4 Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/ muutmiseks. 1) Üheks alternatiiviks Euroopa ühendriikidele oleks tihedam ja tõhusam regionaalne koostöö – näiteks koostöö Läänemere riikide, Balti ja Skandinaavia riikide või Põhjamaade vahel. Teiseks võimaluseks oleks koostada Eestis uus Euroopa riikide koostöö alusleping aastaks 2018. 2) Kui juba Euroopa põhiseaduse lepingu puhul on enamik eksperte leidnud, et tegemist on vähemasti formaalses mõttes välislepinguga, siis peaks see kehtima ka Lissaboni lepingu kohta, mis on märksa vähem ambitsioonikas, ei kasuta nimetuses mõistet põhiseadus ega viita Euroopa Liidu sümbolitele – hümnile, lipule, tunnuslausele. Kindlasti ei ole tegemist põhiseadusliku akti kui sellisega. Samal ajal
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liik...
ületamisega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kaasabil. Eestis rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) teise paragrahvi kohaselt „Eesti kuulumisel ELi kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid kohustusi”. Põhiseadus välistab põhimõtteliselt piiramata volituste andmise ELile ja temaga seotud institutsioonidele. See peaks tähendama, et iga uus liidu alusleping või selle täiendus, millega antakse ära Eesti suveräänsust või võetakse uusi kohustusi, saab hakata Eestis kehtima vaid juhul, kui vastavalt on muudetud Eesti põhiseadust. Seda saab antud küsimustes teha aga üksnes rahvahääletusel. Sellise kaitseklausli lisamine referendumil heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seadusse pidi kaitsma Eesti riigi ja rahva suveräänsust. Nagu teada, pole aga enamik riigikogu liikmeid soovinud
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikme...
9. Mis on ,,kirjutamata õigus"? Pretsedendiõigus ja tavaõigus 10. Mis on ,,teisene õigus"? EL Institutsioonide poolt vastu võetud määrused, direktiivid, otsuses, soovitused TEST 4 1. Euroopa Liidu põhiseadusleping Pole jõustunud 2. Millal sõlmiti Euroopa Liidu leping? 1992 3. Milline oli 1957 aastal Roomas sõlmitud lepingute eesmärk? Ühisturu loomine ja tolliliidu moodustamine 4. Milline on esimene Euroopa Ühenduse alusleping? Euroopa Söe- ja Teraseühenduse leping 5. Millise lepinguga muudeti Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 6. Millise tähtsusega on Nice i leping? Valmistutakse uute liikmesriikide vastuvõtmiseks 7. Millise ühenduse juhtorgan oli Ülemamet? Euroopa Söe- ja Teraseühendus 8. Millised olid Amsterdami lepingu peamised eesmärgid?
Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad
Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid. Üldaktid - *ABSTRAKTNE ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK kõigile kohustuslik
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Erle Neeme EUROOPA KONTROLLIKODA Referaat RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus Catlyn Kirna Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Olemus.............................................................................................................................................3 Koosseis...........................................................................................................................................3 Roll...................................................................................................................................................4 Õigusraamistik.............
tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. 18. Kahju hüvitamise hagid. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele Hagi esitaja: liikmesriigid ja füüsilised või juriidilised isikud, kellele kahju tekitati
ja hoiatas Euroopa konglomeraadi kujunemise eest . 1990 a end Ida-Saksa osa ühines EL suure poliitilise tähendusega-ühtne Saksamaa. Maastrichti leping 1992/93: 1989/90 poliit olukord Euroopas muutus, Berliini müür langes kutsuti kokku kaks valitsusvahelist konverentsi esimesel arutati Euroopas majandus- ja rahaliidu loomist pärast 1992. a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer. Seejuures Taanile erandid sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel
tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. Hagi esitamise eeltingimuseks on eelmenetlus: asjassepuutuva institutsiooni, organi või asutuse üleskutse toiming sooritada. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus tunnistab institutsiooni, organi või asutuse tegevusetuse õigusvastaseks, siis nõutakse vajalike meetmete võtmist. KAHJU HÜVITAMISE HAGID- ELTL art 268- Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal
üle läbirääkimisi. Õigusaktide algatamisel ainuõigus on Euroopa Liidus Euroopa Komisjonil, kuid Euroopa Ülemkogu võib anda komisjonile tõuke seadusandliku poliitika kujundamiseks või selle muutmiseks. Euroopa Ülemkogu kohtumisi, mida nimetatakse sageli ka Euroopa Liidu tippkohtumiseks, juhatab Euroopa Ülemkogu eesistuja ja need peavad toimuma vähemalt kaks korda iga kuue kuu tagant. Otsused tehakse enamasti konsensuse alusel, välja arvatud juhtudel, kus Euroopa Liidu alusleping nõuab ühehäälset või kvalifitseeritud häälteenamusega otsust. Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president hääletusel ei osale. Ülemkogul on kolme tüüpi kohtumisi: korralised, erakorralised ja mitteametlikud. Kuigi ka mitteametlikud kohtumised kavandatakse 1,5 aastat ette, ei võeta nende lõpul vastu ametlikke järeldusi, vaid laiemad ja mitteametlikud lausungid valitud poliitilistel teemadel. Erakorralised
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
Millal sõlmiti Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. 1951 Väär b. 1992 Õige c. 1985 Väär d. 1957 Väär Question 3 Milline oli 1957 aastal Roomas sõlmitud lepingute eesmärk? Vali üks vastus. a. Ühisturu loomine ja tolliliidu moodustamine Õige b. Euroopa Liidu loomine Väär c. Euroopa Kaitseühenduse loomine Väär d. Söe- ja Terasetoodete tollivaba eksport-import Väär Question 4 Milline on esimene Euroopa Ühenduse alusleping? Vali üks vastus. a. Euroopa Majandusühenduse leping Väär b. Ühtne Euroopa Akt Väär c. Euroopa Aatomiühenduse leping Väär d. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse leping Õige Question 5 Millise lepinguga muudeti Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks? Vali üks vastus. a. Rooma lepinguga Väär b. Kopenhaageni lepinguga Väär c. Amsterdami lepinguga Väär d. Maastrichti lepinguga Õige Question 6
riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et
Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid, sekkub nõukogu. Euroopa Liidu õigus Esmane ehk primaarne- eelnevalt eksisteeriv leping. Alusleping on rahvusvaheline institutsioon. Sünnitunnistus. Teisene ehk sekundaarne- Aluslepingutest tulenev õigus luua seadusandlus Institutsioonid saavad seadusest moodustada 5-l viisil (2 olulist). Komisjon saab välja pakkuda määruse Liikmesriik ei saa otsustada, peab tegema nii nagu EL määruses kirjas Direktiiv- annab riigile kohustuse saavutada kindel eesmärg AGA täitmisega kaasneb meetmevaliku võimalus, mida määrus ei luba. Põhimõtteliselt määrust peab jälgima sõna sõnalt
3) Empiiriline mängu ruum, kui head ja kontrollitud on olnud seadusandja käes olevad andmed 4. PSJV ja EL õigus Milline õigus, mis liiki õigus on Euroopa Liidus: (EL leping, EL toimise leping, Põhiõiguste Harta) primaar- ja (siduvad määrused, direktiivid, otsused) sekundaarõigus. Primaarõiguse leping, mis ei ole veel jõustunud, on kehtetu. Kehtiva esmase õiguse üle Eesti kohtud järelvalvet teostada ei saa; kui alusleping jõustub, siis on ta põhimõtteliselt võrdne põhiseadusega, kui selle üle järelvalvet teostada ei saa, järelvalvet saab teostada ainult siis, kui primaarõiguse akt ei ole veel jõustunud JV-lt saab teostada sekundaarõiguse üle Unionistide seisukoht: EL õigus on ülimuslik ja sugereerib, mis on superaansus ehk suveräänsus; Tegelikkuse pädevuse määratlemise pädevus EL-il puudub ja selle puudumise tõttu ei ole EL ka riik (EL riik on tuletatud moodustis
• ELTL artikkel 30 - liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. C-7/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia Kaup - tooteid, mille väärtust on võimalik rahaliselt hinnata ning mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks • Itaalia kehtestas maksu eksporditavale kultuuripärandile säästmaks oma kultuuripärandit • Alusleping ei tee vahet, millisel eesmärgil on maks kehtestatud, leping välistab üheselt tollimaksude ja samaväärsete meetmete säilitamise. Tollimakse ega samaväärseid makse ei saa õigustada. Oluline on maksu mõju, mitte selle kehtestamise eesmärk C-24/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia • Itaalia kehtestas maksu kaupadele importkaupadele eesmärgiga koguda statistikat saamaks aru kaubavoogude liikumisest.
suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata Enel Itaalia elektrienergia nõukogu Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Määrused (sekundaarõigused) PÕHISEADUS ? SEADUS X X MÄÄRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset
suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata Enel Itaalia elektrienergia nõukogu Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Määrused (sekundaarõigused) PÕHISEADUS ? SEADUS X X MÄÄRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset
suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata Enel Itaalia elektrienergia nõukogu Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Määrused (sekundaarõigused) PÕHISEADUS ? SEADUS X X MÄÄRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset
Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräänsed õigused üle nene poolt loodud ühendusele, nad ei saa seda protsessi hilisemate ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata Enel – Itaalia elektrienergia nõukogu Costa - aktsionär, kellel ettevõtte aktsiad Euroopa Liidu õigus (ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Määrused (sekundaarõigused) PÕHISEADUS ? SEADUS X X MÄÄRUS X X b. Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui)
riigikogu küsib arvamus riigikohtult kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on ühilduv Eesti PS paragrahviga 111. Kas oleme valmis sisse viima ühisraha euro. Riigikohus ütles: PS oluline ja läbiv muutmine osas, milles see ei vasta EL õigusele. 2003 a rahvahääletusel küsiti rahvalt, kas tahate astuda EL-i, kas tahate vastu võtta EL põhiseaduse täiendamise seaduse. Seda on kritiseeritud. Kõik on läbivalt muudetud, see mis on vastuolus on välja võetud enamus... alusleping astub PS-ist üle · Riigikohus, 2 a hiljem, 26.06.2008 PS paragrahvi 152 lõige 2. Võrdluseks paragrahv 111. · Direktiivid toimivad nii, et muunduvad seaduseks, ning siis kohaldatakse neid seaduse kaudu vms · 149, 152 PS funktsiooni kõige olulisemad normid kui Riigikohus jätab need kohaldamata, tekib küsimus, miks need siis on. · PS ja EL õiguse vahel võib tekkida vahel kollisioon sellisel juhul ei tohiks jätta PS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
