- Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne käitumine - sõbra eest seismine - emotsionaalse toetuse pakkumine - enda avamine - salliv suhtumine sõbra teistesse sõpradesse - jne Romantilised suhted Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine
vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. 5. Millistes teadvuse seisundites Ärkvelolek - tavaline seisund, milles ÕO10a võib inimene viibida? Kuidas neid terve inimene veedab enamuse oma . tuvastada? päevast.
● Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus, ilu ülekanne temaga suhtlemisel) Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine. ● vabatahtlik ● avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● toetuse pakkumine ● vastastikusus ● sümmetriline (võrdsed) ● puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid ● välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõpruse reeglid: ● abistamine ● sõbra privaatsusega arvestamine ● konfidentsiaalsus ● usaldusväärne käitumine ● sõbra eest seismine ● emotsionaalse toetuse pakkumine ● enda avamine
Raske alaareng (Severe) IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist; 4 % arenguhäiretega grupist Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett). Sügav alaareng (Profound) IQ <20-25 2 % arenguhäiretega grupist Piiratud motoorsed oskused, kõne peaaegu puudub. Pidev hoolitsus H. Praktiline ja akadeemiline intelligentsus Robert Sternberg a) Akadeemilist intelligentsust nõudvad ülesanded · eksplitsiitsed ülesanded · puudub personaalne huvi · on esitatud kogu vajalik info · erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad · õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus
Raske alaareng (Severe) IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist; 4 % arenguhäiretega grupist Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett). Sügav alaareng (Profound) IQ <20-25 2 % arenguhäiretega grupist Piiratud motoorsed oskused, kõne peaaegu puudub. Pidev hoolitsus H. Praktiline ja akadeemiline intelligentsus Robert Sternberg a) Akadeemilist intelligentsust nõudvad ülesanded · eksplitsiitsed ülesanded · puudub personaalne huvi · on esitatud kogu vajalik info · erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad · õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus
mälu (säilib omandatud abstraktne, sümboolne ja teoreetiline informatsioon; suur maht; kõigil inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk
Kui füüsiliselt atraktiivne (ja heade sotsiaalsete oskustega) inimene tahab teisele läheneda siis tihtipeale võetakse seda paremini teise poolt vastu kui siis kui füüsiliselt ebaatraktiivne inimene tahab teisele läheneda. Sõprus. Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: ● Vabatahtlik ● Avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● Toetuse pakkumine ● Vastastikkus ● Sümmeetriline(võrdsed) ● Puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid ● Välise surveta aja pühendamine teineteisele ● Sõprussuhetes kehtivad kokkuleppelised reeglid Romantilised suhted. Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine (reproduktsioon; tüüpiline on et nooremad naised valivad paariliseks vanema mehe); mehed otsivad nooremat naist sest fertiilsus kestab kauem ning naised tahavad vanemat meest sest tal on ressursse rohkem.
otseselt ja kaudselt karakteriseerivad. Otsene karakteristika on nii see, mida tegelane ise enda kohta väidab, kui ka teiste tegelaste hinnangud. Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust: o eksplitsiitsed kirjeldused/tähistused remarkides (samuti paralingvistiliste vahendite tähistamine kirjavahemärkidega, nagu hüüumärk lause lõpus, mõttepunktid pausi märgina jne.); o dialoogis varjatult sisalduvad viited mingile käitumisaktile, mis repliigiga loomupäraselt kaasas käib o Mitteverbaalsuse ala hõlmab: o paralingvistikat, s.o. vahendite kogumit, mis saadab, modifitseerib, varjundab tegelase kõnet
Erinevad mälu- ja õppimissüsteemid toetavad erinevat tüüpi ennustusi, mis kõik parandavad kohanemisvõimet Protseduuriline mälu osaleb liigutuste juhtimisel, millest tuleb pikemalt juttu V teemaplokis Semantiline mälu toetab ennustuste loogilist tuletamist, mida käsitleb IV teemaplokk Episoodiliine mälu võib osaleda lisaks minevikule ka tuleviku ja teiste olendite perspektiivi tunnetamisel (ennustamine kui „virtuaalreaalsuste simuleerimine“) Eksplitsiitsed ja implitsiitsed mälusüsteemid lubavad psüühikale õppida nii keskkonna unikaalsetest kui universaalsetest aspektidest TÖÖMÄLU JA MÕTLEMINE Võime säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele,
- jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (*kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted). Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine, mis on /mida iseloomustab - – vabatahtlik – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline, (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid* – välise surveta aja pühendamine teineteisele. Romantilised suhted Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest). Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne
Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8 Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus, seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam. Kirjalikkus on pigem tugev võimaldav mõjur.
kontrolli informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse. komponendil? 4. Kuidas on Teadvus on olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistest ja teadvust vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma defineeritud? ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. 5. Millistes teadvuse Inimene võib viibida järgnevates seisundites: seisundites võib inimene viibida? Ärkvelolek - seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma Kuidas neid päevast. tuvastada? Somnolents - patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on
Emotsionaalne komponent (suhtumine) Käitumuslik komponent (tegu) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. - Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. - Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised
Eesti psühholooge 8 Lisa 1 Eesti psühholooge kujul amneesiat põdevad patsiendid on ühes mälutestis sama edukad kui mälukahjustuseta inimesed (Warrington & Weiskrantz, 1968). Selgus, et amneesikutel puudub mälu vaid sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Kuid sellised eksplitsiitsed küsimused nagu "Kas sa mäletad, mida sa tegid eile hommikul kell kümme" või "Kas sõna TUULELIPP oli selles nimekirjas, mida ma natukene aega tagasi näitasin" ei ole ainus viis, kuidas inimese mälu küsitleda. Amneesikule, samuti kui tervele inimesele, võib ette näidata jada sõnu, nagu TUULELIPP, KROKODILL, VIHMAVARI ja LIBLIKAS, ning siis, lisaks eksplitsiitsetele küsimustele, või alternatiivina, neid testida
suureneb ka tsentraalse mõjustustee reeglite osakaal hoiaku mõjustamises ning väheneb perifeerse mõjustustee reeglite osakaal ja vastupidi. 7) Hoiaku tegevuse postulaat - tsentraalse mõjustustee abil loodud või muudetud hoiakud on püsivamad, jäävad kaitstumaks veenmise suhtes ning avaldavad tunnetusele ja käitumisele suuremat mõju kui hoiakud, mida on loodud või muudetud perifeerse mõjutustee abil. Hoiakut: 1) Eksplitsiitsed - väljenduvad inimeste avalikes ütlustes, hinnangutes, vastustes ankeetidele ja intervjuudele. 2) Implitsiitsed - tulenevad automaatsetest assotsiatsioonidest objekti ja ninnangu vahel ning väljenudvad reaalsetes toimingutes ja inimeste reaktsioonides ning valikutes. Oluline reklaamteates sisalduv info vastuvõrutegurina teatele (Gardneri, Mitchelli, Russo mudel): 1) Suunatud tähelepanu hulka - madal või kõrgendatud tähelepanu.
suhtumine?) • Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Tricomponent Attitude Model (ABC) – Affect (How I feel about it)plus – Behavioural tendency (Conative), plus – Cognitions (what I think or know) about likely consequences of behaviour Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed – automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee – ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. • Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine • Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised
neis alades takistavad prillidega harjumist ja prisma efekti ei teki. Mis on teadvus ja millised on teadvuse omadused ning eelduseks olevad protsessid? Teadvus = olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. • Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. • Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitte-teadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. • Teadvus on erinevate kogum erinevatest protsessidest, nt nägemine, rääkimine, mõtlemine, emotsioonid jne. • Teadvus ei ole alati samasugune – teadvuse määr sõltub inimese seisundist eluea jooksul (lapsed vs
Implitsiitne mõõtmine - teistel kõige lihtsam hinnata ekstravertsust, meelekindlust ja sots hinnanguid - tuttavate hinnangud on täpsemad kui võõraste omad -konsensus: isiksusehinnangute konsensus suureneb tutvusega. Ei sõltu hindaja haridustasemest, intelligentsusest Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus) . IAT- implitsiitne assotsiatsioonitest. Eksplitsiitsed ärevuse-testid ennustavad enesehinnangut ärevuse tasemele Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) 3. ISIKLIKUD VÄÄRTUSED Kirjandus K: Parks L, Guay RP. (2009). Personality, values, and motivation. Personality and Individual Differences. 47(7):675-684. K: Olver JM, Mooradian TA. (2003). Personality traits and personal values: a conceptual and empirical integration. Personality and Individual Differences, 35(1):109-125. S: Schwartz SH (2011)
süstemaatilisem fiktsiooni uurimise käsitlus. Genette’i analüüs laenab traditsioonilisest verbigrammatikast terminid tegevusaeg, kõneviis ja tegumood, nii et kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G. toob välja kolm fiktsioonile iseloomulikku joont: 1) tekst – iga fiktsioon on tekst kui fakt 2) jutustamine – autori ja lugeja mõistmine ei kattu, ilmnevad erinevad implitsiitsed ja eksplitsiitsed asjaolud 3) lugu – iga fiktsioon loob meile loo, mis asub tekstis endast erinevas aeg-ruumis Võttes aluseks ülaltoodud kolm aspekti alustab Genette oma analüüsi fiktsioonilisest ajast. Siin toob ta välja kolm uurimisala: järjestus, kestus ja sagedus järjestus – kuidas sündmused on esitatud loo ja teksti vahelisest suhtest lähtuvalt (süžee ja faabula vahekord) kestus – teksti “kiirus”, kui kiiresti sündmused tekstis ajaliselt arenevad
Nii väikeaju kui frontaalalad olid olulised prisma-prillidega kohanemisel – kahjustused neis alades takistavad prillidega harjumist ja prisma efekti ei teki. Mis on teadvus ja millised on teadvuse omadused ning eelduseks olevad protsessid? Teadvus: olendi võima subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada maailma ja iseennast. - Väljendub aistmises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutlustes, mis on eksplitsiitsed. - Kitsam mõiste kui psüühik. - Kogum erinevatest protsessidest – nägemine, rääkimine, mõtlemine, emotsioon jne - Ei ole alati samasugune – sõltub inimese seisundist eluea ja ka ööpäeva jooksul - Ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi nt südamelöögid. Eelduseks olevad protsessid: ärkvelolek, tajaumine, tähelepanu, töömälu. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada?
Programmi kõva tuum on midagi enamat – moodustub väga üldisest teoreetilisest hüpoteesist, millest saab programmi jätkamise alus – näited (123). Falsifitseerimatuks tunnistab programmi kõva tuuma „tema protogonistide metodoloogiline otsus“. Eelduste labürinti, millest koosneb struktuuri muu osa, nimetab Lakatos kaitsevööndiks (sobimatus selgelt väljendatud uurimisprogrammi ja vaatlusandmete vahel pannakse sinna). Sinna kuuluvad nii kõva tuuma täiendavad eksplitsiitsed abihüpoteesid; eeldused, millel põhineb algtingimuste kirjeldus ja samuti vaatlusotsustused (123). Programmi negatiivseks heuristikaks on nõue, et programmi toimimise ajal ei tohi kõva tuuma teisendads, ta peab jääma puutumatuks (ei tohi uurimisprogrammi piirest välja astuda)(124). Popperi puhul puudutab otsus aainult üksikotsustuste vastuvõetavust ja Lakatosil laieneb see nõue rakendatavuseni universaalsete otsustuste kohta, millest moodustub kõva tuum.
Raske alaareng (Severe) IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist; 4 % arenguhäiretega grupist Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett). Sügav alaareng (Profound) IQ <20-25 2 % arenguhäiretega grupist Piiratud motoorsed oskused, kõne peaaegu puudub. Pidev hoolitsus H. Praktiline ja akadeemiline intelligentsus Robert Sternberg a) Akadeemilist intelligentsust nõudvad ülesanded eksplitsiitsed ülesanded puudub personaalne huvi on esitatud kogu vajalik info erineb tavakogemusest on selgelt formuleeritud eksisteerib üks õige vastus eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded implitsiitsed ülesanded seotud personaalse huviga puudub kogu vajalik info on seotud tavakogemusega on halvasti defineeritavad õigete lahenduste paljusus
Ka ilma piiriklauslita PÕ on võimalik piirata, kui piiramise eesmärk on tuletatav põhiseadusest endast. Piirangu eesmärgiks võib olla mõne muu PÕ või väärtuse kaitse. 5. Piiriklauslid väljaspool põhiõigusi a. Üldised piiriklauslid. Kas neid üldse on? §11. §19 lg2. Oluline kolmikmõju kontekstis. §124 lg3. Kas kaitseväelase omand on püham kui teiste omand? See paragrahv on varjusurmas, teda päriselt ei rakendata. §130 · Eksplitsiitsed, sõnaselged üldklauslid. Need pole kõikehõlmavad, vaid mingi valdkonna jaoks. §30 lg2. · Implitsiitsed, normi olemusest tulenevad. Väljendusvabaduse ja au ja hea nime kollisioon või väljendusvabadus ja eraelu. Iga selline kollisioon tähendab implitiitset põhiõiguse piiramist. Et ühte väärtust tagada, tuleb teist vahel piirata. b. Põhikohustused võivad olla PÕ üldisteks piiriklausliteks. Need panevad oma
annaabi.ee 
