Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuurantropoloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib?
  • Kuidas on kujunenud tänane ühiskond?
  • Mis on antropoloogia aine?
  • Mis on antropoloogia aine?
  • Kuidas seda eraldada ja piiritleda?
  • Kes on sugulane?
  • Mis on otsustus õigus ja võim prestiižita?
  • Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades?
  • Miks keskmes Euroopa?
  • Miks tekib huvi just 1990ndail?
  • Kuidas suutis looduslik valik toota "liiasusega" aju?
  • Kuidas sel juhul saab mõni inimene antropoloog sellest väljuda�?
  • Mitmetajuline vs ühetajuline?
Vasakule Paremale
Kultuurantropoloogia konspekt #1 Kultuurantropoloogia konspekt #2 Kultuurantropoloogia konspekt #3 Kultuurantropoloogia konspekt #4 Kultuurantropoloogia konspekt #5 Kultuurantropoloogia konspekt #6 Kultuurantropoloogia konspekt #7 Kultuurantropoloogia konspekt #8 Kultuurantropoloogia konspekt #9 Kultuurantropoloogia konspekt #10 Kultuurantropoloogia konspekt #11 Kultuurantropoloogia konspekt #12 Kultuurantropoloogia konspekt #13 Kultuurantropoloogia konspekt #14 Kultuurantropoloogia konspekt #15 Kultuurantropoloogia konspekt #16 Kultuurantropoloogia konspekt #17 Kultuurantropoloogia konspekt #18 Kultuurantropoloogia konspekt #19 Kultuurantropoloogia konspekt #20 Kultuurantropoloogia konspekt #21 Kultuurantropoloogia konspekt #22 Kultuurantropoloogia konspekt #23 Kultuurantropoloogia konspekt #24 Kultuurantropoloogia konspekt #25 Kultuurantropoloogia konspekt #26 Kultuurantropoloogia konspekt #27 Kultuurantropoloogia konspekt #28 Kultuurantropoloogia konspekt #29 Kultuurantropoloogia konspekt #30 Kultuurantropoloogia konspekt #31 Kultuurantropoloogia konspekt #32 Kultuurantropoloogia konspekt #33 Kultuurantropoloogia konspekt #34 Kultuurantropoloogia konspekt #35 Kultuurantropoloogia konspekt #36 Kultuurantropoloogia konspekt #37 Kultuurantropoloogia konspekt #38 Kultuurantropoloogia konspekt #39 Kultuurantropoloogia konspekt #40 Kultuurantropoloogia konspekt #41 Kultuurantropoloogia konspekt #42 Kultuurantropoloogia konspekt #43 Kultuurantropoloogia konspekt #44 Kultuurantropoloogia konspekt #45
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiKe Õppematerjali autor
Antropoloogia põhijooned: Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. ­ Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.

Kultuurilood
thumbnail
20
docx

Antropoloogia põhivoolud

Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ­ ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted ­ mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused

Antropoloogia
thumbnail
32
pdf

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust,

Antropoloogia
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. ­ Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he

Kultuur
thumbnail
2
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

Volkskunde ­ saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde ­ saksalane uurib mittesakslasi. Etnograafia ­ mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina. Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada. Antropoloogia ­sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme

Antropoloogia
thumbnail
23
docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad ­ antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia ­ möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia ­ uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,

Kultuurantropoloogia
thumbnail
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas

Antropoloogia
thumbnail
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool ­ oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun