Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
  • Mis on riigi funktsioon?
  • Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
  • Kuidas määratleda?
  • Kui autor on loomingu maha müünud kas see kaitseb ka ostjatuut omanikku?
  • Mis hetkest saame rääkida põhiõiguste kandjast?
  • Mis hetkel lõpeb põhiõiguste kandmine?
  • Mis hetkest teame et tegemist on õige reguleerijaga?
  • Mis on selle kaitse eesmärk?
  • Mis hetkest see kaitse algab?
  • Mis hetkest lõpeb?
  • Midagi Mis on planeeringud?
  • Mida mõista individuaalakti all?

Lõik failist

I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 22
§ 12 Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 26
§ 15 põhiõiguste kandjad 26
§ 14 põhiõiguste adressaadid 29
§ 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid 30
§ 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem 31
§17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem 34
I siseõiguslikult konstrueeritud 34
II kontrollskeem 34
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 34
IV OSA: Riigikorraldusõigus 35
1. Peatükk: Üldosa 35
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 35
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 36
2. peatükk: rahvas 37
§ 22 Kodakondusus 37
§ 24 Rahvahääletus 38
§ 25 Erakonnad 39
3. peatükk: Riigikogu 40
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 40
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 41
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 41
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 44
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 45
§ 31 Seadusandlus 45
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 46
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 46
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 47
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 47
§ 35 Haldushierarhia 48
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 48
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 50
5. Peatükk: Kohtud 50
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 50
§ 39 Kohtusüsteem 51
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 52
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 52
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 52
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 54
6. Peatükk: Vabariigi President 55
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 55
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 55
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 56
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 57
§ 47 Riigikontroll 57
§ 48 Õiguskantsler 57


I OSA: Sissejuhatus

§ 1 Üldist


Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .
  • juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
    õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
    Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
    Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
    Avalik õigus (  inimene) – vertikaalsed suhted
    Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna?
  • Õigussuhteid
  • Normid
  • Toimingud
  • Juriidilised distsipliinid
    Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust
  • Teooriad
  • Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus )
    § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
    Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.
  • Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
  • Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat ) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J. Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
    Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
    Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon.
    Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj
    Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj
  • AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID
  • Avalik – õiguslikud
    • Riigiõigus
    • Haldusõigus
    • (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
    • Euroopa Liidu õigus
    • Karistusõigus
    • Protsessiõigus
  • Eraõiguslikud
    • tsiviilõigus

    • võlaõigus
    • asjaõigus
    • perekonnaõigus
    • pärimisõigus

    • äriõigus (äriühingute ja tehingute)
    • mittetulundusühingute õigus
  • RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
    Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
    Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
    Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • Riigi aluspõhimõtted
  • Põhiõigused
  • Riigikorraldus
  • Riik rahvusvahelises õiguses

    § 2 Eesti Vabariik


    I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.
  • Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
  • Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?
  • Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega
  • Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu
  • juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
    juriidiline isikabstraktne moodustis , kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub.
    Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi.
    Mis on riigi funktsioon?
    - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol : probleem  tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks
  • Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus , toimiv põhiseaduslik järelevalve)
  • Riigiaparaat
    Riik on mitmetähenduslik termin.
    II Riik kui teaduse ese
  • Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus
  • Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika
  • Filosoofia
  • Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika
    3 dimensiooni
      • Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus
      • Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika
      • Normatiivne dimensioon –

    Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
    Peanduma – ought
    III Suveräänsus kui riikluse tunnus
  • Suveräänsuse käsitlusi
  • Riigi iseseisvus teistest riikidest
  • Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata
  • Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult
  • Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
  • Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras
  • Viimase sõna õigus
  • Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus
  • Rahvas PS § 1 lg 1, § 10
  • Riigisuveräänsus
  • Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1
  • Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha
  • Unitaarriik § 2
    IV Eesti Vabariigi territoorium § 122
    V Eesti Vabariigi ajalooline areng
    J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest”
  • EV tekkimine ja areng kuni 1932
    • 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
    • juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918)
    • 21- 22 jaanuar 1918 valimised
    • 24. veebruar 1918
    • 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
    • Saksa okupatsioon
    • 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja
    • Vabadussõda
    • juuni 1919 EV valitsemise kord
    • Vabadussõda lõppes
    • 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
    • 1926 EV põhiseaduse muutmine / põllumeeste kogu
  • Vasakule Paremale
    Riigiõigus konspekt #1 Riigiõigus konspekt #2 Riigiõigus konspekt #3 Riigiõigus konspekt #4 Riigiõigus konspekt #5 Riigiõigus konspekt #6 Riigiõigus konspekt #7 Riigiõigus konspekt #8 Riigiõigus konspekt #9 Riigiõigus konspekt #10 Riigiõigus konspekt #11 Riigiõigus konspekt #12 Riigiõigus konspekt #13 Riigiõigus konspekt #14 Riigiõigus konspekt #15 Riigiõigus konspekt #16 Riigiõigus konspekt #17 Riigiõigus konspekt #18 Riigiõigus konspekt #19 Riigiõigus konspekt #20 Riigiõigus konspekt #21 Riigiõigus konspekt #22 Riigiõigus konspekt #23 Riigiõigus konspekt #24 Riigiõigus konspekt #25 Riigiõigus konspekt #26 Riigiõigus konspekt #27 Riigiõigus konspekt #28 Riigiõigus konspekt #29 Riigiõigus konspekt #30 Riigiõigus konspekt #31 Riigiõigus konspekt #32 Riigiõigus konspekt #33 Riigiõigus konspekt #34 Riigiõigus konspekt #35 Riigiõigus konspekt #36 Riigiõigus konspekt #37 Riigiõigus konspekt #38 Riigiõigus konspekt #39 Riigiõigus konspekt #40 Riigiõigus konspekt #41 Riigiõigus konspekt #42 Riigiõigus konspekt #43 Riigiõigus konspekt #44 Riigiõigus konspekt #45 Riigiõigus konspekt #46 Riigiõigus konspekt #47 Riigiõigus konspekt #48 Riigiõigus konspekt #49 Riigiõigus konspekt #50 Riigiõigus konspekt #51 Riigiõigus konspekt #52 Riigiõigus konspekt #53 Riigiõigus konspekt #54 Riigiõigus konspekt #55 Riigiõigus konspekt #56 Riigiõigus konspekt #57 Riigiõigus konspekt #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    thumbnail
    55
    doc

    Riigiõigus konspekt

    10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Riigiõigus
    thumbnail
    118
    docx

    Riigiõigus

    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

    Riigiõigus
    thumbnail
    60
    docx

    RÕ II konspekt

    Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

    Õigus
    thumbnail
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    thumbnail
    21
    doc

    RIIGIÕIGUS

    mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

    Õigus
    thumbnail
    41
    docx

    Riigiõigus

    Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

    Riigiõigus
    thumbnail
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun