Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigiõigus

Mis asi ta on struktuur 3 kuidas subjektiivset õigust realiseerida ?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigiõigus

Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigiõigus

Midagi Mis on planeeringud?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigiõigus

Riigiõigus (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Riigiõigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
Mis on riigi funktsioon?
Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus?
Kes haldab kohtuid?
Mis asi ta on struktuur 3 kuidas subjektiivset õigust realiseerida ?
Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
Midagi Mis on planeeringud?
Mida mõista individuaalakti all?

I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 21
§ 12 Rahvusriik 21
III OSA: Põhiõigused 22
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 22
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 25
§ 15 põhiõiguste kandjad 25
§ 16 põhiõiguste adressaadid 27
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 27
§ 18 Põhiõiguste struktuur 28
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 30
IV OSA: Riigikorraldusõigus 31
1. Peatükk: Üldosa 31
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 31
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 32
2. peatükk: rahvas 33
§ 22 Kodakondusus 33
§ 23 Rahvas kui riigiorgan 34
§ 24 Rahvahääletus 34
§ 25 Erakonnad 35
3. peatükk: Riigikogu 36
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 40
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41
§ 31 Seadusandlus 41
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 42
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 43
§ 35 Haldushierarhia 44
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 44
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 46
5. Peatükk: Kohtud 46
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46
§ 39 Kohtusüsteem 47
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 48
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50
6. Peatükk: Vabariigi President 51
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 51
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53
§ 47 Riigikontroll 53
§ 48 Õiguskantsler 53

I OSA: Sissejuhatus

§ 1 Üldist

Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .

juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
Avalik õigus (  inimene) – vertikaalsed suhted
Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna?

Õigussuhteid

Normid

Toimingud

Juriidilised distsipliinid
Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust

Teooriad

Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus)
§ igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.

Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu

Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon.
Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord “ lk 142 jj
Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj

AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID

Avalik – õiguslikud

Riigiõigus
Haldusõigus
(rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
Euroopa Liidu õigus
Karistusõigus
Protsessiõigus

Eraõiguslikud

tsiviilõigus

võlaõigus
asjaõigus
perekonnaõigus
pärimisõigus

äriõigus (äriühingute ja tehingute)
mittetulundusühingute õigus

RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus , erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)

RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM

Riigi aluspõhimõtted

Põhiõigused

Riigikorraldus

Riik rahvusvahelises õiguses

§ 2 Eesti Vabariik

I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.

Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900

Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?

Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega

Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu

juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
juriidiline isik – abstraktne moodustis , kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub.
Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi.
Mis on riigi funktsioon?
- lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol : probleem  tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks

Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus , toimiv põhiseaduslik järelevalve)

Riigiaparaat
Riik on mitmetähenduslik termin.
II Riik kui teaduse ese

Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus

Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika

Filosoofia

Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika
3 dimensiooni

Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus
Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika
Normatiivne dimensioon –

Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
Peanduma – ought
III Suveräänsus kui riikluse tunnus

Suveräänsuse käsitlusi

Riigi iseseisvus teistest riikidest

Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata

Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult

Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal

Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras

Viimase sõna õigus

Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus

Rahvas PS § 1 lg 1, § 10

Riigisuveräänsus

Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1

Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha

Unitaarriik § 2
IV Eesti Vabariigi territoorium § 122
V Eesti Vabariigi ajalooline areng
J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest”

EV tekkimine ja areng kuni 1932

30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918)
21- 22 jaanuar 1918 valimised
24. veebruar 1918
19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
Saksa okupatsioon
21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja
Vabadussõda
juuni 1919 EV valitsemise kord
Vabadussõda lõppes
15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu

EV põhiseaduse muutmise lugu

Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel
Märts 1932 otsustati panna muudatusele
13 – 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215
November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 %
10 – 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118
9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus
Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le
14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894
§ 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine
§ 60 § 7, 12
§ 64 lg 2
Tõnisson astus tagasi
24. jaanuar 1934 100 päeva
12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad
16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu
2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu
Vaikiv ajastu
1938. a. Põhiseadus
Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks
Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised
Detsember Rahvuskogu valimised
Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine’
1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht
Kevad 1938 valimised
21. aprill 1938 kogunes

EV okupeerimine
28. august 1940

II MS Eestis
14. juuni 1941 suurküüditamine
Uluots – koalitsioonivalitsus Otto Thief
November 1944

ENSV aeg
25 – 29 märts 1949
19. detsember 1978 EKP venestusprogramm
„40 kiri”

Põhiseaduse eellugu

23. august 1987 Hirvepargi koosolek
1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine
22. juuni 1988 rahvussümboolika
11. september 1988 Eestimaa laul
Veebruar 1989 kodanikekomitee
18. mai IME
23. august Balti kett
Veebruar – märts Eesti kongress
8. mai 1990 1 - 6 §
Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt
19. august 1991 augustiputš Moskvas
20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus
Põhiseaduslik assamblee

Põhiseaduse sünnilugu

28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349

VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus

mõisted

õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis

üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus
üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine

õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult
restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik taastamine

Eesti Vabariik

EV diskontinuiteet

1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938. a jõustunud põhiseaduse muutmise vormi
Pikk aeg (30a), kõik on aegunud
1940 a „ vabatahtlikkus ”
Territoorium ei ühti
1917-1918 eraldumine ebaseaduslik

EV kontinuiteet

Riigiorganite puudumine, neid ei saanud uuesti tekitada (ei saanudki järgida 1938. a põhiseadust)
1940. aastal Eesti okupeeriti ja annekteeriti, valitsusel polnud mingit võimalust seda protsessi kujundada; eksiilvalitsus
REV situatsioon
Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita)
Faktiline sund
Vastupanuliikumised
Euroopa Inimõiguste kohtulahend 17.01.2006 „Kolk & Kislõi “

VII EV Euroopa Liidus
ELL Euroopa Liidu Leping 1992
ELTL Euroopa Liidu Toimimise leping (algselt Euroopa Ühenduse kohta) 1957
Põhiõiguste harta
Ultra vires- beyond the power ; Tšehhi ja Slovaki pensionicase
Ülimuslikkus EL-i kohta ei sobi, esimuslikkus parem.

Olulised faktid (Eesti tee EL-i )

Poliitiline kriteerium : stabiilsed institutsioonid , demokraatia, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse

Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis

Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi

periodiseering:

24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid

Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga

Märts 1998 algasid läbirääkimised

Detsember 1999 ülemkogu Helsingis – laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis

Detsember 2000 Nizza leping – Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda

Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk

Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla

1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus

Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis ( deklaratsioon EL-i tulevikust , tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)

Dets 2002 Kopenhaageni Ülemkogu – 10 uut riiki kutsuti liikmeks alates 1. mai 2004 (va Rumeenia ja Bulgaaria )

Detsember otsus rahvahääletuse korraldamise kohta

Aprill 2003 ühinemislepingu allakirjutamine

September 2003 referendum

Oktoober 2003 EL liikmesriikide valitsustevaheline konverents – moodustada Euroopa põhiseadust hõlmav leping

Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise

1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks

18. juuni Brüsseli Ülemkogu – kinnitati ühehäälselt põhiseadus

Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine

1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima

EÜ leping – Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping – Maastichti

Põhiseadus

I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta
II osa: Liidu poliitika ja toimimine
III osa: üld- ja lõppsätted
Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi – ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister , Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents – kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid - lipp, hümn , 9. mai

EL- i õiguste ülemuslikkus

Costa vs Enel
Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele , nad ei saa seda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata
Enel – Itaalia elektrienergia nõukogu
Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad
Euroopa Liidu õigus (ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav
alusleping
Direktiivid ,
Määrused
(sekundaarõigused)
PÕHISEADUS
SEADUS
X
X
MÄÄRUS
X
X

Kollisioon

BVerfGE 37, 271
Solange I ( nii kaua kui)
Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset põhiseadusliku järelvalve kohus Euroopa sekundaarõiguse kooskõla riikliku seadusega

BVerfGE 73, 339
Solange II
Niikaua kui Euroopa ühenduses on euroopa kohtu õiguse mõistmise, mis tagab põhiõiguste mõjusa kaitse, niikaua ei kontrolli riiklikku põhiseaduslikku järelvalvet ( ei sekku)

BVerfGE 89,155
Maastricht – lõppastmes jääb riigile õigus välja astuda
Piiratud üksikvolituse printsiip, EL saab toimida ainult ettenähtud lepingute raames

BVerfGE 102,147 – BANANA SAGA
§ 37 Euroopa Liidu õigus peamine

BVerfGE 2BvR 2236 / 04 - Darkazanli
EL- i direktiivid allutati vastu võetud siseriiklikele seadustele

EV suveräänsus

Põhiseadus § 1
- iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks)
- sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha)

III AKT
§ 1
§ 2

§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus

I põhiseaduse mõiste
Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord. Et õigusakti luua, on vaja pädevust. Mõiste ise on mitmedimensiooniline:

a) Normatiivne (saab kirjeldada formaalselt: seaduste hierarhia , kõrgeim seadus, sellest tulenevad õigusnormid või materiaalselt: põhiseadus on see normikogum, kus on reguleeritud õiguskorra ja riigi põhieesmärgid ja struktuuripõhimõtted, seal on individuaalse vabaduse tagatised ja põhijoontes reguleeritud poliitilise tahte kujundamise protsess b) Empiiriline olemasoleva tajumine (see, mis tegelikult eksisteerib)

2.Põhiseaduse tähendus
Vormiline
Sisuline
Andrei Marmor järgi: Põhiseaduse tunnused ülimuslikkus, pikaealisus, jäikus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus.
II põhiseaduse teooriad

normistik – Hans Kelsen Õiguskord on õigusnormide hierarhia, mille tipus on põhiseadus. (kõige kõrgemal grunt norm, põhiseadus sellest järgmine)

põhivailik – Carl Schmitt Põhiseadus põhivalik (seadustest?)

integratsiooni protsess – Rudolf Smend See akt, mis integreerib ühiskonda, riigi integratsiooniprotsess integreerib ühiskonda, põhiseadus kui põhiline integraartor.

väärtuskord – Rudolf Smend Põhiseadus kui väärtuskord

Peter Häberle: Põhiseadus on midagi, mis hõlmab kõiki kultuuri- ja ühiskonnaküsimused.

ühiskonlik leping – (nt John Locke, aga paljud teised xd) On olemas algolukord, mis on enne põhiseaduse vastuvõtmist, kui sõlmitakse see ühiskondlik lepe ning see korrastamata ühiskond loob selle põhiseadusega riigi, institutsioonid ja tagab ..
Ükski teooria ei hõlma põhiseaduse olulisi aspekte täielikult.
III põhiseaduse struktuur
Preambul
1.Üldsätted (need 2 sissejuhatus)
2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused (isiku ja riigi vahelised suhted
3.Rahvas
4.Riigikogu
5.Vabariigi President
6.Vabariigi Valitsus (need riigiorganid)
7.Seadusandlus
8. Rahandus ja riigieelarve
9.Välissuhted ja välislepingud
10. Riigikaitse
11.Riigikontroll
12.Õiguskantsler
13.Kohus
14.KOV
15.Põhiseaduse rakendamise seadus
16.Põhiseaduse muutmine
IV Õigusnormi hierarhia (määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav , seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias ) Õigu hierarhia mõjutab normi kehtivust.
Konstitutsioonilised seadused:

põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS (rahvahääletusel muutmine) § 162

põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS

konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II (riigikogu koosseisu häälteenamus )

lihtseadus

seadlus

Vabariigi Valitsuse määrus § 87 p 6

Ministri määrus § 94 lg 2

KOV volikogu määrus

KOV valitsuse määrus

(kehtiv õigusnorm) individuaalakt ; üldkorraldus ; kohtuotsus
Euroopa Liidu õigus nõuab siseriikliku õiguse (kaasaarvatud põhiseaduse) kohaldamata jätmist juhul, kui see konkreetne norm oleks EL õigusega vastuolus . EL õigus ei puuduta siseriikliku õiguse kehtivust, VAID kohaldamist (kehtivus on dünaamiline).
EL õigus:
aluslepingud
sekundaarõigus need mõlemad võivad tingida kogu siseriikliku õiguse kohaldamata jätmise üksikjuhul.
V Põhiseaduse muutmine

algatamine § 161 / § 103 lg 1 p 5

muutmise viisid

rahvahääletusel § 163 lg 1 p.1, § 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hääl rahvahääletusel

Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt § 163 lg 1 p.2; § 165 : RK 51+ 61

Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 4/5 kohalolijatest (poolt hääletab vähemalt neli korda rohkem kui vastu) + 68 (2/3 koosseisust)

§ 167 – president peab välja kuulutama
VI Põhiseaduse areng TÄIENDA!!
1) 2003 § 156, jõustus oktoobris 2005
2) 2003 PSTS, jõustus jaanuaris 2004
3) 2007 preambulisse lisati eesti k
4) 2011 muudeti riigikaitse korraldust
5) 2015, lagendati KOV valimisiga

§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine

I Tõlgendamise mõiste (suuremast väiksemani)

Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang

Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses

Tõlgendamine sensu stricto – arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust
II F. C. V. Savigny (18.-19. saj)

Grammatiline
Loogiline
Ajalooline
Süstemaatiline

III Tänapäevased voolud

toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur; retoorika nõuandeteooria, võimaldab leida juhtnööri, kuidas eesmärgipäraselt argumenteerida

hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu, pigem empiiriline kirjeldus (pole meetod, sest on protsessi kirjeldus), ei anna ühtegi kriteeriumit, kuidas lahenduseni jõuda (vaatan kaasust-vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru)
H.G. Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright

analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima

argumentatsiooniteooria ( Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne )
IV Tõlgendamise koht

Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy
subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus)
süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus)
tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas
(1) (x) ( Kx OTx)
(2) Ka
(3) OTa
(x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv)
K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx)
O – deontlik operaator
T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm)
x - muutuv indiviid
Ka – konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
OTa – a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
NÄIDE:
1934. kaitseliidu kodukorra väljavõte: „Iga kaitseliitnane seltskonnas peab (O) olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul“
K kaitseliitlane
a Indrek on kaitseliitlane
Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul

Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt

Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik

Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt
Internse õigustamise struktuur
1,2 – premissid 3 – konkluusio
Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine
O – väljendab peandumist (sollen, ought)
Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed?

Loogika on teadus lausetest

Laused , mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad.

Normiloogikat ei ole olemas
Loogika võib olla ka teos seostest.
Wrighti deontiline teooria
Op – on kästud midagi teha (suitsetada)
Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
Op O ¬ p P – permission (luba)
Deontiline ruut (A. Arnio raamat)
Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p

Õigusmõistete struktuur

Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents

Mitmetähenduslikkusega on tegemist siis, kui ühel ja samal sõnal on kõigi asjatundlike kõnelejate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt pank, maks

Inkonsistents esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate asjatundlike kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav – ära antav võõrandamatu – ära andmatu
Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta)
§ 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda)

Ebatäpsus

Evaluatiivne avatus – üks mõiste normi tekstis väärtuseliselt avatud (tema kohaldamine eeldab väärtushinnangu kujundamist) Nt § 32 lg 1 l 2 „üldistes huvides“
V Võimalikud argumendivormid

Lingvistilised argumendid (keelelised)

Semantilised (sõnade tähendus) § 8 lg 1

Süntaktilised (viited lauseehitusele) § 34 lause 2 („ja“ see kõik peab olema korraga)

Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe ) subjektiiv teleoloogiline

Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks)

Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel

ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7

Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu)

Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus

Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid , mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi)

Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia

Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele

Ajaloolised – viited ajaloole

Komparatiivsed – võrdlev

Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist

II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted

§ 5 Ülevaade

I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid , mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused . Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust.
Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist.
Normitekst on see, millest me norme loome . Normid eksisteerivad abstraktses maailmas.
Mida mõista individuaalakti all?

ainult need, mis konkreetselt adresseeritud

üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile .
Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2
(2) Üldkorraldus on haldusakt , mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
Konkreetne / abstraktne vahetegu – ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus – konkreetsem , abstraktsem kasutades võrdlusastmeid.
59

.DOCX Laadi alla originaalfail 59 lk · .docx · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

329446 Õppematerjali autor

põhiseadus põhiõigus hääletus õigusriik põhiseaduslik riigiõigus suveräänsus parlament riigivõim lahusus dimensioon võimude lahusus konstitutsioon aluspõhimõtted ülemkogu põhiseaduse aluspõhimõtte häälteenamus hierarhia

Sarnased õppematerjalid

doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigusteadus

doc

Riigiõigus konspekt

10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Riigiõigus

doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigus

docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

Õigus

docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

Riigiõigus

doc

RIIGIÕIGUS

mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

Õigus

docx

Riigiõigus

Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

Riigiõigus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

Rohkem sarnaseid