Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
  • Mis on riigi funktsioon?
  • Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus?
  • Kes haldab kohtuid?
  • Mis asi ta on struktuur 3 kuidas subjektiivset õigust realiseerida ?
  • Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
  • Midagi Mis on planeeringud?
  • Mida mõista individuaalakti all?

Lõik failist

I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 21
§ 12 Rahvusriik 21
III OSA: Põhiõigused 22
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid
ja tähtsus õiguskorras
22
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 25
§ 15 põhiõiguste kandjad 25
§ 16 põhiõiguste adressaadid 27
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja
piirid
27
§ 18 Põhiõiguste struktuur 28
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 30
IV OSA: Riigikorraldusõigus 31
1. Peatükk: Üldosa 31
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse
mõistetesse
31
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 32
2. peatükk: rahvas 33
§ 22 Kodakondusus 33
§ 23 Rahvas kui riigiorgan 34
§ 24 Rahvahääletus 34
§ 25 Erakonnad 35
3. peatükk: Riigikogu 36
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja
asutused
37
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 40
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41
§ 31 Seadusandlus 41
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja
pädevus
42
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja
korraldus
43
§ 35 Haldushierarhia 44
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 44
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu
ees
46
5. Peatükk: Kohtud 46
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46
§ 39 Kohtusüsteem 47
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 48
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve
menetlus
50
6. Peatükk: Vabariigi President 51
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 51
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja
staatus
51
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja
pädevus
51
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet
teostavad sõltumatud riigiorganid
53
§ 47 Riigikontroll 53
§ 48 Õiguskantsler 53


I OSA: Sissejuhatus



§ 1 Üldist


Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .
  • juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
    õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
    Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
    Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
    Avalik õigus (
     inimene)
    – vertikaalsed suhted
    Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik –
    õiguslikuna?
  • Õigussuhteid
  • Normid
  • Toimingud
  • Juriidilised distsipliinid
    Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust
  • Teooriad
  • Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus)
    § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise
    eest
    Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.
  • Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
  • Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
    Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad
    üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
    Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria
    kombinatsioon.
    Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord “ lk 142 jj
    Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj
  • AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID
  • Avalik – õiguslikud
    • Riigiõigus
    • Haldusõigus
    • (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
    • Euroopa Liidu õigus
    • Karistusõigus
    • Protsessiõigus
  • Eraõiguslikud


    • äriõigus (äriühingute ja tehingute)
    • mittetulundusühingute õigus
  • RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
    Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu
    kuuluvad valimisõigus , erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
    Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
    Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus,
    põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • Riigi aluspõhimõtted
  • Põhiõigused
  • Riigikorraldus
  • Riik rahvusvahelises õiguses


    § 2 Eesti Vabariik


    I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.
  • Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
  • Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?
  • Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega
  • Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu
  • juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
    juriidiline isikabstraktne moodustis , kellele õiguskord
    on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja)
  • Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33 Riigiõigus #34 Riigiõigus #35 Riigiõigus #36 Riigiõigus #37 Riigiõigus #38 Riigiõigus #39 Riigiõigus #40 Riigiõigus #41 Riigiõigus #42 Riigiõigus #43 Riigiõigus #44 Riigiõigus #45 Riigiõigus #46 Riigiõigus #47 Riigiõigus #48 Riigiõigus #49 Riigiõigus #50 Riigiõigus #51 Riigiõigus #52 Riigiõigus #53 Riigiõigus #54 Riigiõigus #55 Riigiõigus #56 Riigiõigus #57 Riigiõigus #58 Riigiõigus #59
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 329446 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    thumbnail
    55
    doc

    Riigiõigus konspekt

    10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Riigiõigus
    thumbnail
    58
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigus
    thumbnail
    60
    docx

    RÕ II konspekt

    Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

    Õigus
    thumbnail
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    thumbnail
    21
    doc

    RIIGIÕIGUS

    mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

    Õigus
    thumbnail
    41
    docx

    Riigiõigus

    Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

    Riigiõigus
    thumbnail
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun