kutsutakse välja sisene muutuja, sest sellel on esmaõigus. Ainult välise muutuja olemasolul prinditakse just see väline konsoolile. LISAKS! Muutuja võib olla ka staatiline ehk näiteks static int a = 1; See on funktsiooniväline deklareerimine ja lubab eranditult kõigist klassidest saada see int kätte ja muuta seda, mistõttu muutuvad ka teiste funktsioonide tulemused, mis kasutavad seda muutujat. LISAKS! Muutuja võib olla ka finaalne ehk näiteks final int b = 2; See tähendab, et muutuja omandab lõpliku väärtuse ja seda pärast enam muuta ei saa. Võib nii mõnigi kord kasuks tulla! III. Funktsioonid ja mitu klassi Õpime erinevaid funktsioonide tüüpe. Selleks loome uue klassi meie olemasolevasse paketti. Nimetame seda ,,klass1"-ks. Klassi sisse kirjutatakse funktsioonid. Jagame siinkohal funktsioonid kahte suurde rühma: Sisendiga ja sisendita funktsioonid
· Isikuline kaitseala. Isikute ring, keda põhiõigus kaitseb. §9 lg2 problemaatika (juriidiline isik). b. Riive Meie õiguskorras umbes 15 aastat vana mõiste, mida ei hakatud ise nullist aretama, vaid Riigikohus võttis sisuliselt üle korraliku, välja arenenud dogmaatika. Algselt oli tekkinud Saksamaal. Riivel oli kolm tunnust: · Tegu pidi olema õigusaktiga, vastandina toimingule · Pidi olema finaalne ametikandja peab seda riivet soovima, see on tema eesmärk · Pidi olema vahetu, ilma vahelülita Kui politsei jagas korraldusi, siis see oli riive. Liiga suurte aukudega sõel. Seetõttu avati riive mõiste kõigis kolmes tunnuses. Riive ei pea olema enam õigusakt, piisab toimingust, piisab reaalsest piirangust, ei pea olema finaalne, vaid puhtalt kosaalne. Ta ei pea olea ka vahetu, vaid võib olla kaudne
Kui soovi põhjus Sümboolses ja Reaalsuse mittesümboliseeritud jääk. Kujuteldava registris on see teine (autre) kui ersats. Genees on näha kõikidel neil aseainetel, mida ema (teine) pakub lapsele enda asemel (lutt, mänguasjad). "Küsides" (suhet, armastust) paneb laps (inimene) mängu oma identsuse, püüdes haarata need objektid a kui enda tunnistamise faktid eluliselt vajaliku teise poolt. Koos Sümboolsega siseneb finaalne traumatism. Soov, iha, erinevalt vajadusest ei saa kunagi rahuldatud. Võtmeterminiks on keeld. Isa nimi. Objekt a on siin puudumine, puudujääk ise. "Subjekti soov on Teise soov." "Mitteteadvus on struktureeritud kui keel", st, soov realiseerub keele formaalsetes katkestustes, nihetes ja kuhjumistes, mitte "tähistatavas" või "referendis". Oidipuse kompleks kui keele ja mitteteadvuse omandamine: keeld omada ema loob tühjuse, mille täidab "sümbolismi värelev
kõrvaldamine NB! Riive ei ole sama, mis rikkumine (rikkumine on siis, kui midagi on õigusvastane) - Riive on neutraalne, konstanteeriv, ütleb, et mingit kaitseala on kahjustatud (järgmise sammuna tuleb kontrollida, kas see on õiguspärane kui pole, alles siis on rikkumine) - Riive on ajalooliselt olnud kitsam mõiste. Algselt õigusakt, mis oli finaalne ja vahetu (riive oli praktiliselt politsei korraldus) NB! Kui on piseimgi kahtlus riive osas, siis tuleb kontrollida! Kriteeriumid, mille põhjal riik peab oma põhiõigusi riivavat tegevust õigustama: - §11 (1) 1 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. (riive põhiseaduslikkuse vastasust tuleb kontrollida/määratleda piiriklauslitega esmajoones) - Kaks põhilist valdkonda, mille kriteeriume kontrollitakse:
Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi. 4 põhjust, miks asjad liiguvad: 1)materiaalne (causa materialis) - N: telliskivi; 2)formaalne (causa formalis) - N: maja plaan; 3)tegev (causa efficiens) - N: ehitusmeistri töö; 4)siht (causa finalis) - milleks ehitatakse, eesmärk. Tähtsaim on finaalne põhjus, loodus ei tee midagi otstarbetult. Igas esemes on entelehhia - sisemine eesmärk, nähtuse loomus (kanamunast tuleb kanapoeg). Tõstatab esimest korda pärilusprobleemi. Maailma üheks lahutamatumaks osaks on liikumine - iga muudatus, mis toimub. Maailm on igavene. Maailma loomist pole. Kust on liikumine alguse saanud? Alguses oli liikumapanev jõud - primum mobile immotum (esmane liikumapanija). See liikumapanija on ise muutumatu, täiuslik, kehatu, ruumitu, igavene, liikumatu.
(v.a. väike osa, mis on homoloogne X kromosoomiga) Seega, kuigi ka rekombineerumine on mutatsioon, on ta sedavõrd erimoodi mutatsioon ja sedavõrd spetsiifiliste mehhanismidega tagatud, et on kasulikum mitte kasutada tema puhul üldmõistet. Populatsioon varieerub ka vahetult võime alusel anda järglasi: st. isendid erinevad selles aspektis. Ja kuigi evolutsioonilises plaanis ongi see kõige olulisem näitaja, tuleb siinkohal olla analüüsil täpne: reprodukriivsus puhtal kujul on juba finaalne etapp - eelnevalt on LV’l olnud võimalus kõige mitmekesisemaks valikuks hoopis muude tunnuste vahel alates munaraku viljastumisest peale. Mõõta reproduktiivset edukust "puhtal kujul" ei ole kuigi kerge, sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises põlvkonnas. Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See
annaabi.ee 
