Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuurantropoloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib?
  • Kuidas on kujunenud tänane ühiskond?
  • Mis on antropoloogia aine?
  • Mis on antropoloogia aine?
  • Kuidas seda eraldada ja piiritleda?
  • Kes on sugulane?
  • Mis on otsustus õigus ja võim prestiižita?
  • Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades?
  • Miks keskmes Euroopa?
  • Miks tekib huvi just 1990ndail?
  • Kuidas suutis looduslik valik toota "liiasusega" aju?
  • Kuidas sel juhul saab mõni inimene antropoloog sellest väljuda�?
  • Mitmetajuline vs ühetajuline?
Vasakule Paremale
Kultuurantropoloogia konspekt #1 Kultuurantropoloogia konspekt #2 Kultuurantropoloogia konspekt #3 Kultuurantropoloogia konspekt #4 Kultuurantropoloogia konspekt #5 Kultuurantropoloogia konspekt #6 Kultuurantropoloogia konspekt #7 Kultuurantropoloogia konspekt #8 Kultuurantropoloogia konspekt #9 Kultuurantropoloogia konspekt #10 Kultuurantropoloogia konspekt #11 Kultuurantropoloogia konspekt #12 Kultuurantropoloogia konspekt #13 Kultuurantropoloogia konspekt #14 Kultuurantropoloogia konspekt #15 Kultuurantropoloogia konspekt #16 Kultuurantropoloogia konspekt #17 Kultuurantropoloogia konspekt #18 Kultuurantropoloogia konspekt #19 Kultuurantropoloogia konspekt #20 Kultuurantropoloogia konspekt #21 Kultuurantropoloogia konspekt #22 Kultuurantropoloogia konspekt #23 Kultuurantropoloogia konspekt #24 Kultuurantropoloogia konspekt #25 Kultuurantropoloogia konspekt #26 Kultuurantropoloogia konspekt #27 Kultuurantropoloogia konspekt #28 Kultuurantropoloogia konspekt #29 Kultuurantropoloogia konspekt #30 Kultuurantropoloogia konspekt #31 Kultuurantropoloogia konspekt #32 Kultuurantropoloogia konspekt #33 Kultuurantropoloogia konspekt #34 Kultuurantropoloogia konspekt #35 Kultuurantropoloogia konspekt #36 Kultuurantropoloogia konspekt #37 Kultuurantropoloogia konspekt #38 Kultuurantropoloogia konspekt #39 Kultuurantropoloogia konspekt #40 Kultuurantropoloogia konspekt #41 Kultuurantropoloogia konspekt #42 Kultuurantropoloogia konspekt #43 Kultuurantropoloogia konspekt #44 Kultuurantropoloogia konspekt #45
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiKe Õppematerjali autor
Antropoloogia põhijooned: Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Antropoloogia põhivoolud

Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ­ ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted ­ mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused

Antropoloogia
thumbnail
32
pdf

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust,

Antropoloogia
thumbnail
23
docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad ­ antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia ­ möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia ­ uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,

Kultuurantropoloogia
thumbnail
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas

Antropoloogia
thumbnail
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool ­ oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
21
doc

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun