Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Riigiõigus konspekt (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Õigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
  • Mis on riigi funktsioon?
  • Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
  • Kuidas määratleda?
  • Kui autor on loomingu maha müünud kas see kaitseb ka ostjatuut omanikku?
  • Mis hetkest saame rääkida põhiõiguste kandjast?
  • Mis hetkel lõpeb põhiõiguste kandmine?
  • Mis hetkest teame et tegemist on õige reguleerijaga?
  • Mis on selle kaitse eesmärk?
  • Mis hetkest see kaitse algab?
  • Mis hetkest lõpeb?
  • Midagi Mis on planeeringud?
  • Mida mõista individuaalakti all?
I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 22
§ 12 Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 26
§ 15 põhiõiguste kandjad 26
§ 14 põhiõiguste adressaadid 29
§ 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid 30
§ 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem 31
§17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem 34
I siseõiguslikult konstrueeritud 34
II kontrollskeem 34
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 34
IV OSA: Riigikorraldusõigus 35
1. Peatükk: Üldosa 35
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 35
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 36
2. peatükk: rahvas 37
§ 22 Kodakondusus 37
§ 24 Rahvahääletus 38
§ 25 Erakonnad 39
3. peatükk: Riigikogu 40
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 40
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 41
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 41
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 44
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 45
§ 31 Seadusandlus 45
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 46
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 46
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 47
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 47
§ 35 Haldushierarhia 48
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 48
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 50
5. Peatükk: Kohtud 50
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 50
§ 39 Kohtusüsteem 51
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 52
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 52
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 52
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 54
6. Peatükk: Vabariigi President 55
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 55
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 55
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 56
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 57
§ 47 Riigikontroll 57
§ 48 Õiguskantsler 57


I OSA: Sissejuhatus

§ 1 Üldist


Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .
  • juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
    õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
    Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
    Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
    Avalik õigus (  inimene) – vertikaalsed suhted
    Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna?
  • Õigussuhteid
  • Normid
  • Toimingud
  • Juriidilised distsipliinid
    Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust
  • Teooriad
  • Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus )
    § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
    Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.
  • Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
  • Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat ) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J. Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
    Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
    Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon.
    Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj
    Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj
  • AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID
  • Avalik – õiguslikud
    • Riigiõigus
    • Haldusõigus
    • (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
    • Euroopa Liidu õigus
    • Karistusõigus
    • Protsessiõigus
  • Eraõiguslikud
    • tsiviilõigus

    • võlaõigus
    • asjaõigus
    • perekonnaõigus
    • pärimisõigus

    • äriõigus (äriühingute ja tehingute)
    • mittetulundusühingute õigus
  • RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
    Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
    Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
    Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • Riigi aluspõhimõtted
  • Põhiõigused
  • Riigikorraldus
  • Riik rahvusvahelises õiguses

    § 2 Eesti Vabariik


    I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.
  • Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
  • Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?
  • Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega
  • Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu
  • juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
    juriidiline isik – abstraktne moodustis , kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub.
    Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi.
    Mis on riigi funktsioon?
    - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol : probleem  tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks
  • Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus , toimiv põhiseaduslik järelevalve)
  • Riigiaparaat
    Riik on mitmetähenduslik termin.
    II Riik kui teaduse ese
  • Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus
  • Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika
  • Filosoofia
  • Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika
    3 dimensiooni
      • Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus
      • Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika
      • Normatiivne dimensioon –

    Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
    Peanduma – ought
    III Suveräänsus kui riikluse tunnus
  • Suveräänsuse käsitlusi
  • Riigi iseseisvus teistest riikidest
  • Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata
  • Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult
  • Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
  • Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras
  • Viimase sõna õigus
  • Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus
  • Rahvas PS § 1 lg 1, § 10
  • Riigisuveräänsus
  • Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1
  • Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha
  • Unitaarriik § 2
    IV Eesti Vabariigi territoorium § 122
    V Eesti Vabariigi ajalooline areng
    J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest”
  • EV tekkimine ja areng kuni 1932
    • 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
    • juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918)
    • 21- 22 jaanuar 1918 valimised
    • 24. veebruar 1918
    • 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
    • Saksa okupatsioon
    • 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja
    • Vabadussõda
    • juuni 1919 EV valitsemise kord
    • Vabadussõda lõppes
    • 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
    • 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu

  • EV põhiseaduse muutmise lugu
    • Veebruar 1932 Riigikogu algatas põhiseaduse muutmise Tõnissoni algatusel
    • Märts 1932 otsustati panna muudatusele
    • 13 – 15 august 1932 rahvahääletus; põhiseadus vastu võtmata 333 979: 345 215
    • November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 %
    • 10 – 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118
    • 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus
    • Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le
    • 14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894
    • § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine
    • § 60 § 7, 12
    • § 64 lg 2
    • Tõnisson astus tagasi
    • 24. jaanuar 1934 100 päeva
    • 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad
    • 16. märts Riigikogu kinnitas Pätsi otsused ja katkestas istungjärgu
    • 2. oktoober 1934 Päts lõpetas Riigikogu istungjärgu
    • Vaikiv ajastu
    • 1938. a. Põhiseadus
    • Jaanuar 1936 eelnõu rahvahääletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks
    • Oktoober kuulutas välja rahvuskogu valimised
    • Detsember Rahvuskogu valimised
    • Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu
    • Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine’
    • 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht
    • Kevad 1938 valimised
    • 21. aprill 1938 kogunes
  • EV okupeerimine
    28. august 1940
  • II MS Eestis
    14. juuni 1941 suurküüditamine
    Uluots – koalitsioonivalitsus Otto Thief
    November 1944
  • ENSV aeg
    25 – 29 märts 1949
    19. detsember 1978 EKP venestusprogramm
    „40 kiri”
  • Põhiseaduse eellugu
    • 23. august 1987 Hirvepargi koosolek
    • 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine
    • 22. juuni 1988 rahvussümboolika
    • 11. september 1988 Eestimaa laul
    • Veebruar 1989 kodanikekomitee
    • 18. mai IME
    • 23. august Balti kett
    • Veebruar – märts Eesti kongress
    • 8. mai 1990 1 - 6 §
    • Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt
    • 19. august 1991 augustiputš Moskvas
    • 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus
    • Põhiseaduslik assamblee

  • Põhiseaduse sünnilugu
    • 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349

    VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus
  • mõisted
  • õigusjärglus – esineb siis kui üks isik järgneb teisele teatud õiguslikus positsioonis
    • üksikõigusjärglus – üks õigus või kohustus läheb üle nt VÕS § 164 läheb üle nõudeõigus
    • üldõigusjärglus – esineb siis kui uuel subjektil o kõik eelmise õigused ja kohustused nt pärimine

  • õiguslik järjepidevus – kontinuiteet esineb siis, kui üks õigussubjekt eksisteerib katkematult
    restitutio ad integrum – kõigi õiguste täielik taastamine
  • Eesti Vabariik???
  • EV diskontinuiteet
    • 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust
    • Pikk aeg
    • 1940 a „vabatahtlikkus”
    • Territoorium ei ühti

  • EV kontinuiteet
    • REV situatsioon
    • Nt Malta ordu
    • Faktiline sund
    • Vastupanuliikumised

    VII EV Euroopa Liidus
  • Olulised faktid (Eesti tee EL-i )
  • Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse
  • Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus , toime tulemine EL-i konkurentsis
  • Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi
  • periodiseering:
  • 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid
  • Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga
  • Märts 1998 algasid läbirääkimised
  • Detsember 1999 ülemkogu Helsingis – laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis
  • Detsember 2000 Nizza leping – Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda
  • Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk
  • Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla
  • 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus
  • Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis ( deklaratsioon EL-i tulevikust , tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
  • Dets 2002 Kopenhaageni Ülemkogu – 10 uut riiki kutsuti liikmeks alates 1. mai 2004 (va Rumeenia ja Bulgaaria )
  • Detsember otsus rahvahääletuse korraldamise kohta
  • Aprill 2003 ühinemislepingu allakirjutamine
  • September 2003 referendum
  • Oktoober 2003 EL liikmesriikide valitsustevaheline konverents – moodustada Euroopa põhiseadust hõlmav leping
  • Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise
  • 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks
  • 18. juuni Brüsseli Ülemkogu – kinnitati ühehäälselt põhiseadus
  • Oktoober 2004 Rooma Ülemkogul allakirjutamine
  • 1. november 2006 oleks pidanud hakkama põhiseadus kehtima
  • EÜ leping – Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping – Maastichti
  • Põhiseadus
    • I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta
    • II osa: Liidu poliitika ja toimimine
    • III osa: üld- ja lõppsätted
    • Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi – ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents – kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid- lipp, hümn, 9. mai

  • EL- i õiguste ülemuslikkus
  • Costa vs Enel
    Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata
    Enel – Itaalia elektrienergia nõukogu
    Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad
    Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav
    alusleping
    Direktiivid ,
    Määrused
    (sekundaarõigused)
    PÕHISEADUS
    SEADUS
    X
    X
    MÄÄRUS
    X
    X
  • Kollisioon
  • BVerfGE 37, 271
    Solange I ( nii kaua kui)
    Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset põhiseadusliku järelvalve kohus Euroopa sekundaarõiguse kooskõla riikliku seadusega
  • BVerfGE 73, 339
    Solange II
    Niikaua kui Euroopa ühenduses on euroopa kohtu õiguse mõistmise, mis tagab põhiõiguste mõjusa kaitse, niikaua ei kontrolli riiklikku põhiseaduslikku järelvalvet ( ei sekku)
  • BVerfGE 89,155
    Maastricht – lõppastmes jääb riigile õigus välja astuda
    Piiratud üksikvolituse printsiip, EL saab toimida ainult ettenähtud lepingute raames
  • BVerfGE 102,147 – BANANA SAGA
    § 37 Euroopa Liidu õigus peamine
  • BVerfGE 2BvR 2236 / 04 - Darkazanli
    EL- i direktiivid allutati vastu võetud siseriiklikele seadustele
  • EV suveräänsus
  • Põhiseadus § 1
    - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks)
    - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha)
  • III AKT
    § 1
    § 2

    § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus


    I põhiseaduse mõiste
    Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord
  • Normatiivne / empiiriline
    Põhiseaduse tähendus
    Vormiline
    Sisuline
    II põhiseaduse teooriad
  • normistik – Hans Kelsen
  • põhivailik – Carl Schnitt
  • integratsiooni protsess – Rudolf Smend
  • väärtuskord – Rudolf Smend
  • ühiskonlik leping – John Locke
    III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav , seda kõrgemal hierarhias )
    Konstitutsioonilised seadused:
  • põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS
  • põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS
  • konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II
  • lihtseadus
  • seadlus
  • Vabariigi Valitsuse määrus
  • Ministri määrus
  • KOV volikogu määrus
  • KOV valitsuse määrus
  • (kehtiv õigusnorm) individuaalakt
    IV põhiseaduse struktuur
    Preambula
    1.Üldsätted
    2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused
    3.Rahvas
    4.Riigikogu
    5.Vabariigi President
    6.Vabariigi Valitsus
    7.Seadusandlus
    8.Rahandus ja riigieelarve
    9.Välissuhted ja välislepingud
    10.Riigikaitse
    11.Riigikontroll
    12.Õiguskantsler
    13.Kohus
    14.KOV
    15.Põhiseaduse muutmine
    V Põhiseaduse muutmine
  • algatamine § 16
  • muutmise viisid
  • rahvahääletusel § 163 lg 1 p.1, § 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hääl rahvahääletusel
  • Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt § 163 lg 1 p.2; § 165 : RK 51+ 61
  • Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68
  • § 167 – president peab välja kuulutama

    § 4 Põhiseaduse tõlgendamine


    I Tõlgendamise mõiste
  • Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang
  • Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses
  • Tõlgendamine sensu stricto – arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust
    II F. C. V. Savigny
    • Grammatiline
    • Loogiline
    • Ajalooline
    • Süstemaatiline

    III Tavapärased voolud
  • toopika : T. VIEHWEG – tõlgendamisel on toopiline struktuur
  • hermeneutika : hermeneutiline ring on põhisisu
    H.G. Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright
  • analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima
  • argumentatsiooniteooria
    IV Tõlgendamise koht
  • Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy
    subsumptsioon
    süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus)
    (1) (x) ( Kx OTx)
    (2) Ka
    (3) OTa
    (x) – kõigi –de suhtes kehtib
    K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx)
    O – deontlik operaator
    T – õiguslik tagajärg
    x - muutuv indiviid
    Ka – konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
    OTa – a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
  • Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt
  • Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik
  • Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt
    Internse õigustamise struktuur
    1,2 – premissid 3 – konkluusio
    Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine
    O – väljendab peandumist (sollen, ought)
    Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed?
  • Loogika on teadus lausetest
  • Laused , mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad.
  • Normiloogikat ei ole olemas
    Loogika võib olla ka teos seostest.
    Wrighti deontiline teooria
    Op – on kästud midagi teha (suitsetada)
    Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
    Op O ¬ p P – permission (luba)
    Deontiline ruut (A. Arnio raamat)
    Pp = ¬O ¬ p ¬ Op = P ¬ p
  • Õigusmõistete struktuur
  • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
  • Mitmetähenduslikkusega on tegemist siis, kui ühel ja samal sõnal on kõigi pädevate kõnelejate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt pank, maks
  • Inkonsistents esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate pädevate kõnelejate jaoks erinev tähendus. Võõrandatav – ära antav võõrandamatu – ära andmatu
    Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta)
    § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda)
  • Ebatäpsus
  • Evaluatiivne avatus – väärtuseline
    V Võimalikud argumendivormid
  • Lingvistilised argumendid (keelelised)
  • Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4
  • Süntaktilised (viited lauseehitusele)
  • Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline
  • Süstemaatilised
  • Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel
  • § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud
  • Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis
  • Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest
  • Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel
  • Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia
  • Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele
  • Ajaloolised – viited ajaloole
  • Komparatiivsed – võrdlev
  • Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist

    II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted


    § 5 Ülevaade


    I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
    Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
    objektiivne kaitse-> sündimata last tuleb riigi poolt kaitsta -> otsused, mida tuleb põhjendada)
    Lõpp
    Mis hetkel lõpeb põhiõiguste kandmine? – Kaitseme elus olevate inimeste mälestust (see on midagi muud kui au ja hea nimi). Organi doonorlus -saab teha alles pärast surma (üld juhul ajusurm)
  • algus ja lõpp
  • embrüo e loode laiemas tähenduses – ei ole põhiõiguste kandja
    Riigil on objektiivne kohustus kaitsta sündimata elu, aga subjektiivset õigust ei ole
  • surm – ajusurm – surm lõpetab põhiõiguste kandmise, kui ei ole subjekti, ei ole ka õigust
    Iga füüsiline isik on põhiõiguste kandja.)
  • Alaealisus
    Usuvabadus - 15a. alates peab inimese usku aktsepteerima
    Põhiõigus ealisus-mis hetkest saab põhiõigusi teostama sõltumata vanemate arvamusest. Lahendus leitakse kaalumise teel, kus aetatakse:
    • Psüühilist ja sotsiaalset küpsust (vajadus kaitsta last tema enda eest),
    • Alaealise loomulik võime oma põhiõigust teostada
    • Vanemate tõekspidamised
    • Põhiõiguse olemust

    Täielik õigusvõime alates 18a.
  • põhiõigusvõime – võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east
  • põhiõigusealisus – iga põhiõigust iseseisvalt teostada
    - põhiõiguse olemus – füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east
  • loobumine
    §29, §45
    Loobumises on alati vabatahtlikkuse element, ka vaikimine on vabaduse teostamine
  • mõiste – loobumisega on tegemist siis, kui ilma teie nõusolekuta oleks tegemist põhiõiguste rikkumisega
  • lubatavus – (üks sõi teise ära..) tuleb kaaluda:
    • vabatahtlikkus eeldab, et on reaalse valiku võimalus (nt raha või elu-sundimine-mõlemal juhu võetakse raha)
    • teiseks kui intensiivne on see põhiõiguste riive/piirang,
    • kolmandaks loobumise kestvust, (5ks aastaks kutsevabadusest loobumine oleks kehtiv)
    • neljandaks võimalust loobumist uuesti loobumine/tühistada, loobumise vabatahtlikkuse astet, taganemise võimalus

    IV Juriidilised isikud
    Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime, ei peaks olema põhiõiguste kandjad, sest ei ole kooskõlas nende üldiste eesmärkidega.
  • Põhimõte § 9 lg 2 (Ei ole põhiõiguste kandjad juriidilised isikud)
    • juriidiline isik-
    • kooskõla nende üldiste eesmärkidega (lihtsustada, muuta efektiivsemaks meie kõigi elu) Jur. Isikute üldised eesmärgid- jur isiku üldisem eesmärk on (luua midagi, mis ei kannaks endas viga mis on kõigil füüsilistel isikutel-vajalikkus.) Eesmärk lihtsustada meie elu.

    Personaalse substraadi teooria-juriidiline isik, keda kaitseme (va avalik õiguslik jur isik
    • kooskõla põhiõiguste olemusega (kas konkreetne põhiõigus saab laieneda) – füüsilise eksistentsiga seotud õigused ei saa laieneda; majandusliud põhiõigused peavad laienema; liikumisvabadust ei laiendata jur.isikutele (kui jur isik läheb pankrotti , siis ei ole tal õigusi jätkata)

    jur isiku eraelu- puudub. Äriühingute puhul kaitstakse ärisaladust, ja MTÜde puhul katseme liikmeid või ühinemisvabadust §48. §33 kodu puutumatus - töökoht kaitseb seda töötajat, samas ka ettevõtte sfäär. Samas (politsei tohib poodi/panka vms asutusse minna, aga mitte ettevõtte osasse -era ruumidesse) teatud piirides tohib laieneda kaitse.
  • Eraõiguslikud –eemärk suurendada füüsiliste isikute autonoomiat
  • Tulundusühingud
  • Seltsingud TSÜS § 25 -isikud otsustavad koos järgida mingit eesmärki
  • Mittetulundusühingud
  • avalik - õiguslikud / riik, vald, linn, TÜ, RR/-eesmärk aidata paremini avaliku võimu teostada, lihtsustada.
    Jur isiku õiguslik tagajärg/õigusjärelm- jur isik erineb alari füs isiku õigusvõimest. Mitte kõik õigusvõimed ei laiene jur isikule. Jur isiku õiguste ulatus võib olla erinev-nt kas usuvabadus saab laieneda jur isikule? Kui tegemist on kirikuga, siis saab. Aga kui nt hambaravi saab laieneda kui riik kehtestaks maksu neg usuvabadusele.

    § 14 põhiõiguste adressaadid


    I mõiste ja sätestus
    Põhiõiguste adressaat (igaüks, keda norm puudutab, kitsamas tähenduses- keda norm kohustab) on põhiõiguste kohustatud subjekt .
    Sätestatud on põhiõiguste adressaadid §14- kohustus pannakse võimudele (riigile jt avalik õ isikud), kui kohustatud on tegelikult isik
    II riik ja kõik teised avalik õiguslikud juriidilised isikud
    Kogu tegevus on seotud ka siis põhiõigustega kui tegeldakse tava asjadega (nt ostmine vms).
    III eraisikud
  • läänitud eraisikud – riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule.
    • Notar - kinnitus on sama hea kui riigi enda kinnitus, riik tunnustab notari kinnitust ilma piiranguteta
    • Kohtutäiturid- täidab kohtuotsust, läänitud isik ja seotud põhiõigustega.
    • Vandetõlk- tõlke osas nagu notar
    • Ebaselged juhtumid : era- või avalikõiguslik?

    Pankroti haldur
    Audiitor
    Advokaat
    Määratud kaitsja- riik määrab ja tasustab
    Arst- vabastuse andmine- kui oleks eraõiguslik, siis kuidas saab töökohustusest vabastada?
    Eesti post- kohus saadab kutse ja see tuuakse koju kätte. Kas see tuleb siis eraõiguslikult?
    Liikluse reguleerija- mis hetkest teame et tegemist on õige reguleerijaga?
    Halduskoostööseadus
    Läänitud eraisikud on põhiõiguste adressaadid
  • Eraisik, kellel on eri- või ainuõigus
    Nt prügivedaja-peab kõigi prügi vastu võtma,
    Diskrimineerimise keeld, teatud õigused on sellel ettevõttel piiratud ja muutub teatud mõttes põhiõiguste adressaadiks.
  • Eraisik, kellel on oluline vahend- nt Tallinna Vesi, Eesti Raudtee , Eesti Gaas
    Neil pole eriõigust antud, muutub põhiõiguste adressaadiks. See teenus tuleb tagada, neil pole valikut. Neil on oluline vahend ja nad muutuvad ise põhiõiguste adressaadiks.
  • riigi osalusega äriühingud või MTÜ või SA, mis osaleb erakäibes – ei tohi kohelda meelevaldselt. Kui on riigi osalus, siis muutub ta ka põhiõiguste adressaadiks. Riik ei tohi ennast vabastada põhiõiguste kohustustest.
    Nt Tallinna Sadam, Eesti Energia
    Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse.
    IV Põhiõiguste kolmikmõju
    – potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes.
    Kolmikmõju puhul ei muutu isik kolmikmõju adressaadiks. §13 lg1, §25
  • Konstruktsiooni küsimus- 3 teooriat: ükski ei välista teisi
    Otsese kolmikmõju teooria- kehtivad põhiõigused eraisikute vahel otse,nii et ühel poolel on subjektiivne õigus teise poole vastu. ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu.
    Kaudse kolmikmõju teooria põhiõigused ei kehti otse, aga seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid , kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega
    Kaitsekäsu teooria- riigil kohustus ühte poolt kolmanda isiku eest kaitsta.
  • Kollisiooni küsimus – lõppastmes peab avaliku – võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi §19 lg2
  • 4 gruppi õigusi:
    • Põhiõigused, millel on tugev kolmikmõju- nt inimväärikus, üldine tegevusvabadus, õigus elule, kehalisele puutumatusele, väljendus vabadus, eraelu puutumatus, kutsevaliku vabadus ja omandi õigus
    • Põ, millel on suhteliselt nõrk (keskmine) kolmikmõju- nt südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, kogunemisvabadus , sõnumi saladus , õigus vabalt liikuda , kodu vabadus
    • Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul.
    • Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline)

    § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid


    I Mõisted
  • piirklausel ehk seadusreservatsioon – põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust nt §31 2. lause
  • piir – põhiõiguse õigustatud riive, riive võib olla õigusvastane või õiguspärane
    II Õigus ja õiguse piir
  • õiguse siseteooria – on olemas ainult üks asi – õigus kui selline; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama; õigust ei saa piirata
    Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole
    Selle teooria koht on sotsiaalsete õiguste juures
  • õiguse välisteooria – on olemas kaks asja – õigus millelegi (prima facie õigus- täh esmapilgul, aga sisult : kuni ei ole tõendatud vastupidine) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb. Vabadus põhiõigused, võrdsus põhiõigused, kaitse põhiõigused.
    Tagab põhiõiguste kandjatele formaalse kaitse § 35 lause 2 ( seaduses sätestatud juhtudel)
    Õigusteadus peab otsustama selles kasuks, mis annab meile suurema ratsionaalsuse. Seadus, mis võetakse vastu, peab olema vastu võetud kõiki reegleid järgides.
    III Põhiõiguste piirid
    Võivad tuleneda:
  • põhiseadusest (Tammeri kaasus) § 45 § 7
    kas PS ise võib olla piiriks? Mõlema põhiõiguse piir tuleb Psest §19 lg2
  • seadusest
  • seadusest alamal seisvatest aktidest/ toiminguist
    Iga õigusvastane toiming on ka põhiseaduse rikkumine , kui see mingil moel riivab meie vabadust.
    IV Piirklauslite liigid
  • Lihtne seadusreservatsioon – põhiõigusi tohib piirata seadusandja poolt määratletud eesmärgil, ja pädevuse määrata piirangu eesmärk, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus . § 31 lg 2 lause 1; § 32 lg 2 lause 2
  • Kvalifitseeritud seadusreservatsioon – annab ette teatud tingimused, eesmärk on sätestatud § 26, § 35
  • Formaalne kvalifikatsioon – § 43 lause 2, § 36 lg 2, § 48 lg 4 – kehtestavad formaalseid erinõudeis seadusele
  • Materiaalne kvalifikatsioon – eemärgid, mil tohib põhiõigust piirata
    Piirklausli välised eesmärgid – on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmärk tuleneb põhiseadusest endast
  • Nullseadusreservatsioon – ilma seadusreservatsioonita põhiõigused – saab piirata kui seda õigustab mõni sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjus peab sisalduma põhiseaduses endas, selleks võib olla mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduse põhimõte nt demokraatia
    V Piiriklauslid väljaspool põhiõigusi
    §19 lg2
    Infitsiitne ehk mitte sõnaselge nt siis kui tuleneb olemusest.
    Põhikohustused kui piirklauslid.
    Põhikohustused saavad olla piirklauslid, sisaldada volitusi seadusandjale, kohtule.
  • Individuaalõigusi kindlustavad põhikohustused
    § 27 lg 3; § 27 lg 5; § 17; § 19 lg 2
  • Põhikohustused ühiskondliku heaolu kindlustavad põhikohustused
    § 54 lg 1; § 55, § 124 lg 1, § 113, § 53, § 19 lg 2
    VI Põhiõiguste piiramise alused
    Üldklauslid põhiseaduses
    § 3 lg 1 lause 1, § 11 lause 1, 2

    § 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem


    Prima facie õigus- püüab olla võimalikult lai ja ulatuslik. Õigus kui selline ja kui seda vabadust/õigust piirata, siis see, mis pärast õiguse piiramist järele jääb on piiratud põhiõiguslik.
    I Põhiõiguste normi koosseis ja õigusjärelm
  • Koosseis- juhul kui põ adressaat riivab põ kaitseala , siis on see prima facie keelatud.
    (x) (Kx->OTx) kui x täidab normi koosseisu, siis (O= out, peandumine) peandub/on keelatud, et x suhtes kohandatakse õigusjärelmit T.
    O või tähistada ka kohustust (obligation) inimene on õigustatud, adressaat on kohustatud. X peab olema põhiõiguste adressaat, see kes on kohustatud (ehk riik).
    • loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast
    • keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive
  • Õiguslik tagajärg – iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema õigustatud
    II PÕ Kaitseala riive
  • Kaitseala – määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti
  • Esemeline – põhiõiguste kandja tegevus, omadus või seisund, mis on põ normi esemeks/ mida konkreetne põhiõigusnorm hõlmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu, nt koosoleku vabadus, õigus elule.
    §43
    • mis on selle kaitse eesmärk? Kaitsta seda sõnumit, mis ei ole saatja ega adressaadi võimusfääris või valduses, mis on usaldatud kellegi kätte. Algab eraelu §26 põhiselt. Ka postkaardi puhul usaldate edasikandjat, kuid info on mõeldud adressaadile. E-mail –kõik sõnumid on kellegi kolmanda käes. Kui adressaat on kirja lugenud, siis sellest hetkest alates ei ole sõnum enam nö omandikaitse all. Skype on kaitstud. Chatroom on enamasti avalik. Blogi on tavaliselt avalik, kuid kui on kaitstud salasõnaga, siis peaks olema kaitstud.
    • Mis hetkest see kaitse algab?
    • Mis hetkest lõpeb?

  • Isikuline – tähistab isikute ringi, keda põhiõigus kaitseb. Kui tegemist on jur isikuga , siis kas ta saab laieneda (§9 jg2 peab olema täidetud). Kvalifitseeritud kandjad nt vanem. Iga üks on kellegi laps (laps ei tähenda igal pool sama).
  • Riive on põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi iga takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine.
    ! ! ! Iga ebasoodus mõjutamine
    Riive ei ole rikkumine, ainult õigustamata riive on rikkumine.
    Kahtluse korral tuleb lähtuda riivest ja kontrollida põhiseaduspärasust.
    Klassikalise riive mõiste:
  • individuaalõigusakt eelkõige
  • pidi olema sihilik
  • vahetu
    kui on vähimgi kahtlus, siis on tegemist riivega. Riive on rikkumise võimalus.
  • Riive põhiseaduspärasus § 11 lause 1
    Riive peab olema formaalselt ja materiaalselt seadusega kooskõlas. §43 kahekordne kvalifikatsioon- kohtu loal ja..
    0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik
    § 31 lause 2 – lihtne SR
    § 26 lause 2 – kvalifitseeritud SR
    § 18 – nullklausel
    Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2
  • Formaalne põhiseaduspärasus
  • Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2
    Kui on rikutud riigikogu seadust seaduse vastu võtmisel, aga ps on kooskõlas, siis sellest ei järeldu, et seaduse vastuvõtmine oleks kuidagi vastuolud (nende enda kodukord nö). Võib olla tegu ps põhimõtete rikkumisega
    Pädevus- §4, §106, §162 seadusandja pädevus
    Menetlusnorm- §67, 68, §72, §73, §104 lg2, §107 lg1
    Vorm- Riigi Teataja , §6
    Kui vähemalt üks säte on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas , siis o seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel.
    President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162
  • Õigusselgus (Õigusriik vt) § 13 lg 2 – saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt sõnastatud , õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad
    RKÜKo 29.10.2002 3-4-1-5-02 !!!
    EIKo 26.04.1979 6 5 3 8 / 74
  • Parlamendi reservatsioon ja olulisuse põhimõte
    § 3 lg 1 lause 1, § 87 p.6
    RKPJKo 12.01.1994 III -4/A 1/94
    Seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli võimaluse tingimusel. Olulised küsimused on reserveeritud parlamendile.
  • Kvalifitseeritud seadusreservatsioonis nimetatud formaalsed tingimused- §43 sõnumisaladuse riivamine ainult kohtu loal
  • Materiaalne põhiseaduspärasus
  • Riive eesmärgi legitiimsus ( lubatavus)
  • Lihtne piiriklausliga – iga eesmärk, mis eo ole põhiseadusega otseses vastuolus
  • Kvalifitseeritud piiriklausliga – kvalifikatsiooni eesmärk
    • erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast)
    • erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest

  • Null klausliga- mõni põhi õigus on piiramise alus, piiramise eesmärk
    Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1997. a otsus, ühiskonnas ei saa olla absoluutselt piiramatuid põhiõigusi.
  • piirata saab kõikidel eesmärkidel
  • piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks.
    Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
  • Proportsionaalsuse põhimõte § 11 lause 2 (RKKo 3-4-1-6-09 p.21)
    • Sobivus – kui soodustab eesmärgi saavutamist, kaitseala mõttetud riived

    abinõu on sobiv siis kui see soodustab eesmärgi saavutamist, ebasobiv juhul kui ei soodusta ühegi eesmärgi saavutamist. Eesmärk kaitsta seadusandja täiesti mõttetute piirangute tegemise eest. Nt jahikulliga jahipidamise reeglid (saksamaa)
    • Vajalikkus KT – abinõu on vajalik kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Arvestada tuleb ka seda kuivõrd koormavad abinõud kolmandaid isikuid samuti erinevusi riigi kulutustes. Mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

    abinõu on mitte vajalik vaid siis kui leidub üks teine abinõu mis on vähemalt sama efektiivne aga koormab isikut vähem. Vajalikkuse kontrollimine on keeruline mitme poolsete suhete puhul.
    Pareto -optimaalsus- abinõu peab olema vähemalt sama efektiivne. Nt sotsiaalmaksu regulatsioon , et kui tööandja ei maksa õige aegselt maksu, peab ta maksma ravikulud.
    Kui abinõu osutub mitte vajalikuks, tuleks jätkata kontrolli. Vajalikkus ainuüksi pole lahendus.
    • Mõõdukus (proportsionaalsus KT)

    NB! Kui kontrolli tulemusel selgus, et abinõu on mittevajalik , siis tuleb kontrollida mõõdukust ikkagi. Mida intensiivsem on põ riive, seda tähtsam peab olema põ eesmärk.
    Mõõdukus näitab realiseeritavust õiguslike võimaluste suhtes. Mõõdukuse kontrollimise vahend on kaalumine. Sealjuures kehtib reegel: mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.
    riive intensiivsus vs eesmärgi tähtsus
    s
    k
    v
    kaalumisel peab arvestama kõiki poolt ja vastu argumente. Kaalumispatt- kui riiv intensiivsus ja eesmärgi tähtsus on kõrgeimal tasemel.
    Gäfgeni juhtum
    • Olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2

  • objektiivne/ subjektiivne teooria
    Põhiõigused on indiviidide õigused. Kui kehtivad põhiõigused, seal ei saa eksisteerida objektiivne teooria
    Subjekt teooria:
  • olemus absoluutne – on olemas positsioonid, mida ühelgi tingimusel piirata ei tohi.
  • relatiivne teooria – kõik sõltub piirangu eesmärgist ja intensiivsusest.
  • Relatiiv - subjektiivne teooria = proportsionaalsuse põhimõte Olemus on moonutatud siis, kui piirangu eesmärk ei õigusta riivet.
    • Muu materiaalne põhiseaduslik põhimõte

  • Võrdsuse põhimõte § 11 lg 1 lause 1
  • Ebasoodsa tagasimõju keeld § 23 lg 1 lause 2
  • Õiguspärane ootus
    Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele.
    Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine.
    Nulla poena sine lege
    Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa – üksikud põhiõigused)
  • Erisused – järkame kevadel

    §17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem

    I siseõiguslikult konstrueeritud

    II kontrollskeem


  • Nõue
  • Välistavad tingimused
  • Nõude sisu- mille riik peab tagama

    § 19 Üldine vabaduspõhiõigus


    I Sätestus § 19 lg 1
    Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976
    II Kaitseala
  • Esemeline kaitseala
    • Kitsas teooria – väärikad ja ebaväärikad viisid
    • Lai teooria – midagi teha või mitte teha, lõik on vaba

    Kui kõikehõlmavat vabaduse sfääri ei oleks, saaks avalik võim privileegid .
    Alles siis kui see põhimõte kehtib on tegemist vabaduse riigiga. Keelud peavad olema sõnaselged, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õiguslik, negatiivne, tagatud
    Juriidilise isiku vaba eneseteostus kitsamas ulatuses.
  • Isikuline kaitseala
  • Seadusreservatsioon 19 lg 2
    Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon.

    IV OSA: Riigikorraldusõigus


    Interpersonaalne õigus – isikute vaheline õigus (välisõigus)
    Intrapersonaalne õigus – saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus)
    Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria

    1. Peatükk: Üldosa


    § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse


    I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime
  • Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus – vald, linn)
  • Personaalkorporatsioonid – liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur – kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit )
  • Õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks
    Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust.
    Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus.
    II Organ (HMS § 8 lg 1)
    Organ on juriidilise isiku seaduslik elund .
  • Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
    Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi.
  • Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik
  • Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3)
  • Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega
  • Organi osa – on kollegiaalorgani osa
    III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks
    Asutus  organ
    Organi juurde kuulub asutus.
    Organ on primaarne (asutus on abistav vahend, asutusel ei ole eesmärke)
  • Õigusvõimeline asutus
  • õigusvõimetu asutus nn lihtasutus – on ilma õigsvõimeta asutus
    Ametiasutuse(tähendab organit) on tänaseks välja vahetanud haldusorgan
    IV Organitäitja – füüsiline isik, kes täidab organi funktsiooni
    V Välis- ja siseõigus
    Välisõigus – on interpersonaalne õigus ehk siis isikute vaheline õigus
    Siseõigus – on intrapersonaalne õigus ehk siis isikute sisene õigus organite või allorganite, organi osa ja organi vahel

    § 21 Kõrgemad riigiorganid


    I Mõiste
    Kõrgemad riigiorganid on organid, mille ülesanded, pädevus, staatus tulenevad põhiseadusest endast.
    II Kõrgemad riigiorganid põhiseaduses
  • Rahvas PS 3 ptk (kollegiaalne)
  • Riigikogu PS 4 ptk (kollegiaalne)
  • Vabariigi president PS 5 ptk (monokraatne)
  • Vabariigi valitsus PS 6 ptk (kollegiaalne)
  • Riigikontroll PS 11 ptk (monokraatne)
  • Õiguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne)
  • Riigikohus PS § 149 lg 3 (kollegiaalne)
    III Võrdtasemelisuse põhimõte
    Võrdtasemelisus – kõrgemad riigiorganid on põhimõtteliselt võrdõiguslikud, nende pädevus on sätestatud põhiseaduses. Üks kõrgem riigiorgan ei sõltu teisest kõrgemast riigiorganist kui põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • § 104 lg 2 p. 5
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    5) rahvahääletuse seadus;
    § 106 lg 2
    Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus
  • § 79 lg 8
    Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
    § 104 lg 2 p. 3
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
  • § 83 lg 1
    Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
  • § 104 lg 2 p. 7
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
  • § 104 lg 2 p. 9
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
  • §94. lg 1 Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid .
  • § 104 lg 2 p. 8
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    8) Vabariigi Valitsuse seadus;
  • (§ 104 lg 2 p. 13)
    Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
    13) Riigikontrolli seadus
    § 137.
    Riigikontrolli korralduse sätestab seadus.
    9. § 144.
    Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus.
    Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt.
  • märts 2006. a.

    2. peatükk: rahvas


    § 22 Kodakondusus


    Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu.
    I Sätestus
    - § 8
    - Kodakondsuse seadus
    II Mõiste
  • õigussuhte teooria – kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel
  • faktilise suhte teooria – kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus
  • staatuse teooria – kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus
    III Eesti kodanik ja eestlane
    Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju.
    IV Kodakondsuse omandamise viisid
    • KS ptk II-V

  • sünniga omandamine
  • ius sanguinis – verepõhimõte PS § 8 lg 1
  • ius soli – territoriaalpõhimõte KS § 5 lg 2
  • naturalisatsioon – omandamine haldusorgani otsuse alusel
  • taotluse alusel KS § 6,7,8,9
  • eriliste teenete eest (10 inimest aastas, ettepaneku teeb VV liige ja VV peab andmist põhjendama)
    V Kodakondsusse õiguslik tagajärg – kodakondsusega kaasnevad kodaniku põhiõigused ja kodanik saab kujundada riigi poliitilist elu
    VI Kodakondsuse kaotamine
  • avalduse alusel – vabastamine
  • äravõtmine
  • teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine
    VII Eesti kodakondsus ja Euroopa Liidu kodakondsus
    Kehtib Maastichti leping Nizza lepingu redaktsioonis ja Euroopa Ühenduse leping
    Euroopa Ühendus – Euroopa Majandusühendus, on rahvusvaheline organisatsioon , juriidiline isik
    Euroopa Liit kui asi, ei ole territoriaal-korporatsioon ega juriidiline isik.
  • Tänane õiguslik alus EL-i lepingu (ELL) art 17 - 22 ...käesolevaga kehtestatakse Liidu kodakondsus....kellel on liikmesriigi kodakondsus, on ka liidu kodakondsus...täiendab, aga ei asenda liikmesriigi kodakondsust
  • EPL art 1 -10
  • Õiguslik tagajärg
  • Euroopa Ühenduse põhiõigused kapitali, kaupade ja teenust vaba liikumine ja asutamisvabadus
  • vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis
  • diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel
  • õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel
  • esitada petitsiooni
  • õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile
    § 23 Rahvas kui riigiorgan
    I Sätestus – ptk 3
    II Mõiste
  • rahvas kui varanduseta pööbel – vastandati kodanlusele ja aadlile
  • rahvas kui rahvamass
  • rahvas kui rahvus
  • rahvas kui kodanikkond
  • ( rahvas kui elanikkond )
  • rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond
    III Rahvas kui riigiorgan § 56
  • Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus
  • rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus
  • PSRS § 8 lg 2
    IV Rahva erilisus riigiorganina
  • rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1
  • rahva üle puudub kontroll
  • erahuvi langeb kokku avaliku huviga

    § 24 Rahvahääletus


    I Sätestus
    §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus
    II Põhimõtted
    RHS § 2 lg 1
    § 105 lg 3 lause 2
    III Rahvahääletuse liigid
  • seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1
  • muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2
  • põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletus §§ 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168
    IV Rahvahääletuse läbiviimine
  • algatamine RKKS §§ 128, 129, 130
    2. küsimus RKKS § 128 lg 3
    3. menetlus riigikogus RKKS §§ 128, 129, 130
    4. teadaandmine – avaldatakse RT-seadus, RaHS § 9 (avaldatakse 7-14 päeva enne)
    5. hääletamine RaHS § 2
    6. tulemuste kindlakstegemine RaHS ptk 9
    V PS § 105 lg 3 lause 2
    VI Mõistetest
  • rahvahääletus
  • kitsamas tähenduses - hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu üle, seaduseelnõu LT (võib olla ka põhiseaduse muutmise eelnõu)
  • rahvaküsitlus on rahvusvahelises praktikas hääleõiguslike kodanike hääletus mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu
    § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus
  • referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul
  • plebistsiit – kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund)
  • rahvaalgatus – hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu algatamiseks parlamendis või selle rahvahääletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. Kõigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks → organ võtab otsuse et jah nüüd algab rahvaalgatus → ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnõu jaoks. Põhiseadus nägi ette rahvaalgatuse aga hetkel see põhimõtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni võeti vastu PS → 3 aastat sai täis ja enam ei kehti see rahvaalgatus. PS RS § 8. RA korral võib massipsühhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated võivad võimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur)

    § 25 Erakonnad


    I Sätestus
    § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4
    Erakonnaseadus
    PSJKS 5. ptk
    II Erakonna asutamine
    ES §§ 5 jj
    MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne)
    Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei)
    ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget)
    III Erakondliku tegevuse vahendid
  • ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis)
  • Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad)
  • RKKS 5.ptk
    RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 (Riigikogu aknaaluste case . Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne → ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama).)
    IV Erakonna sundlõpetamine
    PSJKS § 32 lg 1

    3. peatükk: Riigikogu


    § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine


    I Sätestus
    §§ 60, 61
    Riigikogu valimise seadus
    II Valimisperiood
    § 60 lg 3
    III Riigikogu ja Riigikogu koosseis
    Riigikogu – seadusandlik kõrgeim riigiorgan
    Riigikogu koosseis – konkreetsed liikmed, kes sinna on valitud
    IV Valimissüsteem
  • Ringkonnad RKVS §§ 6,7 (12 ringkonda, neist 3 Tallinnas) ringkonna valijate koguarv jagatakse 101 ja saadakse mandaatide arv
  • kandidaatide nimekiri RKVS § 29
  • ringkonna nimekiri
  • üleriigiline nimekiri
  • modifitseeritud d´Hondt´i meetod e Jeffersoni meetod RKVS § 62
    Modifitseerimata d´Hondt
    10 mandaati – 12000 kehtivate häälte arv
    Lihtkvoot 12 000: 10= 1200
    E 1 - 6100
    Mandaadid
    Erakond 1
    6100 häält
    Erakond 2
    5000 häält
    Erakond 3
    900 häält
    1
    6100 (1)
    5000 (2)
    900
    2
    3050 (3)
    2500 (4)
    450
    3
    2033 (5)
    1667 (6)
    300
    4
    1525 (7)
    1250 (8)
    225
    5
    1220 (9)
    1000
    180
    6
    1017 (10)
    833
    150
    E 2 - 5000
    E 3 - 900
    V Valimistulemuste väljakuulutamine – RKVS § 74 lg 3
    RKVS § 74 III
  • § 61 I Kui valimiskomisjon on riigikogu liikmed registreerinud ja Valimistulemused loetakse avaldatuks päev pärast sellekohase otsuse Riigi teatajas ilmumist.
  • § 66 l. 2 – President kutsub kokku riigikogu esimese istung
  • § 66 l. 1 – Esimene istung alates 10 päeva jooksul pärast tulemuste väljakuulutamist
  • § 61 II – Ametivanne
    Probleem: aga kui president sureb enne kokkukutsumist ja eelmine riigikogu on volitused kaotanud? (ei ole riigikogu esimeest kes peaks üle võtma presidendi volitused). Nõrk koht.
    VI Riigikogu kogunemine
  • § 61 lg 1
  • § 66 lause 2
  • § 66 lause 1
  • § 61 lg 2

    § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus


    I Funktsioonid – ülesanded milleks on
    (Bagehot)
    • Valimisfunktsioon
    • Väljendusfunktsioon (arvamuste)
    • Õpetamise funktsioon (kui õpetatute kogu)
    • Teabevahetus , informatsiooni vahetus
    • Seadusloome , seadusandluse funktsioon

  • seadusloome
  • legitimatsiooni vahendamine
  • kontroll
  • avalikustamine
  • kaitseväe kasutamise otsustamine
    II Riigikogu pädevus – annab õigusliku võimu ülesande täitmiseks
    § 65
  • üldpädevus
  • § 65 p.1 (formaalne)
  • § 65 p.16
  • eripädevused
  • § 65 p. 2-15

    § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused


    I Mõisted
    • Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium. (Roomas öeldi: Tres faciunt collegium – kolm moodustavad kolleegiumi) Kollegiaalorganitel võivad olla allorganid, seda on vaja just suurte kollegiaalorganite puhul.
      • Allorgan on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus tegutseda organi sees või esindada kollegiaalorganit suhtes teiste organitega. (monokraatsel organil ei saa olla allorganid).
      • Organi osa on kollegiaalorgani osa. ( Komisjonid on riigikogu allorganid. Juhatus (esimees + kaks aseesimest) on riigikogu allorgan; riigikogu liige on kollegiaalorgani osa; fraktsioon on riigikogu osa)

    II Regulatiivne Baas
    §§69, 104 II p.6
    Riigikogu kodukorra seadus; Riigikogu töökorra seadus
    III Riigikogu juhatus / Riigikogu esimees
  • Riigikogu esimees PS §69; RKKS §14 (järgnevad punktid pähe)
    • RKKS §14 II p.14 ; PS §83 I
    • RKKS §14 II p.4 ; PS 68
    • RKKS §14 II p.10
    • RKKS §14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, põhimõtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida välja kuulutada, et talle lihtsalt mõni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt välja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata.

  • Riigikogu juhatus PS §69 RKKS §13
    • RKKS §13 II p.3 (määrab ära kas on tegu fraktsiooniga või mitte jne. eriti mängis rolli “aknaaluste” fraktsiooniks pürgimise korral. Juhatus ütles, et nad ei ole fraktsioon.
    • RKKS §13 II p.4 (algatavad seaduseelnõusi: valitsus, riigikogu liige, fraktsioon.) (→ p.10 saab keelduda eelnõud menetlusse võtmast, kui ei vasta normitehnilistele nõuetele) (§16 IV! Otsustamine)
    • RKKS §13 p.41
    • RKKS §13 p. 21 (kui ei ole esimehe pädevuses, siis juhatus otsustab → juhatus on üldorgan, esimees on eriorgan)

    Piirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas formaalselt ja materiaalselt. (kõigepealt formaalselt)
    Formaalsed nõuded: Pädevus, menetlus, vorm !!!!
    IV Riigikogu komisjon
    §71 I, III
    RKKS IV PTK.
    Riigikogu komisjonid:

    1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §1524 II, III – komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone)
    2) keskkonnakomisjon;
    3) kultuurikomisjon;
    4) maaelukomisjon ;
    5) majanduskomisjon;
    6) põhiseaduskomisjon;
    7) rahanduskomisjon;
    8) riigikaitsekomisjon;
    9) sotsiaalkomisjon;
    10) väliskomisjon;
    11) õiguskomisjon.
    • Mittealatised komisjonid
    • Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon)
    • Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon)
    • Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon)
    • Komisjonide pädevused:
    • Üldpädevus RKKS §22 I
    • Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. )

    V Riigikogu Fraktsioonid
    §71 II, III; RKKS 5 PTK.
  • Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 → aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne → ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama).
  • Sätestus: RKKS §40 I
  • Tänased fraktsioonid (Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Isamaaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon, Ühendus Vabariigi eest – Res Publica fraktsioon
  • Fraktsioonide eriõigused:
  • RKKS §26 III (Õigus määrata liikmed riigikogu alatistesse komisjonidesse)
  • RKKS §54 III (Õigus olla vastu järgmise päeva päevakorra täiendamisele vms)
  • RKKS §98 V (Seaduseelnõu esimesel lugemisel võivad sõna võtta ainult fraktsioonide esindajad)
  • RKKS §98 VI (Ettepaneku seaduseelnõu tagasilükkamiseks saab teha ainult fraktsiooni esimees)
  • RKKS §106 II
  • RKKS §111 I
  • RKKS §116 IV
  • RKKS §117 II
  • RKKS §118 IV
  • RKKS §120 IV
  • RKKS §126 IV
  • RKKS §132 I
  • RKKS §134 III
  • RKKS §136 IV
  • RKKS §154, 155
    www.riigikogu.ee/?id=37680
    VI Riigikoguliige
  • Riigikogu liikme organi pädevused
  • Vabamandaat. §62 – riigikogu liikmel puudub kohustus oma sõna pidada
  • Indemniteet §62, 76
  • Immuniteet §76 Lause2, § 139 Lõige3.
  • Õigusaru pärida §74
  • Riigikogu liikmeks oleva isiku õigused
  • Põhiseadus, §75
  • §63 lõige2
  • Riigikogu liikmeks oleva isiku kohustused
  • §63 lüige1 – riigikogu liige ei ohi olla üheski muus riigiametis.
  • Riigikogu töökorraseadus ( RKTS) §7
  • Korruptsiooni vastane seadus
  • Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2.
  • RKTS §6 lõige 2,3 – kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused
  • Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine / asendusliige §64 lõige1,2,4
    VII Riigikogu Kantselei
    RKTS peatükk5 §19

    § 29 Vabariigi valimiskomisjon


    I Sätestus
    • Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4
    • RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j.

    II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine.
    RKVS §14.
    Valimiskomisjoni liikmed:
  • I astme kohtunik
  • II astme kohtunik
  • Õiguskantsleri nõunik
  • Riigikontrolli ametnik
  • Riigiprokurör
  • Riigikogukantselei ametlik
  • Riigikantselei ametnik
    III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon
    Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus.
    IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pädevus
  • On säteststud erinevates valimis seadustes:
  • RKVS §15
  • Euroopa parlamendi valimisseadus §13
  • Riigikogu kodukorraseadus (RKKS) §82 lõige1
  • Vabariigi presidendi valimisseadus (VPVS)
  • Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseadus (KOV Volikogu VS) §17
    V Kaebused valimiskomisjoni peale
    PSJKS ( põhiseadusliku järelvalve komisjoni seadus) 6.peatükk

    § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus


    I Tegevuspõhimõtted
  • Enamusotsustuse PM §73 NB! §104 lõige2
  • 0 - kvoorumi PM § 70 ( selleks et vastu võtta otsuseid peab olema mingi arv kohal) miinimum 3 liiget.
  • Avalikkuse PM §72
    II Töökorraldus
  • Riigikogu istungjärk
  • Korraline, §67
  • Erakorraline, §68, §70 lause2
  • Riigikogu töönädal ja töötsükkel RKRS § 46
  • Riigikogu Päevakord RKKS (riigikogu kodukorraseadus) 9.peatükk
  • Riigikogu Istung RKKS 10.peatükk
  • Hääletamine
  • Elektroonilise hääletussüsteemi abil
  • Sedelitega hääletamine
  • Käe tõstmisega ( kes poolt, kes vastu)

    § 31 Seadusandlus


    I Sätestus
    PS VII peatükk
    RKKS XI peatükk
    II Põhimõtted
    • Seadus peab olema kooskõlas põhiseadusega § 102
    • Kolme lugemise põhimõte §§ 97 -111

    III Seaduseelnõu algatamine
  • Algatajad PS § 103, RKKS § 90 lg 1
  • Eelnõu üleandmine RKKS § 91 sätestatud korras
  • Juhatuse otsus RKKS § 93 lg 1
  • Juhtivkomisjoni määramine RKKS § 93 lg 2
    IV Eelnõu menetluse etapid Riigikogus
  • Eelnõu esimene lugemine RKKS §§ 97- 99
    § 98 lg 2 – üldpõhimõtete arutelu
    § 98 lg 5 – läbirääkimised
    § 98 lg 6
    § 99 lg 1
  • Menetlus juhtivkomisjonis RKKS §§ 100-103
    § 101
  • Eelnõu teine lugemine §§ 104-109
    § 105 lg 1
    Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle.
    § 108
  • Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111
    § 111 – kas kõik või mitte midagi
  • Lõppmenetlus RKKS § 112
    V Väljakuulutamine ja avaldamine
  • Väljakuulutamine PS § 107, § 167
  • Absoluutne / relatiivne veto – meie põhiseaduse järgi relatiivne
    Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama.
    Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum.
    § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte.
  • Õiguslik / poliitiline kontroll – tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll.
  • Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p.1
    VI RKKS § 96

    4. Peatükk: Vabariigi Valitsus


    Mõiste § 88

    § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine


    I Esimene etapp PS § 89, RKKS 15.ptk
  • Vabariigi Valitus astub tagasi, § 92 lg 1 p.1
  • Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul peaministri kandidaadi § 89 lg 1
  • 14 päeva peaministri kandidaadi ettekande esitamiseks § 89 lg 2, RKKS § 131 lg 2
  • avalik hääletus § 89 lg 2
  • poolt – § 89 lg 3
  • vastu – § 89 lg 4-6
    II Teine etapp, kui saab toetuse § 89 lg 3
  • 7 päeva Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile
  • 3 päeva ametissenimetamiseks
  • ametivanne § 91
    III Teine etapp, kui ei saa toetust
  • variant
    • Vabariigi President esitab uue kandidaadi
    • § 89 lg 2, 3

  • variant (Vabariigi President ei esita kandidaati)
    • Riigikogu seab üles kandidaadi

    § 89 lg 5, 6, RKKS § 132
    • § 89lg 6 lause 2
    • § 89 lg 3
    • § 91

  • variant
    • uued valimised, § 89 lg 6 lause 2

    § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus


    I Funktsioonid
  • valitsemine § 87 p. 4, 5, 8
  • haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7
    II Pädevus
  • seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4
  • määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3
  • isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45

    § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus


    I Vabariigi Valitsuse koosseis
    Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan.
  • Koosseis on määratud VVS § 3
  • Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37
  • Ministrid
  • Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2
  • Portfellita ministrid PS § 94 lg 4
  • „Pooleteraminister”
    II Vabariigi Valitsuse istung
  • Istungi kohustuslikkus VVS § 16
    Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid.
  • Kutse VVS § 17 lg 2
  • Kvoorum VVS § 16 lg 2
  • Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3
  • Päevakord VVS § 17
  • Protokoll VVS § 20
    III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus
  • Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed
    • § 100
    • §§ 101, 139 lg 3
    • § 99
    • § 96 lg 2

  • Peaminister
    • § 90
    • § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon)
    • § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon)
    • § 94 lg 3
    • § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine)

  • Ministri pädevus § 94 lg 2
    IV Riigisekretär ja riigikantselei
  • Riigisekretär § 95
    • Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2
    • Peab tagama Riigikantselei sujuva töö
    • topeltalluvus § 79 lg 9

  • Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4
    • VVS § 77

    V Ministeerium
    Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala.
  • struktuur
    • kantsler VVS § 53
    • põhimäärus VVS § 42

  • valitsemisalad §§ 45, 57 jj

    § 35 Haldushierarhia


    I Põhimõte
    II Järelevalve
  • Riiklik järelevalve VVS § 75 – riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja
  • Haldusjärelevalve – riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle
  • Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj – paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt.
    Valitsusasutus § 39 lg 3
    III Haldushierarhia
  • Vabariigi Valitsus
  • Minister
  • Üld- ja erihaldushierarhia
  • Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1
  • Amet / inspektsioon
  • Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3)
    21. aprill 2006. a.
    • Liikmemaks
    • Eraldised riigieelarvest
    • Tulu varalt
    • Annetused
        • Varjatud (keelatud)
        • Anonüümne (keelatud)
        • Juriidiline isik (keelatud)
        • Füüsiline isik (lubatud)

    Võlakirja emissioon – seotud laenulepinguga, väärtpaber, esitaja väärtpaber (kehastab õigust)
    Laen võib olla varjatud annetus, seega keelatud.
    Rahastajad peavad olema suveräänile ehk rahvale teada.

    § 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus


    I Mõiste
    Õigust loov akt on õiguse universaalakt, mis toob kaasa probleemi. Sinna kuuluvad määrused, seadused, rahvusvahelised lepingud ja võib olla veel midagi. Mis on planeeringud?
    Määrus / üldkorraldus HMS § 51 lg 2
    §51. Haldusakti mõiste
    (1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
    (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
  • materiaalne teooria – rakendab riigikohus, eesotsas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium
    • sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid, norm, mis loob õigusi ja kohustusi konkreetselt määratlemata ringile
    • abstraktne hulk juhte
    • HMS § 88

    §88. Määrus
    Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
    RKPJKo 10.04.2002, 3-4-1-4-02
    22.06.2000, 3-4-1-7-2000
  • formaalne teooria – määrusega on tegemist selle akti puhul, millele on „määrus” peale kirjutatud
    Täitevvõimu organi akt
    Piiramatu hulk adressaate
    Avatud adressaatide ring (igal kodanikul on õigus)
    Suletud adressaatide ring
    Individualiseeritud adressaat
    Suure abstraktsusastmega sõnastus
    määrus
    (haldusakt)
    Keskmise abstraktsusastmega sõnastus
    ???
    (haldusakt)
    Väikese abstraktsusastmega sõnastus e võrdlemisi konkreetne
    haldusakt
    • materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi
    • materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida
    • vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine

    II Vabariigi Valitsuse määrusandlus
    • pädevus, menetlus, vorm

    PS § 87 p.6
    VVS §§ 26-29
    HMS 6. ptk
    eriseadus
    • materiaalne õiguspärasus

    III Ministri määrusandlus
  • formaalne pädevus, menetlus, vorm
    PS § 94 lg 2
    VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7
    HMS 6. ptk
    Eriseadus
  • materiaalne
    IV Määruse materiaalne õiguspärasus
  • volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema
  • vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90
    §90. Volitusnorm
    (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.
  • määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, jääma formaalse seaduse volitusnormide piiridesse )
  • vastama õiguskindluse, võrdse kohtlemise jne põhimõtetele (materiaalsed põhimõtted)

    § 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees


    I Arupärimine PS § 74; RKKS ptk 15
    II Umbusaldus ministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
    III Umbusaldus valitsusele või peaministrile PS § 97; RKKS 16. ptk
    IV Usaldusküsimus PS § 98, RKKS 16. ptk
    (kui usaldusküsimus on esitatud, ei saa umbusaldust esitada)

    5. Peatükk: Kohtud

    § 38 Kohtunike ametisse nimetamine


    I Kohtunikele esitatavad nõuded
    Kohtute seadus § 47
    • kõrgete kõlbeliste omadustega
    • omandanud akrediteeritud akadeemilise kõrghariduse
    • ....

  • esimese astme kohtunik KS § 50
  • läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud
  • läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj
  • teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51
  • kogenud ja tunnustatud jurist
  • sooritanud kohtunike eksami
  • kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52
  • kogenud ja tunnustatud jurist
    II Kohtuvõimu legitimatsioon
  • Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1
  • Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2
  • muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3
    KS § 55
    III Vanne KS § 56

    § 39 Kohtusüsteem


    I Sätestus
    PS §§ 148, 149
    KS 2., 3., 4. ptk
    Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju.
    II Esimese astma kohus
  • maakohus KS § 9 lg 2
    • Harju maakohus
    • Viru maakohus
    • Pärnu maakohus
    • Tartu maakohus

    Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46
    • Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit
    • registriosakond
    • kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal ....

  • halduskohus
    • Tallinna
    • Tartu

    III Teine aste Ringkonnakohus
    KS 3. ptk
    • Tallinna (28)
    • Tartu (10)
    • Viru (8)

    IV Kolmas aste Riigikohus
    KS § 25
    • Tsiviilkolleegium
    • Kriminaalkolleegium
    • Halduskolleegium
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
      • Üldkogu – kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja

    V Muud kohtud PS § 148
      • erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud – võib moodustada kui on vajadus
      • erakorralised kohtud – KEELATUD!!!

    VI Kohtusarnased PS § 146
    • kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust)
    • advokatuuri või notarite koja aukohus
    • üürikomisjon
    • töövaidluskomisjon
    • kirikukohus

    § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus


    I Funktsioonid: õigusmõistmine
  • Avaliku võimu kontroll § 15
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152
    II Kohtu pädevus
    PS § 146
    PS § 152
    Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14)

    § 41 Kohtuniku sõltumatus


    Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda.
    PS § 147
    KS §§ 2, 3, 49

    § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve


    I Ajalugu
    • 1803 Marbury vs Madison ( Chief Justice Marshall) – tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem
    • (1874 on Šveitsis olemas võimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus Šveitsi föderatsiooni aktidega)
    • 1920 Austria põhiseaduslikkuse järelevalve kohus – esimene konstitutsioonikohus
    • Põhiseaduslikkuse järelevalve hakkab laialdasemalt peale pärast II MS
    • 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus
    • 1956 Itaalia
    • Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemäel
    • 1994 jaanuar 12 Politsei erimeetmete kaks otsust
    • 2002 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus

    II Mõiste
    Kõige laiemas tähenduses teostab järelevalvet igaüks.
    Kitsamas ja tegelikus tähenduses on õiguse mõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses.
    Ainult see, kellel on õigus tühistada saab teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet.
    On ühe menetluse keskne .
    III Sätestus põhiseaduses
    § 146 lause 2
    Kohus peab järgima seadust.
    § 15 lg 2 – peab silmas kohust kui kohtuvõimu, funktsionaalses mõttes
    § 152 lg 2 – ütleb, milline kohus on; pädevussäte
    § 149 lg 3lause 2
    § 152 lg 1
    IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid
  • sisu järgi
  • organitüli – vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle)
  • pädevusvaidlus – eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik
  • normikontroll – põhiseadusest alamal seisva normi üle;
  • abstraktne normikontroll – üks organ abstraktselt vaidlustab normi
  • konkreetne normikontroll KNK – ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest
  • individuaalne põhiseaduslik kaebus – isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15
  • muud – erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused,
  • tasandi järgi
  • riiklik
  • supranatsionaalne – Euroopa kohus
  • rahvusvaheline – Euroopa inimõiguste kohus
    V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja?
    Ka enamus võib eksida
    Vastu:
    • on ebademokraatlik
    • justiitsriigi argument: kohtunike valitsus
    • toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes

    Poolt:
    • seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega
    • põhiseaduslikkuse järelevalve kohus legitimeerib ennast enda argumentidega, kui need argumendid on kehvad, siis on legitimatsioon on kehv; kui need argumendid on head ja peavad ajale vastu, siis järelikult on tugev legitimatsioon. Mida paremini põhjendatud otsus, seda suurem legitimatsioon.
    • Justiitsriik saab tekkida ainult siis, kui põhiseadus on ainuüksi substantsiaalne põhikord, kui põhiseadus annab igaks elujuhtumiks sisulise vastuse küsimusele. On ka raamkord ühteaegu. Annab ette raami, mille piires seadusandja saab vabalt tegutseda.
    • Kui põhiseadus kehtib, siis tuleb teda tõsiselt võtta ja järgida. Seda saab realiseerida ainult kohus.

    VI Riigikohtu pädevuse ulatus
    § 152 lg 2 tunnistab kehtetuks
  • EX TUNC/EX NUNC
    Ex tunc algusest peale kehtetu
    Ex tunc tuleviku jaoks, vahepeal oli, edaspidi enam ei ole.
    Õigusvastane akt on kehtetu algusest peale.
    Tühisusteooria ütleb, et õigusvastane universaalakt ei saa kehtima hakata. Õiguslikult ei eksisteeri. Kohtuotsus on tuvastav otsus.
    Tühistamisteooria ütleb, et õigusvastane võib kehtida. Kõiki neid, mis on vastu võetud vastavalt menetluskorrale, tuleb järgida, kuni kohus ei ole tühistanud ex nunc (õiguskindlus) Kelsen
  • tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine
    Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada – vaidlustame tegevuse
    RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida
  • kontrolli intensiivsus – kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive
  • ilmselgete vigade kontroll – kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged
  • mõistlikkuse kontroll – palju ühist võrdsuspõhiõigusega
  • täielik sisuline kontroll – tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum)

    § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus


    I Sätestus : PSJKS
    II Menetluse põhimõtted
  • taotlus / kaebus
  • uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 – inkvisitsiooniline protsess ( uuriv kohtunik) – kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist
  • ( Tsiviilprotsess ); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid.
  • Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1
    III Menetluste liigid
  • Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5
  • Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 – saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust
  • KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7
  • Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2
    • Resolutsioon
    • Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv – seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust)
    • Põhistus – miks kohus arvab , et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus

  • Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16
  • Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17
  • Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale § 18
  • Kestva võimetuse menetlus § 25
  • Riigikogu liikme volituste lõpetamine § 26
  • Nõusoleku andmine § 27
  • Erakonne tegevuse lõpetamine 5. ptk
  • Valimiskaebus § 37 jj
  • Protest § 41 jj
  • Riigikogu küsimus – kas kavandatav eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa liidu õigusega
  • Individuaalne põhiseaduslik kaebus RKÜKo 17.03.2003 3-1-3-10-02 Brusilovi kaasus (Riigikohus võttis ühe isiku kaebuse menetlusse ja tunnistas selle alusel osaliselt kehtetuks Karistusseadustiku rakendamise seaduse ehk siis isik seaduse vastu)

    6. Peatükk: Vabariigi President

    § 44 Vabariigi Presidendi valimine


    I sätestus:
    • PS § 79
    • Vabariigi Presidendi valimise seadus

    II Nõuded kandidaadile
    • Sünnilt Eesti kodanik § 79 lg 3
    • Alates 40- eluaastast § 79 lg 3
    • § 80 lg 1 lause 2
    • § 57 lg 2
    • § 58

    III Valimise aeg
    VPVS § 3; PS § 80 lg 2
    IV Valimismenetlus Riigikogus § 79
    V Valimismenetlus valimiskogus § 79
    367 inimest

    § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus


    I Volituste tekkimine
  • valituks osutumine
  • ametivanne
  • ametite ühildamatus § 84
    II Volituste peatumine
    PS § 83 lg 1, 4 (ei saa oma volitusi ajutiselt täita)
    III Volituste lõppemine
    § 82
    § 83 lg 1 – Riigikohtu otsus kestva võimetuse kohta
    IV Vabariigi Presidendi asendamine
    § 83 lg 1, 2, 3
    V Vabariigi Presidendi staatus
    Ei ole ühegi võimu osa riigipeana , ta on sõltumatu, lähedane täitevvõimule.

    § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus


    I Funktsioonid
  • integreeriv – integreerib ühiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas
  • poliitilise reservi funktsioon – nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab
  • õiguslik reserv – kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust – riiginotari funktsioon
  • esindus
  • riigikaitse funktsioon kui sümbol
    II Pädevus § 78
  • seaduste väljakuulutamine – koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107
  • § 78 p. 3-10
  • täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20
  • riigikaitse § 78 p.16
    §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu.

    7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid

    § 47 Riigikontroll


    I Sätestus
    PS XI ptk
    Riigikontrolli seadus
    On monokraatne organ, kus otsuseid langetab üks inimene. Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll.
    II Riigikontrolöri ametissenimetamine
    § 134, § 65 p.7
    III Funktsioon
    § 135
    IV Pädevused
    § 133
    V Korraldus
    § 136 lg 2 – samad õigused nagu ministrile

    § 48 Õiguskantsler


    I Sätestus
    PS XII ptk
    Õiguskantsleri seadus
    II Ametisse nimetamine
    § 140, § 65 p.7
    III Funktsioonid
  • üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis
  • põhiseaduse advokaat – normikontrolli algataja (ANK monopol)
  • immuniteediprokurör
  • õiguskorra arendaja – probleemidele tähelepanu juhtija
  • põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja
  • muud
    IV Pädevus
    § 142
    § 141 lg 2
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus
    Õiguskantsleri seadus
    Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1
    Riigikogu kodukorra seadus
    Vabariigi valitsuse seadus
    Juridica
    PS kommenteeritud väljaanne
    Maruste, R. Konstitutsionalism
    Annus , T. Riigiõigus
    § 48 lg 1 lause 2
    Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust.
    Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist.
    Normitekst on see, millest me norme loome . Normid eksisteerivad abstraktses maailmas.
    Mida mõista individuaalakti all?
    • ainult need, mis konkreetselt adresseeritud

    üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile.
    Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2
    (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    Konkreetne / abstraktne vahetegu – ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus – konkreetsem, abstraktsem kasutades võrdlusastmeid.
    58
    • .DOC Laadi alla originaalfail 58 lk · .doc · 50 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus konspekt #1 Riigiõigus konspekt #2 Riigiõigus konspekt #3 Riigiõigus konspekt #4 Riigiõigus konspekt #5 Riigiõigus konspekt #6 Riigiõigus konspekt #7 Riigiõigus konspekt #8 Riigiõigus konspekt #9 Riigiõigus konspekt #10 Riigiõigus konspekt #11 Riigiõigus konspekt #12 Riigiõigus konspekt #13 Riigiõigus konspekt #14 Riigiõigus konspekt #15 Riigiõigus konspekt #16 Riigiõigus konspekt #17 Riigiõigus konspekt #18 Riigiõigus konspekt #19 Riigiõigus konspekt #20 Riigiõigus konspekt #21 Riigiõigus konspekt #22 Riigiõigus konspekt #23 Riigiõigus konspekt #24 Riigiõigus konspekt #25 Riigiõigus konspekt #26 Riigiõigus konspekt #27 Riigiõigus konspekt #28 Riigiõigus konspekt #29 Riigiõigus konspekt #30 Riigiõigus konspekt #31 Riigiõigus konspekt #32 Riigiõigus konspekt #33 Riigiõigus konspekt #34 Riigiõigus konspekt #35 Riigiõigus konspekt #36 Riigiõigus konspekt #37 Riigiõigus konspekt #38 Riigiõigus konspekt #39 Riigiõigus konspekt #40 Riigiõigus konspekt #41 Riigiõigus konspekt #42 Riigiõigus konspekt #43 Riigiõigus konspekt #44 Riigiõigus konspekt #45 Riigiõigus konspekt #46 Riigiõigus konspekt #47 Riigiõigus konspekt #48 Riigiõigus konspekt #49 Riigiõigus konspekt #50 Riigiõigus konspekt #51 Riigiõigus konspekt #52 Riigiõigus konspekt #53 Riigiõigus konspekt #54 Riigiõigus konspekt #55 Riigiõigus konspekt #56 Riigiõigus konspekt #57 Riigiõigus konspekt #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Riigiõigus õigus Demokraatia põhimudelid Uusaja põhilised demokraatia teooriad Demokraatia kui teaduse ese Demokraatia Vabadusõiguslik dimensioon Positiivõiguslik areng ajalooline taust Põhiseaduse aluspõhimõtted Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus konspekt
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    Riigiõigus konspekt
    55
    doc

    Riigiõigus konspekt

    10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    118
    docx

    Riigiõigus

    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

    Riigiõigus
    RÕ II konspekt
    60
    docx

    RÕ II konspekt

    Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

    Õigus
    Riigiõiguse kordamine eksamiks
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUS
    21
    doc

    RIIGIÕIGUS

    mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

    Õigus
    Riigiõigus
    41
    docx

    Riigiõigus

    Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

    Riigiõigus
    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun