Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia
Sisult on tegemist argumendi liikidega. III TÄNAPÄEVASED VOOLUD 1.TOOPIKA tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne
moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas topoikataloog saab sündida üksnes kaasuse enda lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses situatsiooni või küsimusega, mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. Toopiline meetod võtab lähtepunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (topoide kataloog). Viimane ananb
enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. Need olid kaks väärtusjurisprudentsile omast lähenemise viisi. Millist osa mängib selles kontekstis seadus? Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele koku. 1.4.Topik,/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Toopiline meetod võtab lähetpunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahendue otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (toopiide kataloog).
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx)
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx)
nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx)
■ Grammatiline ■ Loogiline ■ Ajalooline ■ Süstemaatiline III Tänapäevased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur; retoorika nõuandeteooria, võimaldab leida juhtnööri, kuidas eesmärgipäraselt argumenteerida 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu, pigem empiiriline kirjeldus (pole meetod, sest on protsessi kirjeldus), ei anna ühtegi kriteeriumit, kuidas lahenduseni jõuda (vaatan kaasust- vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru) H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3
,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole meetod, vaid empiiriline mõistmine, kuidas õiguse äratundmine välja näeb
sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaidkujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid.Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. On olemas kindlad sidemed, see on liikuvuses. Üldised mõisted tuleb seada omavahel süsteemi. 2. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal. See tähendab, et olene alguspunktis, meie teadmine on piiratud, loeme normi ja siis kui oleme normi ära lugenud, vaata kaasust, ja siis saame sellest rohkem aru. Ja kui peale kaasuse vaatamist uuesti normi loeme, siis saame normist rohkem aru. Ja kui uuesti kaasust