võtma 3. lastele siis, kui vanematelt on hooldusõigus ära võetud (lapsel peab olema alati seaduslik esinaja) 4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkoste lõpeb siis, kui vajadus lõppeb (laps saab täisealiseks või laps lapsendatakse või vanemlikud õigused taastatakse). Nimeseadus Hakkas kehtima 2005a. Kõigil inimestel on ees- ja perekonnanimi. Eesnime valikul tuleb kinni pidada: · koosneda võib 3 eraldi kirjutatud nimest (ilma sidekriipsuta) · topeltnimi (2 nime), võib olla sidekriipsuga · eesnimi ei tohiks olla pikem kui 30 tähekohta (tähekoha alla läheb ka tühik) · eesnimes ei tohi olla numbreid · ei tohi olla mittesõnalisi tähiseid · eesnimi tuleb valida selline, mis on kooskõlas heade kommete ja tavadega (kooskõlas
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eest...
Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] 8 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded Füüsilise isiku nime andmise ning kohaldamise põhimõtted ja korra sätestab Eesti Vabariigis Nimeseadus. Selle põhieesmärgiks on luua õiguslik korrastatus isikute ees- ja perekonnanimede kasutamisel ning tagada eesti nimetraditsioon. Nimeseadus reguleerib lapsele nime andmist sünni registreerimisel, perekonnanime taastamist abielu lahutamisel, uue perekonnanime andmist abiellumisel, uue isikunime andmist isiku soovil ning sätestab isikunime võõrkeelest ümberkijutamise reeglid. Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis
· Lapsendamine e. Adopteerimine: Lapsendada võib last, kes on alla 18 aastane. Lapsendajaks võib olla isik, kes on vähemalt 25 aastat vana, kes on suuteline ja võimeline last kasvatama. Erandjuhtudel on võimalik lapsendada isiku poolt, kes on 18, see on siis kui soovitakse lapsendada oma abikaasa last. Vanusevahe selle lapse ja lapsendaja vahel peaks olema 25-40 aastat. Lapsendamise otsustab kohus(maakohus) Nimeseadus 2005 aastast. · 1 kuu jooksul registreeritakse, pärast lapse sündi. Eesnimi võib koosneda 3st eraldi seisvast(lahku kirjutatud) nimest. Max 30 tähte. · Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid. · Ei tohi olla võõrapärased nimed. Peavad olema traditsioonidest või tavadest lähtuvalt. · Nime võib muuta 1 kord elu jooksul: seda saab taotleda täisealiseks saamisel. · Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla. · Tavatu nime muutmine: 1
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...
Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana, Demona, Floriin ja Siss. Mõtlemapanevad on ka nimed Gabiella, Gerin, Gerid, Martika, Solemari, Lilily, Laliaala, Evulla, Lalabaim, Marjonella, Melmariin. Nüüdseks on aga jõustunud nimeseadus, mille kohaselt võib lapsele antav eesnimi koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise
kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja
Kirjutamisel juhinduda järgmistest punktidest: 1) Esitada kaks või kolm teemaga hästi haakuvat mõtet või probleemi; 2) Analüütiline teema arendus (mõtete loogiline arendus, probleemide lahkamine, analüüs ja lahendused); 3) Teksti liigendamine (tekst on loogiliselt lõikudeks liigendatud); 4) Sobivate teemakohaste näidete kasutamine; 5) Teksti osad (sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte ja lõppsõna); 6) Sõnavara (kasutatud rikkalikku ja sobivat sõnavara); 7) Stiil (korrektsed ja arusaadavad laused); Teemad: 1) Erinevad kultuurid ja stereotüübid 2) Vähemusgrupid - sallivus ja sallimatus 3) Rollid perekonnas 4) Nimi saatmas inimest sünnist loojanguni 5) Tänapäeva perekonna väärtused NIMI SAATMAS INIMEST SÜNNIST LOOJANGUNI Igale uuele ilmakodanikule antakse nimi, mis jääb temale terveks eluks. Selle panevad enamasti lapse vanemad. Tänapäeval levib väga palju erinevaid...
Õigusõpetus ABIELU SÕLMIMINE Mehe ja naise vahel Täisealisus, 15-18a, vanemate loal, lisaks teovõimeline laiendamine kohtu kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi E...
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspid...
Eesti eesnimede ajalugu. Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/AnnikaHussar30012014.pdf (18.10.2016) 3. Igav. Eesti imelikumad nimed. [WWW] http://igav.delfi.ee/pildid/eesti-koige- imelikumad-nimed?id=67990693 (6.11.2016) 4. Jõgevamaa Gümnaasium. Õpilaste nimekiri. [WWW] http://jogevagymn.kovtp.ee/opilased (8.12.2016) 5. Nael, A. Eesnimed Jõgeva Põhikoolis ning Jõgevamaa Gümnaasiumis: Uurimistöö. Jõgeva: Jõgevamaa Gümnaasium, 2016. 6. Riigi teataja. Nimeseadus. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/NS (22.02.2017) 7. Riigiportaal. [WWW] https://www.eesti.ee/est/perekond/rasedus_ja_lapse_sund/sunni_registreerimine_ja _nime_valik (24.10.2016) 8. Statistikaamet. Jõgeva maakonna rahvastik. [WWW] http://www.stat.ee/ppe-44783 (9.11.2016) 9. Statistikaamet. Populaarsemad nimed 1996-2000 [WWW] http://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOP_AASTAD (30.09.2016) 10.Statistikaamet. Populaarsemad nimed Jõgeva maakonnas. [WWW] http://www.stat
keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat nime, üksikuid tähti ega lühendeid. Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid ja nimeks ei saa panna arvu. Kasutatud kirjandus: 1. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnatoimingute seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020] 07.02.2011 2. Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnaseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014] (07.02.2011) 3. Elektrooniline Riigi Teataja. Nimeseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875] (07.02.2011) 4. Saar, Maris. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi. [http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.htm] (07.02.2011) 5. INS (rakendusaktid). Eesnime valiku piirangud. [http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=3&ved=0CCQQFjAC&url=http %3A%2F%2Feoigus.just.ee%2F%3Fact%3Ddok%26subact%3D1%26DOK_W %3D25421&rct=j&q=eesnime %20valik&ei=Mn9NTez1DtS0hAeI2MCoDg&usg=AFQjCNEe3n- bHaS00OIUiCGPtN8UAfZ7_A&cad=rja] (07.02.2011) 6
Tänapäeval kus abiellutakse üle maailma, siis tuleb teadustada erinevaid süsteeme. Nt Hispaanias ja Ladina-Ameerikas. Hispaania tavas inimesel 2 perekonnanime: esimene ema perekonnanimi ja teine isa perekonnanimi. Sündides kaks nime. Hispaanlased abielludes nime ei muuda. Portugalis teistpidi: kaks perekonnanimi: esimene isa perekonnanimi, ema perekonnanimi teine. Islandil siiani puuduvad perekonnanimed. Perekonnanimed pole võimatud, aga nimeseadus ütleb, et igal islandlasel peab olema isanimi. Paragrahv kaks keelab võtta perekonnanime. Ida-Slaavi (Vene, Valgevena, Ukraina) puhul tüüpiline see, et inimesel on kolm nime: eesnimi, isanimi, perekonnanimi. Perekonnanimi, eesnimi, isanimi dokumentides. Alguses olid üksiknimed, nendele lisandusid isanimed. Vene nimemall arenenud nii, et tekkisid isanimed. Vanas vene tavas oli tüüpiline Vassili Ivanov (Ivanov genitiiv, tähendab isanime).
jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või
See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist.
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari- Liis; meestel 1 silp + 2 silpi Karl-Robert). Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised, riimnimed. Eesti nimesid iseloomustavad variatsioonid. Varieerumine läheb vahel üle piiri. Aastaid 2000+ ei saagi kuhugi liigitada, sest kõik nimed on tänapäeval kasutusel – hübriidperiood. Nimeseadus ütleb, et nimi peab vastama mingi keele õigekirjareegleid. Uut eestikeelset nime saab välja mõelda, aga võõrkeelset mitte (peab eksisteerima mõnes võõrkeeles). Hetkel on 48 000 nime (sh mitmiknimed), millest 2/3 on unikaalsed. Sagedasemad eestipärased nimed on Jüri, Rein, Jaan, Linda, Andres, Aino, Toomas, Tiina, Sirje, Anne, Peeter, Margus. Rahvastikuregistri järgi on populaarsemad hoopis Aleksandr, Vladimir, Tatjana, sest
parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist.
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010
c. lastesse puutuvad vaidlused 14 d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest. II. Perekond Lapsevanemad ja lapsed. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. 31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus reguleerib eesnimede panemist. Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele
2) kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest. II. Perekond Lapsevanemad ja lapsed. Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul. 31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus reguleerib eesnimede panemist. Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla.
sõlmitud pettuse, vägivalla või ähvarduse mõjul, tegemist on näiliku abieluga (PKS § 9). Abielu on tühine, kui: abielus on samast soost isikud; abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet (PKS § 10). 6. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed: perekonnanime valiku õigused - nimeseadus vastastikune lugupidamine ja toetus; abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused teineteise ja perekonna suhtes; osalevad ühise koduse majapidamise ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt; tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks ja vajalike vahendite hankimiseks; õigus teha omavahel tsiviilõiguslikke tehinguid.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
Mängu ajal reegleid ei muudeta ja ka mitte pärast mängu. §10 ei ole kunagi vale, mängib alati kaasa. · Seaduste kättesaadavus salajase õiguse keeld. §3 lg 2, §108. Riigiteataja peab olema riigi poolt välja antav, ametlikult üheselt äratuntav, piisavalt kättesaadav, pealkiri peab olema Riigiteataja, seadused peavad olema eesti keeles (riigikeeles) (täna pole meile aktuaalne probleem, probleem on EL aktidega 2004 aastal, kui Eesti liitus) Perekonnaseadus §140. Nimeseadus nimi peab olema Eesti kujuline, misiganes see tähendab. Kas EL teataja on riigiteataja? Seadus §3 lg2 mõttes formaalne seaduse mõiste, parlamendi poolt vastu võetud seadus. Materiaalne seadus nii parlamendi poolt vastu võetud seadused kui ka muud abstraktsed universaalsed õigusaktid nagu määrused. Määrused peavad ka olema avaldatud. Vacatio legis seadusepuhkus. See periood, kui seadus on välja kuulutatud, aga ei ole veel jõustunud. §8
laps infot küsib, või ka muudel juhtudel. Perekonnaseaduse § 164 sätestab lapsendamissaladuse hoidmise kohustuse. Selleks, et eri seadused oleksid kooskõlas, tuleks seaduseelnõu sõnastust täpsustada, nii et oleks selge, millistel juhtudel ja kes peab ja tohib lapsele sellist infot anda. 4.2.3. Laste väärtustamine Praeguse olukorra kirjeldus Mitmed siseriiklikud õigusaktid, näiteks sotsiaalhoolekande seadus (§-d 31 ja 32), tsiviilkohtumenetluse seadustik (§ 5521) ja nimeseadus (§ 4) sätestavad lapselt arvamuse küsimise kohustuse lapsega seotud asjade lahendamisel. Samas näitavad erinevate uuringute (2010. aastal läbi viidud sotsiaaluuringu, RISC uuringu ja laste õiguste ja vanemaluse monitooringu) tulemused, et täiskasvanud küll peavad igapäevaelus lapse ärakuulamist oluliseks, kuid nende arvamusega arvestamist ei peeta sageli oluliseks (vt pikemalt osa 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
