) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3
kehtivusega on seotud ka kollisiooninormid. Need on suunatud sellele, et öelda, millal Eestis kehtiv seadus on kohaldatav või mitte, need on seotud rahvusvahelise aspektiga. 2) Ajaline kehtivus seadus kehtib sellest ajast alates, millal ta on jõustunud ega oma tagasiulatuvat jõudu. Tsiviilõiguse normidel puudub tagasiulatuv jõud, kui vastupidist ei ole seaduses sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seadus § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. 3) Kehtivus isikute suhtes tsiviilõiguse normid on kehtivad kõigi isikute suhtes(nii
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. · Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. · Rakendusseadus §11. Võlasuhetele kohaldatav seadus Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
Ajaline: Ajaline kehtivus tähendab seda, et seadus hakkab kehtima siis kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus – see kehtib alates 1.juulist 2002 – see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. ∙ Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ∙ Rakendusseadus §11
The state governed by the rule of law - õigusriik To impose sth on /upon sb midagi kellelegi määrama, peale määrama (taval neg ) to impose taxes /speed limits / ... custom toll; tava celebrating a bday Nation riik to enforce täitmise tagamine law enforcement citizen a citizen has accepted some duties, but also has rights - kodanik. apply for citizenship kodakondsust taotlema apply to (the court) - kellegi poole pöörduma application law rakendusseadus Constitution põhiseadus applicable rakendatav inapplicable rakendamatu application taotlus to submit / hand in an application avaldust sisse andma 2 Citizenship Act kodakondsusseadus Law on citizenship kodakondsusseadus Alien (foreigner) võõra-, välismaalane Alien's office välisministeerium Non-citizen mittekodanik Penalty; punishment - karistus Fine trahv Enforceable täideviidav Law making process - Seadusloome prostesse
· Valimised võitnud erakonna osakaal parlamendis on reeglina ca 30±2 kohta Eralkondade usaldamine · Eestis erakondi pigem ei usaldata, kuigi pilt on võrreldes 2004 aastaga parem Loeng X: President ja tema valimine Presidendi valimine · Presidenti valitakse üldiselt põhiseaduses lähtuvast korrast, aga korra, 1992 valiti ka nö PS Rakendusseaduse alusel, sest tegu oli esimese korraga. PRESIDENDI VALIMISED Kandidaadid PS RAKENDUSSEADUS PÕHISEADUS Kandidaadi võis esitada ükskõik Kandidaadid esitatakse riigikogu poolt kes (I valimistel seati üles 7 kandidaati). Kandidaadi pidid esitama vähemalt 3inimest Iga kandidaat pidi edasiseks 1/5 RK liikmetest saavad kandidaadi seada, ehk kandidaadi konkureerimiseks koguma 10 000 esitamiseks peab seda tegema vähemalt 21 inimest toetusallkirja Allkirjad said täis 4 kandidaati: Saab tulla kuni neli kandidaati Rüütel, Meri, Parek, Taagepera
Enne, kui on teada, et miski võib olla väga ohtlik, ei ole veel kuritegu, mida tõkestada. Kas võib lugeda mõne vangi kirja või mitte? Ühed ütlevad, et ei või. Teised ütlevad, et võib. Kataloogi eesmärk on olla ammendav. PÕ kaitse peab olema kõikehõlmav, selle tagab põhiliselt §19. Teiselt poolt ei tohi ka avalik julgeolek, kord, ühiskond jääda kaitseta. Ohumõtlemine on Eesti õigusmõtlemisele veel uus ja võõras. Rakendusseadus on vastu võtmata, mis peaks selle ohumõtlemise meie korda tooma. Kriminaalmenetlus tuleks kusagil taga, mis tegeleks tagajärgede kõrvaldamise ja läbitöötamisega. See on üks suur argument, miks need kataloogid ei saa olla ammendavad, sest PS on süsteem ja meie ühiskond ei tohi jääda kaitseta mingisuguse tööõnnetuse tõttu. Erandjuhul on võimalik piirata
Riigikogu voorus. Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku. Valituks osutus kandidaat, kes kogus enam kui poole Riigikogu koosseisu liikmete häältest, seega siis vähemalt 51 häält. Lennart Meri poolt hääletas 59 rahvaesindajat, Arnold Rüütli osaks jäi 31 häält ja järelikult esimene neist saigi taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks. Rakendusseadus erines põhiseadusest veel ühe aspekti poolest – erandina kehtisid esimese presidendi volitused mitte viis, vaid neli aastat. 63
Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib. Ajaline kehtimine seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas. Rakendusseaduse § 11 sama põhimõte. Reeglina siis pole. kehtivus isikute suhtes tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse:
Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib. Ajaline kehtimine – seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus – Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 – seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas. Rakendusseaduse § 11 – sama põhimõte. Reeglina siis pole. kehtivus isikute suhtes – tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse:
Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku. Valituks osutus kandidaat, kes kogus enam kui poole Riigikogu koosseisu liikmete häältest, seega siis vähemalt 51 häält. Lennart Meri poolt hääletas 59 rahvaesindajat, Arnold Rüütli osaks jäi 31 häält ja järelikult esimene neist saigi taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks. Rakendusseadus erines põhiseadusest veel ühe aspekti poolest – erandina kehtisid esimese presidendi volitused mitte viis, vaid neli aastat. Teised presidendivalimised toimusid 1996.a. augustis-septembris ja nende puhul juhinduti juba täies ulatuses põhiseadusest. Põhiseaduse järgi presidendi valimist alustab Riigikogu, kellel on õigus üles seada ka kandidaate. 1/5 ehk siis 21 Riigikogu liiget kinnitavad oma allkirjaga vastava kandidaadi ülesseadmise.
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...