Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike"
faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab. Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/eelarvamus, arusaam õiglasest elust jne. Kui ajaloolasel on enda arvamus sündmuse kohta, siis teadlikult või alateadlikult ta mõjutab sellega ka sündmusest kirjutamist. Jah, ma usun, et objektiivne ajalooteadus on võimalik, kui eraldada objektiivsed allikad subjektiivsetest. Siiski on see keeruline töö ja objektiivsus ajaloos on üleüldse keeruline, sest igaüks mõistab objektiivsust omamoodi
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik
· Dionysuse auks · Asus akropoli jalamil · Mängiti etendusi Kreeka tähestik: · Loodud foiniikia tähestiku põhjal · Koosneb 22 kaashäälikust · Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad · Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus: · Sparta asub Lõuna- Kreekas ja Ateena asub Kesk-Kreekas · Spartas on ühiskonnakihiks: periogidid ja heloodid kuid Ateenas kodanikud ja ülejäänud · Kodanikeks oli spartas spartiaadid ja Ateenas Atika meessoost põliselanikud. · Valitsemisvorm: Sparta: kaks kuningat, Ateena : demokraatlik · Ametnikud: Sparta 5 efoori, Ateena 10 strateegi
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
Autor ütleb juba raamatu sissejuhatuses: “ Kui ütlus “suur aeg vajab suuri mehi” muutub tegevusjuhendiks, siis ei kerki tagaotsitud suured ainult elevate hulgast, vaid nad leitakse ka mineviku varjuderiigist.” Kuidas teha mahasurutud rahvale selgeks, et ka tal on väärtus? Kas selline ajaooga manipuleerimine pole mitte paratamatus? Hvostov:”Jakobson andis Eestile tema rahvusliku ajaloo, kuid ta ei teinud seda ajaloolase vaid ideoloogina. Ja seda alget kannab meie rahvuslik ajalooteadus endas tänapäevani.” (lk 206) Kindlasti on selles oma jagu tõtt, eriti kui rääkida esimese Eesti aegsest ajalookästilusest. Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et eestlased ilmselt terroriseerisid latgaleid, et üks maakond läks mõnigi kord sõtta teise vastu, et eestlastel polnud oma riiki ega kirja
rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema
vaatlusel. Allikas võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 3)Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teretulnud on iga allikas, iga oletud, ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. Ajalooteadus välja arvatud, uuritaksegi tavaliselt pigem fakte endid kui teabeallikaid. 4)Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõestu lugu pidama
Arutlus raamatu põhjal: Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud.
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist
saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul 6.Bütsantsi kultuur 1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8
ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. • Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. Karl Lamprecht (1856–1915) • Üldine käsitlus ajalooteadusest: ◦ Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. ◦ Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. ◦ Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. ◦ Ajalooteaduse alus on psühholoogia: “ajalugu on rakenduslik psühholoogia”. ◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. ◦ “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste
Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid
Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on paigutatud uusaja piir aga 17.sajandi algusesse. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589. Aastal troonile tõusnud Henri IV. Pärast tema mõrvamist 1616 olid tähtsateks uuendusteks kuninavõimu korraldused 1626. Aastast, mis puudutasid aadlike kindluste mahalõhkumist ja duellide keelamist. Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste
hariduse andmise juurde ka kehalisi aineid ja suundi. · Inimsõbralikkust,inimarmastust 6.loetleda rüütlidaami 7 voorust: · Kirglikku andumust,pühendumust Usklikkus,lugemine,kirjutamine,käsitöö,luuletamine,pillimä ng,laulmine 20.uusaja lõpuks loeb kaasaegne ajalooteadus aastat 7.Eesti linnadest kuulus Hansa Linnade Liitu: · 1914 · Rakvere · 1918 või 1917 · Pärnu · Võru 21.Seitsme rüütlivooruse hulka ei kuulunud: 8.Kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu" (1425-1446) · Male-ja kabemänguoskus asutaja oli:
· Jumalad karistavad juba maise elu jooksul · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest
Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia haru, mis uurib ka majanduslikke nähtusi, nimetatakse majandussotsioloogiaks. Sotsioloogia vs. Õigusteadus Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu. Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia vs. Ajalooteadus Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid. Sotsioloogia uurib olevikku. Sotsioloogid proovivad teha üldistusi. Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis
millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9] Tallinna Püha Miikaeli kloostrihoone ajaloo vastu tundsid esmalt huvi gümnaasiumiga seotud inimesed 19. sajandil. Esialgu kirjutati kooli ajaloost, esimese ülevaate kloostri arhitektuurist andsid E. von Nottbeck ning W. Neumann. Kui 1920. aastatel avanes võimalus uurida ehituskehandit, esitas arhitekt E. G
Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik psühholoogia". Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. Kultuuriajaloo käsitlus Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate "kultuuriajastutena", mida kujundab
aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule
Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on paigutatud uusaja piir aga 17.sajandi algusesse. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589. Aastal troonile tõusnud Henri IV. Pärast tema mõrvamist 1616 olid tähtsateks uuendusteks kuninavõimu korraldused 1626. Aastast, mis puudutasid aadlike kindluste mahalõhkumist ja duellide keelamist. Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste
Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005. Friedebert Tuglas ,,Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus" tartu 1932 1930ndate aastate lõpuks oli ajalooteadus suutnud niipalju, et eesti ärkamisajast oli terviklik arusaam. Rudolf Põldmäe. Oli vaba nõukogudelikust ideoloogeast. Ea Jansen 1921-2005. 1949 lõpetas tartu ülikoolil. Edasi suunati Tallinna. Elutöö oli tal Sakala uurimine
........17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?..................................................................18 Kokkuvõte............................................................................................................. 20 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond
4. Identiteedi säilitamine 5. Õigus vabalt otsustada 6. Menetlus Demokraatia Sätestus §1 §10 Demokraatia mõiste Valitsus Ühe Mõnede Kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristrokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia Oligarhia Demokraatia huvist Demokraatia kui teaduse ese Empiiriline sotsiaalteadus- uuringud Filosoofia- miks demokraatia? Ajalooteadus Uusaja demokraatia teooriad 1. Uusaja identideediteooria- valitseja ja valitsetav on üksjasama 2. Konkurentsiteooriad- erinevad huvid peavad olema esindatud Demokraatia mudelid 1. Otsene/kaudne- rahvas ise langetab kõik olulised otsused/olemas on parlament, kes langetab otsused 2. Parlamentaarne/presidiaalne- valitsus on parlamendi poolt valitud ja toetub parlamendi enamuse usaldusele/valitseja, kes viib täide täitevvõimu on rahva poolt valitud 3
Saksamaa idapiirile." 2) Kellel oli siis õigus? Kas Ribbentropil ja marssal Zukovil, kes kinnitasid, et Saksmaa kuulutas N. Liidule sõja, või Nürnbergi rahvusvahelise tribunali süüdistajatel ja kohtunikel, kes otsustasid, et Saksamaa ei kuulutanud N. Liidule sõda ja mõistsid Ribbentropi selle eest surma? Õigus oli muidugi Ribbentropil ja Zukovil. Saksamaa kuulutas ametlikult N. Liidule sõja. Seda on tunnistanud ka N. Liidu hilisem ajalooteadus, kus kirjutatakse: "Samas vaimus oli koostatud memorandum, mille Ribbentrop andis üle Nõukogude saadikule Berliinis. Selles kinnitati, et N. Liit püüdis purustada Saksamaad siseriiklikult ja oli iga hetk valmis sooritama tema vastast agressiooni. Nii "ohtlik olukord" olevatki sundinud natside valitsust alustama sõda." 3) Miks salgasid Nõukogude süüdistajad Nürnbergis maha Saksamaa poolt sõja kuulutamise fakti? Miks nad salgasid, et Ribbentrop andis 1941. aasta 22
Lesbose saare järgi sai nime omasoo ihaldus. Kunst. 4 maailmaimet: · Zeusi kuju Olümpias · Rhodose koloss, Heliose kuju tõrvikuga · Halikarnassos · Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed. Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju. Teadus. Võrreldes Idamaadega, saavutas Kreeka kõrgema taseme, sest seal olid vabad talupojad, kellele maksti palka. · Ajalooteadus · Matemaatika, geomeetria jõudis kõrgtasemele. Pythagoras, Eukleides. · Geograafia rajaja oli Strabon. · Kõnekunst, retoorika kõne pidamine reeglite järgi. Demostenes. Aristoteles rajas 3 uut teadust: · Loogika · Bioloogia · Psühholoogia. Ptolemaios astronoomia rajaja, geotsentrilise süsteemi (Maa on ainuke paigalseisev objekt, teised planeedid liiguvad selle ümber) looja. Arhimerdes
Teise maailmasõjaga algas aatomiajastu. Tänini ei ole ajaloolased üksmeelel selles, miks teine maailmasõda ikkagi puhkes, on palju erinevaid seisukohti: 1. see oli I maailmasõja loomulik jätk, 2. Hitleri agressiivse poliitika tagajärg 3. Lääne poliitika tagajärg 4. Sõja provotseeris Nõukogude Liit et valla päästa maailmarevolutsiooni Viimasel ajal on maailma poolehoidu pälvinud viimane seisukoht, Nõukogude ajalooteadus süüdistas aga kõiges lääneriike, vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing, sõjaks oli enim valmis Nõukogudeliit, kellel oli näiteks moodsaks sõjapidamiseks vajalikke tanke ja lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. 1939 aasta kevade-suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn. "Poola koridori" küsimus -- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis
ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel 1) tsükliline areng = looduse areng 2) organismi areng ja seda kasutatakse igas ajalooarengus maailmas. Progressivistlik:Pidev areng edasi, kogu aeg muutused. Kultuurimorfoloogiline mõtteviisi järgi on kultuuride areng tsükliline, kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase. Lotmani järgi: kultuuri võib lineaarses dünaamikas vaadelda kui vanade struktuuride pidevat väljavahetamist uutega, nagu teeb traditsiooniline ajalooteadus. Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest. Läänes on kaks peamist intellektuaalset süsteemi: kristlus ja progressivism, mis loodavad edendada ühiskonda edasi ja paremuse poole. Minu arvates on progressivistlik ajaloonägemus on seega lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis on
lavakonstrukt. nt Sophokles tragöödia ,,Kuningas Oidipus". Filosoofia ja teadus: Kreeka on filosoofia kodumaa. Kreekas hakati juurdlema maailma probl. üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel, matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus- seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere, lima, musta ja valge sapi vahekord;Ajalooteadus-Herodotose ,,Historia"-Kreeka-Pärsia sõjad ja ajalugu. Kreeka sofistid:kujunes 5 saj. eKr, kus hakati elufilosoofias trad. tõekspidamisi vaidlustama. Kõik on suhteline. Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon-Sokratese õpilane ja avas
Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on b) Teoreetiline olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga c) Ülevaateuurimus ei tegele. d) metaanalüüs Sotsioloogia vs. Ajalooteadus Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid. Sotsioloogia uurib olevikku. Sotsioloogid proovivad teha üldistusi. Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia
Õukonnas oma senise mõju kaotanud otsisid uusi võimalusi läbi jaapanlikkuse rõhutamise, sintoistide parema läbisaamisega. Munk Nichiren (1222-1282) püüdis kombineerida shinoto ja budismi ideaale. Kõrgelt haritud mõtteteadlane ja poeet Kaneyoshi (1402-1481) tegi katset harmoniseerida budisltlikku filosoofiat, konfutiaanlikku eetikat ning shinoto rahvuslikke traditsioone. Osa zen-budismi sektidest järgis sama eesmärki. Tekkis rahvuslik luuleteooria ning ajalooteadus. Ajaloolisi sündmusi hakati käsitlema kriitiliselt, ühe või teise idoloogia seisukohalt. 13. sajandil pandi alus shinoto teoreetilisele käsitlusele sintoismi keskuse Ise mungad kirjutasid raamatu ,,Shinto viis osa". 14. sajandi keksel tekkis Kyoto ümbruses klassikaline teater no-teater, kus maskidega näitlejad esitasid muusikalist tantsudraamat. No-trupid tegid turneesid mööda maad. 8 ETIOOPIA
eksistentsi käigus) Piirisituatsioon "Mis on kirjandus?" (1947): kirjaniku `angazeeritus' Kirjandusteadus ja kunstiteadus Ühised voolud, koolkonnad, vormid (barokk: kunstide süntees; klassitsism: arhitektuur, skulptuur, ballett; romantism: muusika; modernism: muusika, maalikunst, kino) Intersemioosis ja intermediaalsus (ekfraas, kinoromaan) Narratiivteooria Kirjandusteadus, ajalooteadus, psühholoogia, meediauuringud, sotsioloogia, jne Kirjandusteadus ja psühholoogia Sigmund Freud (1856-1939) Mitteteadvus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess
Näitus "XIX sajandi Kunst" Riiklikus Kunstimuuseumis // Sirp ja Vasar. 1946. 23. nov. ) Eduard von Gebhardti looming on zanriliselt mitmekesine - ta viljeles ka ilmalikku figuraalkompositsiooni, maastikumaali ja portreed, muu hulgas lõi eesti talupoegade portreid -, kuid esmatähtsal kohal on tema loomingus usuline temaatika. E. von Gebhardt oli XIX sajandi teisel poolel saksa usulise maali uuendaja evangeelsel alusel. Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada luterluse tähendust, kujutas ta sageli neid sündmusi reformatsiooniaegsel Saksamaal, s.o XVI sajandil toimuvana. Ta jäädvustas maalidel ka omaaegseid inimesi (sh oma ema Maarjana). Peale altarimaalide ("Kristus ristil", 1866, Tallinna Toomkirikus; "Kristus ristil", 1884, Narva Aleksandri kirikus, hävinud jt) teostas ta suuri freskotsükleid Loccumi protestantlikus kloostris Hannoveri lähedal (1886-
Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia: majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi, sotsioloogia
Selle järgi on nõiakunsti ajalugu üks peatükke repressioonide ja ebainimlikkuse ajaloost. Teine on folkloristlik ehk Murray traditsioon. 1921. aastal avaldas Margaret Murray raamatu ,,Nõiakultus Lääna-Euroopas"- ajal, mil sir James`i käsitlus viljakultustest oli lummanud tervet põlvkonda kirjanikke. Franzerilt kõjutusi saanud, egüptoloogi haridusega Murray väitis, et Euroopa nõiakunst on iidne viljakususund, mis rajanes sarvilise jumaluse Dianuse kummardamisel.. Tänapäeva ajalooteadus on Murray teesist koos kõigi selle teisenditega lahti öelnud. Teadlased on Murray väiteist taganemisega isegi liiale läinud, sest kindlasti leidub keskaja nõiakunstis paganausu relikte. Ent samas on tõsi seegi, et Murray tees tervikuna paikapidamatu. Mingi antiikajast läbi keskaja kuni tänaseni kestnud selgepiirilise viljakuskultuse konseptsiooni muudavad kahtlaseks eksiarvamused: 1) Algseks usundiks, millest nõiakunst Murray väitel pärined, oli Dianuse kultus. Sellist
õppinud. 1909 kaitses doktorit Põhjamaade ristiusustamisest. Vene armeesse I maailmasõja ajal, Vabadussõja algul sõdib terve Vabadussõja soomusrongil dessantväe komandörina. Vabaduse risti sai. 1919 TÜ rahvusülikoolina, siis iga eesti soost teaduse mees kulla hinnaga. 1919-1924 üldajalooprofessor Hans Oldekop. Lühidalt, kuna sõjas kaotas tervise. Aga aja jooksul üsna aktiivne Ajaloolise Ajakirja toimetamine jne. Tutvustas Saksa ajalookirjutuses toimuvat oma loengutes. Vene ajalooteadus, enne revolutsiooni oli mitmekülgne. Esindatud paljude kuulsate nimedega, eriti vene liberaalne positivistlik ajalooteadus ja selle Peterburi koolkond. Kes noorte õppejõudude kasvupõlluks, töö Tartu Ülikoolis. Peterburis oluliseks õpetajaks Nikolai Karejev. Karejev tegeles Prantsuse revolutsiooni ajalooga (proletariaat) ja 20. sajandi alguse ajalooga. Realism ja rahvusvahelised suhted riikide vahel. Need tema jüngri Edgar Treibergi peamisteks suundadeks. Eriti õppejõuna. Karejev ka
Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi
impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse absolutiseerimine – Dilthey järgi. Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu objektivatsiooniks sobib seega kõik eluline. Hegel käsitles objektiivset vaimu absoluutsena. Dilthey empriristina ei saanud tunnistada absoluutset. Kogemuses pole midagi absoluutset; piiratud; paisub kujunemisprotsessis. Lk 90. kuidas on võimalik ajalooteadus? Hegelil polnud seda probleemi. Ajalugu on mõistuspärane protsess, kui see on olemuslikult mõistuspärane, siis mõistus mõistab mõistust. Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset? Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos – mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on
RKPJKo 21.12.1994 Demokraatia vastandina auokraatiale tähendab võim teostamist rahvaosalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel Democratisation massipärastumine. IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE 1. Politoloogia tegeleb demokraatia teooriaga, valmissüsteemidega jne. 2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega. 3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm? 4. Ajalooteadus milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja. 5. Riigiõigusdogmaatika mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi
enamusel oma loomupäraseid pürgimusi õnnelikuks saamisel realiseerida. Vahekokkuvõte. Platoni poliitiline õpetus on õpetus ideaalsest polis`sest. Ta käsitleb polis`se ideed, ideepärast polis`t, seda, mis on polis oma idee kohaselt, mitte aga ajaloos (meeleliselt, empiiriliselt tajutavas nii muutlikus maailmas) faktiliselt olemasolevaid, kaugeltki mitte- õnnelikke, polis`seid. (Viimaste uurimisega tegelevad ajalooteadus ja sotsioloogia.) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja sealt edasi ideaalse polisè, mesokosmose, kolmekihilisse ülesehitusse. Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik
Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine.
- Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus,
- Lincoln: ,, Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" - Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria e homogeensusteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda
annaabi.ee 
