asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool on veel üks maailm subjektiivne maailm. Keele omandamine on võti, mis inimeste eluilma ukse avab. (Hoffmeyer 2014:381-386) 2 Primaatide osutamine Jesper Hoffmeyer mainib oma teoses, kuidas rohepärdikute hoiatushüüed oleksid nagu mingisugused primitiivsed lingvistilised lausungid. Rohepärdikute hüpotees, mis on välja toodud Robert Seyfarth'i ja Dorothy Cheney poolt, kõlab nii: looduslikult elavatel rohepärdikutel on kasutusel kolm erinevat hoiatushüüdu, millega hoiatatakse liigikaaslasi kotkaste, leopardide või madude eest. Hüpoteesi autorid märgisid ka seda, et need hoiatushüüed on analoogsed nende kiskjate nimedega, millele nad viitavad. `'Rohepärdikute
aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
· 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). · 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) · 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. · 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) · 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD · Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) · Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) · Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) · Rahvaluule · Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) · Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID · Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine · Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud · Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine · Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut,
püüdu. 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) Rahvaluule Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust
muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka
lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega Draama ajakontseptsioonid: Objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb) Kohaspetsiifiline teater – lavastus seotud kindla paiga, ruumi või hoonega. Arvestatakse koha eripära, Koht ise on argument lavastuse loomiseks – selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms
x X : µ Ai ( x) > 0 , s =1 1.3 Hägus tükeldus 8 kus S on hägusate alamhulkade arv (antud juhul 3), millest tükeldus koosneb. Öeldakse, et tükeldus, mis rahuldab tingimust (13), katab muutujat x. IGA Lingvistiline muutuja noor keskealine vana Lingvistilised märgendid 1.0 0.8 µA(x) 0.6 Liikmesfunktsioonid 0.4 0.2 0 0 20 40 60 80 100 Numbrilised väärtused x (iga) Numbriline muutuja Joonis 3. Muutuja hägus tükeldus. Teised tükelduse omadused on empiirilisemalt määratletud. Reeglina
aga, seevastu, sarnaselt). Saab kastuada ka käsi kehakeelt, näoilmeid, midagi rõhutada, milelegi osutada. ------------------------------------------------------------ Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Lingvistilised ühikud: · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust · Sõnad koosnevad morfeemidest · Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku · Lause koosneb fraasidest 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel:
võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid
idakaldal ja Iirimaal. Ent neis piirkondades moodustasid immigrandid tavaliselt väikese minoriteedi, mis koosnes ilmalikust ja vaimulikust aristokraatiast, linnakodanike klassist ja vähestest talupoegadest. Naabruses asuvates ekspansioonipiirkondades, nagu Pürenee poolsaar ja alad ida pool Elbet, oli immigratsioon hoopis ulatuslikum, ning tõi kaasa kõige sügavama kultuurilise lõhestumise ja fundamentaalsed lingvistilised muudatused. See oli just nimelt kümnete tuhandete saksa linna- ja maaimmigrantide ümberasumine 12. 13. sajandil, nn Ostsiedlung, mis viis Elbest ida pool asuvate alade germaniseerumisele ja saksa keelt kõneleva rahva püsivale domineerimisele sellistes paikades nagu Berliin ja Lüübek, mis said hiljem saksa maailma sümboliteks. * Ekspansionaarne migratsioon on eriti iseloomulik 12. ja 13. sajandile, kuid hakkas mõnes
normi sisu sättes ja mõttes omas ajas; kuidas normi mõistmine muutus ühiskondliku õigusteadvuse tasandil igal ajajärgul. Viimase juhtumi puhul antakse hinnang ka kehtinud õigusteadvusele ja õiguskultuurile. Kaasajal rakendatakse ajaloolist tõlgendust eeskätt õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja eesmärki seletavate normide mahus. 2. Tõlgendusargumendid: mõiste, tänapäeva tõlgendusargumentide kataloogid A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed) argumendid, väärtused ja hinnangud argumentidena, analoogia ja e contrario argumendid. Juriidilistest argumentidest: õigusallikad ja nende prima facie kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine
praktilisi ja teoreetilisi teadmisi milliseid ei saa ühest ainsast tekstiraamatust. See kehtib ka kvantitatiivsete analüüside kohta, millised toetuvad eelnevatele kvalitatiivsete kategooriate teoreetilistele definitsioonidele, milliseid saab mõõta (loendades). Järgnev 8-astmeline praktiline teadusuuring on tehtud eesmärgiga pakkuda lühikest orienteerumist vallas- 1. Teadusuuring algab sotsiaalse ja poliitilise probleemi märkamisest, millel on lingvistilised aspektid. Esimene aste koosneb eelnevate teadmiste kogumisest antud probleemi kohta. 2. Teine aste on kolmnurkse(kolmemõõtmelise) andmebaasi kogumine ja loomine (jälgimise, audiovisuaalsete märkmete tegemise jne abil) , ja info kogumine (uurimised arhiivides, töötamine algallikatega jne). Andmete kogumine on suunatud spetsiifiliste diskursuste valimistele, makroteemadele, poliitilise tegevuse spetsiifilistele väljadele, semiootilisele meediale,
häälepaelad, ning sealt edasi nina ja suuõõnde · Erinevaid häälikuid tekitatakse huulte ja keele liigutamise abil, mille tulemusena muutub hääle tekitamiseks vajaliku ruumi kuju ja suurus Nt lihatükk hambavahel- hambad selleks, et saaks rääkida, mitte liha rebimiseks. Sellised millised on helid ei olene häälepaeltest vaid on huulte ja keelte liigutamisest tulenev Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid
andeid. Motivatsioon Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades
, mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded o Audiovisuaalsed ajaloo allikad - Fotod, filmid, helisalvestused · Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama
väidete kordamisega. Põhistrateegia „Osta meie toodet!“. Edukad reklaamid olid kogu aeg nähtaval ja tulid kogu aeg meelde, võisteldes tarbija pärast. Oli ka mittelingvistilisi reklaame. Võeti kasutusele modellid, ükskõik kas joonistatud või päris, kes demonstreerisid reklaamil toote kasutamist. Reklaamid tungisid ka kirjandusse: tootest tehti luuletusi, näiteks Ivory seebi kohta anti välja lausa luulekogumik. Lingvistilised tunnused: Lööv riim või loosung Valitakse tootele nimi, mis tekitab positiivseid assotsiatsioone Kasutatakse korduvaid väiteid, mis tekitavad täpseid seoseid Kasutatakse ähmaseid võrdlusi Toetutakse teaduslikule või tehnilisele diskursusele Trumbid: uudsus, levik, hind. Toode peab olema parim, et see müüks, viitsimata isegi pseudoargumente välja mõelda. Kasutatakse ka epiteete „parim“, „täiuslik“ või „kvaliteetne“,
Selle teooria idee on, et mentaalne ruum jaotab tähendused konkreetseteks kontseptuaalseteks osadeks või ,,pakikesteks" kui me räägime ja mõtleme. (Fauconnier, 1997; viidatud Evens jt 2007: 18 järgi ) Evens jt järgi on vaadatakse lingvistilisi ühikuid kui tähendusi mitte omavaid viiteid. See tähendab, et neil on vaid tähenudsloome potsntsiaal. Selle asemele, et tähendust omada, omavad nad kokku panemise reegleid. Mentaalsed ruumid on kogumik ruumide ehitajatest, mis on lingvistilised ühikud, mis suunavad kuidas luua uut mentaalset ruumi või siis viivad tähelepanu edasi-tagasi erinevate mentaalsete ruumide vahel. Nende ülesanne on luua üles tsenaarium mujal kui siin ja praegu. Mentaalse ruumi teooria pakub lahenduse, kuidas vaatepunkt muutub liikudes ühest diskursusest teise. See on olnud üks formaalsemantika nõrku kohti. (Evens jt 2007: 18) 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria
· simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt · ruumi fragmentariseerumine laa jagunemine paljudeks erineva tähendusega osadeks ja nende sidumine montaazi või kollaazi põhimõttel (nt simultaanlava korral) 74. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) Ficer-Lichte järgi: Märgid jagunevad visuaalseteks ja akustilisteks. Visuaalsed märgid on näiteks heli, muusika, lingvistilised märgid, paralingvistilised märgid. Visuaalsed märgid on näiteks miimilised-, zestilised märgid, kostüümid, maskid jne. Nii visuaalsed kui auditiivsed märgid saab omakorda jagada põgusateks (zest) ja kauakestvateks märkideks (nt kostüüm) ning ka selle alusel, kas märgid on seotud näitleja või ruumiga. Kowzani järgi: 75. Mis on lavakujunduse (dekoratsiooni) funktsioonid? Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas.
kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M
Kaks sündmust on põhjuslikult seotud kui neil on kirjeldused, mis algväärtustaksid range seaduse. Niisiis, vaimne põhjuslikult toimub vastastikku füüsilisega. Davidson jõuab selle mõttekäiguga selleni, mida ta kutsub anomaalseks monismiks, et vaimusündmused on identsed füüsiliste sündmustega, vaatamata sellele, et pole rangeid seadusi, mis seoks neid. Põhjuslikkus ja identsus on relatsioonid individuaalsete sündmuste vahel. Seadused on lingvistilised. Individuaalsed sündmused on seletatavad või ennustatavad seadustega ainult kui need sündmused on kirjeldatavad ühel või teisel viisil. Eksisteerib mitte nomoloogiline põhjuslikkuse printsiip kui individuaalsed sündmused on kirjeldatud ainult füüsiliste tingimustega. Aga kui sündmused on kirjeldatud vaimsete tingimustega – kui on tegemist vaimusündmustega, siis on olemas ainult mentaalne anomalismi printsiip. 2. Mis on heteronoomne üldistus
määratlemist) . Tavaliselt on soovitatav, et iga x-i väärtus omaks kuuluvust vähemalt ühes hägusas hulgas. Teised tükelduse omadused on empiirilisemalt määratletud. Reeglina on soovitatav, et hägusad hulgad, mis tükelduse moodustavad on kumerad, normaalsed, “piisavalt” eristuvad ja et nende arv on suhteliselt väike. Hägusad süsteemid: Hägusad süsteemid -> hägusad mudelid, KUI SIIS tüüpi lausete (reeglite) kogum. Nt lingvistilised märgendid toatemperatuuri kohta: “madal”, “paras”, “kõrge”. Reegel 1: KUI temperatuur õues on madal JA küttekeha temperatuur on kõrge SIIS toatemperatuur on paras Reegel 2: KUI temperatuur õues on madal JA küttekeha temperatuur on madal SIIS toatemperatuur on madal Reegel 3: KUI temperatuur õues on kõrge JA küttekeha temperatuur on kõrge SIIS toatemperatuur on kõrge Reegel 4: KUI temperatuur õues on kõrge JA küttekeha temperatuur on madal SIIS toatemperatuur
kõrgema astme kohtus. 55. Nimetage õiguse tõlgendamise F. C. von Savigny nn klassikalised kaanonid ja kirjeldage lühidalt tõlgendusargumentide tüüpe Robert Alexy järgi? Klassikalised kaanonid (F. C. von Savigny järgi): keelelised (grammatilised ja semantilised), süsteemsed (süstemaatilised, loogilised, kontekstuaalsed), ajaloolised (subjektiiv-teleoloogilised), funktsionaalsed (objektiiv-teleoloogilised ehk sihi- või eesmärgipärased). lingvistilised argumendid: Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. Mõistagi tuleb eristada ametlikult kehtivaid, nö legaal-formulatsioone kõigist teistest sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid
vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline. 1.Lingvistilised argumendid keelelised argumendid: a) semantilised argumendid (semantika õpetus tähendusest; sõnade ja lausete tähendusest lähtuvad argumendid) b)süntaktilised argumendid (süntaks lauseehitus) nt ,,Armu mitte surma" Armu, mitte surma! Armu mitte, surma! 1.Geneetlised argumendid esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused. 2
objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). • 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931):Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest
mõjukad isikud tema lähikonnast tõid kohale prantslasi ja lombardlasi, kes kütsid üles kuninga mängukirge, mille läbi ta kaotas tohutuid summasid. Kogu oma elu austas Henry muusikat. Kõikjal kus ta käis oli ta saadetud muusikast. Ka oma sõjakäigul. Ise musitseeris ta väga osavalt, nii et kõik inimesed olid suures vaimustuses. Seejärel oli kuningas suures vaimustuses hobustest. Oma valitsusaja lõpus tegeles ta pistrikega. Tarkus ja võimed Tema lingvistilised võimed olid kadestusväärsed. Ta rääkis suurepäraselt erinevaid keeli. Kõigele lisaks oli ta suure lugemusega. Ta ei lugenud mitte ainult haritud härrasmehele sobivat kirjandust ja jumalasõna või vagajutte, vaid ka raskepäraseid traktaate ja keskaegsete skolastikute koguteoseid. Henry oli üliõnnelik, kui sai ilmutada oma õpetatust suutes kaasa rääkida keerulistel filosoofilistel või teoloogilistel väitlustel, ja seda eriti vaba diskussiooni käigus
vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. 9. Objektiivne õigus Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Klassikalised tõlgendamise viisid on: Grammatiline Loogiline Ajalooline süstemaatiline. 1) Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid: a. semantilised argumendid (semantika – õpetus tähendusest; sõnade ja lausete tähendusest lähtuvad argumendid) b. süntaktilised argumendid (süntaks – lauseehitus) nt „Armu mitte surma“ – Armu, mitte surma! Armu mitte, surma! 2) Geneetlised argumendid – esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda)
Epitalamus talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest. Käbinääre toodab melatoniini, mis teeb meid öösel ja pimedal ajal uniseks. Suuraju Sisend ajukoorest, väljund talamuse kaudu ajukoore motoorsetele väljadele, omavahelised ühendused. Keha liikumiste algatamine ja lõpetamine, soovimatute liigutuste pärssimine ja lihastoonuse regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem ,,Emotsionaalse aju" primaarne roll naudingu, valu, alistuvuse, kiindumuse, hirmu ja viha emotsioonide kogemises ja väljendamises. Haistmismeel ja mälu. Limbilise süsteemi erinevate osade stimuleerimine kutsub esile ekstreemseid emotsionaalsuse väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad
objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). · 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale'i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). · Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad
UURIMISMETOODIKA Informantide valik: juhuvaliku meetod (valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist); igal inimesel peab olema potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine: uuritakse linnakeelt. Lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil; olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP ,
loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. (enamik PS mõisteid on oma olemuselt määratlemata, see ei ole hea toon) V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline.Lugeda: Robert Alexy ,,Põhiõigused Eesti PS-s" Juridica eriväljaanne 2001" lk 8 ja järgnevad. 1.Lingvistilised argumendid keelelised argumendid: a)semantilised argumendid (semantika õpetus tähendusest; sõnade ja lausetetähendusest lähtuvad argumendid) b)süntaktilised argumendid (süntaks lauseehitus) nt ,,Armu mitte surma" Armu, mitte surma! Armu mitte, surma! 2.Geneetlised argumendid esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused. 3
................ Tekstikäsitluse ettevalmistus ............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2
reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2.tundeid, emotsioone 3. Interaktsiooni ja suhete iseloomu 4. Sotsiaalne asend gruppis. FUNKTSIOONID: 1)Asendab verbaalseid teated 2) Rõhutab verbaalseid teateid 3) On vastandiks verbaalsele teatele. ERINEVUSED VERBAALSE JA MITTEVERBAALSE SUHTLEMISE VAHEL: 1)vahetu ja kaudne 2)MV: enamik mittetahtlik V:tahtlik 3) MV tajutakse varem kui V 4)MV toimub pidevalt, V on selge
132 157 ??? mis jama see on Pärast Liivi sõda linnad kaubandusest kõrvale. Hansa ei suutnud oma privileega kaitsta. Kristlased ja ristiusk Mis on kristlaseks olemine? Luterlik kuuluvus keskajal. Mida usuti, polnudki nii oluline. Maksude laekumine – koormised. Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises. Idakiriku mõju enne 13. saj Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist, ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal. Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle. 12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et
Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks. Selle kõrval kirjutas ta filosoofilisi teoseid ning ühe kohtukõne iseenda kaitseks. Proosat kirjutas ka Suetonius (,,Keisrite elulood"). Ta oli oluline biograafiazanri mõjutaja. Luulet kirjutasid Ausonius ja Claudianus
asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised, süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi. 1) Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on. eristatakse sõnade tavalist ja tehnilist tähendust. a. Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks on eelkõige käsiraamatud. b
Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või olemasolu, sugu näitavate asesõnade puudumine või olemasolu- Stephen Levinson Hollandi keele rääkijad: suund oma keha suhtes (kõrval, vasakul). Guugu yimithirri rääkijad: suund vastavalt ilmakaarele Melissa Bowerman Lingvistilised ja kognitiivsed kategooriad arenevad paralleelselt Keel ei määra mõtlemist ega mõtlemine keelt; mõlemad mõjutavad üksteist vastastikku Konseptsioonidel on nagu värvidel üsna üheselt mõistetud keskpunkt, prototüüp, ent erinevus on ebamäärane ja selles, kus üks konseptsioon muutub teiseks on arusaamad erinevad indiviiditi ja ühiskonniti. George Lakoff ja Mark Johnson. Metaphors We Live By (1980)
kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine) Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu Esiaeg. Esiaeg kui ajalooperiood: esiaeg ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni esiaja perioodid: kiviaeg(Homo habilis tekkest kuni u
avaldu, kuigi lahanguandmetel saab seda hiljem histoloogiliselt diagnoosida. Kognitiivne reserv – vastupidavus neuropatoloogilistele kahjustustele, suutlikkus kognitiivset töötlust optimeerida erisuguste närvivõrgustike või alternatiivsete strateegiate kasutamise teel. Sõltub: - võimekuse tase lapseeas (premorbiidne IQ) - haridustase – haridustee pikkus ja kõrgemate haridustasemete omandamine - töökeskkond ja ametiala - vabaaja tegevused – vaimne stimulatsioon - kirjaoskus, lingvistilised võimed - sotsiaalne tugivõrgustik - isiksus ja isikuomadused tunneb kognitiivse rehabilitatsiooni põhimõtteid ja peamisi töövõtteid Eesmärk toetada ja suurendada pt-di võimekust ja infotöötlust läbi efektiivsete strateegiate õpetamise ja harjutamise, et tagada võimalikult turvaline, produktiivne ja sõltumatu toimetulek. Strateegiate kasutamine on üldiselt automaatne, kuid need pole alati efektiivsed.
"sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus "Mäletsemine" (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R
ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16. ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid katkestatakse, siis selliseks lihtsaks enesekehtestamise viisiks on "Vabandage mind, kuid ma tahaksin oma jutu lõpetada"
kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et
Kui võtta mitu erinevat variaablit, siis saame mitmeid gruppide piire, mis on analoogilised dialektoloogide isoglossidega ja mis ei lange omavahel kokku. Uurimismetoodika Kvantitatiivne sotsiolingvistika kasutab informantide valikul juhuvaliku meetodit. Valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist ja püütakse teha nii, et igal inimesele oleks potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Tekstide kogumisel on oluline väide, et lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil. Selliseid keelevariante nimetatakse vernacular variety. Vernakulaar on mingi keeleühiskonna kohalik (indigenious) variant. See on dialekt, mis pole rahvuskeel või normikeel (standard variety) või lingua franca. See on stiil, mis on seotud argiste/informaalsete kontekstidega.
Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud
Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud
Võõrandatav ära antav võõrandamatu ära andmatu 11 Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud
Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente
antav võõrandamatu – ära andmatu Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b. Ebatäpsus c. Evaluatiivne avatus – üks mõiste normi tekstis väärtuseliselt avatud (tema kohaldamine eeldab väärtushinnangu kujundamist) Nt § 32 lg 1 l 2 „üldistes huvides“ V Võimalikud argumendivormid 12 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a. Semantilised (sõnade tähendus) § 8 lg 1 b. Süntaktilised (viited lauseehitusele) § 34 lause 2 („ja“ see kõik peab olema korraga) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a
Ühtlasi annab keel mõtlemise käsutusse valmis struktuurid suhete fikseerimiseks (sest, selleks et jne.) ja soodustab mõtte hargnemist. Seega keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kolmandaks aspektiks kõne ja mõtlemise seostes on kõne- ja keeleüksuste teadvustamine ja ühtlasi metakeele vahendite (keeleüksuste ja kõnesegmentide ning nendega sooritatavate operatsioonide nimetused) omandamine. Neid vahendeid kajastavad lingvistilised tekstid, sh. keeleõpikud. Õpingute eesmärk on teadvustada ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb aga omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui
annaabi.ee 
