võtma 3. lastele siis, kui vanematelt on hooldusõigus ära võetud (lapsel peab olema alati seaduslik esinaja) 4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkoste lõpeb siis, kui vajadus lõppeb (laps saab täisealiseks või laps lapsendatakse või vanemlikud õigused taastatakse). Nimeseadus Hakkas kehtima 2005a. Kõigil inimestel on ees- ja perekonnanimi. Eesnime valikul tuleb kinni pidada: · koosneda võib 3 eraldi kirjutatud nimest (ilma sidekriipsuta) · topeltnimi (2 nime), võib olla sidekriipsuga · eesnimi ei tohiks olla pikem kui 30 tähekohta (tähekoha alla läheb ka tühik) · eesnimes ei tohi olla numbreid · ei tohi olla mittesõnalisi tähiseid · eesnimi tuleb valida selline, mis on kooskõlas heade kommete ja tavadega (kooskõlas
Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke? Liialdamist leiab tsitaadijutumärkidega eriti palju tõlketekstidest. Nb! Harilikult kirjutatakse tsitaatsõnad jutumärkidesse! Nimeseadus Peab vastama nimeseaduse nõuetele. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele. Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama
täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] 8 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded Füüsilise isiku nime andmise ning kohaldamise põhimõtted ja korra sätestab Eesti Vabariigis Nimeseadus. Selle põhieesmärgiks on luua õiguslik korrastatus isikute ees- ja perekonnanimede kasutamisel ning tagada eesti nimetraditsioon. Nimeseadus reguleerib lapsele nime andmist sünni registreerimisel, perekonnanime taastamist abielu lahutamisel, uue perekonnanime andmist abiellumisel, uue isikunime andmist isiku soovil ning sätestab isikunime võõrkeelest ümberkijutamise reeglid. Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis
· Lapsendamine e. Adopteerimine: Lapsendada võib last, kes on alla 18 aastane. Lapsendajaks võib olla isik, kes on vähemalt 25 aastat vana, kes on suuteline ja võimeline last kasvatama. Erandjuhtudel on võimalik lapsendada isiku poolt, kes on 18, see on siis kui soovitakse lapsendada oma abikaasa last. Vanusevahe selle lapse ja lapsendaja vahel peaks olema 25-40 aastat. Lapsendamise otsustab kohus(maakohus) Nimeseadus 2005 aastast. · 1 kuu jooksul registreeritakse, pärast lapse sündi. Eesnimi võib koosneda 3st eraldi seisvast(lahku kirjutatud) nimest. Max 30 tähte. · Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid. · Ei tohi olla võõrapärased nimed. Peavad olema traditsioonidest või tavadest lähtuvalt. · Nime võib muuta 1 kord elu jooksul: seda saab taotleda täisealiseks saamisel. · Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla. · Tavatu nime muutmine: 1
sugu arvestavalt. Vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatada saanud lapsele tuleb anda vajalikku abi. Vaadata ,et laps saaks hariduse, mis arendab tema vaimseid ja kehalisi eeldusi ning kujundab trviklikku isiksust. 5.Lastega seonduvad Eesti Vabariigis kehtivad seadused: Riiklike peretoetuste seadus ( kehtib alates 01.01.2002.) ; Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (kehtib 10.10.1993); Sotsiaalhoolekande seadus (kehtib 01.04.1995 ); Perekonnaseadus (kehtb 01.01.1995);Nimeseadus (vastu võetud 15.12 2004) ; Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustanise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadus.( kehtib 18.07.2002); Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus. (vastu võetud 0206.2004). Nimeseaduse analüüs.
Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana, Demona, Floriin ja Siss. Mõtlemapanevad on ka nimed Gabiella, Gerin, Gerid, Martika, Solemari, Lilily, Laliaala, Evulla, Lalabaim, Marjonella, Melmariin. Nüüdseks on aga jõustunud nimeseadus, mille kohaselt võib lapsele antav eesnimi koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise
kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja
Nimi, mis inimesel sündides antakse, mõjutab mingil määral tema elu. Mina arvan, et inimese nimi on seotud saatusega. Inimestele on pandud väga huvitavaid nimesid. Neid on kohati isegi raske hääldada ning meelde jätta. Nime panekul ei mõelda sellele, et see ilmakodanik peab terve elu sellise nimega olema. Muidugi tänapäeval on võimalus muuta oma nime, kuid mina arvan siiski, et inimesele võiks panna sellise nime, mis oleks sobilik. Tänapäeval piirab nimede valikul ka nimeseadus, kus on määratletud, missugused nimed võivad olla ning millised mitte. Eestis on pandud lastele väga veidraid nimesid. Mina arvan, et lapsele ei ole sobilik panna nimeks näiteks Rögabert, Dildomar, Kama, Trussila või koguni Heroiinika. Lapsel võib endal tulevikus raske olla. Teda võidakse nime pärast mõnitama hakata. Katie Holmes ja Tom Cruise'i panid oma lapsele nimeks Suri Cruise. Tüdrukul võib Jaapanis raskusi olla, kuna
kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi Esimese abielu eel viimati kantud nimi tagasi EESNIMI
ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. (4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid. 4. Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua? Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta tagab selle, et ühiskonna pkski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele peale suruda. NB! Avaliku võimu esindajad, ametnikud ja juristid teevad seda. • Fikseeritakse normi allikates • valikusoovitused kohustuslikud ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS • püüab vältida võimu keele kaudu NB
eesnimesid võimatute kombinatsioonidega. Näiteks on pandud lapse nimeks Säsiliy Sofi või Oa Ois [3]. Veel lisatakse mitu eesnime või pannakse tähed ritta nii, et isegi laps ei suuda seda hääldada. Tihti unustatakse tulevikule mõelda. Inimene peab enda nime kandma igal pool kaasas ning keerulisemate nimede hääldamine ja kirjutamine, võib tuua kaasa väga palju ebamugavaid olukordi. Et vältida väga keerulisi nimesid, on kehtestatud eesnimede õigekeelsuse reeglid. Nimeseadus [6] jõustus Eestis 31.03.2005. Seega gümnaasiumi õpilaste nimedes võib olla keeleseadusega võrreldes erinevusi. Eesnimi võib olla vaid kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime, heade kommetega ning vastama isiku soole. Ei tohi sisaldada võõrtähti, numbreid ja mittesõnalisi tähiseid. Kui vanemad ei jõua eesnime osas kokkuleppele, otsustab nende eest eestkosteasutus. Eesti statistikaamet on teinud mitmeid väljavõtteid nimedest aastate jooksul
keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus.
põhjal. Valituks osutusid järgmised õigusaktid (aktid on järjestatud lugemise järjekorras): 1. Hasartmänguseadus RT I 2008, 47, 261 2. Ravimiseadus RT I, 21.12.2018, 21 3. Tartu Ülikooli seadus RT I, 20.12.2016, 5 4. Rahvahääletuse seadus RT I, 17.11.2017, 15 5. Advokatuurisadus RT I, 20.12.2018, 4 6. Teenetemärkide seadus RT I, 12.07.2014, 137 7. Nimeseadus RT I, 22.12.2018, 15 8. Ehitusseadustik RT I, 12.12.2018, 29 9. Rahvusooperi seadus RT I, 27.02.2015, 4 10. Rahvaraamatukogu seadus RT I, 04.07.2017, 55 11. Maapõueseadus RT I, 12.12.2018, 53 12. Riigikaitseseadus RT I, 29.05.2018, 6 13. Postiseadus RT I, 03.03.2017, 19 14. Psühhiaatrilise abi seadus RT I, 21.12.2018, 12 15. Vereseadus RT I, 12.07.2014, 154 16. Korruptsioonivastane seadus RT I, 17
Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat nime, üksikuid tähti ega lühendeid. Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid ja nimeks ei saa panna arvu. Kasutatud kirjandus: 1. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnatoimingute seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020] 07.02.2011 2. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnaseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014] (07.02.2011) 3. Elektrooniline Riigi Teataja. Nimeseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875] (07.02.2011) 4. Saar, Maris. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi. [http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.htm] (07.02.2011) 5. INS (rakendusaktid). Eesnime valiku piirangud. [http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=3&ved=0CCQQFjAC&url=http %3A%2F%2Feoigus.just.ee%2F%3Fact%3Ddok%26subact%3D1%26DOK_W %3D25421&rct=j&q=eesnime %20valik&ei=Mn9NTez1DtS0hAeI2MCoDg&usg=AFQjCNEe3n- bHaS00OIUiCGPtN8UAfZ7_A&cad=rja] (07.02.2011) 6
Tänapäeval kus abiellutakse üle maailma, siis tuleb teadustada erinevaid süsteeme. Nt Hispaanias ja Ladina-Ameerikas. Hispaania tavas inimesel 2 perekonnanime: esimene ema perekonnanimi ja teine isa perekonnanimi. Sündides kaks nime. Hispaanlased abielludes nime ei muuda. Portugalis teistpidi: kaks perekonnanimi: esimene isa perekonnanimi, ema perekonnanimi teine. Islandil siiani puuduvad perekonnanimed. Perekonnanimed pole võimatud, aga nimeseadus ütleb, et igal islandlasel peab olema isanimi. Paragrahv kaks keelab võtta perekonnanime. Ida-Slaavi (Vene, Valgevena, Ukraina) puhul tüüpiline see, et inimesel on kolm nime: eesnimi, isanimi, perekonnanimi. Perekonnanimi, eesnimi, isanimi dokumentides. Alguses olid üksiknimed, nendele lisandusid isanimed. Vene nimemall arenenud nii, et tekkisid isanimed. Vanas vene tavas oli tüüpiline Vassili Ivanov (Ivanov genitiiv, tähendab isanime).
jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või
See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist.
(3) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik tegevväelase tegevteenistusest vabastada, kui tegevväelane saab 60- aastaseks. (4) Sõjaseisukorra ajal ettenähtud tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Kehtestatud on küll valitsuse korraldusega, kuid kes neid kontrollib sõjaolukorras? § 134. Puhkuse katkestamine (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta rasedus-, sünnitus-, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust. NIMESEADUS Vastu võetud 15.12.2004 jõustumine 31.03.2005 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015032 ptk 5, § 32 § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord. § 31. Isikunime kasutamine (1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.
Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari- Liis; meestel 1 silp + 2 silpi Karl-Robert). Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised, riimnimed. Eesti nimesid iseloomustavad variatsioonid. Varieerumine läheb vahel üle piiri. Aastaid 2000+ ei saagi kuhugi liigitada, sest kõik nimed on tänapäeval kasutusel – hübriidperiood. Nimeseadus ütleb, et nimi peab vastama mingi keele õigekirjareegleid. Uut eestikeelset nime saab välja mõelda, aga võõrkeelset mitte (peab eksisteerima mõnes võõrkeeles). Hetkel on 48 000 nime (sh mitmiknimed), millest 2/3 on unikaalsed. Sagedasemad eestipärased nimed on Jüri, Rein, Jaan, Linda, Andres, Aino, Toomas, Tiina, Sirje, Anne, Peeter, Margus. Rahvastikuregistri järgi on populaarsemad hoopis Aleksandr, Vladimir, Tatjana, sest
parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist.
- Kohtus tähtaega ei ole. Kohus lahendab asja ära mõistliku aja jooksul (nii kiiresti, kui on võimalik). Kohtunik võib anda leppimistähtaja (maksimaalselt 6 kuud), selle annab ta siis, kui tal tekib asja lahendamise käigus tunne, et nad võivad ära leppida. Vähemalt 2 aastat lahus olnute puhul ei anta leppimise aega. 10 NIMESEADUS- kehtib 2005. aastast Varem meil Eestis sellist seadus ei olnud. Kuidas inimesele nimi pannakse, nimevahetusest jne 1) isikunimi (ametlik nimi ehk ees- ja perekonnanimi). Kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. 2) eesnime panek lapsele: lapse sünd tuleb registreerida 1 kuu jooksul. See toimub perekonnaseisu ametis. NÕUDED: eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest eraldi kirjutatud nimest või ühekordne topeltnimi, 30
eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010
c. lastesse puutuvad vaidlused 14 d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest. II. Perekond Lapsevanemad ja lapsed. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. 31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus reguleerib eesnimede panemist. Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele
2) kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest. II. Perekond Lapsevanemad ja lapsed. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. 31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus reguleerib eesnimede panemist. Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla
sõlmitud pettuse, vägivalla või ähvarduse mõjul, tegemist on näiliku abieluga (PKS § 9). Abielu on tühine, kui: abielus on samast soost isikud; abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet (PKS § 10). 6. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed: perekonnanime valiku õigused - nimeseadus vastastikune lugupidamine ja toetus; abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused teineteise ja perekonna suhtes; osalevad ühise koduse majapidamise ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt; tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks ja vajalike vahendite hankimiseks; õigus teha omavahel tsiviilõiguslikke tehinguid.
See on kohati justkui kestvusvõlasuhe, samas annab see ka mingi staatuse. Üürisuhted on õigus ilma üürileandjale teatamata kolida sisse oma abikaasa ja lastega. Karistusõiguses teatud kuritegudes võib abikaasat karistada karmimalt, või siis tunnistaja vaikimisõigus. Maksuõigus ühine maksudelklaratsioon · abikaasade isiklikud õigused ja kohustused isiklike õiguste kitsendamise keeld (perekonnanime valiku õigus (nimeseadus § 10)) Tundub rohkem olevat avalik õiguslik tagajärg. Neid praegu perekonnaseaduses eriti ei ole. Põhiõigused juba PS-is. · abikaasade varalised õigused ja kohustused abikaasa ülalpidamiskohustus abieluvarareziim: · seadusjärgne · lepinguline kui abikaasad ise lepivad kokku, missugused õigused ja kohustused neil on. Abikaasa ülalpidamiskohustus
Mängu ajal reegleid ei muudeta ja ka mitte pärast mängu. §10 ei ole kunagi vale, mängib alati kaasa. · Seaduste kättesaadavus salajase õiguse keeld. §3 lg 2, §108. Riigiteataja peab olema riigi poolt välja antav, ametlikult üheselt äratuntav, piisavalt kättesaadav, pealkiri peab olema Riigiteataja, seadused peavad olema eesti keeles (riigikeeles) (täna pole meile aktuaalne probleem, probleem on EL aktidega 2004 aastal, kui Eesti liitus) Perekonnaseadus §140. Nimeseadus nimi peab olema Eesti kujuline, misiganes see tähendab. Kas EL teataja on riigiteataja? Seadus §3 lg2 mõttes formaalne seaduse mõiste, parlamendi poolt vastu võetud seadus. Materiaalne seadus nii parlamendi poolt vastu võetud seadused kui ka muud abstraktsed universaalsed õigusaktid nagu määrused. Määrused peavad ka olema avaldatud. Vacatio legis seadusepuhkus. See periood, kui seadus on välja kuulutatud, aga ei ole veel jõustunud. §8
laps infot küsib, või ka muudel juhtudel. Perekonnaseaduse § 164 sätestab lapsendamissaladuse hoidmise kohustuse. Selleks, et eri seadused oleksid kooskõlas, tuleks seaduseelnõu sõnastust täpsustada, nii et oleks selge, millistel juhtudel ja kes peab ja tohib lapsele sellist infot anda. 4.2.3. Laste väärtustamine Praeguse olukorra kirjeldus Mitmed siseriiklikud õigusaktid, näiteks sotsiaalhoolekande seadus (§-d 31 ja 32), tsiviilkohtumenetluse seadustik (§ 5521) ja nimeseadus (§ 4) sätestavad lapselt arvamuse küsimise kohustuse lapsega seotud asjade lahendamisel. Samas näitavad erinevate uuringute (2010. aastal läbi viidud sotsiaaluuringu, RISC uuringu ja laste õiguste ja vanemaluse monitooringu) tulemused, et täiskasvanud küll peavad igapäevaelus lapse ärakuulamist oluliseks, kuid nende arvamusega arvestamist ei peeta sageli oluliseks (vt pikemalt osa 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“).
annaabi.ee 
