnaseid internetisaite ?
  • Kumb vanem valib?
  • Kes peab kandma antud juhul riski?
  • Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
  • Mis on õiguslik tagajärg?
  • Kui tead et seal töötavad töölised kui neid on 4-5?
  • Millised on õigusaktid ja kuidas neid piiritleda?
  • Kuidas käib normi tühistamine?
  • Mis saab siis kui seadusandja ei tee midagi kuigi peaks?
riigiõigus
  • Loeng (09.02.12)
    §1 Riigiõigus
    Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin.
    Õigus jaotub:
    • Avalik õigus – üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon ; heal juhul naabrite huvides – ebasobiv ehitus – kaitseb planeerimisõigus)
    • Eraõigus – eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni)

    Teooriad:
    • Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria!
    • Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised). Siiski teevad ka nt avalikus õiguses organid koostööd (nt valdade koostööd) ning eraõiguses kehtib subordinatsioon (perekondlikud suhted).
    • Subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.
    • Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm?

    §2 Eesti Vabariik
    Teooriad:
    • Kant käsitles riiki kui hulga inimeste ühendust seaduste all
    • 3 elementi: territoorium, rahvas, suveräänsus (riigi võim)
    • Riiki on käsitletud kui juriidilist isikut (tekkis 19.saj.), autoriks peetakse Albrechti
    • 20.saj. riik võrdsustati ka õiguskorraga
    • Smith'ile omistati teooria riik kui korravõim (sotsioloogiline mõiste) – konkreetses ajastus kehtiv mõiste
    • Pole olemas ühte selget riigi mõistet – riik on paljutähenduslik mõiste

    Mõisted:
  • Empiiriline riigi mõiste – 3 elemendi õpetus (välispidine vaatlus )
    • Loomulik maa pind:

    Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik pind, kuna suured riigid hakkavad vastasel juhul tekitama endale satelliite.
    • Rahvas:

    Füüsilised isikud (ühine eesmärk, mis aitab ühiskonda säilitada – genuine link )
    Nottebohm – loobus saksa kodakondsusest ning võttis Liechtensteini kodakondsuse ning kolis Lõuna-Ameerikasse (peale sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane , sest sul on genuine link Saksamaaga.
    Kasutati ka Principality of Sealandile – kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!)
    • Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu.

  • Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus)
    Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus ( kompetents ). AINSANA!
    Juriidiline isik – abstraktne moodustis , millele õiguskord annab õigusvõime ( politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik)
    Õigusvõime – võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks
    Pädevus – mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust
  • Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus)
    Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon . Lepinguga loodud, et oleks kasulik.
    Tekib probleem riikidega, mis ei täida seda funktsiooni (Venemaa, Süüria jne) – Kas see on inimõiguste realiseerimise institutsioon?
  • Riik kui riigiaparaat (võimuorganid)
    Puudub juriidiline tähendus (ebatehniline mõiste)
    Eesti Vabariik:
    • Riigipiir sätestatud riigipiiri seaduses ja mereala piiride seaduses, lisaks ka majandusvööndi seadus (mis on mingis mõttes seotud)

    Maismaapiirid: lõunapiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi taastamise leppega ja idapiir Tartu Rahuga
    Merepiirid: viitavad rahvusvahelistele konventsioonidele – ÜRO mereõiguse konventsioon ( territoriaalveed 12 miili); Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Liivi lahes
    Õhupiir: piiri ääres mõtteline vertikaal (ulatub atmosfääri lõpuni)
    Majandusvöönd: pole Eesti Vabariigi territoorium (probleem tekkis nt Nordstreamiga) – riik otsustab selle üle, kuidas võib majandusvööndit uurida (uuringute teostamine , kuna ilma uuringuteta ei saa teostada töid); majandusvöönd ookeanirannikul kuni 200 miili; Läänemere lepingutega tõmmati vööndit tagasi (Soome ja Eesti vahel piir, mis pole kummagi oma; loodud Venemaa laevade jaoks), Rootsi ja Lätiga lepingud mereala piiride kokkupuutepunktist Läänemeres
    • Rahvas – kodakondsus
    • Suveräänsuse mõiste pärineb Jean Bodinilt, 16.saj. – käsitles suveräänsust kui absoluutset õigust; jagamatu kõrgeim võim; kaasaegne Johannes Althusius pidas suveräänsuse kandjaks rahvast

    EV suveräänsus (ka EL-s) – Kliiman eristas riigi suveräänsust ja rahva suveräänsust (eelistas iseseisvust (riik ei tohi saada teise riigi omaks) ja sõltumatust (keegi ei saa öelda Riigikogule, kuidas otsustada ja milliseid seadusi vastu võtta)
    EL kohustab EV direktiividega võtma vastu või kehtestama seadusi (arvatavalt mõjutab seadusandlust 40% EL õigus)
    Kas suveräänsus on kõik või mitte midagi? Või on suveräänsus ka osaline?
      • RKPJKa ( Riigikohtu Põhiseadusliku Järelvalve Komisjoni arvamus) 11.09.2006, 2-4-1-3-06

    Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri)
      • RKPJKo (otsus) 26.06.2008, 3-4-1-5-08

    Kohandada saab vaid neid seadusi, mis on kooskõlas EL seadustega või reguleerib seadusi, mida EL ei reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda.
    Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi tuumikvaldkond on see, mida ei tohi üle anda (riigi aluspõhimõtted; §1-tähtsam; §2 – printsiibid tuleb tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus)
    Norm:
    • Reegel – kehtivad „kõik või mitte midagi“ põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid
    • Printsiip – erineb reeglist , sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip

    §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus
    Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus?
    Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi.
    Põhiseaduse mõisted:
    PS ( konstitutsioon )
    • Empiiriline mõiste – Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga konstitutsiooniga inimene); viis, kuidas on korraldatud ühiskond
    • Normatiivne mõiste – omistada võib vormilisi või sisulisi mõisteid:

    Põhiseaduse struktuur:
    Preambul:
  • Üldsätted
  • Põhiõigused, vabadused ja kohustused
    Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet
  • Rahvas
  • Riigikogu
  • Vabariigi president
  • Vabariigi valitsus
    Organid
  • Seadusandlus
  • Rahandus ja riigieelarve
  • Välissuhted ja välislepingud
  • Riigikaitse
    --------------
  • Riigikontroll
  • Õiguskantsler
  • Kohus
  • Kohalik omavalitsus
    Funktsioonid
    Küsitav on, kas punktiirist edasi on endiselt funktsioonid või organid?
  • Põhiseaduse muutmine
    Põhiseadust saab muuta:
    • Rahvahääletusel (vajalik Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamusega ehk 61 häält) + rahva enamus (50%+1)
      • NB! Kui häälteenamust ei saada, siis kuulutab President välja Riigikogu valimised
      • Üldsätteid ja Põhiseaduse muutmise peatükkide § saab muuta vaid rahvahääletusel.
      • Põhiseaduse täiendamise seadus loodi aastal 2003 – sisuliselt PS muutmine (suveräänsuse äraandmise puhul nagu EL liitumine oleks pidanud muutma §1-2 Üldsätetes, mis ütlevad, et PS on aegumatu ja võõrandamatu – selle asemel võeti vastu uus seadus)
      • Põhiseaduses pole kirjas, et PS ei tohi muuta täiendamise teel (on olemas Põhiseadusi, kus on see ära märgitud – Eestis on see hea tava)
      • Põhiseadust on Eestis muudetud 4 korda:
        • KOV volikogu volituste pikkuse muutus 3a 4a (võeti vastu kiireloomulisena 25.02.03; jõustus 17.10.05)
        • 2003 Rahvahääletusel Põhiseaduse täiendamise seadus
        • 2007 Eesti keele klausel preambulas (lisati eesti keele kaitse)
        • 2011 võeti vastu kahe koosseisu poolt Kaitseväe reform
    • Kahe järjestikulise Riigikogu kooseisu poolt (vajalik RK kooseisu enamus 51 häält + RK 3/5 ehk 61 häält)
    • Põhiseaduse muutmine kiireloomuliselt (vajalik kohalolevate saadikute 4/5 poolthäältest (kasvõi 4+1, kui 5 saadikut on kohal) ning seadus võetakse vastu, kui on olemas 2/3 (68) RK koosseisu enamusest)
    • Põhiseaduse muutmist saab algatada 1/5 RK koosseisust (Riigikogu alatine põhiseaduskomisjon) või President!

    Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu volituste ajal esitatud muutmiseelnõud puudutasid järgmisi küsimusi:
    • Vabariigi Presidendi valimiskord (sellekohased muutmisettepanekud sisaldusid üheksas eelnõus);
    • Eesti kodaniku õigus pensionile
    • kohtunike ametiaeg ;
    • Põhiseaduse Kohus;
    • Euroopa Liiduga ühinemine;
    • riigikaitse korraldus;
    • nn konstitutsiooniliste seaduste loetelu ;
    • kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaeg.

    Põhiseaduse muutmise protseduur :
    • PS muutmise eelnõu tuleb menetleda kolmel lugemisel;
    • esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu;
    • PS muutmise viis otsustatakse eelnõu kolmandal lugemisel;
    • PS võidakse muuta kas rahvahääletuse teel (poolt 61), Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (poolt 51+61) või Riigikogu poolt kiireloomulisena (muutuse algatamiseks 81; hiljem poolt 68)

    Õigusnormide hierarhia :
      • Põhiseaduse aluspõhimõtted
      • Põhiseaduse peatükid I ja XV; PS täiendamise seadus
      • Põhiseaduse II-XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus

    ----------
      • RV leping
      • PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused)
      • Lihtseadus

    ----------
      • EV Valitsuse määrus
      • Ministri määrus
      • KOV volikogu või valitsuse määrus

    ----------

    Võrdluses EL õigusega on EV Põhiseaduse aluspõhimõtted siiski kõrgemal (nn puutumatul astmel), kuid EL I ja II taseme õigus võib mingil hetkel olla kõrgemal kui muud seadused Eestis.
  • Loeng (16.02) Põhiseaduse tõlgendamine.
    §4 Põhiseaduse tõlgendamine
    Largissimo sensu – laiemas tähenduses/mõttes
    Tõlgendamine laiemas mõttes on arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutamaks on võimet sidumaks esemega mõte. Tõlgendamine eeldab, et keegi on sidunud esemega mõtte – meie OMISTAME mõtte (nt kunstiteose autori poolsed mõtted jne)
    Largo sensu – arusaamine keelelistest väljendustest
    Sensu stricto – kitsas tähenduses (juura)
    Esineb kui algab hüpoteesiga ja lõppeb ühe võimaliku lahendusega mitmest võimalikust. (mitu lahendusvõimalust, muidu pole kohta tõlgendamiseks)
    „Tõlgendamise isa“ on F. C. Von Savigny (1779-1861) – koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid)
    • Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne)
    • Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest)

    T. Viehweg: Toopika – tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid)
    Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) – interpreteerima, tähendust omistama – on olemas hermeneutiline spiraal , mida on kirjeldatud selliselt , et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole meetod, vaid empiiriline mõistmine, kuidas õiguse äratundmine välja näeb
    Analüütiline filosoofia – vähemmõjukas, kuna on keerulisem/raskemini mõistetav; autoriks võib pidada G. Frege´t ja L. Vickensteini; analüüsib keelt – probleem: analüütiline filosoofia ei anna kriteeriume
    Argumentatsiooniteooria – põhisõnum: otsustavad paremad argumendid; vastu: kõik on relatiivne , midagi absoluutset ei ole; annab vaid kriteeriumi/argumendi – vastu: valedes kätes ohtlik relv, kuna kõike on võimalik põhjendada (seega peaks heal advokaadil olema ka oma kindel moraalitunnetus); R. Alexy , J. Habermas
    Seesmine (intern) ja välimine (extern) õigustamine:
    • Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur – kahest eeldusest koosnev järeldus) – vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab!
      • (1) (x) (Kx OTx)
        • X – indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes)
        • K – koosseis
        • - järeldus
        • O – peandumine (ought – peab, tuleb) kohandada T (tulem)
      • (2) Ka
        • a – kindel konstant (indiviidi konstant; konkreetne isik, mitte enam x) täidab koosseisu K
      • (3) OTa (1), (2)
        • Kokkuvõte: A suhtes peandub/tuleb kohaldada õiguslikku tagajärge T!
      • Näiteks: Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujul.

    K-kaitseliitlane (seltskonnas); A-Toomas ehk kaitseliitlane seltskonnas PEAB olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul.
    Antud juhul tõlgendamise alla läheb K – mis on seltskond ?; T - mida tähendab korrektne? Kuidas näeb välja aususe ja julguse eeskujul käitumine? O!
    Õigusmõistete struktuur:
    Mitmetähenduslikkus - ühel ja samal sõnal on kõigi seltskonna asjatundjate hulgas erinevates kontekstides erinev tähendus; nt sõnad: kihistama; tee; maks; palk jne
    in consistents – ühel ja samal sõnal on kõigi seltskonna asjatundjate hulgas ühes ja samas kontekstides erinev tähendus
    nt sõna „võõrandamatu“ (PS) autorilt ei tohi õigusi võõrandada - ÄRA VÕTTA; iseseisvus on võõrandamatu – EI TOHI ÄRA ANDA ( adresseeritud teistele, nt Läti)
    Õigusmõiste võib olla määratlemata olles ebatäpne või olles evaluatiivselt (väärtuseliselt; eeldab väärtushinnangut) avatud. Näiteks: § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. – Mis on teadus? Mis on kunst? (raske määratleda)
    Kuidas tõlgendada?
    Savigny teosest inspireeritud kataloogid jne
    Argumendid võib liigitada („väline õigustamine“):
    • Lingvistilised argumendid:
      • Semantilised – normilauses sisalduva põhineva tähenduse mõtestamine

    Näiteks: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
    (Mis saab kui mõlemad on Eesti kodanikud?)
      • Süntaktilised – tuginevad normilause grammatilisel struktuuril

    Näiteks: §34 Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. „JA“ võib viidada, et kõik antud sündmused peavad korraga toimuma???
    • Geneetilised argumendid:
      • See, mida esivanemad PS luues tahtsid?
    • Süstemaatilised argumendid:
      • Konsistentsi tagavad argumendid – argumendid on vastuolude vältimiseks
      • Kontekstuaalsed argumendid – süsteemiline kitsamas tähenduses – hõlmab ainult kontekstuaalset
      • Mõistelis-süstemaatilised argumendid - iga argument on mõisteliselt süstemaatiliselt läbitöötatud (riigiõiguse aluse vundament )
      • Printsiibilised argumendid – lähtuvad põhiõiguste ja teiste PS põhimõtete printsiibilisest iseloomust (peandumise kaks liiki: norm=reegel või norm=printsiip; lähtub peandumise iseloomust; normi puhul peandumine ütleb, et tuleb teha ühtmoodi vastuvaidlemata (kui erandit pole); printsiibi puhul peandumine teise struktuuriga – kehtib kõige ulatuslikumal määral); kaalumisargumendid on printsiibi argumendid
      • Spetsiaalne juriidiline argument – eelkõige analoogia (kas on tõlgendamise argument? Probleem on seaduse puudumises; K või T puudumine); analoogiat tuleb kasutada, kui seaduses on PLANEERIMATU lünk

    Argument e contrario (pöördjäreldus) – „kui midagi esineb, siis seda teist kindlasti mitte“
    Argument a fortiori (kui see, siis see seda enam) – kasutatakse, kui saab loendada – rohkem/vähem (kui rohkem on parem kui vähem, siis seadus kehtib ka siis, kui on rohkem; nt §8 – kodakondsuse saab ka siis, kui ROHKEM kui üks vanem on
      • Prejuditsiaalne argument – esineb, kui viidatakse varasemale kohtulahendile „nagu Riigikohus on öelnud...“
      • Ajaloolised argumendid – ( laias tähenduses süstemaatilised argumendid – süsteem aja dimensioonis; erineb geneetilistest, kuna viimasel lähtuvad seaduselooja arvamusest); saab viidata ka Rooma õigusele ( viide õigusinstituudi ajaloole); läbi ajaloo on tõlgendatud ning seega tõlgendame ka edasi
      • Komparatiivsed argumendid – (võrdlev-õiguslikud argumendid); viited teiste õiguskordade sarnaste instituutide sarnastele argumentidele/juhtumitele
    • Üldised praktilised argumendid:
      • Sisuks on väärtushinnangud (toetuvad väärtustele); „midagi tuleb teha, sest see on menetlusökonoomiale kasulik“ – pole kirjas, et tuleb lahendada odavalt, kiiresti vms (seadust tuleks rakendada maksku, mis maksab – tegelikult leitakse õiglane otsus menetlusökonoomselt)

    Tõlgendamist toetab veel:
    • Põhiseaduse konformne tõlgendamine (kooskõlaline) – esineb, kui seadus võimaldab tõlgendamist ning on kaks tulemust – üks on põhiseaduspärane ja teine põhiseadusvastane – tuleb tõlgendada selliselt, et oleks põhiseaduspärane lõpptulemus (kooskõlas)

    NB! Tihti sisalduvad seadustes ja PS samad terminid („nt omand“ – seaduses sisalduvad mõisted pole määravad PS mõistete tõlgendamisel – lõppastmes otsustab Riigikohus, mitte Riigikogu); seadusmõisted ei võrdu PS mõisted
    • Euroopa Inimõiguste konventsiooni konformne tõlgendamine – viidataks konventsioonile ja eelnevatele lahenditele

    PS tuleb tõlgendada nii, et tagataks inimõiguste konventsiooniga ja selle praktikaga vastavus
    NB! § 123. (2) Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega Riigikohus peab Euroopa Inimõiguste konventsiooni tähtsamaks (tähtis ja ainulaadne õigus, teiste välislepingutega ei toimita samamoodi)
    Transnatsionaalne ehk mitme tipuga õigushierarhia!
    • Euroopa Liidu õiguse mõju PS tõlgendamisel – Täiendamise seadusega muutus EL õiguse mõju osaks PS-st; samas on PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades)

    II. Põhiseaduse aluspõhimõtted
    §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest
    Sünonüümiks „põhiprintsiip“; kasutati ajalooliselt
    Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted:

    Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised – olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele)
    Välja pakutud kataloogide autorid:
    • Rait Maruste – põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, sotsiaalriikluse põhimõte, inimväärikuse põhimõte, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte
    • Heinrich Schneider – aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, õiglus, õigus, demokraatia, sisemise ja välise rahu kaitse, ühiskondlik edu ja üldine kasu, rahvusliku identiteedi säilitamine, järjepidevus, riikidevahelise koostöö arendamine
    • Kalle Merusk – õigusriigi põhimõte, võimude lahusus , rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus
    • Uno Lõhmus – õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte
    • Taavi Annus – demokraatia, parlamentaarne riigikord , õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik , põhiõiguste kaitse
    • Robert Alexy – inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet
    • Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm:

    Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulast, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” §-dest 10 ja 11. Siitkaudu võib välja tuua järgmise põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus .”
    • Kataloog on ka 2008.a PS kommentaariumis

    §6 Inimväärikus
    Inimväärikuse normatiivne baas (PS kirjas vaid §10). Inimväärikusega tegeleti Stoa ajastul (4.saj.e.Kr-2.saj.p.Kr.) – sai nime Ateenas olevast sammastega hallist (Stoa poikile?) – sellest ajastust tuleb ka mõiste stoiline rahu (mõtiskleti aias ilma segavate faktoriteta); mõtlejateks: Cicero, Ceneca? ( Imago Dei – „ja jumal lõi inimese oma näo järele“; „inimene on suuteline tegema vahet hea ja kurja vahel“ – arvatakse, et inimväärikusel on sügavad suured õhtumaade ajaloos)
  • Loeng (23.02) Inimväärikus jätkub
    Pico della Mirandola – kõne inimese väärikusest ( 1486 ), mis on saanud inimväärikuse kujunemisloos oluline tekst (sisaldab esmakordselt mõtet – inimväärikus on Jumala näoline – inimene on moraalne oled, kes võib otsustada, kas ta on hea või halb (inimene otsustab ise) (Aristotelese sõnul peab väärikuse ära teenima )
    Immanuel Kant (kõrgaeg 18.saj. lõpp) – 1804 – inimene ja iga mõistuslik oled eksisteerib iseenesest (mitte vahendina tahte meelevaldseks kasutuseks) – tänapäevase inimväärikuse alus (Kant ei viitanud religioossusele)
    Günther Dürig – inimest ei tohi teha objektiks (on subjekt )
    Inimväärikus:
    • Positiivsed definitsioonid :
      • Kaasavara teooria – inimväärikus on väärtus, inimese eriline kvaliteet või omadus, mis on talle antud (religioosne arusaam) Jumala või (mittereligioosne arusaam) looduse poolt.

    Probleem: spetsiesism („rassism“, halvamaiguline natsionalism) annab kõrgema rassina õiguse teisi hävitada (seetõttu teooriat ka kritiseeritakse)
      • Sooritusteooria – inimväärikus seisneb inimese soorituses, mida ta võiks tuua (potentsiaalne sooritus ).

    Probleem: kõik inimesed ei sünni võrdsena ning enamusest ei saa ühiskonda panustajat (nt puudega lapsed) – teooria võib soodustada eugeenilist lähenemist (eristame inimesi ning ei pea kõigi inimväärikust sarnaselt tähtsaks)
    • Negatiivne definitsioon – inimväärikus seisneb selles, et inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks

    Inimväärikuse valdkonnad (kus esineb):
    • Inimväärikuse argument mängib tähtsat rolli järgmistes valdkondades:
      • Kehaline puutumatus (§18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada .); nt politseinik, kes ähvardas lapsetapjat piinata vabastati ametist (peale II maailmasõda Euroopa õiguskultuuris piinamine vastunäidustatud ning alati mõistetakse hukka – õiguslik ja moraalne käitumine on tihti vastuolus ning ametnik otsustab ise, kuna lõplik otsus kuulub talle), lisaks tekitab valdkonnas küsimusi kunstlik viljastamine (kas on inimväärne?), katsed embrüotega, geenitehnoloogia (lapsele geenide/omaduste valimine)
      • Inimväärsete elutingimuste tagamine (sotsiaalne miinimum; §28 (2) Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.)
      • Inimeste õiguslik võrdsus (orjus, klassiühiskond, inimkaubandus , rassiline diskrimineerimine )
      • Identiteedi säilitamine (§26 – Riik ei tohi eraellu sekkuda, v.a. juhul kui see toimub tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.)
      • Õigus ise vabalt otsustada (Pico; §19 (1) – Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.)

    Probleem: eutanaasia – Kas ette teada kohutava haiguse puhul peab ootama nt lämbumissurma või sul on õigus ise otsustada?
      • Menetluse valdkond – inimene peab olema subjekt (ei tohi muuta objektiks, instrumentaliseerida)

    Õigusriik (võimude lahusus ja tasakaalustatus , õiguskindlus, seaduslikkus , õiguskaitse)
    Mainitud §10 - ...kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.
    §6 Õigusriik
    Termin „õigusriik“ võeti kasutusele 19.saj. alusest (saksa k. sõnast Reichstaat)
    • Formaalses tähenduses
      • Kitsamas tähenduses – seadusriik – riigis on seadused ja neid järgitakse
      • Laiemas tähenduses – kirjeldab riiki, kus on peale seaduste olemas ka sõltumatud kohtud, põhiseaduslikkuse järelvalve jne ( juuras tähtsaim lähenemine – legitiimse riigivõimu tagamine)
    • Materiaalses tähenduses (eeldab poliitilis-materiaalset väärtushinnangud; jagunevad kodanik-liberaalne õigusriik ja sotsiaalne õigusriik ehk vastavalt väärtuslikult on tähtsaimad kas vabadusedm põhiõigused, võimude lahusus jne või sotsiaalse õigluse säilitamine)
      • Kitsamas tähenduses – sama, mis formaalne õigusriik laiemas tähenduses
      • Laiemas tähenduses – õigusriik, kus on lisaks kitsamale tähendusele ka sotsiaalne õiglus

    Struktuuri põhimõtted:
    • Põhiõigused (riigi ja isiku vahelised õigussuhted)
    • Võimude lahusus ja tasakaalustatus (riigi sees toimuv võimude dekonsentratsioon; võim ei tohi koonduda)
      • 1&2 KOKKU jaguneb: õiguskindlus, seaduslikkus, õiguskaitse

    Põhiõigused:
    Kandev komponent õigusriigi mõistes ( pikemalt hiljem, kontrolltöös ei esine)
    Võimude lahusus ja tasakaalustatus:
    Tuleneb §4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. ( Ernits leiab, et §4 ei piisa – lisaks §14 – Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
    Võimude lahusus võib olla:
    • Vertikaalne – „ülevalt alla“, nt kohalike omavalitsuste autonoomia (omavad päris palju iseseisvaid õigusi)
    • Horisontaalne – 3 dimensiooni /liiki:
      • Funktsionaalne võimude lahusus - §14 järgi on funktsioonid on:
        • Seadusandlik võim (§65 Riigikogu funktsioonid – põhifunktsioonid (1) ja (16) – vt põhiseadus – „rahvas“ viitab parlamentarismi põhimõttele; §3 – Riigikogu ülesandeks on legitimeerida riigivõimu teostamist)
        • Täidesaatev võim (§87 – Valitsuse funktsioonid – põhifunktsioonid (1), (3), (6))
        • Kohtuvõim (§146 + §15 (2))
      • Institutsionaalne võimude lahusus – võimude teostamist ei saa eraldada nt ajaliselt (kindlasti peab looma erinevad institutsioonid – Riigikogu (§59), Vabariigi Valitsus (§86), Kohtuvõim (§146, täpsustavad §148, §149)), lisaks: Vabariigi President (§77)
      • Personaalne võimude lahusus – ükski isik ei tohi täita korraga mitme võimuharu funktsioone, nt §63 Riigikogu liige ei tohi olla üheski muud riigiametis. (varasemalt sai olla Riigikogu ja KOV liige korraga, kuna seda loetakse haldusorganiks, mis on loodud vertikaalse võimude lahususe raames riigivõimu detsentraliseerimiseks – tänapäeval keelatud mõlema tegevuses osaleda, kuna konflikt mitme võimuharu organite vahel)

    Kas riigikogulase osalemine riigi osalusega äriühingute (riigiettevõtete) nõukogudes on seaduspärane? Igal võimalikul juhul tuleks vältida huvide konflikti ning 1994 on Riigikohus öelnud, et see on keelatud; 3 kriteeriumi, mil keelatud: 1) ametisse nimetamine teise riigivõimu haru poolt ja aruandmiskohustus teise riigivõimu organi ees 2) teise riigivõimu haru funktsiooni täitmine (sisuliselt mitte formaalselt), 3) funktsiooni täitmine teises kohas on tasustatud .
    Kui aktsiad 100% riigi omandusest, siis üldkogu koostab majandus- või rahandusminister (seega aruandekohustus ministri ees) ning kuna riigikogu liige võib esitada ministrile umbusaldusavalduse, siis see on huvide konflikt.
    Võimude tasakaalustatus:
    • Võimude vaheline tasakaal – kriisikohad parlamendi ja valitsuse vahel: nt parlament ei tohiks võtta vastu üksikjuhte puudutavaid regulatsioone (nt parlament on vastu võtnud ühe ettevõtte (Tallex) erastamise seaduse); kohus ja parlament: kui kohus peab seadust põhiseadusevastaseks, siis kus on tasakaalupunkt ?
    • Võimusisene tasakaal – võimu sees olev tasakaalumehhanism ütleb, et peab olema võimu dekonsentratsioon (nt pole võimalik justiitsministeeriumi liitmine siseministeeriumiga – kriminaalmenetlus käib läbi politsei ja prokuratuuri koostöö (nt opositsiooni ruumide läbiotsimine – minnakse otsima üht ja leitakse teine – kas on seaduslik uurimisviis?)

    Õiguskindlus – korrapära ja stabiilsus õiguskorras
    • Salajase õiguse keeld (ehk seaduste kättesaadavus); §3 (2) – Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. §108 – Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

    Probleem: Kus me teame, mis on Riigi Teataja (tänapäeval virtuaalne ning võib luua sarnaseid internetisaite) ?
    Riigi Teataja tunnused:
      • Tegelikkuses välja antud riigi poolt (justiitsministeerium)
      • Ametlikuna üheselt äratuntav (peab peale vaadates aru saama, et on ametlik)
      • Kättesaadav

    Probleem: (2001 internet vähemlevinud) Kas viited kunagi avaldatud seadustele kehtivad? (kuigi nad pole uuesti seadusesse lisatud, vaid ainult neile viidatud) – seadus pole piisavalt kättesaadav/piisavalt palju avaldatud
    Kas Euroopa Liidu Teataja on Riigi Teataja põhiseaduslikus mõttes? 40% seadustest tuleb sealt (tihti ka inglise keeles), Vastus: tuleb tõlgendada Riigi Teatajana
    • Õigusselgus – kaitseb riigivõimu omavoli eest; §13 (2) – Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. + §10 (teatud kontekstides õigem)

    2002 Üldkogu otsus: isik peab saama, kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga, asjaolusid arvestades mõistlikul määral, ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua
    Mõõdupuu (kuidas hinnata) – normi adressandiks on kujuteldav keskmiste võimetega isik
    Praktikas hea argument riigikohtunikele, kuid kõik teised peavad aru saama.
    • Usalduskaitse – koosneb:
      • Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege põhimõte (ei ole kuritegu ilma seaduseta; seadus ei kvalifitseeri kuriteona; §23 (1) + (2) 1 – ei saa süüdi mõista või raskemat karistust määrata kui seaduses kehtestatud (teo toimepaneku ajal)

    Tähtsamaid Riigikohtu lahendeid : 2003.a Brusilovi kaasus – murdvaras (varastas kuuekohalise summa väärtuses), mõisteti 6a vangi (karistuse ülemmäär 5a hakkas kehtima täpselt kui Brusilovil 5a istutud sai – kaebas Riigikohtusse eesmärgiga vabastada, käsitleti §15 all - §23 (2) 2 – Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. – Kohus muutis Karistusseadustiku rakendamise seadust.)
      • Ebasoodsa tagasimõju keeld – seadusel ei tohi üldjuhul olla tagasiulatuvat jõudu ja isikut ei tohi tagasiulatuvalt asetada ebasoodsamasse olukorda (nt 10 aastat tagasiulatuvalt maksukohustuse muutmine; seadus loodud määrusega ning kui määrus polnud piisav, siis öeldi, et teeme siis lihtsalt seaduseks ning maksukohuslane peab tagasiulatuvalt ikkagi maksma)
      • Õiguspärane ootus – nõue, et kord rakendatud seadust ei tunnistatakse sõnamurdlikult kehtetuks („mängu ajal reegleid ei muudeta “), nt kui on antud laenu maksuvabadusega 5a, siis ei saa seda vahepeal muuta (nt 2a pärast öelda, et hakka maksma)

    Erineb tagasimõju keelust, kuna esimesel puhul reguleeritakse midagi mineviku jaoks, aga õiguspärase ootuse korral muudetakse tuleviku jaoks.
    Seaduslikkus ehk legaalsus :
    §3 (1) 1 – Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
    • Põhiseaduse alusel
      • Negatiivne pool: Põhiseaduse prioriteet – põhiseadus annab ise midagi ühele organile ( jaotab pädevusi)
      • Positiivne pool: Põhiseaduse reservatsioon – põhiseadus on kõrgemal, murrab seaduse kehtivuse (osad asjad on põhiseaduslikult reserveeritud teatud organitele – nt Riigikogule reserveeritud seadusandlik võim)
    • Seaduse alusel
      • Negatiivne: Seadus on kõrgemal määrustest (murrab määruse kehtivuse)
      • Positiivne: üldine seaduse reservatsioon, 3 aspekti:
        • Üldise seaduse reservatsioon väidab, et teatud asjad on seadusega reserveeritud ainult seadusandjale – parlamendi reservatsioon; reserveeritud OLULISED küsimused – olulisuse põhimõte
        • Kvalifitseeritud parlamendi reservatsioon (§104 – kui vastu võtta saab ainult Riigikogu hääleenamusega, siis keegi teine ei saa antud teemal hääletada)
        • Seadusliku aluse põhimõte – põhiõigusi saab piirata ainult seaduses sätestatud volituse olemasolul (rahalised küsimused tuleb sätestada seadusega, mitte määrustega)

    Prioriteedi mõiste:
    • Kehtimise prioriteet – mida kõrgemal astmel on norm hierarhias, seda tugevama õigusnormiga ta on ja murrab allpool olevad seadused
    • Rakendamise prioriteet – millises järjekorras norme rakendatakse (alguses kõige spetsiifilisem seadus; kõige madalamal astmel olev norm; nt määrus; kehtestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS) – kui volitusnorm langeb ära, siis langeb ära ka määrus – kehtivus pole automaatne ); normi tuleb rakendada seda enam, mida madalamal astmel ta on

    Õiguskaitse:
    Põhielemendid:
    • Kohtutee garantii §15 (1)
    • Kohtuniku sõltumatus §146, 147
    • Riigi vastutus §25 – Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

    Põhiseaduse kommentaar §15 (1) LOE JUURDE!
  • Loeng (15.03) Demokraatia
    Otsetõlkes „rahva võim“ ( demos + kratos)
    Valitsemine (Aristoteles):
    Ühe
    Mõnede
    Paljude/kõigi
    Lähtuvalt üldisest huvist
    Monarhia
    Aristokraatia
    Demokraatia
    Lähtuvalt isiklikust huvist
    Türannia
    Oligarhia
    Demokraatia
    (Ohrokraatia – „pööbli valitsus“)
    Raske leida ühest definitsiooni, kuid kuulsaim on:
  • Lincoln: Governement of the people, by the people and for the people (viitab rahva võimule)
    Riigikohus (1994): Demokraatia vastandina autokraatiale... (demokraatia on institutsionaliseeritud ning peab olema võimalikult legitimeeritud võimu teostamine; piisavad vastutused valitsusel, piisavalt aus ja läbipaistev jne)
    Demokraatia teooriad:
    • Identiteedi- ehk homogeensusteooria ( Rousseau : valitsejate ja valivate identiteet; peamine vahend on pleibitsiit või kui on olemas võim, mis väljendab rahva tahet, siis „ diktaator “ – olemas homogeenne rahva tahe ehk valitsejate ja valivate tahe on identne; nt Hugo Chavez väljendab rahva tahet)
    • Konkurentsi- ehk eliiditeooria ( Montesquieu , Kant, Madisson; olemas konkureerivad huvid ning seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi põhimõttel, arvestades demokraatia reegleid ning inimõigusi; üks väljendusi representatsioon ; valitsejad pole mandaadiga seotud, kuid ametiaja lõppedes annab rahvas tema tööle hinnangu; „valitsus rahva nõusolekul“)

    Demokraatia eeldab, et valijal on õigus teha valik konkureerivate parteide ja inimeste vahel, kellel on konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil).
    Võib vastandada:
    • Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne)

    nt Šveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid)
    • Esindusdemokraatiale (kaudne)
    • Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat.

    Jaguneb veel:
    • Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika)

    Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti)
    • Presidentaalne (presidiaalne) demokraatia (president on valitsuse juht või omab suurt otsustusõigust valitsuse tegevuse üle; koostab valitsuse; parlament on eraldiseisev kogu)

    • Läbirääkimisdemokraatia (kompromissid)
    • Argumentatsioonidemokraatia (veendakse teist, paremad argumendid jäävad peale)

    Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem)
    NL-s:
    • Rahvademokraatia („hea“, hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea)
    • Kodanikedemokraatia („halb“) – tänapäevane demokraatia Läänes

    Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte:
    Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib)
    Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne)
    Demokraatias pidev pidevussuhe („vastuolu“) (vastassuunalised normid – nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus):
    • Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia

    • Rahvasuveräänsus:

    § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond)
    Pouvoir constituant – rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
    Pouvoir constitué – (see, mis §1 silmas on peetud) – juba konstitueeritud rahvas (põhiseadus on juba olemas)
    Rahvas võib olla antud kontekstis hääleõiguslikud kodanikud või valijad.
    Preambulis on pouvoir constituant ( juttu rahvast, kes võttis vastu põhiseaduse ehk konstitueeris riigi)
    §56 Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu (rahva tähendus suurem – teostavad võimu kellegi kaudu)
    §105 (2) Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. (rahvas jällegi ainult hääleõiguslikud)
    • Esindusdemokraatia : (Riigikogus on representandid, esindajal saab volituse tühistada, kuid represtantandi volitust tühistada ei saa – ei saa tagasi kutsuda)

    §65 (16) Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite (rahvas???) või kohalike omavalitsuste otsustada.
    Representatsiooni põhimõte („vaba mandaat“)
    § 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites . (formaalselt võib teha, mis ta tahab ning pole vastutav; tegelikkuses seotud fraktsiooniga ja tulevaste valimistega)
    Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest.
    • Erakonnademokraatia: (mitmeparteilisuse nõue; mitmel erakonnal võrdsed võimalused saada sisuliselt võimule)

    Asutamisvabadus + sellega kaasnevad tegevusvabadus, programmivabadus, konkurentsivabadus (vabadus teistega konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi – see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt)
    Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate
    • Formaalne võrdsus – kõigile täpselt ühepalju
    • Sisuline (materiaalne) võrdsus (raha, eetriaeg jne) - kaalukamad erakonnad saavad proportsionaalselt rohkem; riik jms ei saa takistada erakondi tegemast kampaaniat (opositsiooni piiramine jne) – tähelepanu ei tohi saada see, kes on rikkam, vaid see, kes suudab anda paremaid ideid

  • Enamuspõhimõte / vähemuse kaitse:
    • Enamuspõhimõte:

    Enamusreegel ja § 73 Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
    Akt on seadus või otsus; Otsus on sisuline või nimetamisotsus (kellegi valimis otsus)
    Häälteenamused sätestatud PSRS §3 (6)
    • Vähemuse kaitse:

    Põhiseadus sätestab demokraatia toimimise enamuse põhimõttel, kuid kaitseb läbi põhiõiguste ka vähemusi.
    Põhiseaduslikkuse järelvalve on samuti üks vähemuse kaitse instument.
    Opositsiooni õigused pole kuigi põhjalikult välja töötatud, kuid siiski peab opositsioonil olema võimalus kaasa rääkida (võrdsed võimalused).
  • Demokraatlik legitimatsioon / poliitiline vastutus
    • Demokraatlik legitimatsioon (seadustamine, õigustamine): kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt

    Legitimatsiooni kett (peab olema katkematu ):
    Böckenförde
    Rahvas valib Riigikogu Riigikogu legitimeerib:
      • Ühelt poolt Valitsuse  Valitsus legitimeerib oma alluvad haldusorganid
      • Teiselt poolt Riigikohtu  Riigikohus teeb presidendile ettepaneku ülejäänud kohtunike nimetamiseks)

    • Poliitiline vastutus:

    Komponendid:
    • Avalikkuse kontroll parlamendi üle väljendub:
      • Riigikogu istungite avalikkuses
      • Valimiste perioodilisuses
      • Erakondade olemasolus (vastutab tihti terve erakond)

    Riigikohus: Mida püsivam on valimistel kandideerivate erakondade püsivus, seda stabiilsem peaks olema vastutus ( poliitik vastutab oma ametiaja lõpus)
    • Parlamentaarne kontroll:
    • Õigus aru pärida
    • Võimalus avaldada umbusaldust ministrile
    • Avaldada umbusaldust peaministrile (ehk kogu valitsusele)

    Põhiseaduse uurimiskomisjoni kontroll! (moodustatakse poolthäälte enamusega ning kontrollitakse samuti enamus ehk siis enda kontrollimiseks; probleem komisjoni efektiivsusega (eeldab enesedistsipliini, kuid pole seotud poliitilise vastutusega)
    Komisjon ei saa kohut mõista (§146 Õigust mõistab ainult kohus.), kuid saab välja selgitada asjaolud (uurimisorganite ehk politsei ja prokuratuuri abil) või trahvida 300 trahviühikuga (trahviühik 4 EUR). Tegelikud võimalused tõhusaks tööks puuduvad!
  • Õigus hääletada / õigus saada valitud
    • Õigus hääletada:

    Hääleõigus jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks.
    Valimisõigus võib olla:
      • Aktiivne – hääletamine !!!
      • Passiivne – kandideerimine !!!
      • Kandidaatide ülesseadmisõigus (Riigikohtu poolt lisatud õigus)

    Valimisõiguse põhimõtted:
    • Valimisvabadus:

    §60 (1) 2-4 Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed . Hääletamine on salajane.
    Valimised on vabad siis, kui need toimuvad ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijatele (demokraatia eeldab, et valijal on, kelle vahel valida – mitu võimalust; mittevabad – üks võimalus)
    Valimise sund – e-hääletamisel kartis Riigikohus, et inimesed muutuvad teistmoodi mõjutatavaks (pole kindel, kus ja kelle juuresolekul valivad)
    Valimisloosung „Kui te minu poolt hääletate, siis saate 500EEK rohkem pensionit“ – kas see on demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine?
    • Valimiste üldisus:

    Üldisus keelab tsensused ( alaealised ei saa valida, kinnipeetavate piirang – kui vang vabaneb just peale valimisi, siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas)
    • Valimiste ühetaolisus:

    Aktiivse puhul: kõikidel valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil peab olema võrdne kaal esinduskogude moodustamisel
    Passiivse puhul: kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks
    Ühetaolisuse probleemid:
      • Suletud nimekirjad (kas on kooskõlas ühetaolisusega?) – mõjutab passiivse valimisõiguse puhul, kui satud erakonna juhtkonna ebasoosingusse ning seega võimalus nullilähedane
      • E-hääletamine (kas on vastuolus ühetaolisusega?) – valimisvõimalusi on mitmeid ning e-hääletamised ei muuda kaalu ega häälte arvu
      • Valimisõigus vastavalt laste arvule – kumb vanem valib? (kui mõlematel lisahääled, siis peaks ka täisealistel olema 2 häält)
      • Vastuhääletamine pole mõistlik, kuna hääletatakse positiivsete programmide alusel ning süsteem ei tohi soodustada erakondade mustamist.

    Valimissüsteemi iseloomustavad:
      • D´hondt´i jagajate meetod
      • 5% künnis (pole põhiseaduses; alla künnise jäänud erakonna toetajate häältel pole kaalu ning seega pole ühetaolisuse põhimõttega kooskõlas

    Puutumuse või riive puhul tuleb leida mõistlik põhjus, mis riivet põhjendaks – kui see põhjendus on üldse olemas (nt demokraatia stabiilsuse küsimus – 5% künnis on üks demokraatia stabiilsuse mehhanismidest)
    • Valimiste otsesus: valimine tuleb läbi viia ilma vaheastmeteta – parlament valitakse otse)

    Probleem: suletud nimekirjad – sisuliselt vaheaste, sest antakse äravalitud nimekiri, kus keegi teine on ära otsustanud, kellel on üldse võimalus
    • Valimiste salajasus: hääletaine on salajane, kui hääletajal on olemas võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada (pigem kohustus jätta enda teada valimisakti ajal, et välistada sotsiaalset survet )

    Selleks on loodud valimiskabiinid, sedeliga hääletamine, pitseeritud valimiskastid jne
    Probleem: e-hääletamise puhul: hääletustulemused pole transparentsed (hääled pole nähtavad ning olemas on nn „must kast“, mille sisemist tööd tunneb ainult patsiga poiss, keda me saame ainult pimesi usaldada ), häkkerite rünnaku puhul võivad hääled olla manipuleeritud ning seda ei pruugi keegi teada
    • Valimisproportsionaalsus:

    §60 Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel (valimis)proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
    Tähistab seda, et valimised tuleb läbi viia ühetaoliselt (vastand majoritaarsuse põhimõttele)
    Riigikohus on valinud ühetaolisuse põhimõttel maksimalistliku lähenemise ning seega ei teki küsimust, mis on proportsionaalsus.
    Rahvahääletuse puhul kehtivad samad põhimõtted (vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajasus (Juhan Parts lasi filmida, et tema hääletas 2003 rahvahääletusel JAH, kuid sellel pole niivõrd suurt kaalu, et kahelda salajasuses), proportsionaalsus)
  • Laiaulatuslikkus / demokraatia kaitse demokraatia vaenlase vastu

    • Laiaulatuslikkus:

    KOV valitsemise peab olema vahetult legitimeeritud, mitte keskvõimu poolt paika pandud
    Demokraatia peab olema läbipaistev, stabiilne, kaitsemehhanismidega (§48 (3) Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.)
    Tõlgendades kriminaalvastutust tuleb hoolikas olla (nt Toobali kirjad)
    • Demokraatia vaenlased:

    Rahumeelselt karismaatilise liidriga erakond, kes toetab iseseivuse kaotamist ning valijaskond toetab, siis kas see erakond peaks olema keelatud (ei kasuta vägivalda). Lubama ei peaks erakondi, kes soovivad muuta põhiseaduse aluspõhimõtteid.
    §54 Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. (kui ei kaitse keegi teine, siis kaitseb rahvas, kuid seni kuni põhiseadus kehtib ei saa võtta õiguskorra organite ülesandeid enda kätesse)
    Sotsiaalriik
    Sätestus pole laialdaselt põhiseaduses esindatud (§10, 28, 27 (5))
    Kas jaotama peab kõigile või ainult nendele, kellel on seda vaja ( minimalistlik või maksimalistlik lähenemine)
    §27 (5) Perekond on kohustatud hoolitsema abivajajate liikmete eest. (Primaarne kohustus inimese eest hoolt kanda on perekonnal mitte riigil. – liberaalsuse puhul peaks inimene olema vaba, kuid antud § paneb inimese kohustused)
    Riigikohus: abi anda nendele, kes ei suuda ennast ise kindlustada (ehk juhul, kui inimese inimväärikus oleks kahjustatud, kui jäetakse abist ilma)
  • Loeng (22.03) Rahvusriik
    Rahvusriik ehk Eesti identiteet
    Tähtis, kuna riik ongi iseseisvunud selleks, et rahvus ja kultuur säiliks!
    Rahvusriik põhiseaduses:
    • Preambulis: Eesti rahva riiklik enesemääramise kustumatu õigus; kaitse sisemisele ja välisele rahule ning pant praegustele ja tulevastele põlvedele; PS peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade
    • §1 (2) Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. (väljendab rahva tahet säilida igavesti )
    • §2 (1) Eesti riigi maa-ala,, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
    • §6 Eesti riigikeel on eesti keel.
    • §8 Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus saada Eesti kodakondsusele sünnilt.
    • §36 (3) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. (kuidas tunneb ära eestlase? Eestlasi on rohkem kui kodakondsuse omanikke)
    • §49 Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
    • §51 (1) Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, KOV ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
    • §52 (1) ... asjaajamiskeel on eesti keel.
    • §54 (1) Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. (ustavuskohustus)

    Rahvuse mõiste:
    • Objektiivne teooria ehk objektiivne mõiste (tekkis 19. saj.) – rahvuse liige on sõltumata oma tahtest see, kellel on ülejäänutega ühine päritolu, kultuur, keel ja ajalugu.
    • Subjektiivne teooria ehk subjektiivne mõiste – rahvuse liige on see, kes tahab olla rahvuse liige ja seda tahet ka oma käitumisega väljendab (õpib keele, osaleb avalikus debatis, poliitilise tahte kujundamises, on hea ja lojaalne kodanik)
    • Õigeim oleks ilmselt kombinatsiooniteooria (kombineerib objektiivseid ja subjektiivseid elemente – subjektiivne element on see, et inimene ise ennast eestlaseks tunnistab ning objektiivne element keeleoskus , päritolu jne)

    §28 (2) 3 Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (sisuliselt on antud põhiseaduslikult diskrimineerimisvõimalus); lisaks §29 (1) 3, §31 (1) 3, §44 (4)
    Põhiõiguste üldosa I (põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste, põhiliigitused, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa põhiõiguste harta).
    Sisuliselt on põhiõigused sama vanad kui õhtumaade filosoofia.
    Alguseks võib lugeda Antiik-Kreekat (võrdsuse idee, imago dei jne)
    Oluline on ka reformatsiooniajastu (see tähistas usuvabaduse sündi)
    Keskajast pärineb ka põhiõiguste dokument Magna Charta Libertatum (1212) – loetakse siiamaani kehtivaks, kuigi puudub praktiline tähendus (eriti Suurbritannias)
    Tänapäevaste põhiõiguste teke (17.saj. II pool):
    • Klassikalised liberaalsed põhiõigused ja –vabadused (Locke – riik peab kaitsma inimese omandit ;
      18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid)
    • 1215 Magna C(h)arta Libertatum (Habeas corpus õigus (ei tohi vangistada ilma kohtuotsuseta) jm teatud õigused; pole tänapäevases mõttes põhiõigused (tagantjärele mõeldes võib siiski sarnasusi leida)
    • Paralleelselt on toimunud positiivõiguste areng ( Suurbritannia 17.saj. lõpus loodud lepingud; 1689 British Bill of Rights – sätestas esmaselt sõna- ja valimisvabaduse)
    • I kataloog, mis meenutab tänapäevaseid kataloogi USA-st (1776 Virginia Bill of Rights; 1787 Ameerika Konstitutsioon (ei sisaldanud põhiõigusi – lisati 4a hiljem; I Amendment - põhiõigused)
    • 18.saj lõpus Prantsusmaal paralleelselt (1789) Inim- ja kodanikuvabaduste deklaratsioon
    • Saksamaa areng oli hilisem (19.saj. I pool – Saksamaa killustunud ning kohati vaenulik); oluliseim dokument, mis mõjutas Euroopa arengut (1849) Pauluse Kiriku Põhiseadus (ideed olid oma ajast väga ees ning realiseerusid tegelikult hiljem)
    • Eesti Põhiõigused: esimene dokument, mis sisaldab põhiõigusi on 24.02.1918 Iseseisvuse manifest, 1919 Eesti Vabariigi valitsemise kord ja edasi areng Põhiseaduste kaudu kiire

    Sotsiaalse toetuse teke:
    • Viidatakse endiselt Marxile ja Engelsile, kelle teos on üles ehitatud mudelile, et ühiskonnal on majanduslik baas ning õigus vaid pealisehitis (töölisklass peab võtma võimu)
    • L. Von Stein – „Sotsiaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal“ – peetakse tänapäeva heaoluriigi mudeli algeks (need, kelle käes on omand peavad Marxi ennustuste vältimiseks looma süsteemi, kus kellelgi pole liiga halb olla – sotiaalvõrgustik, -toetused, -õigused jne)
    • Kristlik sotsiaalõpetus (on nii inimõiguste kui sotsiaalsete õiguste loomisel oma panuse andnud)
    • Esimene dokument, kus mainitakse sotsiaalse toetuse ideed on Belgia Põhiseadus 1831 : §, kus viidatakse inimestele, kes ei suuda enda eest hoolitseda ning keda toetab seega riik (vastutasuks mingitele kohustustele ja juhul kui allutakse seadusele)

    Eesti sotsiaalõiguste areng!
    Põhiseaduse II peatükk: Põhiõigused, vabadused ja kohustused (mitte –vabadused ja –kohustused)
    Põhiõigust võib mõista kolmel viisil:
    • Formaalne tähendus – põhiõigus, mis on sätestatud põhiseaduses
      • Kitsamas tähenduses – põhiõigused, mis on sätestatud põhiseaduse II peatükis

    NB!! §57 Hääleõiguslik on eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. (III peatükk)
      • Laiemas tähenduses – kõik põhiõigused, mis on põhiseaduses sätestatud (ehk II peatükk + nt §57 jne)
    • Materiaalne tähendus – põhiõigus, mis kuulub riigi põhialuste hulka ja mis seetõttu peaks olema kaitstud põhiseaduse tasandil
    • Protseduraatsuses tähenduses – põhiõigused, mis on nii olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthäälteenamuse otsustada

    Mõisted on õiged erinevates olukordades:
    • Nt põhiseaduse loomisel võetakse materiaalne tähendus (see, mis on tähtsam, see lisatakse esmajärjekorras põhiseadusesse) + §10 Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
    • Formaalset mõistet kasutatakse enamjaolt praktikas (siiski tuleb teada, et see mõiste ei pruugi olla täielik)

    Subjektiivne ja objektiivne õigus:
    • Subjektiivne õigus on relatsioon, õiguse kandja, kohustatud poole ja õiguse kandja/eseme vahel

    R/Oa (õiguse adressaat) b (õiguse kandja) e (ese) – loe: A-l on b suhtes õigus/kohustus (Right/Obligation) e-le
    • Objektiivne õigus erineb, kuna tal puudub õigustatud pool (puhas objektiivne kohustus)

    Osa põhiseadusest on objektiivne ning osa on subjektiivne!
    Põhiõigus ja inimõigus:
    Inimõigused – eristatakse kahte mõiste kasutust:
      • Rahvusvahelises poliitikas käibel olev human rights – tähistab eelkõige enamjaolt konventsiooni-õigusi (Inimõiguste Konventsioon)
      • Riigieelsed õigused ehk miski, mis on kõigil inimestel sõltumata tegevusest, staatusest , asupaigast jne
      • Inimõiguste mõiste tunnused:
        • Universaalsus (universaalsed õigused, kandjad on kõik inimesed ja adressaadid võivad olla riigid, inimeste grupid, inimesed ise; kõigi õigused kõigi vastu)
        • Fundamentaalsus ( kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi ja huvisid)
        • Abstraktsed (nende ese on abstraktne, mitte konkreetne), nt mööbel abstraktne; tool konkreetne
        • Moraalsus (kehtivad moraalselt siis, kui on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalset põhjendust õigustatav – see tähendab, et inimõiguste eksistents sõltub sellest, kas nad on ratsionaalselt põhjendatavad või mitte; üldinimlikud põhimõtted, mida tuleb järgida)
        • Prioriteetsus (mõõdupuuks, mille alusel tuleb hinnata positiivse õiguse tõlgendusi

    Positiivne õigus – kirjutatud õigus
    Negatiivne õigus – kirjutamata õigus (ehk ülepositiivne õigus – positiivse ülene, kõrgemal)
      • Inimõigused on:
        • Liberaalse traditsiooni tõrjeõigused, mis kaitsevad elu ja vabadust
        • Kaitseõigused, mis kohustavad riiki (riik, kus viibite) kaitsma inimest kolmandate isikute ründe eest positiivselt tegutsedes
          • Eelkõige väljendab karistusõigus, aga ka politsei, tsiviilõigus jne
        • Poliitilised õigused (inimõigused on seotud demokraatiaga ning seega on nad nad poliitilises protsessis osalemise õigused)
        • Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi
        • Menetlusõigused (4 eelnevat positsiooni peavad olema protseduraliseeritud (kohtul peab olema õigus nende tagamiseks))
      • Inimõigused on sellise definitsiooni põhjal riigiülesed õigused (pole seotud riigiga otseselt, kuid dokumendid on kantud ideest positiveerida/realiseerida inimõigusi)

    Vabadus:
    Selles tähenduses nagu esineb II peatüki pealkirjas (negatiivne, õiguslik, tagatud vabadus):
    • Negatiivne vabadus – vabadus midagi teha või tegemata jätta (nt uskuda või mitte uskuda, elukutse valida või mitte valida, valimistel osaleda või mitte); ei ütle midagi selle kohta, kas valik on moraalne (lihtne valikuvabadus)

    Jaguneb:
      • Õiguslik vabadus – puuduvad õiguslikud takistused (nt ettevõtlusvabadus)

    Põhiõigused kaitsevad õiguslikku vabadust!
      • Faktiline vabadus – kas on tegelikkuses ressurssi/vahendeid, et vabadust realiseerida

    ------------
      • Tagatud vabadus – luba midagi teha või mitte teha ja samas ka õigus nõuda, et saaks valikut realiseerida

    Põhiõigused väljendavad tagatud vabadusi!
      • Tagamata vabadus – antakse luba, kuid võib iga hetk ära võtta (nt saate viisa, järgmine kord ei anta või tühistatakse; pole otseselt õigust antud luba nõuda)
    • Positiivne vabadus – erineb negatiivsest, kuna seob valiku moraalse hinnanguga (kandjal puudub otsustamisvõimalus, vaid tal on õigus/vabadus teha õiget asja)

    Engels: „Vabadus on tunnetatud paratamatus .“ – vabadusega koosneb moraalne kohustus mitte eksida valiku tegemisel (valikuga kaasneb vastutus)
    Kohustused:
    II peatüki pealkirjas peetakse silmas subjektiivset kohustust.
    Kohustused, mis on adresseeritud põhiõiguste kandjatele (nt §92 Valitsus astub tagasi... ei sobi, kuna Valitsus on riigiorgan , mitte põhiõiguste kandja)
    Jagunevad (eelnevalt kirjeldatud):
    • Relatsionaalsed ehk subjektiivsed kohustused (õigus nõuda või ka mitte)
    • Objektiivsed kohustused

    Põhikohustused jagunevad:
    • Kohustused, mille eesmärgiks on tagada individuaalseid õigusi: §27 (3) Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
    • Kohustused, mille eesmärgiks on tagada kollektiivseid hüvesid; §53 (1) 1 Igaüks on kohustatud säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

    Põhiõiguste liigitus:
    • Liigitus kandja järgi:
      • Inimpõhiõigused – kõigi ja igaühe põhiõigused (nt §16 Igaühel on õigus elule.)
      • Kodanikupõhiõigused – kodaniku põhiõigused (nt §48 (1) 2 Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.) – EL üldiselt on lubatud kandideerida ka mittekodanikel (on tulnud teemaks, kas see on võrdne, kui Eestis ei saa ja mujal saab)
    • Liigitus sisu järgi:
      • Liberaalsed põhiõigused
      • Sotsiaalsed põhiõigused
    • Liigitus kehtimise aluse järgi:
      • Riigieelsed põhiõigused (inimõigused ehk ülepositiivsed põhiõigused)
      • Riiklikud põhiõigused (ehk põhiseaduses olevad põhiõigused)
      • Riigiülesed põhiõigused (ehk rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused)
    • Liigitus struktuuri järgi (Georg Jellinek „System der Subjektiven Öffentlichen Rechts “):
      • Negatiivse staatuse õigused – liberaalsed põhiõigused ( status libertatis/status negativus)
      • Positiivse staatuse õigused – eeldused, et riik teeks midagi positiivset (status positivus)
      • Aktiivse staatuse õigused – õigused poliitilise tahte kujunemise protsessides osalemiseks (status activus)
    • Liigitus funktsioonide järgi:
      • Tõrje- ehk vabaduspõhiõigused – (tõrjutakse riiki, kaitse) funktsiooniks on kaitsta inimest prima facie („esimesel pilgul“; nii kaua, kui ei ole vastupidine tõendatud), et riik nende õigusi ei piiraks (meie ei pea vabadusesfääris oma tegusid riigi ees õigustama, kuid riik peab enda sätestatud kohustusi õigustama)

    nt kiivrikohustus mootorratturitele ei piira §19 (1) vaba eneseteostust.
      • Soorituspõhiõigused – õigused riigi positiivsele tegevusele

    Jaotub:
        • Kaitse põhiõigused – (kaitse kitsamas mõttes; laiemas on kaitse riigi eest) õigused riigipoolsele kaitsele kolmandate isikute rünnete eest
        • Põhiõigused korraldusele ja menetlusele – nõuavad põhiõiguste teostamiseks vajaliku korralduse ja menetluse loomist

    Jaotuvad:
          • Põhiõigused eraõiguslikele pädevustele – (pädevus – õigus luua õigust); eraõiguslikult saab õigust luua nt lepingutega (selleks on vaja luua lepinguõigus/omandiõigus jm eraõiguslikud institutsioonid, mis on vajalikud, et eraisikud saaksid oma õigusi teostada
          • Põhiõigused menetlustele kohtus ja haldusorganis – „hea halduse põhimõte“; hõlmab ärakuulamisõigust jm olulisi aspekte ; kohtu puhul: võimalus kohtusse saada ning kehtivad samuti ärakuulamisõigus jne
          • Põhiõigused korraldusele kitsamas tähenduses - §37 (1), (2) Igaühel on õigus haridusele... (riik peab ülal pidama õppeasutusi õppetasuta ning piisaval hulgal; antud juhul on õppeasutus korraldus kitsamas tähenduses)
          • Põhiõigused poliitilise tahte kujundamisel – õigus osaleda valimistel, mis on vabad ja võrdsed; õigus on hääl anda jne
        • Sotsiaalsed põhiõigused – õigused põhiõiguste adressaadi vastu millelegi, mida põhiõiguste kandja, kui tal on piisavalt vahendeid ja turul on piisav pakkumine, ka vabalt turult saada võiks

    Kahte liiki õigusi:
          • Elatusmiinimum – piisav toit, elementaarne riietus, haridus , arstiabi, hügieenivõimalused, peavari (eriti talvel) jne
          • Looduskatastroofide korral (kas riik peab sekkuda/aitama/päästma? Kas see on kolmas õigus? (ei ole, sest puudub kolmas isik – loodusjõud pole kolmas isik) – turult saadava abil saaks ka ise ennast päästa

    Kes peab kandma antud juhul riski? (nt hooletult tammi ehitajad – kas nemad vastutavad ohu korral?)
      • Võrdsuspõhiõigused – õigused sellele, et meid koheldaks samamoodi kui kedagi teist

    §12 Kõik on seaduse ees võrdsed.
      • 4. funktsioon: põhiõiguste väärtuskorra funktsioon – osad väärtused on formaalselt tehtud teistest olulisemaks; põhiõigused mõjutavad paratamatult tõlgendusi, mis antakse teistele õigustele (nt tsiviilõigusele jne)

    Põhiõiguste teooriad (Böckenförde eristus ):
    • Liberaalne ehk kodaniklik-õigusriiklik põhiõiguste teooria (esindaja nt Karl Schmidt )
    • Institutsionaalne põhiõiguste teooria – objektiivsed korrapõhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevaid eluvaldkondi (esindaja Peter Häberle)
    • Põhiõiguste väärtusteooria ( Rudolf Schmend) – põhiõigused määravad kindlaks ja normeerivad ühisväärtusi
    • Demokraatlik funktsionaalne põhiõiguste teooria – põhiõiguste mõte on määrata/võimaldada kindlaks teha demokraatlik protsess (Rudolf Schmend)
    • Sotsiaalriiklik põhiõiguste teooria – põhiõiguste ülesande on lisaks vabadussfääri õiguste tagamisele ka ülesandeks tagada faktilist vabadust (Peter Häberle)
    • -------------
    • Niclas Luuman´i süsteemiteooria – põhiõigused on üks neist sotsiaalsetest süsteemidest, mida tuleb arvesse võtta ühiskonnas (determineerivad meie ühiskonda)
    • Robert Alexy printsiibiteeoria – põhiõigused on eelkõige printsiibid ning see määrab ära põhiõiguste kohaldamise skeemi

  • Loeng (29.03) Põhiõiguste üldosa II (põhiõiguste funktsioonid, kandjad ja adressaadid)
    Põhiõiguste funktsioonid:
    I Avaliku võimu tõrjeõigused – isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks

    II Sooritusõigused – õigused avaliku võimu vastu selle positiivsele tegevusele
    • Kaitseõigused – isiku isiku õigus avaliku võimu vastu kaitsele teiste põhiõiguskandjate rünnete eest
    • Õigused korraldusele ja menetlusele – õigused mille esemeks on ülejäänud põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomine

    Menetlus – normisüsteem selles süsteemivälise tulemuse saavutamiseks
  • Õigused eraõiguslikule kompetentsile – luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse nt omand, abielu
  • Õigused menetlusele kitsamas tähenduses – õigused menetlustele kohtutes ja haldusorganites, olulises osas õigused efektiivsele õiguskaitsele
  • Õigused korraldusele kitsamas tähenduses § 50, 37, 38
  • Õigused riikliku tahte kujundamisel – õigus valida, hääletada
    • Sotsiaalsed põhiõigused

    III Põhiõigused kui väärtuskord – põhiõigused positiveerivad ja annavad põhiseadusliku õigusjõu kataloogis loetletud õigustele ja tõstavad nad esile
    Põhiõiguste kandjad:
    Põhiõiguste kandja on põhiõiguste õigustatud subjekt
    Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ? § 27 V, § 25
    Põhiõiguste kandmine lõpeb seal, kus lõpeb subjektiivne õigus ja algab objektiive kohustus!
  • Füüsilised isikud:
    • Põhimõte – kõik inimesed on füüsiliste isikutena põhiõiguste kandjad § 9 I
    • Kitsendused
    • Kodakondsus – kandjal puudub omadus olla EV kodanik § 36 I
    • Eestlase omadus § 36 III
    • Vanema omadus § 27 III; § 37 III
    • Abikaasa § 26 II
    • Töötaja, tööandja § 29 V
    • Autor § 39
    • Vähemusrahvus § 56
    • Alaealisus
    • Põhiõigusvõime – võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east
    • Põhiõigusealisus – iga põhiõigust iseseisvalt teostada
    • Põhiõiguse olemus – füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east
    • Poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused
    • Vanemate põhiõigused
    • Kaalumine
    • Loobumine

    Loobumises on alati vabatahtlikkuse element!
    • Mõiste – loobumisega on tegemist siis, kui ilma teie nõusolekuta oleks tegemist põhiõiguste rikkumisega
    • Lubatavus – tuleb kaaluda ühelt poolt vajadust kaitsta seda isikut tema enda eest, teiseks kui intensiivne on see piirang, kolmandaks loobumise kestvust, neljandaks võimalust loobumist uuesti tühistada, loobumise vabatahtlikkuse astet

    • Algus ja lõpp
      • Embrüo ehk loode laiemas tähenduses – ei ole põhiõiguste kandja
        • Riigil on objektiivne kohustus kaitsta sündimata elu, aga subjektiivset õigust ei ole
      • Surm – ajusurm – surm lõpetab põhiõiguste kandmise, kui ei ole subjekti, ei ole ka õigust
        • Iga füüsiline isik on põhiõiguste kandja.

  • Juriidilised isikud
    • Põhimõte § 9 lg 2


      • Juriidiline isik
      • Kooskõla nende üldiste eesmärkidega (lihtsustada, muuta efektiivsemaks meie kõigi elu)
      • Vastama põhiõiguste olemusele (kas konkreetne põhiõigus saab laieneda) – füüsilise eksistentsiga seotud õigused ei saa laieneda; majandusliud põhiõigused peavad laienema; liikumisvabadust ei laiendata jur.isikutele
    • Eraõiguslikud:

  • Tulundusühingud
  • Seltsingud TSÜS § 25
  • Mittetulundusühingud
    • Avalik - õiguslikud / riik, vald, linn, TÜ, RR/

    Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime, ei peaks olema põhiõiguste kandjad, sest ei ole kooskõlas nende üldiste eesmärkidega.
    Põhiõiguste adressaadid:
    Mõiste:
    Põhiõiguste adressaat on põhiõiguste kohustatud subjekt
    Ennekõike riik ja kõik teised avalik – õiguslikud juriidilised isikud
    Aga ka eraisikud:
    • Läänitud eraisikud – riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule
      • Halduskoostööseadus
      • Läänitud eraisikud on põhiõiguste adressaadid
    • Avaliku teenuse osutajad
    • Riigi osalusega äriühingud – ei tohi kohelda meelevaldselt.

    Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse.
    • Igaüks § 19 lg 2

    Põhiõiguste kolmikmõju – potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes.
      • Teooriad
      • Vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey)– kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu
      • Vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig)– seovad põhiõigused alati avaliku – võimu kandjaid , kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega
      • Kollisioon – lõppastmes peab avaliku – võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi

  • Loeng (05.04) Põhiõiguste üldosa III (põhiõiguste piirid ja piiriklauslid, põhiõiguste kaitseala, riive, formaalne ja materiaalne põhiseaduspärasus, proportsionaalsuse põhimõte)
    Põhiõiguse riive (tihti samastatakse rikkumisega, kuid seda ei peaks tegema)
    Põhiõigused toimivad teistmoodi kui tavalised normid (seesmine õigustamine on põhiõiguste puhul minimaalne ning see teeb põhiõiguse kohaldamise raskeks
    Kas põhiõigused on pigem load või keelud? §32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. (luba kandjatele (inimestele), keeld adressaatidele (nt riik)). Antud § on pigem sõnastatud kui keeld (eriti keelav on §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.)
    Siiski ei saa keeld olla absoluutne (nt naarbite puhul, üks kasvatab puu ja võtab teise maa-alalt sellega valguse ja vee)
    • Põhiõigus kui selline
    • Põhiõiguse piir (see, mis põhiõigusest peale piiri tõmbamist üle jääb)

    Konstruktsiooniteooriad:
      • Siseteooria – tuleb kohaldada ainult väga piiratus ulatuses (õigus millelegi ning peab saama, kuna õigus annab nõude, mida peab saama realiseerida)
      • Välisteooria – õige tõrjeõiguse puhul, võrdsusõiguse puhul, teatud piirides ka soorituspõhiõiguste puhul

    Klausel (nt §32 (2) 2 Kitsendused sätestab seadus.) Teatud juhtudel põhiseadus võimaldab selliste klauslitega õigusi piirata (ka nt §26 (1) 2)
    Nimetatakse:
    • Piiriklauslid
    • Seadusresevatsioonid

    (Annavad seadusandjate volituse põhiõiguse piiramiseks.)
    Kolm liiki põhiõigusi (lähtuvalt piiriklauslitest):
    • Lihtsad piiriklauslid – tohib piirata mistahes eesmärgil, mis pole põhiseadusega otseses vastuolus (nt rassivaenu õhutamine)
    • Kvalifitseeritud piiriklauslid/seadusreservatsioonid
      • Formaalsed kvalifikatsioonid (§36 (2) 2 Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. (formaalne kuna, kehtestab formaalse nõude, mida tuleb põhiseadust rakendades arvestada)
      • Materiaalsed kvalifikatsioonid

    Kvalifitseeritud piiriklauslite põhjal võib piirata neid õigusi, mis on klauslis kirjas. (Kas võib ka muudel eesmäridel piirata? Ilmselt jah, sest nt vangide kirjavahetuses võib levida info vanglapersonali kohta, mis võib kaasa tuua kuriteo vaenu tõttu)
    • Nullklauslid (nt §38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. (kui noored füüsikud ehitavad tuumapommi ja lähevad seda Raadile katsetama, siis kas neid võib takistada?:))
      • Ilma piiriklauslita põhiõigusi võib samuti piirata, aga kuna põhiseadus ei näe ette seadusandjate piiramisvolitust, siis piiramisõigus võib tulla üksnes põhiseadusest endast (nullklausliga põhiõigusi võib piirata ainult siis kui seda õigustab mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduslikus järgus õigusväärtus)
      • Fundamentalistidel on absoluutsed väärtused (panevad kasvõi pommivöö, teist teed ei ole, väärtus on absoluutne), kuid õhtumaade inimesed ei saa sellisel viisil elada (nt piinamise absoluutne keeld – kui elud on ohus, siis äkki võib piinata?)

    Kolm liiki piiramisvolitusi jagunevad samal viisil.
    Igal õigusnormil on ühel pool normi koosseis ja teisel pool õiguslik tagajärg. (Mis on koosseisu poolel ja mida tuleb mõelda õigusliku tagajärjena?)
    • Loanormid (kui mõelda loanormidena, siis muutub nende kohaldamine keeruliseks, kuna koosseisu on raske määratleda ning mis on õiguslik tagajärg?)
    • Keelunormid (praktilisem ja korrektsem on mõelda põhiõigusi keelunormidena, kuna siis on normi koosseisu poolel 1) see, mida põhiõigus kaitseb ja 2) see konkreetne põhiõiguste adressaadi poolne abinõu, mille lubatavust või keelatust me hindama hakkame, ehk:
      • Normi koosseisu kuuluvad:
        • Kaitseala
        • Kaitseala riive
      • Õigusjärelmiks on:
        • Põhiõiguste adressaadil lasuv õigustamiskohustus (vabadusesfääris on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud ning riigile on kõik, mis ei ole lubatud, prima facie keelatud)

  • Kaitseala riive
    • Kaitseala – määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ning õigustatud subjekti

      • Kaitseala on:

        • Esemeline kaitseala – põhiõiguse kandja tegevus/omavus/seisund (§32 – omand põhiseaduse tähenduses on omand asjaajamisseaduses ning lisaks ka muu (võib olla asi kui ka suhe asjaga)

    Negatoorne õigus –„ ära tungi minu omandusse“
    Indikatiivne õigus – „anna minu asi tagasi“
    Tegelikkuses suhe, mitte ese!
    §43 Edastatud sõnumid on kaitstud postisaladusega (ehk kolmandatele isikutele) – kui kiri on kohale jõudnud, siis on see kaitstud juba kui isiklik vara
        • Isikuline kaitseala – põhiõiguse õigustatud subjekt (isikute ring, keda põhiõigus kaitseb; põhiõiguse kandjad)
          • Füüsilise isiku puhul – kõik füüsilised isikul on põhiõiguste kandjad (v.a. kvalifitseeritud subjekti erandlikul nõudel)
          • Juriidilise isiku puhul – põhiõiguse kohaldamiseks peab juriidiline isik täitma §9 (2) nõuded
    • Riive = iga ebasoodus mõjutamine
      • Riive on põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, seisundi, omandi takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine

    NB! Riive ei ole sama, mis rikkumine (rikkumine on siis, kui midagi on õigusvastane)
      • Riive on neutraalne, konstanteeriv, ütleb, et mingit kaitseala on kahjustatud (järgmise sammuna tuleb kontrollida, kas see on õiguspärane – kui pole, alles siis on rikkumine)
      • Riive on ajalooliselt olnud kitsam mõiste. Algselt õigusakt, mis oli finaalne ja vahetu (riive oli praktiliselt politsei korraldus)

    NB! Kui on piseimgi kahtlus riive osas, siis tuleb kontrollida!
    Kriteeriumid, mille põhjal riik peab oma põhiõigusi riivavat tegevust õigustama:
    • §11 (1) 1 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. (riive põhiseaduslikkuse vastasust tuleb kontrollida/määratleda piiriklauslitega esmajoones )
    • Kaks põhilist valdkonda, mille kriteeriume kontrollitakse:
      • Formaalne põhiseaduspärasus – formaalsete tingimuste kolmik :
        • Pädevus (pädev organ olemas)

    Olulised § on 4 (võimude lahusus), 59 (seadusandliku võimu pädevus seadusandjale) 65 eelkõige (1) (16); (pädevust võivad välistada §106, §162)
        • Menetlus (nõuetele vastav menetlus läbitud)

    Seadus tuleb vastu võtta istungjärgul; §72 (istung on avalik), §73 (enamusreegel), §104 (2)
        • Vorm (akt peab olema nõutavas vormis)

    Formaalsed probleemid on ka:
            • Õigusselgus
            • Olulisuse põhimõte (pädevust ei saa üle kanda teistele organitele; nt seadusandlik võim ei saa oma põhiseadusega määratud ülesandeid üle kanda täitevvõimule)
            • Kvalifitseeritud piiriklausli formaalne tingimus (nt §36 väljaandmise otsustav valitsus – ei tohi üle kanda nt siseministrile)

    Riive võib olla seaduses või määruses (peamiselt tekib põhiseaduslik kaasus ainult nendel juhtudel; Eestis kohtulahenditega ja Riigikogu algatusel ei teki kaasust)
      • Materiaalne põhiseaduspärasus (põhiseaduspärasuse keskne teema)

    Koosneb kahest põhilisest astmest:
        • Eesmärk peab olema legitiimne:
          • §34 järgi on elukohavaliku vabadus ja liikumisvabadus – piirangus on mainitud ainult liikumispiirangut (kui pikalt ringi liikumine või teises kohas viibimine on juba elukoha valimine?); legitiimne põhjendus võiks olla §157 (kohaliku omavalitsuse eelarve ja maksude kogumine)
        • Proportsionaalsuse põhimõte (allikaks §11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonnutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.) - § on tekkinud Euroopa Inimõiguste Konventsioonist (artikkel 8 ja järgnevad: õigus eraelu kaitsele, kuid eraelu võib piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik

    Proportsionaalsuse kolm astet:
          • Sobivus (Riigikohus: Meede peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv – sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist); sobivus pole range nõu (esimene lävepakk, kaitse piirangute eest, mis on „mõttetud“; nt jahikulliga ei tohiks olla relvaluba, kuna tal ei või relva ollagi ning püssipauk halvaks linnu; ei saa hetkida tavaliselt seadus, et jahimehel peab olema relvaluba); ehk tarbetute piirangute välistamine
          • Vajalikkus (vajalikkus kitsamas tähenduses (mitte §11) – Riigikohus: Abinõu on vajalik, kui eesmärki on võimalik saavutada teise isikut vähem-koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene)

    Pareto optimaalsus – vähemalt ühel läheb paremini ja mitte kellelgi teisel ei lähe halvemini
          • Mõõdukus (Riigikohus: Mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsus ja teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.)

    Praktikas: tegemist väärtushinnangutega (suurim kriitika: on põhjendatavad teatud piirini , aga pole lõpuni ratsionaalsed ) – siiski on see parim võimalikest, mis väärtusjurisprudentsis antud on (süsteem ei koosne ainult reeglitest, käskudest, keeldudest, vaid ka eesmärke sisaldavatest printsiipidest)
      • (Muud materiaalsed põhiseaduse põhimõtted: võrdsuse põhimõte, õiguspärane ootus ja ebasoodsa tagasimõju keeld) – kui ei kuulu mõõdukuse alla, siis tuleb neid käsitleda peale seda (aga unustada ei tohi!)

    Riive intensiivsus Eesmärgi kaalukus
    Suur Suur
    Valgusfoorid on elude säästmiseks
    Joomise keelamine on üle
    keskmise piirang (õhtumaades
    tavaks tähistamisel)
    Keskmine Keskmine
    Inimeste tervis
    Punasega üle tee minek Väike Väike
    Kaalumisbatt – kui riive on väga intensiivne, kuid eesmärk väga kaalukas (nt piinamiskeeld terroristi puhul, kui on lootust, et saab veel inimesi päästa, aga terrorist ei räägi) – mingil määral inimõiguste rikkumine
    Kaalutakse ja võidavad paremad argumendid!
    Seaduste moonutamine:
    • Objektiivne teooria – põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse üleüldiselt kõigile (omane teistsugustele ühiskondadele – nt Põhja-Korea, kus diskuteeritakse, kas põhiõigused on üldse olemas; Eestis kehtivad põhiõigused kõigile võrdselt)
    • Subjektiivne teooria – põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse konkreetse isiku õigusi (Eestis saab põhiõiguste puhul rääkida vaid subjektiivsest teooriast, kuna Eesti on demokraatlik ühiskond)

    Kaks tõlgendusvarianti:
      • Absoluutne põhiõiguse tuum

    Kas põhiõigustel on olemas absoluutne tuum? Nt rong veereb juhitamatult ning võib jaamas surmata palju inimesi. Kas tohib pöörangut ümber seadistada, kui tead, et seal töötavad töölised, kui neid on 4-5? Ehk ohverdame 4-5 inimest, et 100 saaks elada? (sarnane terroristi piinamiskaasusele)
    Absoluutset tuuma saab arutada peamiselt üksnes seoses inimelu ja piinamisega (ehk inimväärikusega) – antud valdkonnas valitsev teooria (muudes valdkondades kasutatakse suhtelist teooriat:
      • Suhteline/relatiivne põhiõiguse tuum

    Identne proportsionaalsuse põhimõtetega!
  • Loeng (12.04) Põhiõiguste eriosa (vabaduspõhiõigused, soorituspõhiõigused, võrdsuspõhiõigused)
    Vabaduspõhiõigused (sünonüüm tõrjepõhiõigused):
    Jaotatakse:
    • Üldised (§19 (1) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. (viidatud ka väärikale eneseteostusele: Hando Runnel: töö on eneseteostuse väärikaim viis; on vaieldud, mis on väärikaim, kas puhkus, armastus, palvetamine vms)

    Eneseteostuse määramise viisid:
    • Objektiivne – objektiivse teooria põhjal defineeritakse väljaspoolt, mis on eneseteostuse jaoks vajalik või mitte (nt Kohus ütleb); pole olemas hea elu kontseptsiooni , mille järgi öelda, kuidas on õige elada
    • Subjektiivne – igaüks määratleb ise, mis on tema eneseteostuse jaoks vajalik (§19 sisaldab vabadust teha või tegemata jätta mida iganes)

    Üldised põhiõigusvabadused kaitsevad kõigi nende eest, mida ei kaitse erilised põhiõigusvabadused.
    §19 piiriklausel : lõikes 1 on nullklausel; §19 kahes lõikes kokku on kõik piiriklauslid (lihtne, kvalifitseeritud ja null); §19 (2) Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ja järgima seadust. (kõige laiema kaitsealaga põhiõigus)
    • Erilised

    Elu:
    • §16 Igaühel on õigus elule. (Piiriklausel: Seda õigust kaitseb seadus. (kaitse sisaldab endas ka piiramist) – sellisel juhul oleks lihtne piiriklausel (samas, teised ütlevad, et on ilma piiriklauslita, kuna elu on ülim)
    • §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (seda kaitseb ÜRO Piinamisvastane konventsioon – art.1 Piinamise definitsioon: tegevus, millega inimesele tekitatakse mistahes viisil suurt füüsilist või vaimset valu, et saada temalt midagi). Definitsioon pole väga selge (kindlasti on piinamine füüsiline karistamine, vaimset on raskem defineerida). §18 on ilma piiriklauslita!

    Isikuvabadus:
    • §20 – Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (jutt isikuvabadusest – ruumiline vabadus liikuda – üldist tegevusvabadust ei saa võtta, saab võtta teatud tingimustel liikumisvabaduse), §21 – Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viil vabaduse võtmise põhjus... +§34 (Eestis viibides õigus ringi liikuda vabalt)

    Eraelu ja isikusfäär:
    • §26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. (nt vanglas avatakse kirjad perekonnalt vangi juuresolekul ja keelatud asjad võetakse ära)

    Eraelu on intiimsfäär (hõlmab haiguste kartoteeki, kõike sugulist puudutavat jne) – eraelu alla peaks käima ka õigus enesemääramisele (nt määrata enda sugu, seksuaalsed eelistused, nimi jne), infoühiskonnaga on tekkinud probleem ka pildistamisega avalikus kohas (ja selle internetti panemine) ning informatsiooniga (nt isiku andmed)
    Juriidilisel isikul pole isikuvabadusi vaid ettevõttevabadused.
    §26 on piiriklausliga (väga laialdane)
    §33 Kodu on puutumatu. (kodu on üldsusele ligipääsmatu, ruumiliselt eraldatud sfäär, mille eesmärgiks on olla eraelu elamise koht). Kodu võib olla ka töökoht (sõiduauto on ka elukoht, kui klaasid ei paista läbi!)
    Abielu:
    • §26 või §27 kaitsevad mõlemad abielu. (Ernits leiab, et §27 annab tugevamat kaitset)

    Usk ja südametunnistus:
    • §40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. (kaitstud on sisemaailm forum internum); teaduse ja tehnika areng on muutunud mõttevabaduse mõistet (tehnika, mille abil saab aju impulsse näha ning seega ka tõlgendada)

    Väljendusvabadus ja teabevabadus:
    • §45 Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. (kaitseala tuleb tõlgendada eesmärgist lähtuvalt: väga lai mõiste ning seega tuleb keskenduda vaimsele informatsioonile (mitte jäljed lumes))
    • §44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (teabevabadus)

    Lisaks ettevõtlusvabadus (§31), streigivabadus, elukutsevabadus (§29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta.)
    Võrdsuspõhiõigused:
    §12 (1) Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
    Võrdsuspõhiõiguste kohaldamine:
    • Esemeline kaitseala riive: seisneb ebavõrdse kohtlemise kindlakstegemises. Selleks, et seda kindlaks teha, peab olema olemas 2 isikut (isikutegruppi) või asjaolu, mida või keda omavahel võrrelda. Seejärel tuleb leida nende puhul soo/liigi mõiste, mida nimetatakse genus proximum. Kui ühine soov on kindlaks tehtud, tuleb kirjeldada ebavõrdset kohtlemist, mida nim. differentia specifica. (nt lasteaiakohtadel eelistatakse üksikemasid, aga üksikisa tahab ka eelist! – järeldame, et eelis tuleb anda kõigile üksikvanematele; nt eristatakse ülikooliharidusega eripedagoogi täiendõppe läbinud eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas – sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus)

  • Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid .
    Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad.
    Üldosa
    Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus
    Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus:
    • Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus
    • Organisisene ehk intraorgaaniline õigus

    Varasemalt impermeabiliteedi teooria ehk läbipaistmatuse teooria – riiki vaadati kui tervikut (riigi sees õigust polnud, seadused olid läbipaistmatud)
    3 tüüpi käitumist reguleerivaid norme:
    • Ülesandenorm – annab ülesande, paneb funktsiooni
    • Pädevusnorm – annab pädevuse
    • Volitusnorm – annab tegutsemise aluse põhiõiguste piiramiseks

    Praktikas võivad need kolm normi olla harvadel juhtudel ühes seadusesättes. Väga sageli langevad aga kokku ülesande- ja pädevusnorm (praktikas lahknevad harva). Pädevus- ja volitusnorm ei tohiks kokku sattuda!
    Piiriklauslid on pädevusnormid (annavad pädevuse piirata põhiõigusi)
    Juriidiline isik – abstraktne moodustus , millele õiguskord annab õigusvõime
    Eraõiguslikud juriidilised isikud - põhiseadusest lähtuvalt võib jaotada kaheks:
    • Tulundusühingud (§31)
    • Mittetulundusühingud (§48)

    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud – põhiliigid (3,5tk):
    • Territoriaalkorporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald)
    • Personaalkorporatsioon – liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur , notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa)
    • Õigusvõimeline asutus (asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei- ja Piirivalveamet; ministeeriumid jne) – teatud asutustel on seadusega antud juriidilise isiku pädevus (võime olla iseseisvalt õiguste ja kohustuste kandja) ehk avalik-õiguslik asutus (nt Rahvusraamatukogu)
    • Avalik-õiguslik sihtasutus – (terminoloogiline lähedus on asutusel ja sihtasutusel suur) – olemas isikulised vahendid (personal); erineb, sest eesmärgiks on raha (eesmärgi jaoks on antud raha ja see on esiplaanil – seetõttu paljude meelest ka neljas liik), (nt Haigekassa, Eesti Pank )

    Organid:
    NB! Juriidiline isik ei ole kunagi organ (tal ON organid)!
    Juriidiline isik muutub teovõimeliseks alles oma organite kaudu!
    Organ – koht juriidilises isikus, mis täidab tema ülesandeid (tema eest ja nimel)
    1922 Riigikohus: juriidilise isiku organ on tema seaduslik elund
    HMS ( Haldusmenetlusseadus ) §8 – Haldusorgan on seadusega (määrusega vms) avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud halduskogu või –isik (seega valitseb funktsionaalne organi mõiste – organ luuakse pädevusega)
    Varasemalt samastati asutus organiga (nt valitsusasutus on organ) – seega nt ministeeriumi puhul on organeid mitu (selleks tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril , aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus , kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan))
    Organite põhiliigid:
    • Monokraatorganid – kui otsustajaid on üks
    • Kollegiaalorganid – kui otsustajaid on mitu (Ernits: ilmselt vähemalt 3, kuna 2 otsustajaga on keeruline otsustada – enamusi ei saa moodustada; Rooma: tres faciut collegium)

    Pädevus:
    Juriidilises mõttes: õigus luua õigust
    Riigikorralduslikus (haldus) õiguses mõiste kitsam: milline koht või organ on määratletud täitma üht või teist ülesannet
    4 liiki:
    • Esemeline pädevus – isikule antud sisulised pädevused
    • Territoriaalne pädevus – isiku või organiruumiline tegevusvaldkond
    • Institutsionaalne pädevus – puudutab haldusorgani kohta haldusorganite hierarhias (vertikaalne võimujaotus haldusorganite struktuuris)
    • Funktsionaalne pädevus – organisisene pädevuse määratlemine

    Haldusekandja:
    Juriidiline (teatud tingimustel ka füüsiline) isik, kellel on avaliku halduse ülesande teostamise pädevus („kannab haldust“)
    Organitäitja:
    Füüsiline isik, kes täidab organi ülesandeid TEGELIKULT (kuna juriidilised isikud ja organid on abstraktsioonid ja ilma inimeste abita ei saa tegutseda)
    Asutus:
    Pole sama, mis organ. Ottomeieri järgi on asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks.
    Ametiasutus:
    Ühelt poolt sarnaneb asutusega, kuid teises kontektsis võib olla haldusorgan (täna mõiste kasutusel ainult Avaliku asutuse seaduses)
    Keskne seadus riigikorraldusõiguses on Vabariigi Valitsuse seadus!
    Algselt pani alguse EV riigikorraldusõigusele.
    VVS kasutab mõisteid:
    • Valitsusasutused (ministeeriumid, riigikantseleid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid)
    • Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad asutused, mis ei täida täitesaatvat võimu (pole peaülesanne)) – nt teatrid, muuseumid jne

    Tänapäeval vahetegu muutunud ja finantseerimise järgi ei saa tihti täbnapäeva riigis asutusi niimoodi eristada!
    Aktiteooria:
    Millised on õigusaktid ja kuidas neid piiritleda?
    Seadus:
    • Formaalses tähenduses – parlamendi poolt vastuvõetud akt, millele on „seadus“ peale kirjutatud
    • Materiaalses tähenduses – iga universaalne ja abstraktne õigusakt, mis on vastuvõetud kas formaalselt seaduse või formaalselt määruse vormis (ehk seadus on iga seadus ja määrus)

    Määrus:
    • Formaalne teooria – määrus on siis, kui õigusakt on vormistatud määrusena (seega määrus on määrus siis, kui nii on pealkirjas)
    • Materiaalne teooria:

    Riigikohus: määruse puhul peab hindama, kas tegemist on üldaktiga (kui sisuliselt on, siis me tunnistame selle määruseks; kui ei, siis ei ole määrus, vaid haldusakt vms) – ehk nn „määruse“ pealkiri pole oluline – alati tuleb esmalt hinnata, kas on üldse määrus
    Keeruline on määratleda, kui Riigikogus pole öelnud, kas on määrus või ei (seega kasutatakse formaalset teooriat)!
    Aktide materiaalse liigitamise kriteeriumid:
    Abstraktne / Konkreetne:
    • Abstraheerimine on induktsioon (üksikult üldisele) ehk kasutatakse üldiseid mõisteid (nt mitte „tool“, vaid „mööbel“), abstraheerimise astmeid võib olla lõpmata palju (sõltub kontekstist)

    Piiritlemata arv juhtumeid / Üksikjuhtum:
    • Riigikohus: määrusega on tegu siis, kui see on piiritlemata arvu juhtumite jaoks (aga nt liiklusmärgid on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid siiski pole tegu määrusega)

    Universaalne / Individuaalne:
    • Adressaatide järgi; Individuaalse aktiga tegemist siis, kui adressaadid ajas ei muutu (kõik on tuvastatavad); muul juhul on tegemist universaalse aktiga (nt maamaksu on individuaalselt määratletud akt)

    EHK Üld- / Üksikakt puhul ei tea enne Riigikohtu otsust EV keegi kindlalt, kas tegemist on määrusega või mitte!
    Kõrgemad riigiorganid:
    • Rahvas on kõrgeim riigiorgan, kui ta valib või teostab riigivõimu (ehk ainult valimiste ajal); §56+
    • Riigikogu: §59+
    • Vabariigi President: §77+
    • Vabariigi Valitsus: §86+
    • Riigikontroll §132+
    • Õiguskantsler: §139+
    • Riigikohus (selles osas, mil teostab põhiseaduslikuse järelvalvet): §146+

    NB! Eelnevate organite staatus ja peamised pädevused tulenevad Põhiseadusest endast!
    Eelneva 7 hulka võiks kuuluda veel Vabariigi Valimiskomisjon.
  • Rahvas; kolmes tähenduses: kodanikkond, hääleõiguslikud kodanikud, valijad (need, kes kasutasid oma hääleõigust)
    Kodakondsuse teooriad (Kuidas mõista kodakondsust?):
    • Õigussuhte teooria (vanim) – isiku ja riigi omavahelised õigused ja kohustused (tänapäeval riigiga laiemad suhted; teooria pärit isiku ja kuninga vahelistest suhetest)
    • Faktilise suhte teooria – kodakondsus on faktiline suhe riigiga, millel on lihtsalt õiguslik tagajärg (raske ette kujutada, milline näeb välja faktiline suhe juriidilise isikuga)
    • Staatuse teooria – kodanikud on territoriaalkorporatsiooni liikmed (staatus kui liikmelisus)

    Põhiseaduse järgi omandatakse kodakondsus:
    • Sünnijärgselt
      • Ius sanguinis („vereõigus“)
      • Ius soli („maapinna õigus“) – Eestis saab nii kodakonduse ainult leitud laps; kehtib pigem USA-s
    • Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus)

    Kodakondsus kaotatakse:
    • Ise loobud avalduse alusel
    • Kodakondus võetakse ära
    • Kodakondsuse kaotab automaatselt, kui isik võtab vastu teise riigi kodakondsuse

    Euroopa Liidu kodakondsus:
    Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda kodakondsust! See ei muuda riigi poolt antud kodakondsust!
    Rahvas kui riigiorgan teostab võimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega!
    Rahvahääletus:
    §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
    Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum – rahvale küsimust otsustamiseks ette panema ). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament.
    Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea .
    Rahvahääletuse +/-:
        • Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu
    • Rahvahääletusel ei saa igasuguseid küsimusi küsida (võimalikke variante on järjest vähem, kuna saab olla vaid poolt või vastu)
    • Parlamendis lahenduse leidnud seaduseelnõu puhul saab teha kompromisse (arutleda, erinevaid olukordi läbi mängida jne), kuid rahvahääletuse puhul pole see võimalik

    Seni 8 rahvahääletust alates 1922. aastast (usuõpetus, põhiseaduse hääletused, asutav kogu, EL jne)
    Rahvahääletuse liigid:
    • Rahvahääletus seaduseelnõu üle (ebaõnnestumise korral kuulutatakse välja uued valimised)
    • Rahvahääletus riigielu küsimuse üle
    • (§162 Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusel.)

    Algatusõigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil ja töörühmal.
    §106 Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine,m erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
    Põhiseaduses pole sätestatud rahvaalgatust (põhjus: 30ndate majanduskriisi ajal oli tunda väsimust demokraatiast; Eestis väljendus selles, et ebapopulaarsed demokraadid püüdsid korrigeerida tollast Põhiseadust ja paralleelselt koostasid uut Põhiseadust ka vapsid jt, kuid kõik rahvahääletused kukkusid läbi hoolimata seadusemuudatustest), eesti rahvas hääletas vapside eelnõu poolt ning järgnes Pätsi vaikiv ajastu.  Põhiseaduse tegijad on õppinud ajaloost ning rahvaalgatust põhiseadusesse ei lisanud.
    Jüri Adams on ka öelnud, et iga Riigikogu liige saab seaduseelnõusid algatada ning kindlasti leidub üks liige, kes on nõus algatama (lisaks saab algatada ka probleemi tõstmisega kasvõi ajakirjanduses ning kui on tõsine probleem, siis demokraatias järgneb diskussioon). Rahvaalgatus muudaks demokraatia ja riigivõimu vaid ebastabiilsemaks!
  • Vabariigi President
    Otsevalimised ja sellega seotud küsimused (milliseks muutuvad presidendi pädevused, kes saab kandidaate esitada jne)
  • Erakonnad
    Ühiskond – vabaduse, eraelu, initsiatiivi sfäär
    Riik – avaliku võimu teostamise sfäär seaduse alusel ja täitmiseks
    Sfäärid mõjutavad üksteist vastastikuliselt (nt riik reguleerib seadustega ühiskonda jne)
    Erakonnad mõjutavad avalikku sfääri – osalevad valimistel ning kui võidavad valimised, siis saavad riigivõimu teostada.
    Erakonna definitsioon (Põhiseaduse mõisted määratleb kohtuvõim ning seega pakutakse ka definitsioone): Riigikohus: Erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ning hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia.
    Ainult erakonnad saavad esitada valimisnimekirju.
    Erakondade rahastamine on igas demokraatlikus riigis aktuaalne teema.
    Erakondade rahastamine:
    • Otsene riiklik rahastamine – riik kannab erakondadele raha riigikontolt üle (Eestis: ~640 000 EUR)
    • Kaudne riiklik rahastamine – erakondadele tehakse annetusi (eraisikute poolt) ning tulumaksu deklareerides saab selle kirja panna, kuid see toob kaasa ka maksuameti kontrolli
    • Mitteriiklik rahastamine – maksavad eraisikud omast taskust

    Kontrollib: Riigikogu erakondade rahastamise järelvalve komisjon
  • Loeng (26.04) Riigikogu valimised. Riigikogu ja Riigikogu koosseis.
    Riigikogu struktuur. Seadusandlusmenetlus.
    Riigikogu valimised:
    Demokraatias üks fundamentaalsemaid tegevusi (ausad, võrdsed ja läbipaistvad valimised)
    • §60 (3) – Riigikogu korralised valimised... (parlamentaarsetes demokraatiates enamasti 4 aastat)
    • §60 (4) – Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89 (Riigikohu ei suuda paika panna valitsust), 97 (peaministri/valitsuse umbusaldamine), 105 (rahvahääletuse läbikukkumine) ja 119 (ei suudeta vastu võtta eelarvet ) ettenähtud juhtudel...
    • Riigikogu valimise seadus (Põhiseaduses §60, 61, 66)
    • Riigikogu valimistel on 12 valimisringkonda (Riigikogu valimise seadus RVS §6)
    • Ühetaolisus (formaalne ühetaolisus - valitakse formaalselt sarnaselt koguaeg ja üle riigi; materiaalne ühetaolisus – kõik hääled võrdsed)
    • Proportsionaalsus – parlament on peegelpilt ühiskonnast (Riigikogu valimise seadus §7 – Mandaatide jaotamine ringkondade vahel; EHK Valijate koguarv jagatakse 101-ga; valimisringkonna valijate arv jagatakse eelnevalt saadud arvuga – mandaadid jaotatakse täisarvudena ning ülejäänud suurimate osakaalude vahel); suurim ringkond on Harju- ja Raplamaa (viimastel valimistel 14 mandaati ), Lääne-Virumaa on väikseim (5 mandaati). Kas mandaatide erinevusega valimisringkonades saab valija hääl olla võrdne üle terve riigi?
    • Erakond võib esitada kandidaate vastavalt ringkonna mandaatidele +2 (ehk nt Harju- ja Raplamaal 14+2); täisnimekiri 125 kandidaati (täisnimekirju oli ainult 4, kuna erakonnad peavad kandidaadi pealt maksma kautsjoni, mille saab tagasi ainult siis, kui kandidaat saab piisavalt hääli; kautsjon 2 x alampalk ). Sellega piisatakse majanduslikult uusi tulijaid!
    • Hääletamine (sätestatud RVS alates §39), hääletamisviise on 8:
      • Eelhääletamine – enne valimispäeva valimine (avatud mõned valimisjaoskonnad )
      • Elektrooniline ehk e-hääletamine – e-hääletamise aeg ei lähe kokku eelhääletamise ajaga (kas on tagatud formaalselt võrdne hääletamine; kas on salajased; demokraatia on transparetne, kui mis kasti sees toimub, see pole läbipaistev)
      • Kinnipidamiskohas hääletamine –
      • Kodus hääletamine – kast tuuakse koju
      • Välisriigis hääletamine – saatkonnas, konsulaadis
      • Elektrooniline hääletamine välisriigis (Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel)
      • Kirja teel hääletamine
      • Tavahääletamine – valimispäeval hääletamine

    Arutatakse ka m-hääletamist (kontroll antaks üle mobiilsidefirmadele)
    Valimistulemuste kindlakstegemine (RVS §62):
    • Esimeses etapid jaotatakse isikumandaadid:

    Tartu näitel:
      • Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8)
      • Valimas käis 46 229 osalus 65,1%
      • Isikukvoot : 46 229 : 8 = 5735,88  ISIKUMANDAADIKS vajalik 5735 häält (ainult Urmas Kruuse 6254)
      • Varasemalt Ansip ja Jänes (isikumandaadi saavad vaid linnapead)
      • Individuaalne tulemus! (2011. aastal 14 isikumandaati)
    • Ringkonnamandaadid:

    Piirangud:
      • 5% üle riigi (erakonnad, kes ületavad valimiskünnise) – erakond peab olema populaarne üle terve riigi (ei saa olla regionaalne erakond; regionaalsed parteid võiks tekkida nt Ida-Virumaal venelastest kodanike partei; Saaremaal ja Hiiumaal Saartepartei; Petseripartei)
      • Vähemalt 10% isikukvoot ringkonnas(nt Tartus 10% 5735 häältest ehk 573 häält)
      • Jüri Toomepuu saavutas Lõuna-Eestis 17 000 häält ning vedas oma parteikaaslased (150 häält ja 50 häält) sisse. Selle tagajärjel pandi piirang 10%.

    Kollektiivne tugi – erakond saab niipalju kohti, kui palju koguvad erakonna kandidaadid isikukvoote kokku
    Tartu näitel: isikukvoot 5735; võitis Reformierakond - 15 798 häält; (15 798 : 5736 = 2,754 isikukvooti)
      • Kvoot on muudetud 1,0 pealt 0,75-1,75-2,75:
      • Reformierakond sai 3 kohta;
      • Keskerakond 7106 häält (kvoote 1,239 ehk 1 koht);
      • IRL 11 156 häält (kvoote 1,945 ehk 2 kohta);
      • SDE 8593 häält (kvoote 1,498 ehk 1 koht).
      • Kokku 7 kohta (miinus Reformierakonna 1 isikumandaat). Erakonnasisestest kandidaatidest tehakse nimekiri, kus eesotsas on kõige rohkem hääli saanud ning edasi saavad esimesed. Tartus oli 8 mandaati (üks koht jäi jagamata).
      • 2011. aastal 68 Riigikogu liiget ringkonnamandaadiga!
    • Kompensatsioonimandaadid:

    Piirangud:
      • 5% üle riigi (erakonnas)
      • Vähemalt 5% isikukvoodist ringkonnas
      • Tähtis on koht erakonna hierarhilises nimekirjas(paigas enne valimisi, u. kuu aega)
      • Avalikkus pole kursis, kuidas hierarhia paika pannakse ning kahtlustatakse erinevaid vandenõusid.
      • Enamasti hierarhia tipus on esimees, kes on ka peaministrikandidaat (erand oli Rohelised, kus esimees oli Marek Strandberg, aga peaministrikandidaat oli Kaarel Tarand).
      • Selline hierarhia on kasulik erakonna sisemise tugevuse kinnistamiseks.
      • Tähtis on erakonna poolt üle riigi kogutud häälte hulk
      • Nt Reformierakond kogus 164 255 häält
      • Igale nimekirjas olevale inimesele tekitatakse võrdlusarv
      • Viktor d`Hondt´i jagajate süsteem: 1,2,3,4,...
      • Eestis kasutatakse jagajate modifitseeritud varianti – jagajad astendatakse 0,9-ga. 1, 1,86606, 2,687875, ... (samm d on väiksem kui 1 – seeläbi on võimalik prognoosida kohtade arvu; mida väiksem samm, seda kasulikum võitnud erakonnale!!)
      • NB! Lätis kasutatakse suuremat sammu (see aitab väiksematel erakondadel edukam olla).
      • Nt Reformierakond – esimene nr Andrus Ansip – 164 255; teine nr 164 255 : 1,86606 = 89 005 (tegelikult täpsusega 6 kohta peale koma ).
      • Kes on osutunud valituks, võetakse nimekirjast välja ja ülejäänute hulgast võetakse nt esimesed 19 (kuid peab ületama 5% - välistatakse valituks saamine nt 60 häälega)

    §61 Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (ühel päeval 202 RK liiget? Riigikohus: RKVS §74 (3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval)
    Vabariigi Valimiskomisjon pole kõrgem riigiorgan, kuna puudub sarnane legitimatsioon (kui ülejäänud 7-l).
    Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on:
    • Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik ;
    • Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik;
    • õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik;
    • riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik;
    • riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör;
    • Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametnik;
    • riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik.

    RKVS §15 (1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, tagada Riigikogu valimiste ühetaolisus, juhendada teisi valimiskomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
    Riigikogu
    Tegevus algab valimistulemuste väljakuulutamise päevast (§66 Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest.)
    §61 (2) Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks EV-le ja tema põhiseaduslikule korral. (seega 10 päeva ilma volitusteta palka + §83 (1) Kui President ei saa oma kohustusi täita, siis täidab tema ülesandeid Riigikogu esimees – kuid antud perioodil puudub volitustega Riigikogu esimees)
    Bagehot´i parlamendi funktsioonid : electoral, expressing, teaching, informing, mobilizing functions
    Parlamendi funktsioonid:
    • Legitimatsiooni vahendamine (valitsusele, kohtule jne)
    • Parlamentaarne kontroll (opositsiooni kontroll koalitsiooni üle)
    • Avalikkustamise funktsioon (rahva poolt valitud ja tegutseb avalikult)
    • Representatsioon (parlament tegutseb rahva asemikuna)
    • Loob seaduslikud alused põhiseaduse piiramiseks
    • Eelarve funktsioon (pädevus, finatssuveräänsus)
    • Kaitseväe asutamise funktsioon (nt NATO artikkel 5-l osalemine + rahvusvahelised missioonid )

    Riigikogu üldpädevus: §69, §65 (1), (16)
    • Positiivselt – pädevus kõigi oluliste küsimuste üle otsustamiseks riigis
    • Negatiivselt – pädevust võib piiritleda (pädevusse ei kuulu need küsimused, mis on teiste võimude tuumikvaldkonnas – nt ei saa õigust mõista, kuna seda teeb kohus)

    Riigikogu on kõrgem riigiorgan, millel on omakorda organid (juhatus, komisjonid jne). Riigikogu liige on organi osa.
    Riigikogu allorganid:
    • Riigikogu esimees §68-69
    • Riigikogu juhatus (Riigikogu kodu ja töökorra seadus)
    • Komisjon ( alatised ja mittealatised)

    Alatised:
      • Euroopa Liidu asjade komisjon (eriliiki alaline komisjon, ei tööta pidevalt, kuna koosneb teiste alatiste komisjonide liikmetest)
      • Keskkonnakomisjon;
      • Kultuurikomisjon;
      • Maaelukomisjon ;
      • Majanduskomisjon;
      • Põhiseaduskomisjon;
      • Rahanduskomisjon;
      • Riigikaitsekomisjon;
      • Sotsiaalkomisjon;
      • Väliskomisjon;
      • Õiguskomisjon.

    Mittealatised komisjonide liigid:
      • Erikomisjon
      • Uurimiskomisjoni moodustamise õigus on ainult opositsioonil (siiski ei oma õigust midagi teadmistega ette võtta, saab ainult tähelepanu juhtida)
      • Probleemkomisjon (ankeetkomisjon; pr.k. enquêter – uurimist läbi viima)
    • Riigikogu liige – vaba mandaadi põhimõte (§62), pädevus algatada seaduseelnõu §103, esitada arupärimisi (§74), osaleda fraktsioonide töös, õigus saada tasu / sõltumatus (§75), puutumatus (§76), vabastus kaitseväeteenistusest (§63)
    • Fraktsioon (erakonna liikmete volituste alguses registreeritud ühendus, mis on loodud Riigikogu töö paremaks organiseerimiseks – sisuliselt erakonna käepikendus)

    §73 Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. (Riigikogu aktid on seadused ja otsused (sisulised või nimetamisostused)); §104 nimetab seadused, mille puhul ei piisa poolthäälteenamusest, vaid vajalik on kooseisuenamus (51, nt rahvahääletuse seadus, riigieelarve seadus jne). Riigikogu saab otsuseid vastu võtta, kui hääletab vähemalt 3 (enamus saab aritmeetiliselt olla alates 3-st, st Ene ei saa üksi salaja seadusi vastu võtta)
    Töönädal koosneb istungitest (4 istungipäeva E-N). Töönädalaks peab juhatus esitama päevakorra.
    Erakorraline istungijärk (istung väljaspool istungijärgi aega ehk jõulude ajal või suvel). Võib koosneda ühest või mitmest istungist (nt Presidendi valimine). Ka nt komisjonid võivad korraldada erakorralisi istungijärke, kuid see on keerulisem (reeglid pigem opositsiooni kaitseks - ei saa otsuseid nii lihtsalt vastu võtta)
    Seaduseelnõudel on kolm lugemist (algatajal on käsutusõigus eelnõu üle ehk tal on õigus kuni viimse hetkeni eelnõu tagasi võtta). Seaduseelnõu algataja võib olla iga Riigikogu liige, Valitsus (juhatus otsustab, kas võtta menetlusse ning määratakse juhtivkomisjon, kes valmistab eelnõu esimeseks lugemiseks ette; kui pole esitatud Valitsuse poolt, siis saadetakse ka neile tutvumiseks – ei pea seisukohta võtma)
    Menetlusetapid on kolm lugemist – igal lugemisel on oma funktsioon:
    • I Lugemine: Võetakse vastu põhimõtteline otsus (negatiivses vormis – Kas hääletada eelnõu menetlusest välja?)
    • II Lugemine: Muudatusettepanekute arutamine (pannakse paika eelnõu tekst; hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi – tihti ööistungid pärast kolmapäevast istungit)

    Eelnõu II lugemist võib katkestada, kui kerkib esile uus aspekt või eelnõu pole „poliitiliselt küps“ (seega võib kesta aastaid, katkestatakse ja jätkatakse)
    • III Lugemine: Seaduse eelnõu vastuvõtmisotsus antud kujul: jah/ei

    §107 Vabariigi Presidendi vetoõigus seaduseelnõudele
    • Absoluutne veto (president ütleb jah/ei – kui ei, siis Riigikogu läheb Riigikohtusse ning saab kontrollida Presidendi põhjendusi)
    • Suspensiivne veto (edasilükkamine või president läheb Riigikohtusse) – rohkem võimu, kuna saab jätta seaduse väljakuulutamata „poliitilistel kaalutlustel“ (suspensiivne veto annab poliitilise mänguruumi)

    Seaduseelnõu avaldamine (§108 Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teisiti.)
  • Loeng (03.05) Vabariigi Valitsus. Vabariigi President. Kohtud.
    Võimude lahususe aluseks Põhiseaduses on §-d 4 (jaotab organid) ja 14 (nimetab organite funktsioonid)!
    Täitevvõimu tipuks on Vabariigi Valitsus (ingl. k. government hõlmab kõiki riigi juhtimise süsteeme – valitsus, parlament jne, kuid Eestis kitsam mõiste - §88 Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid . (s.o kollegiaalorgan, kuigi peaminister pole teistega võrdne – seotud poliitiliste kokkulepetega, kuid võib teisi ministreid ametist vabastada)
    Valitsuse moodustumine:
    Riigikogu valimistel osalevad suuremad erakonnad peaministrikandidaadiga, kes on tehtud teatavaks enne valimisi.
    §92 (1) 1 Vabariigi Valitsus astub tagasi Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.
    §89 (1) Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
    Poliitiline tava on teha esimene ettepanek kõige rohkem hääli saanud erakonna peaministri kandidaadile.
    §89 (2) Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletamisel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Avalik hääletamine aitab kaasa Valitsuse stabiilsuse säilitamiseks (keegi ei saa salaja reeta).
    §89 (3) Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabarigii Presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.
    VALITSUSE MOODUSTAMISE AJALINE LIIGITUS: 14+14+7+3
    Koalitsiooni puhul kehtib seos „kui pole kõiges kokku lepitud, siis pole milleski kokku lepitud“, kuna kui avalikkuse ees öeldakse, et sisus on kokku lepitud, siis ei saa enam taganeda, kui isiklikult soovitud ametikohta ei saa (sisuliselt „poliitiline mäng“, petmine )
    §90 Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse kooseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul. (tegelikult võib President öelda, et konkreetset ministrit ta Valitsusse ei taha, nt Lennart Meri välistas paar kandidaati põhjendades, et nad on endised kommunistid)
    §91 Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. (sisuliselt toimub kohe peale Presidendi nõusolekut Valitsuse suhtes)
    Kui ei moodustata Valitsust esimeses ringis:
    • Rakendub §89 (4) Kui Vabriigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandiaat. (edasi käivitub tavamenetlus : liigitus 7+14+7+3)
    • Kui President ei esita kandidaati või teine kandidaat kukub samuti läbi, siis §89 (5) ...,läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
    • §89 (6) Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
    • Riigikogu Kodu- ja Töökorra Seaduse järgi: juhatus määrab tähtaja 14 päeva; kandidaadid esitavad kirjaliku nõusoleku ja avalduse; juhatus määrab esinemisjärjekorra; toimuvad ettekanded (kohe järgneb hääletus); poolthäälte enamuse saanud kandidaat peab esitama Presidendile ministrite nimekirja (kogu protseduur Riigikogus 14 päeva).
    • Enamikus Euroopa riikides püsivad Valitsused Parlamendi usaldusel (ENAMUSE usaldusel; parlamentaarne kontroll peaks olema opositsiooni käes, mitte kogu Parlamendi; usaldus koalitsiooni poolt)

    Parlamentaarset kontrolli teostatakse:
    • Arupärimisega §74
    • Umbusaldusega ministrile §97
    • Umbusaldusega valitsusele või peaministrile §97

    (Valitsus võib siduda usalduse küsimuse eelnõu hääletusega - Parlament hääletab vastavalt, kas usaldab või ei)
    Valitsuse funktsioonid ja pädevus
    Funktsioonid (§87) jaotatakse tinglikult kaheks:
    • Valitsemine (poliitika kujundamine, juhtimine)
      • (1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
      • (4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
      • (5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
      • (6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; (ei sobi sisuliselt kataloogi; formaalne tegevus)
      • (7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
      • (8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
      • (9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud vabariigi Valitsuse otsustada. (olenevalt sellest, mida on need muud ülesanded)
    • Haldamine
      • (1);
      • (2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
      • (3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
      • (5) (täitmise korraldamine on haldamine);
      • (7):
      • (9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud vabariigi Valitsuse otsustada. (olenevalt sellest, mida on need muud ülesanded)

    Pädevus:
    • Seaduseelnõude algatamine §87 (4)
    • Määrusandlus §87 (6)
    • Isekorraldusõigus §94 (1) Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid.

    Vabariigi Valitsuse seadus: sisuliselt kollegiaalorgan; kehtib enamuse põhimõte; kvoorumi nõue (otsuste langetamiseks kohal vähemalt 3);
    Valitsuse päevakord pannakse paika kantslerite nõupidamisel (sel hetkel saab teada, kas mõnel ministril on päevakorra punktide suhtes märkusi või ettepanekuid ). Kantselei ei pane küsimust Riigikogus hääletusele, kui vähemalt üks minister on vastu, kuna reaalne arutelu Valitsuse istungil tavaliselt puudub (küsimused lihvitakse kantslerite poolt juba varem ära) – seega võimalus istungil kokkulepe saavutada on sisuliselt olematu. Vajalik, kuna koalitsioonis on ühel osapoolel tavaliselt rohkem ministreid ning seega vähemus hääletatakse üle ning väiksem koalitsioonipartner kaotab alati (koalitsioon ei saa sellisel kujul kaua püsida ning püsimiseks on loodud konsensuse põhimõte)
    Peaministril on eraldi pädevus esindada Valitsust sees ja väljaspool Valitsust (võtab Valitsuse nimel avalikkuse ees sõna)
    Kolme liiki ministrid:
    • Portfelliga ministrid (juhivad ministeeriumi); 11tk
    • Portfellita ministrid (ilma ministeeriumita) §94 (4); hetkel puuduvad
    • „Pooletera mehed“ (ei juhi ei ministeeriumit ega ole ministeeriumi välised; regionaalminister (varasemalt portfellita minister) on teine „pea“ siseministeeriumis – juhib struktuuriüksusi; erinevus tuleb sellest, et ei istu füüsiliselt kantseleis); enamjaolt luuakse selleks, et siseministeeriumite töökvaliteeti parandada (ministeeriume ei taheta nii kergelt lahku lüüa)

    Istungitel peavad olema kutsutud õiguskantsler ja riigikontrolör (ad hoc istungi korral võib tekkida probleeme)!
    Valitsuse tegevust korraldab Riigikantselei (asutus, teenindab peaministrit ja Vabariigi Valitsus) ja Riigisekretär (Riigikantselei juht) (§95 (4) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. – siiski pole ta poliitiline ametnik/minister (mõnes riigis on). Juhib kantslerite nõupidamist ja koordineerib nende tegevust (pole opositsioon , pigem abikabinet)
    Ministeeriumid:
    Ministreid teenindavad asutused (VVS nimetab neid valitsusasutusteks). Ministeeriumi juhib kantsler, põhimääruse kinnitab Valitsus.
    Abiminister pole Valitsuse liige, vaid ministeeriumi kooseisus olev ametnik, kes on ministrile allutatud (pole iseseisev, volitused kestavad senikaua kui ministril); vahepeal ametikoht kaotati (tagasi tulid seoses EL-ga)
    Ministeeriumite funktsioonid: VVS §45 + §77 ja järgnevad
    Ministeeriumid on moodustatud VVS-ga (11 ministeeriumi, ühtse struktuuriga: kanstler, osakonnad ja minister)
    Täitevvõim on hierarhiline (alluv-ülema põhimõte), mitte koordinatsiooniline (otsuste elluviimiseks peab olema hierarhia, distsipliin, mille abil tegevus toimib)
    Hierarhia kindlakstegemiseks on võtmemõiste „järelevalve“ (järelvalvaja-järelvalvatava hierarhiline suhe)
    • VVS §75 sätestab Riikliku järelvalve (ettekirjutusi teevad Riikliku järelevalve ametnikud)
    • VVS §93 sätestab Teenistusliku järelevalve (teostajal on õigus akti või toimingu kehtivust kahtluse alla panna; akt kehtetuks tunnistada – seega polegi tegelikult seotud teenistusega)
    • ATS (Avaliku Teenistuse Seadus) sätestab Distsiplinaarjärelvalve (karistab distsiplinaarrikkumiste eest)

    NB! Võiks olla selgem määratlus (Ernits):
    • Järelvalve jaotus:
      • Sisuline järelvalve (sisuliste otsuste üle; võiks nimetada haldusjärelvalveks)
        • Otstarbekuse järelvalve (hõlmab õiguspärasuse, kuid arvestab ka muid elemente; kõrgem organ saab asetada ennast madalama organi asemele)
        • Õiguspärasuse järelvalve (kõrgemal seisev organ saab madalamale organile öelda, et ta on toiminud valesti ning „tee uuesti õiguspäraselt“)
      • Teenistuslik järelvalve (teenistuja tegevuse üle) + distsiplinaar (ei peaks olema järelevalve, vaid sanktsioon – kui ei järgita, siis saab rakendada sanktsioone)

    Haldushierarhiad:
    • Üldhaldushierarhia (valitsus – minister – maavanem – KOV; ministri alluvuses maavanem ja tinglikult maavanemate alluvad kohalikud omavalitsused; tegelik alluvus maavanemale sisuliselt olematu – maavanem ei saa öelda KOV-le, et teie tegevus on seadusvastane, maavanem peab selleks minema kohtusse (võiks olla vastupidi – KOV tõestab kohtulikult oma tegevuse õiguspärasust)
    • Erihaldushierarhia (valdkonnapõhine; minister – amet – kohalikud üksused; nt Siseminister – Politsei- ja Piirivalveamet – Lõuna Prefektuur )

    Määrusandlus:
    Riigikohus: Määrusandluse eesmärgiks on vähendada koormust, et tagada paindlikkus etc; demokraatlikuse kontroll
    HMS §88 – Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
    Haldusorgan peab määratlema, kas see on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid lõpliku otsuse teeb Kohus (100%-liselt ei saa kindel olla, et tegu on määrusega, enne kui Kohus pole nii öelnud)
    Pädevusmenetlusvorm:
    • Pädevusreeglid tulenevad eriseadusest (valdkonnaseadusest) + VVS-st
    • Menetlusreeglid HMS-st, VVS-st; §96
    • Vormireeglid §96 (3), HMS, VVS

    Määruse materiaalse kontrolli puhul peab olemas olema volitusnorm ning seadus peab volitusnormi eeldustest kinni pidama ning normiga kooskõlas olema.
    Vabariigi President:
    Põhiseaduse 5. peatükk!
    Presidendikandidaadi nõuded on mitmes kohas EV Põhiseaduses:
    • Sünnilt Eesti kodanik + vähemalt 40 aastat vana (§79 (3))
    • Ei tohi olla olnud President viimased kaks ametiaega (§80 (1) 2))
    • Peab olema hääleõiguslik (§57 (2) – teovõimetu ei tohi kandideerida)
    • Ei tohi viibida kinnipidamisasutuses (§58)

    Presidendi valimise aeg on 60 päeva enne kehtiva Presidendi ametiaja lõppu (s.o augustis)
    §79 (2) Vabariigi presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu kooseisust (s.o 21 häält)
    §79 (3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel (valituks osutub 2/3 häälteenamusega kandidaat, s.o 68 häält). Uus hääletusvoor toimub JÄRGMISEL päeval.
    Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavad häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu .
    §79 (5) Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus (eelnevalt sai esitada uusi kandidaate Valimiskogu poolt) ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
    Riigikohus on öelnud, et rikutud sedelid osalevad hääletusel ning seega saab rikkuda kogu senise hääletuse tulemuse ning kogu valimine valimiskogus hakkab otsast peale!
    Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest + KOV esindajad (kuni 10 000 elanikku – 1 esindaja; kuni 50 000 elanikku 2 esindajat; kuni 100 000 4 esindajat (Tartu ja Narva); üle 100 000 elanikuga 10 esindajat (Tallinn)
    Valitud President annab ametivande Riigikogu ees. (§81)
    Vabariigi Presidendi volitused lõpevad (1) ametist tagasiastumisega; (2) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; (3) tema surma korral; (4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. (§82)
    + §83 Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
    Presidendi funktsioonid:
    • Integreeriv institutsioon (ühiskonna ühtsuse sümbol ja esindaja; konstutitsiooniline organ, mis tõuseb teistest esile)
    • Poliitiline reserv (võimalus anda seadusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla; §109, 110) + esindab riiki, kui peaminister või välisminister ei saa seda teha)
    • Riiginotari funktsioon (kinnitab kõige olulisemad asjad riigis; õigus kuulutada välja seadusi - seadused ei kehti ilma Presidendi väljakuulutamata)
    • Õigusliku reservi funktsioon (kontrollib seaduste väljakuulutamisel seaduste põhiseaduspärasust)
    • §127 (1) Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President.
    • §78 (kõik Presidendi pädevused)

    NB! Ilves algatas Kaitseväe juhataja valimise seadusemuudatuse (Riho Terras valiti Valitsuse poolt, kuid pärast muudatust valib President); st Kaitseväe juhataja omas varem ministriga sarnast legitimatsiooni (st Kaitseväe juhataja võib keelata ministri sekkumise Kaitseväe asjadesse)
    Kohtud:
    Kohtunik peab olema EV kodanik, õiguse valdkonnas akrediteeritud haridus, kõrgete kõlbeliste omadustega, peab oskama eesti keelt väga heal tasemel (lisaks palju keelde: ei tohi olla süüdimõistetud jne)
    Kohtunikuks nimetatakse eluaegsetena (§147)
    Kohtunikuks saamine:
    • I astme tingimus: kohtunikuks saamiseks vajalik läbida ettevalmistusteenistus (teine võimalus on Riigikohtu nõuniku kaudu kohtunikuks saada)
    • II astme tingimus: kogenud ja tunnustatud jurist ja läbinud kohtuniku eksami
    • Riigikohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist

    Kohtunike ametissenimetamine §150
    Kolmeastmeline kohtusüsteem koosneb (§148+149):
    • Maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (4 maakohust: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus; ühes piirkonnas võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne)

    Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu) – kinnistusraamat ja abieluvararegister; registriosakond (äritegevus, ühinemistegevus) – äriregister, MTÜ & SA register , laeva kinnistusraamat)
    Halduskohtud tegelevad haldusasjadega (Tallinna ja Tartu halduskohtud)
    • Ringkonnakohtutest ( vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus; ringkonnakohtunikke Tallinnas 29, Tartus 14)
    • Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (lad.k. „ kehtetus , tühistamine“) korras). Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Eesti Riigikohus pole tegelikult tühistamiskohus ehk Kassatsioonikohus (vaatab asju läbi ning teeb uue otsuse – st Revisioonikohus (lad.k. „taasläbivaatamine“)

    Riigikohus asub Tartus ja seal on 19 kohtunikku (tsiviil-, kriminaal - ja halduskolleegium + ad hoc põhiseaduse järelvalve kollegium ). Üldkogus kõik kolleegiumid koos.
    Erikohtud ja erakorralised kohtud (§148)
    • Erikohus nt liikluskohus, perekonnakohus, töövaidluskohus, riigihanke vaidlustuskomisjon (kohtu sarnane)
    • Erakorraline kohus („troikade välistamiseks“ – süüdi mõista ja täide viia kõrvalruumis)

    Õigust mõistab ainult kohus (st, et olemas on mitmeid kohtusarnaseid asutusi, kes pole kohtud põhiseaduse mõttes – nt erinevad aukohtud ja komisjonid), §146
    Kohtuniku sõltumatus
    §146 Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, aga §147 (4) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
    Eestis pole olnud eraldiseisvat kohtuhaldust, selle tagab (endine kohtuminister) tänane justiitsminister. Kui midagi ei toimi, siis sellega kaasneb poliitiline vastutus ja Riigikogus otsuste kaitsmine. Kui kohtud haldaks ennast ise, siis on raske leida vastutajat. Hetkel võimalik ministrit nt umbusaldada, kui töö on halvasti korraldatud.
    Kohtu sõltumatuse peab tagama selle piirini, et saaks täita eesmärki – eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus otsust tehes.
    Kohtuniku tagatised
    §147 (1) Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus (vabatahtlik lahkumine ). (2) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. (3) Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis (seadusandliku/täidesaatva võimu esindaja, KOV, ei tohi olla äriühingu osanik, nõukogude liige jm piirangud, pankrotihaldur, ei tohi kuuluda erakonda)
    §150 - Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President (muud kohtunikud) või Riigikogu (Riigikohtu esimees ja liikmed) Presidendi (Riigikohtu esimees), Riigikohtu esimehe (Riigikohtu liikmed) või Riigikohtu ettepanekul (muud kohtunikud).
    Kohtute seadus §99 Kohtunik vabastatakse ametist kohtumaja sulgemise , kohtumaja arvu vähendamise korral või kohtu likvideerimise korral. (kuna amet eluaegne, siis peab kohtunik ise ilma survestamata soovima lahkuda või peab olema kohtuotsus)
    Kohtunike arvu määrab justiitsminister (Kohtute seadus §11, 19, 23) ning sedavõrd tähtis küsimus võib vähendada kohtunike/kohtu sõltumatust. Arv peaks olema määratud seaduses.
  • Loeng (10.05) Põhiseaduslikkuse järelevalve
    Ajalooliselt peetakse alguseks 1803 lahendatud kaasust. USA vahetus pärast pikka võimuperioodi valitsev erakond; enne kui Adams andis järje üle Jeffersonile nimetas ta paika enamuse kohtunikke, et Jeffersoni valitsusperioodi keerulisemaks muuta. Kohtusse pöördus üks kohtunik, kellele olid volitused antud, kuid uus president sekkus tema ametisse asumisse (ei lubanud kohtuniku tunnistust kätte anda). Esmalt kontrolliti Supreme Courti pädevust ning see seadus, mis andis pädevuse tühistati ning seega ei pidanud ka kohtunike tunnistusi välja andma.
    Austrias 1920 esimene eraldiseisev konstitutsioonikohus. PS järelevalve võidukäik saabus alles pärast II maailmasõda probleemsetes riikides (Saksamaa, Itaalia) ning seejärel 90ndate alguses iseseisvunud riikide lainega.
    Kuni 1940. aastani Eestis PS järelevalvet polnud. Alates 1993. aastast PS järelevalve seadus. Esimene kaasus (21.06.1993) oli küsimuses, kelle käes peab olema suur riigipitsat (Meri leidis, et presidendi käes, kuid kohus ütles, et kuskil pole seda kirjas – tegelikult võikski olla presidendi käes).
    Põhiseaduslikkuse järelevalve on mitmetähenduslik:
    • Igaühe tuvastamispädevus (igaüks võib tuvastada vastuolusid põhiseadusega)
    • Tühistamispädevus (pädevus siduvalt Riigikogu poolt vastuvõetud akt tühistada) – Selline pädevus on Eestis ainult Riigikohtul. PS järelevalve on seega õigusmõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses.

    Esemeks võib olla:
      • Seaduse kooskõla põhiseadusega
      • Kõrgemate riigiorganite pädevuste ulatus ja jaotus
      • või mõni muu põhiseaduspärasuse küsimus.

    §149 (2) 2 Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
    Teoreetilised PS järelevalve menetlusliigid:
        • Pro-aktiivne ehk ennetav

    Vabariigi Presidendi algatatud normikontroll ennem seaduse väljakuulutamist! + hetkel Õiguskantsleri ESM ennetav kontroll

    Õiguskantsler!
      • KNK (konkreetne) – kui kohus algatab konkreetses kohtuvaidluses asjassepuutuva normi põhiseaduslikkusega kooskõla küsitavuse
    • Organitüli – kõrgemate riigiorganite või nende osade vaheline õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuse üle (nt parlamendi ja presidendi vahel / parlamendi liikme ja esimehe vahel jne)
    • Pädevusvaidlus – sarnaneb organitüliga, kuid organitüli puhul on vaidlus „kasti sees“, kuid pädevusvaidluse puhul „kahe kasti vahel“. Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks.
    • Individuaalkaebus – poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid:
      • Normikaebus – isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine
      • Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) – isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides
    • Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest, föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne)

    Jagunevad veel:
    • Riikliku tasandi vaidlused
    • Supranatsionaalse tasandi vaidlused
    • Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest)

    Vastuargument : põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema legitimatsiooniga kui nt parlament! Poolt: Menetluse tulemusel peab kohtu poolt olema sissejuhatus, resolutsioon, põhjendus! Kohus legitimeerib ennast ratsionaalsete põhjenduste kaudu (parlament valituks osutumisega). Põhjused ja otsused on transparentsed ning neid saab õigusteaduses kritiseerida. Kui otsused oleks ebaloogilised, kaotaks põhiseadusliku järelevalve kohus illegitiimseks! Vastu: PS saab tõlgendada väga erinevatel viisidel ning seega saab PS järelevalve kohus tõlgendada iga seaduse punkti enda vaatenurgast, kui esitab piisavalt palju ja piisavalt tugevaid argumente (võib viia kohtunike diktatuurini, kus võib PS jätta kohaldamata ning see on sisuliselt PS muutmine). Poolt: kohtunikud peavad ise ennast piirama ning piiramine väljendub otsustes – kui ei piira, kaotab legitimatsiooni.
    ESM: Parlamendil on eelarvepädevus, kuid hetkel Riigikohus tahab pädevust piirata. Raha üle hakkaks otsustama Riigikohus. Teatud juhtudel võib Riigikohus sekkuda eelarvepädevusse, kuid see ei võta pädevust täielikult ära (nt parlamendiliikmete palgamuutuste küsimus).
    PS järelevalve kohtumenetlus :
    • Vabariigi Presidendi pro-aktiivne abstraktne normikontroll (PSJV kohtumenetluse seaduse §4 (2) – Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, KOV ja Riigikogu.) ja §5 – Vabariigi President võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastuvõetud, kuid tema poolt väljakuulutamata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid Riigikogu on selle pärast uueks arutamiseks ja otsustamiseks saatmist muutamata kujul uuesti vastu võtnud.)
    • Õiguskantsleri re-aktiivne abstraktne normikontroll (roll on rahvusvaheliselt ka preventiivne, kuid Eestis puuduvad lahendid) PSJVKMS §4 (2) ja §6 – Õiguskantsleri taotluse võimalikud juhud ). Riigikohus on otsustanud, et õiguskantsleri taotlus ei tohi olla laiem, kui akti vastuvõtmiseks tehtud ettepanek. Ei ole välistatud uute argumentide esitamine, kuid mitte laiendatuna.
    • KOV pädevusvaidlus (PSJVKMS §4 (2) ja §7 – KOV taotluse juhud) – eelduseks on KOV põhiseaduslike tagatiste rikkumine. (Nt §154 (2) rahastatuse vaidlus)
    • Konkreetne normikontroll (PSJVKMS §4 (3) ja §9 ja §11 (3) ja §14 (2)) – oluliseim tingimus on see, et norm peab olema asjassepuutuv (Riigikohus: Norm on asjassepuutuv, kui kohus peaks normi õiguspärasuse korral teisiti otsustama kui normi õigusvastasuse korral.)
    • Kaebus Riigikogu otsuse peale (PSJVKMS §16 – Isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus.); nt isik ei saanud Õiguskantsleriks – esitab kaebuse
    • Riigikogu liikme/fraktsiooni kaebus nt juhatuse peale (PSJVKMS §17; nt „aknaaluste kaebus“)
    • Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale (PSJVKMS §18 – isiku ametisse nimetamisega/vabastamisega seotud kaebused)
    • Kestva võimetuse menetlus (PSJVKMS §25 – taotlused tunnistada mingi ameti esindaja kestvalt võimetuks)
    • Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused
    • Nõusolekumenetlus erakorralisteks valimisteks
    • Erakonna lõpetamise menetlus (PSJVKMS 5. peatükk) – menetlus tõusetub ainult siis, kui tekib põhiseaduslik kriis (pole Eestis olnud; üle 1000 inimesega erakonna keelustamine oleks väga laialt kajastatud menetlus)
    • Kaebus valimiskomisjoni otsuse või tegevuse peale (valimiskaebus)
    • Valimiskomisjoni protest
    • Riigikogu taotlus (kas PS §11 takistab Eesti liitumist euroga; Riigikohus arvas , et ei takista; esimene kord, kui Riigikohus asetas ennast PS kõrgemale)
    • Individuaalkaebus (PSJVKMS puudub!)

    PS järelevalve ulatus:
    Kuidas käib normi tühistamine?
    • Kehtetu ex tunc (algusest peale; sisuliselt nagu polekski olemas olnud)
    • Kehtetu ex nunc /pro futuro (muutub kehtetuks tuleviku jaoks)

    Probleemid:
    • Ex nunc on ebaloogiline, kuna kaasuse põhjused olid minevikus ning seega tollel ajal seadus ju kehtis (kui otsustatakse tulevikuks kehtetuks muuta)
    • Mis saab siis, kui seadusandja ei tee midagi, kuigi peaks? Kas saab kohustada tegevuseks? Olemas on ka relevantne tegevusetus (kumb on olulisem – kas olla riigiõiguses või päikest võtta?). Lisaks on probleem, kas Riigikohus saab vahetult legitimeeritud parlamenti kohustada midagi tegema? Vastus on jah.

    Kontrolli intensiivsus:
    Seotud parlamendi mänguruumiga. Mida intensiivsem on kohtupoolne kontroll, seda vähem mänguruumi on parlamendil (ja vastupidi). Teemaga haakub kohtute enesepiiramise olemasolu. Olemas ka vahekontroll – kohus kontrollib, kas teod on mõistlikud ehk mõõdukad.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 31 lk · .docx · 33 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mulder Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Sissejuhatus riigiõigusesse. Riigiõiguse teooriad.
    põhiseadus inimväärikus rahvus suveräänsus põhiõigused riigikohus lahusus õigusriik parlament

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus konspekt
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    Riigiõigus
    118
    docx

    Riigiõigus

    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

    Riigiõigus
    Riigiõigus konspekt
    58
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigus
    Riigiõigus konspekt
    55
    doc

    Riigiõigus konspekt

    10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Riigiõigus
    Riigiõiguse kordamine eksamiks
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

    Õigusteadus
    Riigiõigus
    41
    docx

    Riigiõigus

    Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

    Riigiõigus
    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun