I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 22
§ 12 Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 26
§ 15 põhiõiguste kandjad 26
§ 14 põhiõiguste adressaadid 29
§ 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid 30
§ 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem 31
§17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem 34
I siseõiguslikult konstrueeritud 34
II kontrollskeem 34
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 34
IV OSA: Riigikorraldusõigus 35
1. Peatükk: Üldosa 35
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 35
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 36
2. peatükk: rahvas 37
§ 22 Kodakondusus 37
§ 24 Rahvahääletus 38
§ 25 Erakonnad 39
3. peatükk: Riigikogu 40
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 40
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 41
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 41
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 44
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 45
§ 31 Seadusandlus 45
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 46
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 46
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 47
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 47
§ 35 Haldushierarhia 48
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 48
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 50
5. Peatükk: Kohtud 50
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 50
§ 39 Kohtusüsteem 51
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 52
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 52
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 52
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 54
6. Peatükk: Vabariigi President 55
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 55
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 55
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 56
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 57
§ 47 Riigikontroll 57
§ 48 Õiguskantsler 57
...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a
10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a
Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh
mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib
Kõik kommentaarid