võimalik jääda oma endiste mõisnike juurde, on sunnitud otsima endale elatist teises kohas. Selle jaoks võeti kasutusele abinõud, mis kindlustaks ühiskondliku julgeoleku korra: kohtu- ja politseikorraldus. 41 Kõikide ühiskondlikkude maksude, mis varem olid mõisnike kanda, vastutasid talurahva kogukonnad.42 Kuigi talupoeg kaotas oma maakasutusõiguse, pidi ta kuidagi saama makstud 38 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 39 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 351. 40 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 5. 41 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 353. 42 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 355. 13 kroonu- ja muud kohustuslikud maksud
Retsensioon „Persona” Käisin 29. detsembril vaatamas Kuressaare Linnateatri etendust „Persona”. Etenduse lavastajaks ja kunstnikuks on Matteo Spiazzi, helikunstnikuks Villem Rootalu, valguskunstnikuks Tarmo Matt ja maskimeistriteks Annika Aedma, Evelin Vassar ja Matteo Spiazzi. Mängivad Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting. Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt
Retla Kool Foobiad Eget Lina 8 klass Juhendaja Õp Liivi Vassar Retla Kool 2011 Sis sejuhatus Min u u uri mus `'foobi ad'' rääg ib erin evatest fo obi a l i iki dest , nen de tun nustest j a ravi st. Se ll e tee ma va li sin , kuna kan nata n ka ise üh e foob ia al l ja puu tusi n sel l ega ka hil j uti kokku. Pool ed i nime sed maai lma s ei p ruu gi teadag i , et n eil on sell in e asi n agu `'fo obi a'' , ja min a i se gi mõtle n , e t kas ma tõesti pean kanna tama sel le al l kogu el u ?
teiste rahvaluule liikidega keerukama ülesehitusega ning arenenum kunstiliik. Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed
Teaduste aAkadeemia 1938, teaduse tegemine, ülikoolidele õpetamise roll, kus võis ka teadust teha aga ei oodatud nii suuri asju nagu Eesti NSV Teaduste Akadeemialt. Mille etteotsa Hans Kruus. Loodi Uurimisinstituutide süsteem, kus ka kolm muuseumi (ERM, KM, ajaloomuuseum) ja teadusselts (ka ÕES, 1958 suelti). Ajaloo Instituut 1947. Teaduste Akadeemia liikmeskond sobiva taustaga ajaloolastest täisliikmed ja korrespondentidest liikmeid teaduslikult kaalukama. Hans Kruus, Harri Moora, Artus Vassar, Karl Siilvask. Ajaloo Instituut Arheoloogia (Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar
Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33. Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on 30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108 ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel. Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu
(SKA kodulehelt 04.05 2014) Finantskolledži nõukogu koosseis: Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor; Urmas Koidu, Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja; Kaido Lemendik, Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja; 15 Uno Silberg, Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli direktor; Tõnis Elling, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja- lektor; Katrin Vassar, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala II kursuse õppegrupi FS120 üliõpilane. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Justiitskolledž: "Justiitsministeeriumi üks eesmärke on muuta Eesti vanglasüsteem usaldusväärseks ja turvaliseks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda. Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega
Eestis oli selle esimene president Hans Kruus. Kiirkorras loodi ka teadusvaldkondade instituudid, mille seas oli ka Ajaloo Instituut (1947. a). Sellest kujunes olulisim teaduskeskus ajaloo seisukohast vaadatunda. Olulisimaks figuuriks oli kuni 1950. aastani Kruus. Talle oli abiks Richard Kleis, kellest sai 1947. aastal Ajaloo Instituudi direktor, ametis kuni 1950. a. Üks esimese Eesti Entsüklopeedia rajajatest. Tegeles suures osas Instituudis organisatoorsete küsimustega. Artur Vassar ei evakueerunud sõja ajal. Kaitses sakslaste ajal ka doktoriväitekirja TÜs arheoloogia erialal. Kruus oli Nõukogude võimu taastamisel see, kes Vassari eest kostis ja seisis. Edaspidi Vassari uurimisteemaks varema perioodi Eesti ajalugu (enne 1917. aastat). Vassar see, kes töötab välja nõukoguliku Eesti ajaloo periodiseerimisskeemi, mis püsis suures osas kuni ENSV lõpuni; põhiautor ENSV ajalooteostes; 1947. aastal TA Ajaloo Instituudi Eesti ajaloo sektori juhataja.
Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes. Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori
kôik tasa. *Elus ei kannata nii palju mitte inimene, vaid tema süda. Helen Savi *Elurôômus inimene kiirgab ennast kôikjale. Kairit Jaanov *Kui inimesel puudub elumôte, siis puuduvad tal ka sihid, mis kohale viivad. 15 Dagmar Rannak *Tee ainult tähtsusetuid asju, siis pole vahet, kui hakkama ei saa. *Rikkus rikkus rikkad. Veiko Vassar *Vihkamine vôib olla sama sügav ja andestav kui armastus. *Tôeline armastus pôleb kôrgete leekidega. Anu Mägi *See, kes tänasega rahul pole, ôppigu looma homset. *Raha rikub inimest, aga rikutud inimene rikub maailma. *Inimene oskab kôige paremini peita oma tôelist palet. Edit Karelson *Inimene on kui Matroska, kellel on varuks mitu erinevat kesta. *Inimene salvab nagu uss, kui talle peale astud. 10 c klassi aforismid Vivian Raia
Lõi enda jaoks kaks eri maailma: Fantaasia- ja õnnemaailm (seotud isa, surma ja iluga) ,,päris" maailm, mida täitis ema nutt, segadus ja lein Tundis suurt huvi surma vastu, pidas seda väga lummavaks. 7-aastaselt hakkas kirjutama lühikesi lugusid ning luges kõiki raamatuid, mis kätte juhtusid. Mõjutatuna huvist surma vastu uuris ta kogu oma karjääri vältel, kuidas surm inimesi mõjutab. 1905. astub koos õega Vassari Kolledzisse, kus süvenes huvi kirjutamise vastu. 1909. lõpetas Vassar Kolledzi Inglise kirjanduse erialal. Siis läks koos kahe tüdrukuga aastaks Euroopasse rändama. Palju erinevaid töid: sotisaaltöötaja, õpetaja erinevates koolides. Need tööaastad oli raske aeg depressioon ja üksindus. Kartis, et ei leia kunagi meest, kellega abielluda ning ei leia tööd, mis talle meeldiks. Lõpuks abiellus Stanley Benedictiga. Hakkas veelgi rohkem kirjutama, avaldas luuletusi. 1918.aastaks Ruth ja Stanley
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus ............
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus ............
teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor, Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
