komm 3.4. Sotsiaalse põhiõiguse riive põhiseaduspärasuse tingimuste kohta vt § 28 komm 10.6. Sotsiaalse põhiõiguse puhul on mõeldav, et riigi abi puuduse korral ületab minimaalse PS-ga ettenähtud taseme. Vaidluse ese on sellisel juhul hoopis see, et kaebaja soovib saada sellist abi, mida saab keegi teine. Sellisel juhul tuleb sotsiaalset põhiõigust kohaldada koosmõjus üldise võrdsuspõhiõigusega (vt RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03). Kontrolliskeem vastab sellistel juhtudel võrdsuspõhiõiguse kontrolliskeemile. Riive vastab PS-le formaalselt, kui riiklik akt anti välja kõiki üldisi pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid järgides. Peale selle peab akt vastama parlamendireservatsiooni (PS § 3 lg 1 esimene lause) ja õigusselguse põhimõtte (PS § 13 lg 2) nõuetele. Formaalse kvalifikatsiooniga piiriklausli korral tuleb lõpuks arvestada ka kvalifikatsioonis ette nähtud erinõuetega (vt § 3 komm 2.3.1.1, § 11 komm 2.1
b. Põhikohustused võivad olla PÕ üldisteks piiriklausliteks. Need panevad oma sõnastusega, tõlgendusega isikutele kohustusi ja nendest kohustustest saab seadusandja tuletada aluse piirava normi andmiseks. Probleemiks otsekohaldatus. Põhikohustused ei ole üldjuhul otsekohaldatavad, vaid pigem kujutavad endast volitusi. Teatud erandid nt §25. VÄLISTEOREETILISELT KONSTRUEERITUD PÕHIÕIGUSTE KONTROLLISKEEM 1. Põhiõigusnormi koosseis ja õigusjärelm Normi üldine valem: (x) (Kx > OTx) ,,Õiguse tõlgendamise teooria" deontiline ruut Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid? O on peandumine ehk käsk. Abstraktne käsk ilma käskijata. P on tegevus Op ---------- Op Op -------- Op Op - on kästud õppida Op - negatsioon ehk eitus - on kästud mitteõppida ehk on keelatud õppida = Fp (forbidden) Op - ei ole kästud õppida
..........................................................26 § 14 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................29 § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid.......................................................................................30 § 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem...........................................................31 §17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem...................................................................34 I siseõiguslikult konstrueeritud..................................................................................................34 II kontrollskeem.........................................................................................................................34 § 19 Üldine vabaduspõhiõigus...................................................................................................34
1. Individuaalõigusi kindlustavad põhikohustused § 27 lg 3; § 27 lg 5; § 17; § 19 lg 2 2. Põhikohustused ühiskondliku heaolu kindlustavad põhikohustused 32 § 54 lg 1; § 55, § 124 lg 1, § 113, § 53, § 19 lg 2 VI Põhiõiguste piiramise alused Üldklauslid põhiseaduses § 3 lg 1 lause 1, § 11 lause 1, 2 § 18 Välisteoreetiliselt konstrueeritud Põhiõiguste kontrolliskeem (x)(Kx Otx) x tähistab kehtivust, kõigi x-de suhtes kehtiv; kui x täidab normi koosseisu, siis peatumine? O võib olla ka kohustus X peab olema põhiõiguste adressaat Juhul kui põhiõiguste adressaat riivab põhiõiguste kaitseala, siis on prima facie keelatud. I Põhiõiguste normi koosseis ja õiguslik tagajärg 1. Koosseis
läbi räägitud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta varem välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. 3-2-1-112-14 p 14 tüüptingimuste kontrolliskeem Hageja esitas kahjunõude kostja (kindlustusandja) vastu. Hageja, olles alkoholijoobes, kukkus hotelli rõdult alla, mille tagajärjel sai tervisekahjustuse. Hageja kaotas õnnetuse tõttu mälu õnnetusele vahetult eelnenud aja kohta ning õnnetusjuhtumil ei ole tuvastatud pealtnägijaid. Kostja keeldus kindlustushüvitise maksmisest, kuna hageja oli õnnetuse ajal alkoholijoobes. Kohtud jätsid hagi rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
annaabi.ee 
