kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. Gagarini kosmoselend Kosmoselaev ,,Vastok" I startis 12.aprill 1961 kell 9:07 Moskva aja järgi, Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Vastuvõtt Maal Maandudes võttis üks grupp sõjaväelasi valve alla laskumisaparaadi, teine grupp viis Gagarini väeosa asukohta. Vahepeal lendas Engelsi lennubaasist välja helikopter Mi-4, mille ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis.
aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi tiiru ümber maa ja maandus 108 minutit hiljem, üks sekund enne plaanitut. Tema kutsung oli Kedr(Siberi mänd). Gagarin kirjeldas nähtavust orbiidilt selgelt ja ilusti. Tema sõnul olid jõed, metsad ja mäed kergesti eristatavad. Vastuvõtt maal Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Esimesed inimesed kes kosmonauti kohtasid olid kohalik naine koos oma kuueaastase lapselapsega. Gagarin maandus ilma vigastuste ja luumurdudeta. Ta andis Engelsi lennuväljal intervjuusid ja laskis end pildistada. Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult Leonid Brežnevile ja Nikita Hruštšovile lennusooritamisest ette. Elu peale lendu Kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus.
ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn, kohustuslik kollektiivne töö, majanduse planeerimine ja reguleerimine, külluseühiskond, kus puudub vaesus ja ebavõrdsus Kom munism: Marxi ja Engelsi toetajad e võitluse pooldajad. Kommunis ehk ka marksism, saklsaste Marxi ja Engelsi õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel. Sotsia aldemokraatia- rahumeelsete meetodite pooldajad. Natsionalism : Ehk rahvuslus, rahuslik eneseteadvus 1848.-1849. Aastate revolutsiooni põhjused ja tulemused: Põhjused:
suurendada, siis neid kaupu ei jõua enam keegi osta ja sellele järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse. · Industriaalne reservarmee o Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte. Marxi teosed ja kirjutised Marxi teoses ,,Teesides Feuerbachi kohta" ning tema ja Engelsi ühises töös ,,Saksa ideoloogia", kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi kohta" (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks. Esimeses koos kirjutatud
Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise
vennapoeg Louis Napoleon. Itaalia riikides olid rahutused väga laialt levinud, aga suruti aasta lõpuks maha. Austria kantsler vürst Metternich astus tagasi ja keiser Ferdinand I loobus troonist Franz Joseph I kasuks. Ülestõusud olid veel Viinis, Berliinis, Kataloonias, Budapestis, Prahas, Valahhias, Poolas ja Suurbritannias. Saksamaal tuli Frankfurdis kokku rahvuskogu ja Hollandis võeti vastu uus põhiseadus. Belgias avaldati Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjutatud ,,Kommunistliku partei manifest". Mujal Euroopas jäid sõjavägi ja talupojad oma monarhile truuks. Preisimaal ja Itaalias suruti rahutused maha, ehkkis sealgi võeti vastu mõningaid reforme.
süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine. Ühiskonna elu kõigi külgede range reguleesimine ja salapolitseilik jälgimine. Demokraatia , vabaduse ja õiguset mahasurumine. Trosksism- ta pooldas punast terrorit sõjakommunismi ja töölaagreid.Tuntud antitotalitaarne
„Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844. aastal algas Pariisis Marxi ja Friedrich Engelsi elu lõpuni kestnud sõprus ja koostöö. 1846. aastal astus Marx Brüsselis revolutsioonilisse salaorganisatsiooni Õiglaste Liit. 1848.-1849. a. osales Marx Saksamaal revolutsioonis, andis välja ajalehte „Neue Reinische Zeitung“ ja juhtis Kölni töölisühingut. Pärast revolutsiooni lüüasaamist emigreerus Marx Londonisse. Aastast 1864 oli Marx I Internatsiooni juhte, ta kirjutas selle põhidokumendid. Marx sõnastas töölisklassi ideoloogia ja organiseeris töölisliikumist
vastastikuseid mõtteid. Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii nõukogude liit kui ka Natsi-Saksamaa olid algselt mõlemad natsionaalsotsialistlikud ning põhinesid paljuski just marksismil, mis idealiseerib niiöelda ,,tuleviku ühiskonda" ning ühiseks hüvanguks lihtsalt tuli osa elanikkonnast tappa. Vahe oli selles, et Hitler moonutas marksismi põhimõtteid. Tappa oleks pidanud inimesi, kes ei toonud ühiskonnale kasu, mitte inimesi rassi järgi
juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua. LEND Kosmoselaev Vostok1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli "Kedr". Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud. ELU PEALE LENDU 108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid
Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele küsimusele: kuidas need, kes teevad, jõuavad? Kas nad ikka jõuavad? Igale normaalselt funktsioneerivale inimesele on ajju kodeeritud mõtlemis- ja arutlemisvõime. Narrus oleks oma võimed mitte kasutades raisku lasta. Maailmakuulus prantsuse filosoof Jean-Jeaques Rousseau on öelnud: ,,Elu pole puhkus, vaid tegutsemine." Samuti teame kõik saksa filosoofi Friedrich Engelsi öeldut: ,,Töö tegi ahvist inimese". Nendele mõtetele toetudes julgen väita, et niinimetatud aktiivsete inimestega käib kaasas mõneti kummaline tung alati midagi teha - toimetada ja mässata. Nad ei mõtle alati sellele, kui palju asju neil korraga käsil on. See aga tähendab, et nad ei pea aktiivset tööd ning fakti, et n.ö vaba aeg on tõmmatud nulli, millekski eriliseks, kuid ebaaus oleks siiski eeldada, et nad kõik asjad laisemate eest ära teevad.
teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 3 Praktikas "Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik reziim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta. Nendes riikides eelistati selle asemel kasutada väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles
reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse aktsepteerima tarbismist kahel viisil. Ideoloogilise seisunid seadmed on mõeldud selleks,et muuta meid mitte teadlikuks asjade kasutamises- PETLIK TEADLIKUS. MAHASURUVA SEISUNDI MEETODID: kautatakse füüsilist jõudu, et kontrollida masse ja kaitsta KAPITALISMI ja seejärel JUHTIVAT KLASSI. Marksism on marxi ja engelsi loodud ning uutes tingimustes Lenini poolt edasi arendatud filosoofiliste majandus teaduslike ja sotsaalpoliitliste vaadete teaduslik süsteem.Marxsim tekkis 19.sajandi keskpaiku, ajal mil juba ilmnesid kapitalismi ajaloolised piirid, ja ajaloo areenile oli tõusnud kapitalismi tulevane hauakaevaja- TÖÖLISKLASS. Kapitalism e. Ühiskondlik majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel.
Riik saab olla inimestele parem koht kus elada kui riigijuhid on kursis oma riigi probleemidega. Inimesele ,kui tõstatad probleemi, nt. kuskil mingil tänaval on probleem siis riigijuhtid tegelevad selle probleemiga. Olles aktiivne kodanik teed enda ja teise elu ühiskonnas ehk paremaks. 8. Riigi kolm põhitunnust on territoorium, rahvas, suveränne riigivõim. Avalik ja erasektor on ühiskonna kaks tüüpi. 9. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teooriad ühiskonnast on tuntumad. Järvamaa Kutsehariduskeskus 9.12.2012 Tony Jürisaar PM21 10. Seadusandlik võim kuulub Eestis riigikogule. Ülesanneteks on:
Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne
või rohkemal määral kompromissile selle tõlgendamise osas. Ka tuleviku puhul on võimalik kõrvale kalduda õigest tõlgendusest. Alati on kõik sündmused seotud mitme osapoolega, kelle huvisfäärid üldjuhul ei kattu ja õigus jääb sellele, kellel on rohkem võimu. Antud juhul oli mõjukaim pool Nõukogude Venemaa, kus valitsevaks ideoloogiaks oli teoorias kommunism, tegelikkuses aga Karl Marxi ja Friedrich Engelsi utoopia antiutoopia. Nõukogude Liit hõlmas mitmeid rahvusi, kelle eest oli otsus tehtud, ilma nende huvisid arvestamata. Tegemist oli impeeriumiga, milles konflikt ulatus isikliku vabaduse tasandist kõrgemale rahvuslikule tasandile. Inimkond usub ja unistab, et maailm võiks olla parem. Ebareaalsed utoopiad võivad tunduda paradiisina kuna idee poolest on seal kõik õnnelikud ja võrdsed. Inimesed ei
valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit. Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega. Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja
jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti. Tegelikult oli punanurk (krasnõi ugol; isegi sama 2 nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja
ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus Teaduse ja tehnika areng Maailmapildi avardumine Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon)
R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku
kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE) ✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia sätted kirjutas K. Marx 5.03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses: ✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise faaside olemasoluga, ✣ 2) klasside vaheline võitlus viib tingimata proletariaadi diktatuurini, ✣ 3) see diktatuur ise on üleminek igasuguste klasside likvideerimisele ja klassideta ühiskonnani" (VIIDE) ✣ sidudes klasside olemasolu teatud
Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond. Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest. 6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism. Marksism: Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel Sotsiaaldemokraatia: Võimule saadakse rahumeelseid vahendeid kasutades ehk valimiste abil Ollakse eraomandi säilitamise poolt Riigi poliitikat mõjutatakse parlamendi kaudu 7. Isikud: Wilhelm I Preisi kuningas, kes sai Saksamaa keisriks pärast 1871 aasta keisririigi väljakuulutamist Wilhelm II Saksamaa keiser, kes saatis erru `'raudse kantsleri'' Otto von Bismarck'i ja tema ajal sai Saksamaa oma esimese koloonia, mis asus Edela-Aafrikas
ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Longjumeau linnas Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud lootustandvale bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse. Lenin viis ise läbi kuulajatega 56 loengut teemadel: poliitökonoomia, põllumajandusküsimused, sotsialismi teooria ja praktika Venemaal, ajaloo tõlgendamine materialistlikust arusaamast, tegi ka loengu olukorrast parteis antud ajal ning viis läbi ka loengu K. Marxi ja Fr. Engelsi Kommunistliku partei manifesti teemal. 6 1917 a. Veebruarirevolutsioon 1917 a. elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist,ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi
Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid. Kui ta saab teada, et Sarikov loeb Engelsi ja Kautski kirjavahetust ja lisab, et kõik tuleb muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju. Hiljem Sarikov näitab dokumenti, et talle tuleb anda ühe toa selles korteris, võtab professori kabinetist raha ja samal ööl tuleb koju tagasi purjus, kahe sõbraga, kes varastavad professorilt tuhatoosi ja mütsi. Samal ööl oma kabinetis professor Preobrazenski vestleb Bormentaliga sellest, et toredast koerast sai selline inimene
Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid. Kui ta saab teada, et Sarikov loeb Engelsi ja Kautski kirjavahetust ja lisab, et kõik tuleb muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju. Hiljem Sarikov näitab dokumenti, et talle tuleb anda ühe toa selles korteris, võtab professori kabinetist raha ja samal ööl tuleb koju tagasi purjus, kahe sõbraga, kes varastavad professorilt tuhatoosi ja mütsi. Samal ööl oma kabinetis professor Preobrazenski vestleb Bormentaliga sellest, et toredast koerast sai selline inimene
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880
Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud "Kommunistliku partei manifest", mis kutsus kõigi maade proletaarlasi ühinema. Seda manifest võib niisiis pidada kahe suure jaotise vahelüliks. Kapitalistlik ühiskond see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui
kõikides maailma maades. Võitnud kontrrevolutsiooni andis Marxi algul kohtu alla (mõisteti 9. veebruaril 1849. aastal õigeks), siis aga saatis ta Saksamaalt välja (16. mail 1849. a.). Marx siirdus esialgu Pariisi, pärast 1849. aasta 13. juuni demonstratsiooni saadeti ka sealt välja ja asus Londonisse, kus ta elas kuni oma surmani. (Sealsamas: 6) Emigrandielu tingimused, nagu need eriti kujukalt esile tulevad Marxi ja Engelsi kirjavahetuses (välja antud 1913. aastal), olid äärmiselt rasked. Puudus otse lämmatas Marxi ja tema perekonda; kui Enges ei oleks Marxi ennastohverdavalt rahaliselt toetanud, poleks Marx mitte ainut suutnud ,,Kapitali" lõpetada, vaid oleks ka viletsuse koorma all paratamatult hukkunud. Hoidudes kõrvale emigrantide ringidest, töötas Marx reas ajaloolistes teostes välja oma materialistliku teooria, pühendades oma jõu peamiselt poliitilise ökonoomika uurimisele
Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik'). 4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas. Liberalism Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule Sotsialism Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele
Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ning kultuurimaastiku ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist. 13. Karl Marx Karl Marx sündis 1818. aastal Saksamaal ja suri 1883. aastal Londonis.Elu lõpuaastatel sai temast mõjukas sotsiaalfilosoof ja radikaalne poliitiline liider.Tänapäeval loetakse teda kommunismi isaks.Veendunud sotsialistina avaldas Marx Engelsi abiga 1848. aastal oma kuulsa „Kommunistliku partei manifesti“, mis võttis lühidalt kokku tema radikaalse filosoofia põhialused.1867.aastal avaldas Marx „Kapitali“ esimese köite, mis ajapikku muutis tervet maailma. Tänapäeva maailmale on „Kapitali“ kolm köidet avaldanud tohutut mõju.Marx ühendas neis oma jõulise ja leidliku mõistuse ning väsimatu uurimis – ja õppimisvõime. Oma 1843.aastal avaldatud Hegeli õigusfilosoofia kriitikas räägib Marx Kanti
• Väike turg ei soodusta spetsialiseerumist – laiem turg tähendab spetsialiseerumist, kõrgemat tootlikkust ja suuremat rikkust; • Tööjaotus ja vahetus eeldavad vahetuse vahendit – raha; • Raha kui kaup, mida keegi ei keeldu vastu võtmast 21. Marksism ja selle tekkimise põhjused Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 19. sajandi etnoloogia (kultuuriantropoloogia) oli samal ajal kogunud suurel hulgal materjale erinevate ühiskondade, rahvaste ja hõimude kohta üle terve maailma. Üritati luua süsteemi ja terviklikku nägemust inimkonna arengust. Evolutsiooniliselt käsitleti teistsuguseid kultuure ja ühiskondi enamasti kui primitiivseid ja vähearenenud. Usuti, et kõik ühiskonnad läbivad oma arengus paratamatult samasuguseid arengujärke ning
Nimetus sotsialism tuleb ladina keelest socius kaaslane. Sotsialism vastandus natsionalismile, aegamisi lähendas liberalismile v konservatismile. Sotsialism oli mõjutatud autoritest ning nende utoopilistest ideedest (Babeuf, Saint- Simon, Fourier, Blanc). Marx pidas oma sotsialismi teaduslikuks, kuigi ka tema lahendused olid üsna utoopilised. Sotsialistliku liikumise võib jagada kaheks etapiks 1789-1848 Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Esimene etapp oli utoopiline, mitmekesine pilt. Diskuteeriti paljude küsimuste üle. Järgmine etapp oli paradigmaatiline. Need lähtusid kommunstliku partei manifestist. Utoopiliste sotialistide peamised ideed: Esimesed autorid olid inglased: Thomas Paine ,,Rights of Man" 1791 nõudis maa ja vara ümber jagamist, selle võtmist rikastelt. Thomas Spence pidas lahendiks kogu maa omandi andmist ühiskondlikku kasutusse. Tuleb kaotada eraomand.
post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla. Ja varasemate suundade poolt alati tekstist otsitud või vähemalt eeldatud terviklikkuse idee asendub arusaamaga, et tekst on üksteisega vastuolus olevate lugemisviiside pundar. 8. Kuidas käsitleb marxsistlik kirjandusteadus kirjanduse ja ühiskonna suhteid. Tooge näiteid erinevatest lähenemistest. Marksistlik kirjandusteadus põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks
Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süzee ega ideed. Marksistlik kirjandusteooria. Põhialused (marksism). Marksism põhineb Marxi ja Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel: inimkonna areng sõltub materiaalsete tootmise viiside muutustest, see mõjutab omakorda klassistruktuuri (võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused
viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. ·Marksistlik ideoloogia- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Ateism -- üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse
sotsiaalsete klassidega (kodanlus ja töölisklass). Nende klasside omavahelised suhted (klassivõitlus) muutusid järjest tähtsamaks teguriks ühiskonna arengukäigu edasisel kujunemisel. Uusi tendentse arvestades rajasid Karl Marx ja Friedrich Engels hästi süstematiseeritud õpetuse teadusliku sotsialismi, mille kohaselt progressiivselt arenev ühiskond jõuab kapitalismilt uude sotsiaalsete suhete arenguetappi sotsialismi. Marxi ja Engelsi õpetuse järgi tekib sotsialistlik ühiskond seetõttu, et eraomandusel ja turumajandusel rajanev ühiskond satub sisemiste vastuolude tõttu (klasside vastandlike huvide kokkupõrkes ummikusse, püsivasse konflikti, mis teeb progressiivse arengu võimatuks. Seetõttu nimetab paratamatuks nende vastuolude põhjuste,s.o. eraomandi ning sellel baseeruva tootmis-ja toodete jaotamissüsteemi asendamine ühiskondliku omandi
Tema jaoks oli ajaloo areng mõistuse areng ning et ühiskonda peaksid valitsema ainult eksperdid. Tema riigikapitalismi idee oli sotsialistlik, inimesed peaksid töötama. Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks, kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee. 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi ,,Õiglaste Liit", Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest
Ülemkiht ja orjad- sõltlased, kes neile alluvad. Kuna on ülejääk siis tekib vajadus seda kuidagi säilitada ehk kinnistada ja selles faasis tekib eraomand. Kuna seda tahetakse pidevalt ära võtta siis on vaja seda kaitsta jne, tekib riik selle säilitamiseks, kaitseks. Kuna eraomand on ebavõrnde siis loob see ühe isiku võimaluse teist eksploteerida. Riik on kaitse st riik on vahend eksplotaatorite käes, millega kinnitatakse ja kaitsetakse omandit, mis võimaldab teisi orjastada. Engelsi riigi esmane vorm on sõjaline demokraatia ehk riik oma tekkefaasis. Ülemkiht on eraldunud st on valitsejad ja orjad, kuid lihtkogukonlased pole veel allutatud, neil on sõnaõigus, mida nad saavad väljendada/kasutada rahvakoosolekutel. Orjanduslik riik kujuneb lõplikult, kui tõuseb esile kaupmeeste klass ja rahamajandus. Orjanduslik formatsioon orjad ja nende omajad. Selle alusel teatud progress, kuid hiljem hakkab see majanduse arengut takistama, kuna orjadel
Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süzee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on `tähenduste struktuur', mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse,
Ehkki sageli oli nende sihiks olemasoleva poliitilise süsteemi muutmine, olid nad traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse,
kasutatakse, seoses tehnoloogilise kohanemisega. Seega 'energia' on kutuurilises evolutsioonis võtmemehhanismiks. Varem kasutati vaid inimenergiat, hiljem ka teisi energiaallikaid (tuli, vesi, tuul, jne). Tema 'evolutsioonilist mudelit' kasutasid hiljem usinalt arheoloogid. Tema evolutsionismiteooriat jätkasid ta õpilased Marshall Sahlins, Elman Service ja Marvin Harris. Ent õpilaste teooriad olid vähem teoreetilised ning 'multilineaarsemad'. Samuti tunnustasid nad rohkem Marxi ja Engelsi mõju oma töödes. Julian Stewart (1902 1972) Üks tõsiseid Ameerika antropoloogia arendajaid (1930ndad-1960ndad). (koos L. White'ga) Algatas'neoevolutsionistliku', 'materjalistliku' lähenemise Ameerika antropoloogias 1940ndail. Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial. Mängis olulist rolli Lõuna- Ameerika kui välitööpaiga vastu huvi arendamisel (samuti huvi 'talupoegade' ühiskondade vastu). 1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta
Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. 50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). MARKSISTLIK KIRJANDUSTEOORIA 52.Põhialused Marksism: Põhineb Karl Marxi ja Freidrich Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Väidavad, et inimkonna, selle ühiskondlike formuleeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab omakorda ühiskonna klassistruktuuri. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poltiitiliste tegevuste liikumapanevaks jõuks. Inimteadvuse määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Marksism ja kirjandusteadus:
vaja on edasisi dilektilisi arenguid. Nad ehitasid oma ideed üles ühiskonna, - religiooni-, ja kapitalismikriitikale. · Vana- ehk parempoolsed hegeliaanid (Rosenkratz, Gans, Hotho jt) Preisi keisririigis on Hegeli sõnastatud arenguprotsess jõudnud oma arengu tippu (hästi toimiv, kõrge industrialiseerimise tase, teaduse ja tehnika edusammud) huvi religiooni ja kunsti vastu Marksistlik esteetika · On kujunenud Marxi ja Engelsi teemakohaste tähelepanekute põhjal · Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist"
ühiskonna enamuse käes; plaanimajandus tuleb kehtestada vaba turu asemel. Ühiskonna areng pidi jõudma selleni, et kaotatakse raha; kaupu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel vastavalt igaühe vajadustele ilma rahata. Selleks oli vaja, et igaüks töötaks ja looks produkte ning hiljem seda jagatakse. Ka õigus pidi ära kaduma. Sotsiaalmajanduslik hüpe kapitalismilt sotsialismile toimus 1917. aastal sotsialistliku õigusperekonna teke. Engelsi idee kui sotsialistlikku revolutsiooni läbi viia, siis tuleks seda teha mitmel maal korraga. Teised riigid muidu nulliks selle revolutsioonilisele teele läinud riigi ära. Need riigid peaks olema suhteliselt hästi arenenud. Lenin oleks vbl õigem revolutsioon läbi viia mõnes tugevalt ja hästi arenenud riigis, mis oleks üksik riik. Tol ajal olid Euroopa riigid väga ebavõrdses seisus. Selleks riigiks pidi Lenini arvates olema Saksamaa, kust Lenin sai ka materiaalseid vahendeid
* Karl Marx (1818-1883) isa oli juudist advokaat, kes vahetas usku. -) Marx õppis algselt õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ning läks Berlini filosoofiat õppima siis kui seal valitseb puhtalt Hegel. -) Kuni Marx luges Ludwig Feuerbachi (1804-1872) teoseid, kes oli tugev materjalist ja religiooni (jumala kujutlus pole midagi muud kui inimese enda projektsioon asjadest, mida temas endas pole) kriitik, oli ta Hegeli fänn. * 1844 kohtas Marx Friedrich Engelsi pojaga ning neid mõlemaid ajas taga suure muutuse idee 1848 ilmus nendelt ka kommunistliku partei manifest, mis algas sõnadega: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat. See on kommunismi tont." * 1867 ilmus raamat ,,Kapital", kus ta rääkis rahandusest ja kapitalist rohkem kui kahel tuhandel leheküljel, võttes arvesse paljude teiste majandusteadlaste ideid. -) Ta leidis, et ühiskond areneb järgnevalt (Marxistlikus mõttes oli see progress): *) Ürgkogi kommunism;
Roogsoo ja Rudina). Reform viidi järjekindlalt ellu, kuid see tekitas ajaloo kirjeldamisel palju segadust ja elanikud jäid enamasti vanu nimesid edasi tarvitama. Nõukogude aja lõppu tähistab rahvusliku taasärkamise ajastul 19861991 kohanimede deideologiseerimine, s.t vanade kohanimede taastamine. Moskva ajakirjanduses alustatud diskussiooni refereeriti Eestis ja algatati nõnda nimede taastamise arutelu. Esimesena taastati novembris 1986 nelja tänava nimed Kuressaares (Friedrich Engelsi > Raekoja, 1. Mai > Kauba, Moskva > Tolli, Tallinna /osa/ > Lossi), 1987. a taastati nimesid Haapsalus, Rakveres, Suure-Jaanis, Tallinnas, Tartus, Viljandis jm. Ühtekokku muudeti 19861991 u 200 tänava nime. Sümboolselt olulisim oli ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23. juuni 1988. a seadlus Kuressaare linna nime taastamise kohta. Haldusjaotuse ümberkujundamise käigus said rajoonidest maakonnad, ühtlasi taastati 1990. a alguses ajaloolised maakonnanimed Järvamaa, Läänemaa,
". Marxi põhimõte, et kui kodanlus sai hakkama feodaalkorra kukutamisega, siis töölisklass saab kindlasti hakkama kapitalismi kukutamisega. Loodi ajaleht Saksmaal ja pärast märtsirevolutsiooni oli sunnitud põgenema. Marx kaotas kogu oma vara ja põgenes Londonisse. Marx töötas sisuliselt kuni 1880ndate alguseni ja jätkas ideede kirjapanemisega. Seda võimaldas Engels, kes tegutses tekstiilivabriku juhtimisega ja arvataalse, et Marx suri haigusese, sest Engelsi toetused nii suured polnud, ag apmst võimaldasid tal töötada. ,,Kapital" (1867) sõnastab Marx teaduslikult oma vaadete süsteemi. Engels viis lõpuni II ja III köite ilmumise. Engels ise kirjutas vähe, tema teedeks jäigi Marxi tööde käibeletoomine pärast Marxi surma. Marksism oli diskuteerimine seniste autorite üle ja ta kasutas väga palju juba väljakäidud ideid modifitseeritud kujul. Väga materailistlik käsitlus kogu ajaloola ja
2) revolutsioon tekkib siis kui on revolutsiooniline teadvus. Töölisklass on olnud klass iseenesest (an sich), peab saama klassiks iseenese jaoks (für sich)! => teadvuse muutuseta ei muutu baas? 3) inimeste ,,ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse". Kas niisiis on erinevatel klassidel erinev teadvus, kuna ,,ü/k olemine" erinev? Või kas on üks teadvus, mis on ,,juhtiva klassi ideede" poolt paika pandud? }=> pole siiski täpselt öeldav, mida tähendas (Engelsi) ütlus, et kuigi pealisehitus võib ka baasi mõjutada, on baasi mõju ,,lõppkokkuvõttes" otsustav - mingil määral ka ,,muna ja kana" küsimus. - Max Weber (1864-1920): Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, 1904-5: * protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on ,,pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu => ausa tööga saavutatud äriline
Teiselt poolt: naine ise peab näitama üles aktiivsust, kodune emantsipatsioon. 1850ndate kongressmeni naine - osta pliit mehe eest salajas, kui ta näeb, et sa oled puhanud ja kook on parem, siis kõik järgneb sellele. Ehk naine vajab tarbimisühiskonna pakutavat samapalju kui käsitööline vajab oma riistu - see on tema poolt pakutava a ja o. Kuid see on ikkagi emantsipatsioon kodus, isegi kui see hõlmas tänavale minemist ja seal ostlemist. Naine=tööline on väga sarnane Engelsi teooriale (Perekonna, Eraomandi ja Riigi Alused), mille järgi naine vrd mees on samas positsioonis kui tööline vrd kapitalist. Nad on osa teenindavast infrastruktuurist. Naine kui homoloogiline ja stabiilne entiteet või kategooria on müüt. Ehk naine on mänginud erinevat ja vastuolulisi rolle. Veelgi enam nagu Baudrillard leiab, et ei ole olemas loomulikkust ühiskonnas, nii ei ole ka isiksust ühiskonnas. Pr k personne - keegi ja ei keegi. Subjekt ja objekt, passiivne ja
annaabi.ee 
