Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Kultuurantropoloogia konspekt (0)

Tallinna Ülikool - Antropoloogia - Kultuurantropoloogia
1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib?
  • Kuidas on kujunenud tänane ühiskond?
  • Mis on antropoloogia aine?
  • Kuidas seda eraldada ja piiritleda?
  • Kes on sugulane?
  • Mis on otsustus õigus ja võim prestiižita?
  • Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades?
  • Miks keskmes Euroopa?
  • Miks tekib huvi just 1990ndail?
  • Kuidas suutis looduslik valik toota "liiasusega" aju?
  • Kuidas sel juhul saab mõni inimene antropoloog sellest väljuda�?
  • Mitmetajuline vs ühetajuline?
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib?
Antropoloogia põhijooned.
  • Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises.
  • Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused.
    Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus)
    Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel)
    Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel)
  • Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega.
  • Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest hoiduda. Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv.
    Inimesed on ääretult sarnased nii füüsiliselt kui oma vajaduste ja soovide poolest, millel on erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised väljundid. Just seetõttu on neil äärmiselt erinevad viisid elu küsimuste mõistmisel ja lahendamisel.
    Kultuuri peetakse antropoloogia keskseks terminiks. Siiski pole kultuurilised erinevused ise erinevuste põhjusteks.
  • Antropoloogia on holistlik . Holistlik = terviklik. Antropoloogias tähendab see ühiskonna käsitlemist tervikuna . Millegi kokkupanemiseks on hädavajalik tunda osade vahelisi seoseid ja suhteid. Antropoloogia keskendub inimeste, ajastute, gruppide, osade, erinevate etappide vahel olemasolevate seoste mõistmisele.
  • Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad. Huvi koduse majapidamise ja perekonna vastu on antropoloogias oluline. Osalt tuleb see antropoloogide varasest huvist ühiskondade vastu, kus perekond ja sugulus mängisid suurt rolli. Paratamatult alustame oma karjääri sotsiaalse isikuna perekonnast.
  • Antropoloogia kasutab eripärast meetodit – välitööd . Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks.
    Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid.
    Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat.
    Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist ( luud , kivid, killud ).
    Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist.
    Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism
    Kuidas on kujunenud tänane ühiskond? Kondid räägivad harva inimeste vaimsest elust ja ühiskonnakorraldusest.
    Lootus, et ühiskonna evolutsiooni näitavad mõnede maailma piirkondade inimeste elamisviisid (evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed võiksid paljastada kujunemise protsessi.
    Meie (kultuur, ühiskond, regioon, riik vms)
    Teine (võõras, kauge , vähetuntud kultuur, ühiskond, piirkond, riik vms)
    Aeg
    Antropoloogia üldiselt
    Ajalugu, evolutsionistlik antropoloogia
    Ruum
    Kaasaaegne antropoloogia
    Antropoloogia, eriti enne 1950-60ndaid.
    Tänapäevased antropoloogid ei tegele sellega, kuidas miski võis kujuneda eelajaloolisest ajast alates. Antropoloogide ülesandeks on näidata, kuidas inimkonna korraldamise viisid toimivad ja kuidas kombed ühiskonda toimivana hoiavad. Kombed – lauakombed , bussiootamisekombed jne.
    Evolutsionismilt funktsionalismi ja sealt edasi...
  • Ajaloos kujunemist ei näita tänaste korilaste ja nomaadide jne elu.
  • Selle asemel peab antropoloogia seletama ühiskondlike institutsioonie funktsioone ehk ülesandeid ( funktsionalistlik antropoloogia – oluliselt kohal on ühiskonna toimimist ja erinevate osade koos funktsioneerimist vaadeldnud funktsionalistlik antropoloogia).
  • Tänase antropoloogia huvi on keskendunud peamiselt tänaste ühiskondade toimimisele, kommetele jms, aga ka nende mõningatele ajaloolistele põhjustele.
    Nt evolutsionistlik antropoloogia uurib, kuidas seadused üldisemalt kujunenud on, siis funktsionalist nendib, et selle teadmine pole oluline. Olulisem on teada seaduste rolli.
    Antropoloogia ajalooline jaotumine eri regioonides
    Briti jaotus:
    • Sotsiaalantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalkultuurilisi ja ühiskondlike erinevusi ja sarnasusi .
    • Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid.
    • Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal.
    USA jaotus:
    • Kultuurantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi.
    • Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal, mis välja kaevatakse. (potikillud, tulekolded, majad, kalmed).
    • Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid.
    • Lingvistiline antropoloogia – pühendub peaasjalikult keele muutumisele ajas ja erinevustele ruumis.
    Sotsiaalantropoloogia ja kultuurantropoloogia erinevus: Briti sotsiaalantropoloogia kujunemisele avaldas suurt mõju valgustusaeg ja koloniaalimpeerium. Selle põhjal tekkis sotsiaalset struktuuri ja muid sotsiaalseid aspekte uuriv teadusala. Ameerikas, mida mõjutas saksa romantism , mille fookuses oli kultuur. Samal ajal, erialaga kujunemisega samal ajal jõuti tõdemuseni, et Ameerika indiaanlased surevad kultuurina välja.
    Etnoloogia ja antropoloogia erinevused: etnoloogia on ida-Euroopas seotud oma ühiskonna uurimisega.
    Mis on antropoloogia aine?
    Ühiskondade võrdlev uurimine ?
    • Ühiskond organiseeritud, grupiviisiline elu, mida me jagame paljude teiste sotsiaalsete gruppidega. Aga ühiskonnad ei ole selgepiirilised.
    Kultuuride uurimine?
    • Mis on kultuur? Kultuur antropoloogias on kõik inimesed. Kultuur on nii kõrgkultuur kui ka igapäevaelu. Kultuuri vaadeltakse sotsiokultuurse nähtusena ja ideoloogilise nähtusena.

    Kultuur
    • Sotsiokultuuriline definitsioon: Kultuur on ühiskonna elumuster, reaalsed ühiskondlikud institutsioonid (sh nt majandus, abielu, poliitilised institutsioonid jne), aga ka kombed, hierharhiad jms.
    • Ideoloogiline definitsioon: Kultuur on teadmise ja uskusmuste organiseeritud süsteem, millest jagatud ideed, tähendused, väärtused jne määravad eri rühmade eluviisi.
    Kultuurilised jooned
    • Keel: nt abstraktsioonid, sümbolid , terminid värvi, aja kohta, tabusõnad jne.
    • Ühiskond: nt pere või leibkonna olemasolu, pärimisreeglid, kinkimiskombed, häbitunne jne.
    • Kombed: matmiskombed, mäng, siirderiitused, usk jne.
    • Tehnoloogia : tule kasutamine, potid, relvad, söögivalmistamine.
    • Generaalsed ehk levinud:
    • Partikulaarsed ehk spetsiifilised , konkreetsed, iseloomulikud ainult sellele ühiskonnale või rühmale.
    Kultuur on õpitud, omandatud kultuuris üles kasvamise käigus (perekonnas, koolis, laiemas ühiskonnas). Kultuur on otseselt õpetatud ( aitäh ütlemine, võõrastega mitte kaasa minemine). Kultuur on elamist normeeriv (hoiatussildid, nt ei tohi ujuda, palume mitte joosta jne).
    • Individuaalne situatiivne õppimine ehk indiviidi isiklikust kogemustest õppimine.
    • Sotsiaalne situatiivne õppimine ehk grupi liikmetelt õppimine.
    • Kultuuriline õppimine (sümbolite kasutamine).
    Kultuur...
    • ...on jagatud. Kultuur ei ole ühegi individiidi personaalne omadus, vaid toimib grupiviisilisena.
    • ...on mustri ja struktuuriga. Omavahel integreeritud süsteem, mis on omavahel seotud, nt usk, tavad, kombed.
    • ...on kohanduv ja kohandav. Kohandav – aidates inimestel muutunud oludes kohaneda.
    Niisiis , mis on antropoloogia aine?
    • ... Kultuuride uurimine...?
    • Aga kuidas seda eraldada ja piiritleda?
    • Kas kultuure globaalses maailmas veel üldse on? Kultuurid on muutunud sarnasemaks ja kaovad selged piirid. Kultuurist räägitakse järjest rohkem erinevate sotsiaalsete rühmadega seoses (popkultuur jne).
    • Muudab inimesed justkui kultuuris elavateks, antropoloog on aga kultuuriväline või –ülene. Inimesed elavad pigem kultuuriliselt ja ühiskondlikult.
    Antropoloogia eesmärgiks on mõista inimese ühiskondlikke ja kultuurilisi elamise viise ja teha seda koos uuritavate inimestega.
    Loeng 2. Antropoloogiline välitöö
    Sissejuhatus antropoloogia välitöösse.
    Bronislaw Malinokowski: „Kujutlege, et teid jäetakse koos teie reisimoonaga üksi troopilisele rannale, kohaliku küla lähedale, samas kui paat , mis teid kohale tõi, minema sõidab ja silmist kaob.“
    Välitöö eesmärk on elada koos rahva või grupi liikmetega. Tänapäeval või selleks grupiks olla ka veebigrupp. Lühiajalisemaid vaatlusi võib läbi viia ka ajutiste rühmadega, nt üritustel osalejad või rongis sõitjad. Enamasti on välitöö pikaajalisem ja näeb ette igapäeva elus osalemist.
    Välitööl viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud või täiesti struktureerimata, kus ei ole ette antud ühtegi teemat.
    Välitöö iseärasused
  • Kultuuriline desorientatsioon: tuttavate enesestmõistetavuse kadu.
    • Horace Miner 1956. Body rituals among the Nacirema ehk (americaN).
    • Neil B. Thompson 1972. The Mysterious Fall of the Nacirema.
    Liminaalne olek – olek kahe normaalsuse vahel. Iseloomustab kõiki inimesi erinevate perioodide vahel.
    Initsiatsiooniriitused – nt ülikoolis rebaseks ristimine .
  • Refleksiivsus – oma kogemuse jälgimine ja mõtestamine.
  • Kontekst:
    • Koht – antropoloog ei uuri külasid, vaid külades. Antropoloogi eesmärk on uurida inimesi üldiselt.
    • Aeg
    • Tingimused
    • Sündmused
    • Suhted
    Antropoloog peab suutma siseneda ja eemalduda uuritavast. Antropoloog peab analüüsima kontekste eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt.
    Antropoloogi tegevused välitööl
    • Küsib küsimusi – küsimine on pidev. Küsimustikke antropoloogid ei kasuta. Küsimustike kasutamine on taustaandmete kogumiseks. Küsimustikud pole piisavalt paindlikud, seetõttu ei saa olulisi teemasid sisse tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste.

    Küsimisviisid antropoloogias
    • Paindlikud
    • Vastajat koheldakse ühena antud grupi esindajaist , seotuna teistega
    • Kontekstuaalsed, vastavalt kohalikele huvidele antud ajahetkel
    • Vastaja juhib protsessi vähemalt teatud piirini
    • Küsimine pole ühesuunaline: see on dialoog

    • Osaleb mistahes tegevustest – samasugust kogemust läbi tehes, saab antropoloog oma versiooni sõnadesse panna. Õppides tegemine ja sõnadesse panemine . Tasakaal on oluline nii küsimuste küsimisel kui ka õppides. Tasakaal on oluline ka ideaalse ja reaalse vastuolus.

    Ideaalne versus reaalne
    • Idelaane, normatiivne : soovitav , mõnel juhul väidetavalt reaalne.
    • Reaalne: tegelik olukord, vaatlustega selguv, uuritavate poolt viidatav vastuolu normatiivsega.
    Antropoloogias on vastuolu jaoks välja vaja mõelda uurimisstrateegia . Kas lähtutakse vaatlejast (eetiline) või tegijast ( eemiline ).
    Uurimisstrateegiad
    Emic: Eemiline strateegia lähtub uuritavast: kuidas mõtleb uuritav antud asjast : kuidas ta kategoriseerib maailma, millised on jagatud reeglid nii käitumises kui mõtlemises, mis on tähenduslik, kuidas kujutletakse ja seletatakse toimuvat. Uurija tugineb uuritava maailmale ehk mis on kohaliku jaoks oluline.
    Etic: Eetiline lähenemine seab uurimuse keskmesse selle, mil moel antropoloog kogeb maailma, kuhu ta sattunud on. Eetilist lähenemist on vaja kasutada, sest see võimaldab ka adektvaatseid võrdlusi teha ega lase uurijal uppuda uuritava kultuuri väärtuste tulva.
    • Kirjutab välitöö märkmeid iga päev. Tuleb kirjutada üles kõik, mida välitööl on nähtud, tuntud, kuuldud, mõeldud.

    Välitöömärkmed on...
              • Autobiograafilised – enamasti „mina“ kesksed jutustused. Peamine eesmärk on oma kogemused läbi mõtelda, et mõista, mida on vaja veel küsida uurida.
              • Refleksiivsed - kirja pannakse ka see, mis hiljem meenub.
              • Kirjalikud
              • Ebasüsteemsed – hiljem hakatakse tekitama süsteeme nii inimeste kui ka teemade järgi.
              • Asendamatud mälupangad
    Etnograafia – detailsed analüütilised kirjeldused inimeste elust, kelle hulgas antropoloog elas. Etnograafiaid kirjutati vanasti oleviku vormis (etnograafia olevik /minevik, co- evil ). Praegu kasutatakse pigem etnograafilist minevikku.
    Teiseks probleemiks on see, et kui mõned kirjutised on autobiograafilised, siis etnograafiaid kirjutatakse rohkem mina puudumisel ehk varjatakse autorit.
    Antropoloogia kasvas välja väikeste selgepiiriliste kogukondade uurimisest. Tervet linna ei ole võimalik võtta uurimisobjektiks, kuid leitakse gruppe, nt baarides või klubides . Praegusel ajal on antropoloogidel vaja liikuda ringi mitmes kohas välitööd tehes. Palju rohkem kasutatakse tänapäeval statistikat ning küsimustikke. On asju etnograafiates kilde, mida võib suhestada rohkemate inimeste, mitte ainult konkreetse uurimisobjektidega, võib-olla ka terve inimkonnaga.
    Loeng 3. Sugulus
    Sugulus + poliitika + majandus
    • Nepotism – poliit - ja/või majandusotsused sugulaste heaks, mida ühiskond heaks ei kiida .
    • Perekapitalism (nt Jaapan, Itaalia) – edukas ettevõtlusvorm.

    Kes on sugulane?
    • Veresugulus – geneetiline/bioloogiline sugulus. Ka meie kasutame üldistavat terminit sugulane, mõeldes veresugulast, samas ei tähenda see alati tegelikku veresugulast.
    • Sotsiaalne sugulus
    • Kasuvanemad
    • Sugulus vaimuga ( ghost marriage ) (lisaks Sudaanile erivormid ka Hiinas, Indias jne)
    • Ristivanemad (ajaloos ei tohtinud ristivanemad olla lähisugulased)
    • Preester kui „isa“
    • Pater (sotsiaalne isa, kasuisa ) ja genitor (bioloogiline isa, päris isa)

    Sugulaste klassifikatsioon
    Sugulase klassifitseerimine: läheduse või olulisuse alusel inimeste sugulusgruppidesse jaotamine moodustab antud ühiskonnas kehtiva sugulussüsteemi, millel on vastav terminoloogia ehk terminite süsteem ja hierarhiad.
    Lewus Henry Morgan ( 1818 -1881) – Sugulusterminoloogia tüübid
    Huvitus Indiaani hõimudest, kogus andmeid 51 sugulussüsteemi kohta Põhja-Ameerikas
    Omaha süsteem – ema vennapoega nimetatakse terminiga, mis tähistab ema venda (st kutsutakse onuks) ja ema vennatütart nimetatakse emaks .
    Kesksed sugulussuhted
    • Lähte perekond – pere, milles sünnitakse ja kasvatakse.
    • Taastootmisperekond – enda loodud perekond.
    Abielu...
    • ...mehe ja naise vaheline ühendus, milles naise lapsed tunnistatakse mõlema partneri seaduslikeks lasteks
    AGA
    • Formaalne vs mitteformaalne abielu
    • Laste staatus vanemate juurde kuulumises erineb
    • Kasvav hulk ühiskondi, kus abielu on samasooliste ühendus ja lapsed on adopteeritud, surrogaat emaduse vms abil muretsetud
    • Mitmikabielud

    Abielu ülesanded (Edmund Leach)
  • Seadusliku isa defineerimine naise lastele, ja/või ema defineerimine mehe lastele
  • Mehele naise seksuaalsuse üle monopoli andmine ja/või naisele mehe seksuaalsuse üle monopoli andmine
  • Mõlemale või ühele partnerile teise tööjõu üle kontrolli andmine
  • Mõlemale või ühele partnerile teise omandi üle kontrolli andmine
  • Ühise omandifondi rajamine ehk partnerluse rajamine laste heaks
  • Sotsiaalselt tähendusliku „ suguluse “ loomine partnerite ja nende sugulaste vahel
    Abielutüübid
    • Grupiabielu, kus on nii mees- kui naispartnered rohkem kui üks:
    • Polügünandria (Indias)
    • Alternatiivsed elustiilikogukonnad
    • Hipikogukonnad
    • Oneida perekond USAs
    • Kibbutz Iisraelis
    • Monogaamia ehk kahe partneri vaheline ühendus, sh selle erivorm seriaalne monogaamia (alla 20% ühiskondadest)
    • Läänes üha enam seadustatud homoseksuaalste paaride vahel, aga kultuuriline tava mõnel pool ka ammu enne nt berdached, poiss-naised jt.
    • Mitteseksuaalsetel alustel majanduslikud ja pärimisega seotud korraldused
    • Polügaamia ehk rohkem kui kahe partneri vaheline ühendus (üle 80% ühiskondadest)
      • Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – liignaiste arv on rikkuse ja prestiiži küsimus.
    • Erivorm sororaalne polügüünia (kõik liignaised on õed ) ja sororaat (naine sureb, siis liignaise kohustud läheb üle õele)
    • Erivom fraternaalne polündria (liigmehed on vennad) ja leviraat (mees sureb, siis liigmehe kohustus läheb üle vennale)

    Põlvnemissüsteemid
    • Unilineaarsed süsteemid – rühmakuuluvus, põlvnemine ja pärimine kõikides generatsioonides määratus ainult kas isa- või emaliini pidi
    • Matrilineaarsed ehk emaliini järgivad
    • Patrilineaarsed ehk isaliini järgivad
    Paralleelselt võib esineda matrilateraalsus patrilateraalsus, st tihe suhe ka teise suguvõsa poolega
    • Bilateraalsed süsteemid – põlvnemist jms arvestatakse mõlemapoolselt
    Liinide ühinemine
    • Liinid
    • Klannid (tootemloomad – müütiline esiisa)
    • Fraatriad – klannideliidud
    Unilineaarsuse funktsioonid
    • Paneb paika abiellumisreeglid – reguleerib selgemini ekso - ja endogaamia reegleid:
    • Majanduslik funktsioon – määratleb piiritletumalt majandussuhted rühma sees ja rühmade vahel;
    • Poliitiline funktsioon – suurendab rühma koherentssust, leevendades sisemisi tülisid; suurenab rühma üksmeelsust tülides rühmaa mittekuulujatega;
    • Religioosne funktsioon – liinidel on sageli oma jumalad, pühimused ja rituaalid .

    Patrilineaarsus on kolm korda levinum kui matrilineaarsus, sest mehed saavad saada rohkem lapsi kui naised, seetõttu on kasulikum pärandada poegade kaudu ja patrilineaarsus on levinum, kui pärandada tütardele.
    Matrilineaarsus on omane põlluharijate ühiskondades, kus produktiivsus on küllaltki kõrge.
    Lokaalsus
    ...tähistab, kumma abielluva osapoole vanemate või suguvõsa juurde noorpaar elama asub.
    • Patriolokaalsus ehk virilokaalsus – mehe vanemate juurde, umbes 70%.
    • Matrilokaalsus ehk uksorilokaalsus – naise vanemate juurde, umbes 15%.
    • Avunkulokaalsus
    • Neolokaalsus – noorpaar kolib elama eraldi. Iseloomulik ühiskondades, kus esineb raha ning ei sõltuta vanematest .
    • Bilolokaalsus – 9% kolib elama mõlemate vanemate juurde.

    Eksogaamia
    Kohustus valida partner väljaspoolt oma gruppi
    • Intsestikeeld
    • Paralleelnõbude (emapoolse õe laste ja isapoole venna laste) naitumise keeld
    • Naitumine väljapoolt sugulusgruppi
    Eksogaamia ühendab inimesi ja toob nende ressursid kokku.
    Endogaamia
    Ristnõbude abielud (ema venna ja isa õe lapsed omavahel kui peamine valikureegel)
    Partner oma klassi piiridest Hüpolineaarsus (eelistuste rikkumine )
    Partner oma kasti piiridest
    Partner oma rassi piiridest Hüpopõlvnemine - tähendab laste paiknemist sotsiaalselt alamaks peetavsse gruppi
    Endogaamia eraldab teatud gruppe vastavalt soovimatusele ja hoiab alal sotsiaalsed, majanduslikke ja poliitilisi erisusi säilitamaks erinevat juurdepääsu väärtustatud ressurssidele.
    Heterokultuuriline abielu ehk kahe erineva kultuuri/ühiskonna esindaja abielu.
    Homokultuuriline ehk sama kultuuri sisene abielu.
    Abielu kui majanduslik tehing
    • Pruudiluna - traditsiooniliselt maksab mees naist võttes pruudi isale pruudimaksu kas rahas või kariloomades.
    • Lapseluna – kui naine osutub viljatuks, tuleb naise perekonnal võlg tagasi maksta.
    • Kaasavara – naine kaotab abielludes pärimisõiguse ning saab siis selle eest kaasavara.
    • Kaudne kaasavara – mehepoolne rühm annab kaasavara, mitte ei maksa pruudiluna.
    • Abielueelne leping

    Loeng 4. Elatusviisid ja majandus
    Majandussüsteem
    Tootmine ( production )
    Tarbimine ( consumption )
    Jagamine ja jaotamine (exchange and distribution)
    Peamised elatusviisid
    • Küttimine ( kalastamine ) ja korilus – väiksemate loomade küttimine. Koriluse korras kogutakse taimi, lindude mune, mett , marju. Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks. Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada.

    Erijooned
    • Varieeruvad kooselavad grupid
    • Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel.
    • Suur individualism ja autonoomia – ise hakkama saamise ehk iseseisvuse vajadus.
    • Liikumisvabadus
    • Omandi puudumine
    • Kihistumise puudumine

    Suhe ümbritsevasse
    • Keskkond kui erinevate jõudude asupaik – jõud asustavad taimi, maad ja loomi.
    • Vajadus hoiad häid suhteid nendega jõududega
    • Vajadus hoolitseda ümbritseva eest
    • Suhe maa ja olenditega rajatud jagamisele
    • Loodus ei ole metsik ega kodustatud. Loodus ei ole metsikum kui teised inimesed ja samas ei ole see ka inimese jaoks allutatud.
    • Suhe loodusega on usaldussuhe
    • Rändkarjakasvatus – pastoralism. Kitsed , lambad, väike loomad, hobused , kaamelid, veised . Kariloomadel palju ülesandeid kui lihtsalt toidus, vahendavad ka sotsiaalseid suhteid, on tööjõud ja transport. Loomad annavad eluajal rohkem kui surnult (sõnnik, piim), kõige viimasena alles looma tapmine ja liha. Loomad on riskide vastu kindlustamise viis ja on inimese jaoks omandivorm, vastupidiselt korilastele. Suhe loodusega domineerivam. Sisaldab inimeste vahelisi, loomadevahelisi ja loomade-inimeste vahelisi suhteid.
    • Aiapidamine ja põllumajandus. Oluline eesmärk on hoida alal mulla viljakust:
    Püsipõld versus liikuv aiamaa . Irrigatsiooni süsteemid suudavad toita suurimaid populatsioone (Hiina ja India). On loonud kõige hierarhilisemaid ühiskondi (lisaks eelmistele ka Egiptus).
    • Tööstus. Töösuühiskonna kiire areng leidis aset 18. sajandi keskpaigas. Kõige kiiremini leidis tööstuse protsess aset Suurbritannias.

    Dihhotoomiad
    Tööstusühiskond Tööstuse- eelne ühiskond
    Tehasetöö Käsitöö
    Auru-, söe, diisli jne jõul töötavad masinad Loom-, inime, loodusjõud
    Kapitalist ja palgatööline Töö enesele ja/või maaomanikule
    Tööstusühiskond
    • Aurujõul, hiljem kivisöe, bensiini, diisli jne jõul töötavate masinate leiutamine
    • Maaelanikkonna maatajätmine (nt tarastamine Inglismaal) = linnastumine
    • Suurtööstuste teke – masstootmine.
    • Kapitalism – suurendada mehhaniseeritust, et tööjõukulusid vähendada.
    • Teenindussektori areng, sh meelelahutustööstud jm
    • Tööjaotus – mõned linnad võivad muutuda töökõrbeteks ehk tööd leida pole võimalik ja mingisugused tööstusharud jagunevad laiali.
    • Transpordisektori areng
    • Tarbimise tähtsuse tõus (tarbimisühiskond)

    Tarbimine
    Tarbimise reguleerimine:
    • Tabud – hindud ei söö veist, moslemid ei söö sealiha.
    • Perioodiline paastumine – võib olla seotud ajaga, kus nagunii on toiduainetega raske aeg. Kevadine paast kristluses (lehm ei anna sellel ajal piima, kanad ei mune palju mune jne), ramadaan moslemiusus jne, erinevad ajalised piirangud.
    • Maitse-eelistustes väljenduv kuuluvus
    Vajadus, kui tuleb väljast, mõjutab seda kohalik kultuur. Toodete sisenemine kultuuri ei tähenda, et kogu kultuur muutub. Kumb muudab rohkem kultuuri, kas toode ise või sotsiaalsed suhted, mis uute toodetega kaasnevad?
    Jaotus ja vahetus
    • Tootmine on alati teatud määral diferentseeritud (sr eri inimestel on juurdepääs eri toodetele , erineval hulgal), seega tuleb tooted ümber jagada või vahetusse anda
    • Vahetus- ja jagamisviiside aluseks on teatud olemasolevad inimsuhted
    • Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid

    Karl Polanyi vahetusviisid
    • Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu.
    • Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel.
    • Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe.
    Üldine retsiprooksus
    Vastastikusus, mille puhul ei oodata võrdset vahetust. „Vahetajad“ ei pruugi üksteist tunda ega rohkem kohtuda. Loob üldise hoolivuse fooni. Levinud rühmasiseselt, nt perekonnas ja rahvaste seas, kus näiteks toidusaamine ei ole ette määratav ehk rasketel hetkedel antakse ka teistele.
    Tasakaalustatud retsiprooksus
    Vahetus on ideaalis võrdne ja ebavõrdsus tekitab võlatunde – kingile peab vastama vastukingiga. Vahetajad tunnevad isiklikult ja suhe kujuneb vahetuses just nende vahele.
    Kula ring – Trobriandi saarte kingitusringlus – vahetussüsteem, mille käigus kohalikud paatidega sõitsid pikki vahemaid, et vahetada pealtnäha väärtusetuid kingitusi. Esemed pidid edasi liikuma. Kingituse üle andmisel loodeti kaitset kingituse vastuvõtjalt. Eesmärgiks oli usaldusväärsete kaubandussuhete kujundamine. Esimesena kirjeldas Bronislaw Malinokowski 20. sajandi alguses.,
    Negatiivne retsiprooksus
    Eesmärk on mõlemal poolel maksimeerida oma hüve, mitte luua võrdsust. Suhet võib vahendada raha, aga see võib olla ka bartertehing (asjade- või teenuste vahetus).
    Raha
    ...on makse vahend ...on makse vahend
    või ja
    ...on vahetuse vahend ...on vahetuse vahend
    või ja
    ...on väärtuse mõõdupuu ...on väärtuse mõõdupuu
    = =
    eriotstarbeline raha üldotstarbeline raha
    Tivide vahetussfäärid
    Elatussfäär – toit, tööriistad , elatus, kinkimine jne.
    Vahetussfäär – orjad , veised.
    Abielu sfäär – naiste vahetamine.
    Erinevatest sfääridest asju vahetada ei saanud. Rahaga hakkas saama osta asju kõikidest sfääridest.
    Loeng 5. Klassid ja ebavõrdsus
    Jaotusüsteemiga reguleeritakse juurdepääsu ressurssidele.
    Ebavõrdsussüsteemid
    • Ajaloos juba kujunenud ebavõrdsuse alalhoidmise viisid, mitte niivõrd süsteemid edu reguleerimiseks võimekuse alusel.
    • Ignoreerivad teatud võimekusi ja tõstavad esile teisi.
    • Ebavõrdsus laieneb kõigisse elusfääridesse, kujunevad kastisüsteemid ja klassid.

    Ebavõrdsuse vähendamise/rikkuse ümberjagamise mehhanismid
    Potlatch
    • Pidustused elusündmuste tähistamiseks
    • Tseremoniaalsete privileegide kehtestamine
    • Rikkalike kingituste tegemine külalistele vastavalt nende sotsiaalsele staatusele
    • Investeering tulevikku, mil võis oodata vastukutset samasugusele peole
    Cargo (koormine, kohustus) süsteem Ladina-Ameerikas (uurinud Eric wolf, Ruth Bunzel, George Foster )
    • Sotsiaalne kohustus
    • Vältimatu
    • Nõuab ressurssidena nii aega kui materiaalset panust
    • Annab vastu kõrgemat sotsiaalset staatust
    Alfarez, nt Chiapase indiaanlased Mehhikos (uurinud Manning Nash)
    • Tseremoniaalne kohustus – korraldaja valitakse kogukonna poolt.
    • Vastuvõttude ja pidude korraldamine
    • Raha pildumine raha hulka fiesta käigus
    • Kohustusest keeldumine tekitaks üldist pahameelt ja viiks nõiduseni
    • Tõkestab innovatsiooni ( vaesuses on demokraatia)

    Kujutlus piiratud hüvest (esimesena sõnastanud George Foster talupojaühiskondade kohta Ladina-Ameerikas)
    • Kõik hüveline on piiratud
    • Kui üks saab juurde, siis teistel väheneb
    • Piirangud isiklikule ahnusele
    • Käitumuslikud tagajärjed
    • suurem võrdsusenõue
    • aga ka kadedus ja
    • individualism
    Ebavõrdsus avatud-suletud süsteemis
    • Suletud süsteemis on rikkuse ümberjagamisel üksuse sees ühtlustav mõju
    • Avatud süsteemis paigutub selline praktika suhtesse üksustega, kus seda ei ole ja pigem mõjub see üksuste vahel ebavõrdsust suurendavalt
    • Potlachi inflatsioon rahvastiku vähenemise ja potlatchi-väärtuste ülekülluse tõttu, kui neid sisse tooma hakati
    • Cargo ja Alfarez toimisd avatud süsteemis nii, et see tähendas vaesumist linnaelanike suhtes, kellelt sageli võlgu võeti, et kohustust kanda
    Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon
    • Inimeste jagunemine gruppidesse vastavalt nende sotsiaalmajanduslikule staatusele üksteise suhtes.
    • Selle käigus jaguneb ebavõrdselt ka nende juurdepääs ressurssidele ja võimalus panustada ühiskonda, sh ühiskonna ideoloogiate/mõtteviiside kujutamisse.
    Ühiskondade tüübid kihistumise alusel
    • Võrdõiguslikud
    • Vastastikusel kaubavahetusel põhinevad
    • Keegi ei rikastu oluliselt teistega võrreldes
    • Sotsiaalmajanduslikud, poliitilised religioossed vm hüved ei koondu samadesse kätesse.
    • Seisuslikud ühiskonnad

    Pealikuühiskonnad
    • Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon
    • Sugulase aste mõjutab staatust, ent väiksemates ühiskondades  jagub seda ka kaugematele sugulastele
    • Abiellumine ei ole piiratud seisusega

    Feodaalsed ühiskonnad
    • Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon
    • Ülikute ja alamate vahel on endogaamia tõttu sugulusest tulenev seos
    • Abiellumine leiab aset ainult oma seisusest partneriga

    Kastisüsteem (nt Indias, Ruandas)
    • Sünniga määratud kuuluvus
    • Määrab inimese rollid, reeglid, ametid
    • Kastisisene endogaamia
    Brahminid ( preestrid ) - ühiskonna suu
    Kšatrijad (sõdalased) - käed.
    Vaišjad ( kaupmehed ) - reied.
    Šudrad (põllumehed) - labajalad.
    Dalid (kastitud, roojased) - koristajad, kõik alamad tööd (1950ndatest püütud kaotada.
    Louis Dumont Homo Hierarchicu. (1966)
    • Holistlik süsteem
    • Esmane, ideaalne tase on religioosne
    • Teisene, reaalne tase hõlmab sotsiaalmajanduslikku
    Klassisüsteem
    • Alamülemklass (uusrikkad)
    • Ülemkeskklass (professionaalid, avaliku elu tegelased)
    • Alamkeskklass ( valgekraed , kontoritöötajad)
    • Ülemalamklass (sinikraed töölised)
    • Alamalamklass (tööta-töölised, kriminaalid , lumpen)
    Lumpen - hulkurid, pätid , kerjused, vargad , röövlid, prostituudid jne. Isikud, kes on kaotanud kõik põhilised "kõrgemate" klasside tunnused; "allakäinud" ühiskonna seaduseid ignoreerivad isikud. Tuleb saksa keelsest sõnast, mis tähendab kalts.
    Klassiühiskonna erijooned
    • Kujuneb peamiselt kapitalistlikes, eraomandi ja palgatööga ühiskondades
    • Varanduspõhine, vähemalt määral sotsiaalse staatuse ja hariduspõhine hierarhiline jaotus
    • Kõik ressursid koonduvad heriarhia ülemistesse kihtidesse
    • Sotsiaalne mobiilsus teoreetiliselt võimalik
    • Eksogaamia teoreetiliselt võimalik
    • Tegelik klassidevaheline liikumine suhteliselt väike
    • Sarnase elustiiliga, ent mitte koherentsed grupid
    • Enamasti puudub "klassiteadlikkus“
    Pierre Bourdieu: kapitali sotsiaalsed vormid
    • Majanduslik kapital (raha jm materiaalne vara)
    • Sotsiaalne kapital (sotsiaalne kuuluvus, suhted, vastastikune tunnustus jne)
    • Kultuuriline kapital (teadmised, oskused, haridus , elustiilitüüp)
    • Sümboliline kapital (au, prestiiž )
    Bourdieu La distinction. Critique sociale du judgement. (1979)
    "Klassimaitse" analüüs (kvanitatiivne)
    • Sotsiaalne klass ja sotsialisatioon määravad klassipõhiste grupeeringute esteetilised eelistused (riietumisstiili, muusikamaitse jne).
    • Need eelistused juhivad inimesed suure tõenäosusega kihti, kuhu kuulus ka nende lähteperekond.
    • Selline kultuuriline kapital on tähtis mehhanism, millega olemasolevat klassissüsteemi sotsiaalset hierarhiat kultuuriliselt taastoodetakse ehk reprodutseeritakse.
    Omistatud staatus
    • Sünniga omistatud positsioon sotsiaalses hierarhias (sünd teatud sotsiaalse klassiga perekond, sugulusgruppi, kasti, etnilisse gruppi, rassi jne), aga ka staatus, mis on teatud vanusegrupi või soopoole esindajal.
    • Ei ole inimese kontrolli all, vaid on tema tahtest sõltumatult ühiskonna poolt talle antud.
    Omandatud staatus
    • Staatus, mille inimene omandab elu jooksul oma tegevusega (nt haridus, amet).
    • Võib elu jooksul muutuda.
    • On rohkem inimese kontrolli all.
    Staatus
    • Mingi positsioon sotsiaalsed hierarhias.
    • Selle positsiooniga seotud prestiiž.
    Roll
    • Eeldused ja ootused mingi sotsiaalse staatuse suhtes.
    • Nendest tulenevad kohustused.
    Apartheidirežiimid
    • Omistatud staatuse alusel diskrimineerivad:
    • Lõuna-Aafrka vabariik kuni 1994
    • Hitlerlik Saksamaa
    • Ruanda hutude režiim
    • Omandatud staatuse alusel diskrimineerivad:
    • Stalinistlik Nõukogude Liit (aga vähem äärmuslikud enamus kaasaaegseid kapitalistlikke ühiskondi)
    Apartheid  oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Apartheid on inimsusevastane kuritegu , mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel alustel toime pandud kodanike eraldamisele või sihilikult teatud inimgrupi elamistingimuste halvendamisele.
    Sooline ebavõrdsus
    • Bioloogiline sugu - bioloogilised sootunnused, sõltumatud ühiskonnast.
    • Sotsiaalne sugu - ühiskonniti erinevad ootused ja nõudmised, võimalused ja staatus, mis sugudel on.
    Kõigis ühiskondades erinevad naiste ja meeste rollid, ent need ei ole ilmtingimata erinevalt väärtustatud.
    Oscar Lewis . "The Culture of Poverty ". (1957)
    • Vaesus on põlvest põlve edasi kanduv kultuur, mis areneb välja ühiskonna äärealadel hakkama saamiseks.
    • Marginaalsuse ja mitteesindatuse tunne.
    • Puudub klassiteadlikkus.
    • Moynihani raport , mis kasutas kontseptsiooni nii, et see jättis mulle vaesusekultuurist kui vaesuse põhjusest, mitte tagajärjest.
    James Scott . Weapons of the Weak . (1985)
    • Kaasaaegsed talupojad ühiskonna äärealadel, kel pole maad ja tootmisvahendeid ega mingit võimu oma tahet näidata, kasutavad erinevaid varjatud vastupanuviise: töö vältimine, laiskus tööl, ignorantsus, sabotaaž.
    Hidden Transcript. (1990)
    • Varjatud " protokoll ": suhtlus rõhutute üle domineerijate (võimulolijatega) näost näkku.
    versus
    • Avalik "protokoll": võimulolijate selja taga, "köögilaua ümber" räägitav.
    M.G. de la Rocha. Resources of Poverty. (1994)
    • Vaestel on hakkama saamiseks oma erilised meetodid.
    • Peamiselt seotud sotsiaalsete võrgustikega, milles nad osalevad.
    • Üksteist toetavad , vastastikusele tuginevad suhted.
    Poverty of Resources. (2001)
    • Vaesed ei suuda seniseid ressursse aktiveerida.
    • Üksteise toetamise asemel vaesed väldivad teineteise poolt pöördumist ja abi otsimist.
    • Perede võime hakkama saada väheneb drastiliselt.
    Globaalsed muutused ebavõrdsuse struktuuris
    • 1990ndatest on regulaarsed kriisid kapitalistlikes ühiskondades (iseloomulikut kapitalismi kogu aeg) viinud uute tagajärgedeni.
    • Kasvav rõhk vabaturumajandusel, dereguleerimisel ja erastamisel kogu maailmas.
    • Majanduslik võimusüsteem ja poliitiline demokraatlik võim kasvavad üha enam lahku.
    • Samas peab kriisidest tulenevaid riski kandma rahvas, kel puudub majandusvõimu üle demokraatlik kontroll.
    • Neoliberalistliku kapitalismi kujunemine.
    • Tootmise allutamine investeeringute vahendamisele (finantsfunktsioonile).
    • Intressid ja finantsspekulatsiooni kui uued peamised rikastumise allikad.
    Neoliberaalne ebavõrdsus
    • Vaesumine töötava elanikkonna hulgas, sh alumises keskklassis.
    • Ühiste solidaarsusel põhinevate hüvede kadumine (maksudest rahastatud tasuta tervishoid , haridus jne kaob)
    • Juurdepääs rikkusele rajatud uutele alustele, kus võlguolek ja laenamine mängivad olulist osa.
    • Rikastumise intensiivistumine väga väikese ühiskonna sektori hulgas.
    John & Jean Comaroff.  Milennial capitalism. (2000)
    • Uued marginaliseerumise viisid
    • Soovid ja lootused tekivad globaalsel skaalal, ometi on juurdepääs võimalustele hoopis piiratum.
    • Klassierinevused suurenevad, klassiteadlikkus väheneb.
    • Tulu ja sissetulek pärineb mittetootlikust tegevusest, raha tehakse rahast ja mittemillestki (nt kihlveokontor, kus raha tuleb tõenäosusele panustamisest)
    • Varem väga konservatiivsed investeeringud (nt pensionivaradesse) on muutunud spekulatiivseks
    • Inimesed on sunnitud kandma selliste investeeringute riske, mida osad teevad kindlustusskeemide kaudu, mis omakorda samasse süsteemi panustavad.
    Ilmajätt
    • Kapitalism on algusest peale vajanud ebavõrdsust, nt tarastamine jättis maast ilma teatud osa  elanikkonnast.
    • Ilmajätu kaudu on aset leidnud tootmisvahendite omaniku rikastumine nende arvelt, kel toomisvahendeid ei ole ja kes teevad palgatööd.
    • Ühise omandi riiklikest erakätesse minek tähendab teatud uut hüvedest ilmajätmist heaoluühiskonna järgses maailmas
    • ENT: võimu prestiiži langus
    • Mis on otsustusõigus ja võim prestiižita?
    Loeng 6. Poliitika ja juhtimine
    Võimu kehtestamine
    • Jõuga (tugineb otsesele sunnile ja relvade/muu jõu kasutamisele)
    • Jõu ähvardusega (tugineb hirmule)
    • Veenmisega (tugineb küll osalt seletamisele, ratsionaalsele mõtlemisele, aga suurel määral ka usule ja ideoloogiale ning emotsioonile)

    Ühiskondade tüploogia poliitilise integreerituse alusel
    • Rühmad (nt küttide-korilaste grupid)
    • Puudub otsene liiger, kuigi on sageli pealik
    • Sugulussuhted, tuumikpere
    • Puuduvad juriidilised süsteemid
    • On olemas juht, pealik (headman, big man)
    • Juhi autoriteet on väga piiratud
    • Võivad tekkida ja kaduda vastavalt vajadusele
    • Koosnevad segmentidest ja sugulusliinidest, mis võivad ühineda ja jaguneda
    • Pealikkonnad
    • Formaalne võimustruktuur
    • Poliitilised institutsioonid
    • Juhiroll päritav ja püsiv
    • Riigid
    • Kindlate piiride ja liikmeskonnaga
    • Keerukate institutsioonidega
    • Võimulolijad koguvad alamatelt makse ja jagavad need ümber
    • Võim võib olla nii sugulasega päranduv kui seadusega omandatav positsioon

    Poliitilise antropoloogia algus
    • 1940ndatel Manchesteri koolkond
    • E.E. Evans-Pritchard
    • A.R. Radcliffe- Brown
    • M. Gluckman
    Tähelepanu võimuprotsessile, -dünaamikale
    E.E. Evans-Pritcahrd. The Nuer. (1940)
    • Briti koloniaalvõimu poolt tellitud etnograafia, et leida viisi, kuidas nuere paremini valitseda .
    • Nuerid - poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis.
    • Puudus selge poliitiline süsteem.
    • Võidelnud erinevate naabrite ja kolonialistidega.
    Frederick Bailey. Stratagems and spoils. (1969)
    • Normatiivsed reeglid
    • Pragmaatikad (taktikad)
    • Poliitika on oma reeglitega mäng, reeglid võivad ajas vahetuda.
    Talal Asad: kriitika
    • Poliitiline süsteem on osa laiemast ajalooliselt põhistatud süsteemist, kus stabiilsus on näiline.
    • Võim on seotud tootmisvahendite omamisega.
    • Modelleerides motivatsiooni läbi eliidi tuleb arvestada klassidünaamikat.
    James Scott. Seeing like a state. (1998)
    • Kaasaegne riik vajab info kandmise viise, et alamaid (subjekte) kontrollida (nt perekonnanimed ) ja seadusi rakendada. 
    • Info peab olema mõistetav ILMA kohaliku kontekstita.
    • Tagajärjeks kohalikul tasandil info vähenemine.
    • Kohapeal toimuva kehvem mõistmine.

    Seaduste uurimine
    • Õige ja vale kontseptsiooni universaalsed.
    • Õige ja vale sisu erineb kultuuriti .
    • Korrahoidmine ja õigusemõistmine universaalsed.
    • Konkreetsed vormid varieeruvad kultuuriti.

    Poliitilise võimu ja seaduste seosed
    • Eeldus sageli, et tegemist on objektiivsete ettekirjutustega.
    • Seadused sageli allutatud poliitilistele huvidele.
    • Seadusi teevad võimulolijad.
    • Õigusemõistmine sageli mõjutatud poliitikast.
    Lõhustumine ehk fission.
    Ühinemine ehk fusion .
    Konfliktid
    Loomulik osa ühiselust, peegeldab vastuolusid gruppide ja isikute vahel, aga ka pinget reeglite ja inimese tahte vahel.
    • Max Gluckman
    • Konflikt seab piirid rühmade vahele, värskendab, väljendab mingeid suhteid..
    • Konflikt väljaspoolsega suurendab sisemist koherentsust grupis, aitab defineerida oma rühma struktuuri - selleks võidakse isegi meelega konflikte tekitada.
    • Ideoloogiline konflikt radikaalsem kui majanduslik/poliitiline.
    • Sotsiaalsete struktuuride sallivus konflikti suhtes on erinev.

    Konflikti lahendamine
    • Ritualiseeritud viha ja stressi maandamine.
    • Eriliste suhete (vältimissuhete, naljatlevate suhete) kujunemine.
    • Lauluduellid (eskimod).
    • Süüdistuste andmine kohtule.
    • Süütuse vandumine .

    Rahvuslus ja selle uurimine
    • Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis.
    • Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms.
    Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983)
    • Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon , nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud.
    • Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni
    Ernest Gellner
    • Natsionalismi teke seotud tööstusühiskonna vajadustega.
    • Masinad nõuavad haritumat rahvast.
    • Homogeensus riigi piires läbi hariduse.
    • Natsionalismi ideaal - rahvusriik (riik ja rahvus langevad ühte).
    • Klass ja rahvus: kui mõni klass on teisest rahvusest, kujunevad pinged.

    Rahvus ja neoliberalism
    • Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride
    • Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis.
    • Migratsioon kaduvate töökohta kannul.
    • Suurenenud kultuurilise jm identiteedi roll - vastandumised mitte klassi, vaid rahvuse baasil riigi sees: rahvus- ja kristlike konservatiivide esilekerkimine, verepuhtuse ja rahvuse kaitse ideoloogia (sh šovinism, homofoobia , rassism, ksenofoobia ).
    • Subkultuurilised identiteediotsingud (setod, kihnlased)

    Kodanikuühiskond ja võim
    • Avaliku sektori vähenemine
    • Kas võim kodanikuühiskonnale?
    • Uus võimuinstrument ja võimudünaamika
    • Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades?

    Poliitikad ja valitsemis-/valitsetavusmentaliteet
    • Endiselt huvitab antropoloogiat, kuidas püsib võim.
    • Ent tähelepanu rohkem detailidele, kuidas võim luuakse igapäevases praktilises tegevuses nii juhtide kui ka juhitavate (aga ka võimu ja alluvate vahemeeste) poolt.
    • Michel Foucault governmentality, kodanikud reguleerivad/valitsevad ennast ise.

    Ideoloogia
    • Võimu püsimisel ülioluline relv :
    • Kehtestatakse tähendussüsteeme, mida aktsepteerivad nii võimulolijad kui võimutud.
    • Toetab võimuloleva rühma status quod.
    • Ideoloogia kehtestatakse:
    • Loomulikustamise abil (olemasolev on ainuvõimalik, loodusseadustega määratud).
    • Üldistamise abil (võim on neutraalne , kõigi huve kaitsev).
    • Varjamise abil (võimulolijate huve ei tunnistata).

    Okultsed majandussüsteemid ja juhtimisideoloogiad
    • Kujunevad olukorras, kus töö ja rikkus rahvasteni ei jõua, aga teatud gruppide rikastumine on ilmne.
    • Süüdistused sobivate "teiste" suhtes, konservatiivsuse kasv.
    • Konspiratsiooniteooriad, müstikasse kalduvad seletused olukorralde.
    • Nõiaprotsessid .

    Loeng 7. Religioon ja kosmoloogia
    Okultne – müstilised nähtused, uskumused.
    Jean ja John Comaroff: okultne majandus
    • Raha tegemine maagiaga – nt reklaamid ennustajatel jne.
    • Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias
    • Raha teke müstiline

    Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku.
    Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis
    • Absurd, intellektuaalne ebard
    • Freud Tootem ja tabu 1913: Primitiivne usk sarnaneb neurootikute fantaasiatele, näitab infantiilset abitust
    • Ohtlik kristlusele

    Muutus suhtumises
    • Usk jumalasse on universaalne, ainult erineva väljendusviisiga.
    • Loodusrahvad tunnetavad samuti lõpmatust.
    • Kõigi religioonide aluseks on „püha“ mõiste
    • Inimmõtlemine jaguneb primitiivseks (sh müütiline mõtlemie, religioon, ka ilukirjandus) ja teaduslikuks mõtlemiseks (püha konseptsioon puudub).

    Religiooni evolutsiooni otsingud
    • Alguspunkt usuvabalt? Niiluse rahvastel puudus usk, isegi ebausk.
    • Varane staadium – maagia? Katse üleloomulike jõudu endale allutada, kasutades selleks loitse.
    • Durkheim: varasem on fetišism ehk esemekultus.
    • Müller, Taylor: varaseim on animism ehk usk elutute asjade olemusse.
    • Levi- Strauss , Spencer: varasem on toteism ehk usk esivanematesse ja nende hingedesse.
    • Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju.

    Religiooni funktsioonid
    • Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule.
    • Praktiline, ratsionaalne vajadus ( Malinowski )
    • Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline ( Jung ).
    • Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga)
    • Religioon suurendab psüühilist vastupidavust (suurendab rühma kuuluvustunnet).
    • Religioon määrab hinnangud ja väärtused (ideoloogiline nähtus, mis määrab võimusuhteid ühiskonnas).

    Religioon
    • Uskumuste ja maailmavaadete kultuurilielt organiseeritud tervik, mis loob sideme inimeste maise maailma ja üleloomuliku teispoolsuse vahel.
    • Sild teispoolsusega ühendusse astumiseks ja ka sinna jõudmiseks.
    • Institutsioon

    Maagia
    • Ümbritseva keskkonnaga manipuleerimise viis. Katse erinevate rituaalidega kontrollida maailma, loodusjõude või teisi inimesi.
    • Individuaalsem kui religioon – võimed on kaasa sündinud või ligipääs salajastele teadmistele.
    • Pikem praktiline ja mehaaniline , mitte jumalat/jumalaid vahendav . Maag otsustab ja saadab teod ise korda.
    Maagia toimub kellegi teadliku tahte läbi, nõidus võib toimuda mitte tahtlikult.
    Tabu
    • Püha, miski, mida ei tohi naeruvääristada, õõnestada, isegi maises kontekstis käsitleda.
    • Roojane, sobimatu jms – keeld teatud nähtusi puutuda, kasutada või teatud tegevuste keeld.
    • Sageli mingid marginaalid ( Douglas ).

    Müüt
    • Seletab kosmost ja loob kaosest püha kosmose (Eliade)
    • Müüt seletab ja kajastab kosmose struktuuri (Levi-Strauss)
    • Müütide loomine eemaldab või muudab probleeme sümboolselt (Levi-Strauss)

    Rituaal
    • Püüdleb seose loomisele üleloomulikuga, aga ka lihtsalt mingi sündmuse rõhutamisele
    • Võib olla nii püha kui ilmalik
    • Võib olla müüdi dramatiseering ja seletus
    • Leevendab rühmasiseseid pingeid
    • Suurendab solidaarsust
    • Kasutab mitmesugust sümboolikat

    Siirderituaalid
    • Üleminek ühest positsioonist või olekust teise
    • Kahe oleku vahel liminaalne faas
    • Võivad olla nii individuaalsed kui sotsiaalsed
    • Liminaalsuses tekib ühtekuuluvus ( Turner )
    • Siirderituaal:
    • Normaalsus
    • Eraldusrituaal
    • Liminaalne faas (normitus, teised normid)
    • Liitumisrituaal
    • Normaalsus II

    Teadus
    • Viis mõista ja seletada maailma ja inimeste kohta selles
    • Sisaldab väga paljus sarnast usule
    Kosmoloogia
    • Seletab nähtuste toimimist ja mittetoimimist, pakub seletusraamistikku
    • Seletusraamistikud on suhtelised
    • Ratsionaliseerivad olemasolevaid struktuure
    Religiooni ülesandeks on mõjutada ideid ja suhtumist inimeste ja klasside vahelistes suhetes.
    Religioon kui ideoloogia
    • Karl Marx : väärteadvus
    • Pealisehitis ühiskonnas, mille aluseks on tootmissuhetest koosnev baas
    • Pealisehitise (ideoloogia, sh religiooni) eesmärgiks on seletada baasi, tootmissuhteid nii, et need saaksid püsida võimuloleva klassi huvides.

    Sünkretsim – vanade ja laenatud kultuuriliste elementide süntees.
    Milleniaalne liikumine
    • Maailmalõpu ja maise paradiisi ennustamine
    • Valgete surm ja vanade traditsioonide taastumine
    • Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega.

    Cargo kultus
    • Valgete materiaalsed väärtused ja võim on eesmärk omaette
    • Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga
    • Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele

    Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid
    Koloniaalne vallutus
    • Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid
    • Mesopotaamia 5000 aastat tagasi
    • Foiniikia kolooniad Vahemere aladel
    • Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas
    • Ristisõjad Euroopa äärealadel
    • Ameerika vallutamine

    Kolonialism
    • Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise
    • Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium.
    • Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga.

    Ausnduskolonialism
    Sõltlaskolonialism
    • Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber.
    Suhted kohalikega
    • Koostöö:
    • Kohalik administraator kohapeal
    • Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid.
    • Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms.
    • Vastupanu:
    • Vägivallaga vastupanemine
    • Keeldumine koostööst
    • Poolrituaalsed enesetapud
    • Indias M. Gandhi ajal vägivallatu vastupanu

    Kolonialism mõjub ka kolonialistile, luues koloniaalmentaliteedi.
    Immanuel Wallerstein. The Modern World-System (1974).
    Metropol ehk keskus (koloniaalsed emamaad ).
    Perifeeria (kolooniad ja muud sõltlasriigid)
    Tõeline perifeeria Semiperifeeria
    (Aafrika ja Ladina-Ameerika) (Ida-Euroopa)
    Väline ala
    (Kesk- Aasia , Hiina)
    Miks keskmes Euroopa?
  • Majanduslik surve (optimaalse tootlikkuse lagi oli juba saavutatud
  • Kaugkaubavahetuse tähtsuse tõus võrreldes lähikaubavahetusega
  • Sisemise erinevuse kas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
  • Sõjategevuse muutumine
  • Riikide sünd, maksusüsteemid
  • Viletsad talved
    Kolooniate muutmine
    • Euroopalikkuse import
    • Kohalike ressursside eskpluateerimine
    • Kohalike oskuste häving
    • Kohaliku tööjõu ümbersuunamine või hävitamine
    • Soorollide muutumine
    • Inimeste massiline sundmigratsioon
    • Hoogustas industrialiseerimist ja linnastumist Euroopas

    Erinevad jaotused
    • Esimene, teine ( kommunistlikud riigid) ja kolmas maailm
    • Lääs vs mitte-Lääs
    • Arenenud maad, arengumaad, vähimarenenud maad

    Dekolonisatsioon
    • 1791 Haiti
    • 19. sajandi jooksul aga vastuseks katsed parandada kohalikku eluolu või suruda mässud maha
    • Reaalne dekolonisatsioon pärast Teist Maailmasõda

    Neokolonialism
    • Metropolid säilitavad poolkoloniaalsed suhted nominaalselt iseseisvate kolmanda maailma riikidega.
    • Erivorm: sisekolonialism ehk maa pärisasukate etnilise vähemuse suhtes rakendatav kultuurilis-poliitiline või majanduslik ekspluateerimine.

    Antropoloogia eetilised probleemid
    Talal Asad. Anthropology and the Colonial Encounter (1973).
    • Antropoloogia kujunes koloniaalses kontekstis
    • Ei tegelenud selliste juurtega kuni 1980ndateni
    • Panustas omal poolt koloniaalsetesse suhetesse
    • Sellisel keskkonnal oli mõju atnropoloogiliste teadmiste kujunemisele ja sellest tuleks teadlikuks saada

    Loeng 9. Evolutsioon ja muutused
    Evolutsiooniteooria
    Charles Darwin. The Origin of the Species . (1859)
    • Seletab liikide teket ja mitmekesisust
    • Kohanemist

    Evolutsiooniteooria sotsiaalsed rakendused
    • Ühiskonnad kujunenud aja jooksul lihtsamatest keerulisemateks
    • Paralleelselt keerulistega eksisteerivad lihtsamad ühiskonnad on maha jäänud.
    • Kehtib nii majanduse ja tehnoloogia kohta kui viitab moraalsele, intellektuaalsele ja esteetilisele arengule.

    Šoti moraalifilosoofide skaalad
    Karjakasvatus Tööstus/kaubandus
    Küttimine ja korilus Põllupidamine
    Metslus Barbarism Tsivilisatsioon
    Arengutase Aeg
    Sotsiaalse evolutsooni teooria...
    • ... andis õigustuse kolonialismile
    • Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine.
    • ...kohustasa koloniste arenemata ühiskondi aitama – nn Valge Mehe Koorem (Rudyard Kiplingi luuletus 1899). Luuletus kirjeldab kohusestt aidata ülejäänud inimkond samadele mõistlikkuse lätetele.
    • Metslane on lapsik , arenemata. Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed.

    Herbert Spencer (1820-1903)
    • Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine
    • Evolutsiooniprintsiip on universaalne, seletab nii sotsiaalset, füüsilist kui orgaanilist muutust
    • Tuntuim võrdlus – ühiskond on nagu organism
    • Vabaturu pooldaja , ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini

    Spenceri üldised evolutsiooniseadused
    • Kõigil ühiskondadel okalduvus liikuda lihtsuselt ja homogeensuselt keerukusule ja heteogeensusele.
    • Liikumine primitiivsetelt, lihtsatelt organismidelt (ühiskondadelt) komplekssete tsivilisatsioonideni
    • Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile.

    Jean Babtiste Lamarck
    • Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis
    • Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks

    Karl Marx ja Friedrich Engels . The German Ideology (1845-1846)
    Tootmisviiside areng
    Tootmisviis = tootmisjõud Primitiivne kommunism
    (tehnoloogia) + Feodalism
    Tootmissuhted Kapitalism
    (tootmisvahendite omand ja sellega Kommunism
    seotud suhted)
    Henry Maine. Ancient Law. (1861)
    Antiik-germaani Vana- Rooma
    hõimud
    India (ida) Inglismaa (lääs)
    Staatus Leping
    Tavad Seadused
    Staatiline Progressiivne
    Arengutase Aeg
    Matriarhaat ?
    J.J. Bachofen. Das Muterrecht (1861)
    J.F. McLennan. Primitive Marriage (1865)
    Algühiskond & Tsivlisatsioon &
    Seksuaalne promiskuiteet = Monogaamne abielu =
    Matriarhaat Patriarhaat
    Ei teata, kes on lapse isa ja seetõttu on ema roll ühiskonnas palju olulisem kui isa või mehe oma. Sellest varajasest kaosest kujuneb aja jooksul monogaamne ja korralik ühiskond, kus isa ja mees on olulised.
    Lewis Henry Morgan. Ancient Society (1877)
    Areng Monogaamia
    väiksemale, Polügüünne abielu
    tuumikperele Barbaarne abielu (suhe mehe ja naise vahel on lõtv )
    Grupiabielu (intsest keelatud)
    Grupiabielu (intsest lubatud)
    Seksuaalne promiskuiteet
    Arengutase Aeg
    Friedrich Engels. The Origin of the Family, Private Property and the State (1884)
    • Barbasimi kujunedes muutusid omandisuhted – tootmiükssus perekeskne –
    • Uued jaotused: Erasfäär Ühine sfäär

    Kodune sfäär Avalik sfäär
    Naised Mehed
    Religiooni evolutsioon
    • Sir James Frazer, J.F. McLennan – totemism on varaseim
    • Sir edward Burnett Taylor – animism on varaseim

    Animism – olendite hingedesse uskuvad usud
    Manism – esivanemare hingi kummardavad usud.
    Polütesim – mitut jumalat kummardavad usud.
    Monoteism – ainujumalat kummaravad usud.
    Sotsiaalevolutsionismi põhiprobleemid
    • Unilineaarsus – tegelikkus pigem paralleelsed, ringlevad vms muutuseprotsessid

    Unilineaarsus
    Loomade kodustamine (= nomaadid =vähemarenenud)
    Taimekasvatus (=paiksus=tsivilisatsioon)
    AGA:
    Pastoralism Põllumajandus
    Paralleelsed: tööjaotus osades piirkondades
    Pastoralism ka põllumajanduse tagajärg
    Unilineaarne areng
    Küttimine - Korilus – Pastoralism – Põllundus
    Paralleelne areng
    Pastoralism
    Raipesöömine Küttimine-korilus
    Põllundus
    • Üleminekute mittekäsitlemine
    • Hinnangulisus – etnotsentristlik, läänekeskne hinnang maailma erinevatele kultuuridele.

    Dihhotoomiad
    Moodsad , arenenud ühiskonnad Traditsioonilised, arenemata maad
    Sekulariseerunud Ebausklikud, liigusklikud
    Kasumile orienteeritud Võimetud kasumit arvestama
    Ratsionaalne majandusareng Irratsionaalsus
    Rikkad Vaesed
    Urbaniseerunud Ruraalsed
    Individualism Kollektivism
    Kihistunud omandatatud staatuse järgi. Kihistunud omistatud staatuse järgi.
    Moderniseerumisteooria sarnasused evolutsiooniteooriaga
    • Kultuurid arenevad ühesuunalisel teel
    • Areng = Lääne eluviis
    • Lääs kui eesmärk on universaalne
    • Kolmanda maailma tingimused = Lääne varasemad arengustaadiumid

    Moderniseerumine on...
    • ...revolutsiooniline protsess, mis sisaldab radikaalseid ja põhjalikke muutusi arenevates riikides.
    • ... kompleksne protsess, mis sisaldab tööstuslikustamist, linnastumist, sotsiaalsed mobiliseerumist, sekulariseerumist ehk religiooni kõrvale jäämine, tööjaotuse arenemist , poliitilise osaluse levikut, meedia laenemist, suurenevat kirjaoskuse ja hariduse levikut.
    • ...süsteemne protsess: majanduslik areng, kultuuriline muutus ja poliitiline muutus peavad käima käsikäes koherentsel ja võrdsel, teatud piirini ennustataval viisil.

    Moderniseerumise eeldused
    • Produktiivsue suurenemine
    • Ressursside (toit, toormaterjal ja tööjõud) ülekandmine agraarsektorist teistesse ühiskonnasektoritesse.
    • Põllumajandustsivilisatsiooni asendamine linnastunud tööstusühiskonnaga. Tööstus on edu sümbol. Tööstuslikuks muutumine on oluline poliitilise legitiimsuse saamiseks.

    W.W. Rostow. Stages of Economic Growth : A Non-Communist Naifesto (1960), C. Geertz Agricultural Involution (1963)
    • Traditsiooniline ühiskond – põllumajandusühiskond (vana tehnoloogia ja paternalistlikud võimustruktuurid)
    • Lahtirebimise eeltingimuste staadium – kaubanduse kasv ja varajased tööstuse vormid (uued tehnoloogiad, uut tüüpi liider – ettevõtja ). Esimene riik, kes selle arengu läbi tegi oli Inglismaa.
    • Lahtirebimine – umbes 20. aastane periood, tööstus hakkab asendama põllumajandust
    • Püüdlemine küpsusele – umbes 40. aastane periood, progressi rajatakse eelmine staadiumi saavutustele kasutades ära rahvusvahelist turgu.
    • Kõrge massitarbimise periood – suurenev tööstuslikustumine, kiireltarenev teenindussektor.

    Rikaste riikide eelispositsioon tulenevad...
    • ...traditsioonide ja eelarvamuste hävitamisest, ratsionaalse ja moodse arendamisest
    • ...majanduslikust ekspertiisist ja ressurssidest, et finantsnõu anda
    • ...vastastikusest kasust vabaturuäri laiendamisel, tegutsedes ka vaestes riikides, et anda tööd vaesemates riikides
    • ...madalast iibest, oskustest pereplaneerimisel

    Bretton Woodsi institutsioonid 1944
    • Rahvusvaheline valuutafond (IMF)
    • Maailmapank (WB)
    • Üldine Tolli ja Kaubanduslepe (1947) -- Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) 1995
    • Loodi rahvusvahelise rahandussüsteemi reguleerimiseks, algselt sõtta haaratud lääneriikide turgutamiseks vastusena sõjaeelsetele ja sõjaga seotud probleemidele, sh kommunistlike revolutsioonide vältimiseks.
    • Laenusüsteem dekoloniseeritud riikidele, kasusaajaks USA ja Euroopa
    • Vabaturu ja moderniseerumisideoloogia kesksel kohal

    Moderniseerumisideaal kolmandas maailmas
    • Muutus ametlikuks kreedoks Lõuna Aasias
    • Jawaharlal Nehru (1961): Ei saa omada moodsat tööriista ja iidset mõtemist. Mõtlemine peab muutuma !
    • Ümberstruktureerimisprogrammid Ladina-Ameerikas: laenud ja kohustused -- välisvõlg , kasvav inflatsioon -- urbaanne vaesus

    Sõltuvusteooria
    • Andre Gunder Frank. Capitalism and Underdevelopment in Latin Amerika (1967)
    • Arenematuse põhjuseks ei ole mitte ühiskondliku korra traditsioonilisus ja eraldatus nn esimesest maailmast, vaid aastasadu väldanud kolonialistliku ekspluateerimise ja maailmasüsteemi integreerimise tulemus
    • Areng on kõike muud kui loomulik protsess, sõltub muuhulgas ka kolooniate olemasolust – riik, millel neid ei ole, ei saa ka samal moel areneda.

    Maailmasüsteemi struktuur
    Metropol (emamaa) ja satelliidid (kolooniad)
    Keskus ja perifeeria
    Mitte isoleeritus , vaid integreeritus maailmasüsteemi oli see, mis põhjustas mahajäämuse
    Eric Wolf. People Without History (1982)
    • Pööre antropoloogias, globaalsem vaade uuritavale
    • Analüüsib imperialismi vallutatute vaatenurgast
    • Enamus põlisrahvaid, mille uurimisega antropoloogia tegeles justkui ajalooeelsetega, olid juba ammu vallutatud rahvad

    Ekspordiekspansioon
    • Tööstustoodangu massiline eksport osade arengumaade strateegia
    • Arengu diferentseerumine
    • Äsjaindustraliseerunud riikide kujunemine

    Globaliseerumisprojekt
    • Astub moderniseerumisprojekti asemele
    • Eesmärk juhtida globaalseid turge lääneliku elustiili alalhoidmiseks
    • Alternatiivide juhtimine (kaasahaaramine, vaoshoidmine, hävitamine)
    • Rahvusriigi rolli murenemine
    Kas globaliseerumine on uus nähtus?
    • Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest
    • Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras
    • Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood , seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut

    Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail?
    • Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey , Chris Hann ). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret.
    • Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest.
    • Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus , immigratsioon

    Globaliseerumise iseloomulikud jooned
    • Eemaldumine kohast, de-lokalisatsioon (disembedding): kaugused muutuvad vähem olulisteks ning suhtelisteks
    • Kiirenemine: transpordi ja kommunikatsiooni kättesaadavus ja kiirus
    • Standardiseerumine: rahvuslike majanduste rolli vähenemine, jagatud standardid seal, kus neid varem ei olnud
    • Üksteisega seotus : võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt
    • Liikumine: migratsioon, turism , kaupade ja rahavood tohutu mõjuga kohtadel
    • Segunemine : kultuuride ristteede arv suureneb; tagajärjeks nii hõõrdumine kui vastastikune sõltuvus
    • Haavatavus : piiride nõrgenemine, riskide suurenemine – haigused, terrorism jne.
    • Kohaliku tähtsuse tõus

    Peter Worsley
    • Globaalse kapitalismi kujunemine
    • Modernsuse universaliseerumine ehk üleilmseks muutumine
    • Kolmas maailm kui oluline uus jõud polariseerunud maailmas
    Ulf Hannerz
    • Kultuur ise juba defineeritud kui protsess, liikuine ja osaline integreerumine, mitte stabiilne ja kuhugi kinnitatud tähendussüsteem
    • Globaliseerumine = modernsuse globaalsed aspektid, mitte monoliit , mitte globaalne küla
    • Selline võimalik uurida ka selle üleilmseid avaldumisvorme
    • Kultuuriline kreoliseerumine: kahe või enama diskreetse traditsiooni omavahel sidumine (ka kultuuriline hübriidsus)
    T.H. Eriksen
    • Transnatsionaalsed vood või liikumine, mitte globaliseerumine
    • Ideed või materiaalsed objektid liiguvad, aga kõigil on lähte- ja sihtpunkt ning seda õhutavad inimesed

    Loeng 10. Mitmekesisus , kultuur ja rass .
    Monogeism
    • Ab uno sanguine
    • Inimene üle maailma pärineb ühest allikast - Aadamast ja Eevast
    • Algselt konservatiivne , piibliloogikale tuginev
    • Võrreldes polügenistidega vähem rassistlik
    • Toidab siiski unilineaarset evolutsionismi
    Polügenism
    • Devrsitanism
    • Eri rassid pärit eri liikidest
    • Omas ajas progressiivne, kuivõrd tugines inimese tekkes muule kui piiblile
    • Sisuliselt siiski  äärmuslikku rassismi esindav
    Liikide olemus
    Carl Linne :
    Iga liik onn loodud muutumatuna aegade alguses.
    Essentsialism : igal asjade/olendite klassil on mingi essents loomus, mis on sõltumatu üksikindiviidide omadustest.
    Darwini teooria
    • Liik on omavahel teatud määral erinevate indiviidide kollektsioon
    • Järglaste saamise tõenäosust suurendavad jooned säilivad, muud kaovad aja jooksul
    • Liik on ajas muutuv vastavalt kohanemis vajadustele
    Inimese evolutsiooni ajaskaala vs Maa ajaskaala...
    ... miljardit aastat tagasi
    5 miljardit - Maa teke
    0,3 miljardit - dinosauruste aja algus
    0,1 miljardit - lilled ja mesilased
    0,0002 miljardit - homo sapiens
    Liikide teke vs inimese põlvnemine
    • Liikide tekkimine (1857):
    • Detailideni empiiriline ; tänaseni ülioluliselt kohal loodusteadustes: looduslik valik toimib kohandades liiki selle konkreetsete elutingimustega.
    • Inimese põlvnemine (1871):
    • Empiirikaga katmata spekulatsioonid: looduslik valik toimib vaid  ühte liini pidi, universaalsel skaalal, madalamatest loomadest kõrgeima inimesed ja seda hoolimata keskkonnatingimustest.

    Valgustusajastu vs Darwini Inimese põlvnemine
    • Valgustusajastu: 
    • Inimkond on vaimselt ühtne. 
    • Kõigil inimestel samad eeldused. 
    • Erinev arengutase tuleneb ajutisest mahajäämusest.
    • Eri "arenguastmetel" inimesed (nt teadlane ja metslane) on võimekuse poolest erinevad, evolutsiooniliselt eri tasemel. 
    • Inimese aju on sellega koos intellektuaalsed ja moraalsed võimed on arenguteel paremini kohastunud liigile.
    • Metslane on väljasurev haru.

    Alfred Russel Wallace
    • Primitiivsete hõimude saavutused osutavad tipptasemel ajule
    • Teadlase ja mestlase aju potentsiaal on sama
    • Kuidas suutis looduslik valik toota "liiasusega" aju?
    • Issanda käis on mängus
    Rassiteooriad
    • Füüsiline välimus = moraalne kalduvus.
    • Erinevad tüübid saab organiseerida ühte hierarhilisse jadasse madalamast kõrgemaks
    • Essentsialism: iga rass on eraldi tüüp, igale neist on iseloomulik teatud olemuse - kaukasoidne, mongoloidne, negroidne jne. Iga olemasolev indiviid vastab sellele tüübile vähem või rohkem.
    19. sajandi seisukohad rassist kui erinevast võimekusest
    • Rass on bioloogiliselt defineeritav
    • Ühiskondade/regioonide/mandrite erinevused lääne poolt defineeritud elatustasemes peegeldavad vastavate " rasside " erinevaid võimekusi
    • Erinevad võimekused peegelduvad välimuses, sh kolju kujus
    • Osad rassid on väljasuremisele määratud, kuna pole võimelised kaasaaegses maailmas hakkama saama.
    Ida-Aafrika jooksjad
    • Geneetiline alus?
    • Ei ole leitud midagi, mis sellele viitab.
    • enamus jooksjaid Rifti orust paarist külast, peamiselt 2000 meetri kõrguselt, st treeningutingimused kõrgmägedes ja teistsugune treeningrežiim kui mujal.
    • saledus ja sellest tulenev efektiivsus lisab kiirust ja vastupidavust.
    • ajaloolised mõjud (nt Briti armee ja misjonärid kasutasid kohaelikke postipoistena)
    • lapsepõlves jooksnud regulaarselt pikki vahemaid kooli
    • lähiümbruse eakaaslaste või veidi vanemate kaaslaste võidud suurendavad soovi treenida
    • soodne ja võistuslik treeningukeskkond.
    • Suhteliselt uus nähtus - 1920ndatel arvati parimaid pikamaajooksjaid tulevat hoopis madalmaa-soomlaste hulgast. 

    Välimus korreleerub sisemusega
    • Välimuslikud joonsed 19. sajandi jooksul seotud tugevalt sisemistega: primitiivne = mustanahaline, tõmmu; tsiviliseeritud = valge
    • Moraalne/intellektuaalne reaalsus = rass= bioloogia
    • IQ mõõtmised tõestamaks seost rassi ja intellekti vahel
    Rassismi funktsioonid
    • Kinnitus oma ühiskonna ülimuslikkusele
    • Kodumaine majanduslik kasu: võimalik kasutada orjatööjõudu (samamoodi kadus toetud orjandusele kui industrialiseerumine nõudis üha enam haritud tööjõudu)
    • Tugi oma ühiskonna väärtushinnangutele 
    • Oma ühiskonna väärtusnähtused sarnastatakse teiste rasside oletatavate joontega või mõistetamatute erinevustega
    Degeneratsioon , atavism
    • Sellised jooned on tagasilangus ehk atavism evolutsioonilisel skaalal inimese vähemarenenud, teiste rasside seas domineerivate joonte juurde, nt:
    • Cesare Lombroso uurimused kurjategijate koljudest jm välimuslikest tunnustest.
    • Lääne prostituudi ja Aafrika naise väidetava seksuaalse promiskuiteetsuse võrrutamine.

    Rass kui võimas sotsiaalne konstruktsioon
    • Rass on tohutu mõjuta sotsiaalne idee, millel puudub bioloogiline alus.
    • Sellele tuginedes piiratakse juurdepääsu sotsiaalselt väärtuslikele ressurssidele.
    • Millest tulenev omakorda kinnitab inimestele rassi reaalsus.

    Äärmine eraldatus
    • Sentineli rahvas
    • Andamani saarte kontaktivaba hõim
    • Elanud saarel u 60000 aastat, sh arvatavasti olulise osa sellest kontaktivabalt
    • Saavad hakkama edukalt (jäid puutumata nt saart tabanud tsunamist) ja paistavad elavat tervislikult (hea toitumus , terved hambad, lapsed)

    Äärmine segatus
    • Miss Universe 1997 Brook Mahealani Lee: korea, havai, hiina, hollandi, portugali, inglise ja prantsuse päritolu.
    • Havail umbes 50% elanikkonnast nn segarassi esindajad.

    Ontogeneetiline areng
    Ontogeneesis leiab aset ühiku (raku, organismi) struktuuriline muutus pärast geneetilise materjali omandamist. 
    Erinevate selgroogsete ontogenees - sarnasus varases embrüo arengus annab maad liigispetsiifilisele, aga üha enam keskkonnast tingitud individuaalsele arengule.
    Geen-rakk-organism
    • Geenid ei loo valmismudelit, selle asemel suhtlevad geenid teiste raku osadega. 
    • Rakud suhtlevad teiste rakkudega organismis.
    • Organismid suhtlevad teiste organismidega maailmas -> olendite võimed.

    Biokultuurilised protsessid
    • Organismide (nt inimeste) erinevused seotud aja ja kohaga, kus üles kasvatakse -> sellest tulenevad erinevad arengu tingimused ja organismi vastused sellele.
    • Organismi vastus keskkonnatingimustele mõjutab omakorda keskkonda, mis mõjutab organismi ennast ja järeltulevaid põlvi.

    Kultuuriline identiteet = kehastunud identiteet
    • Meie keha on kultuuriline konstruktsioon, see on kultuuri, tööriistade, asjade, ainete ja meie, sh meie ideede vastastikuses suhtluses kujunev.
    • Kultuur kujuneb vastusena meie kehadele ja ideedele. 
    • Rassiline identiteet muutub kehastunud identiteediks, nt kehvemad tingimused -> kehvem hakkama saamine antud rassistlikus sotsiaalsed keskkonnas -> kehvemad tingimused uuele põlvkonnale aga ka ühiskonnale laiemalt, kus inimpotentsiaal on piiratud antu takistustega
    või
    • kanaliseerub hakkama saamiseks spetsiifilistes oludes (nt füüsiline paremus), mis omakorda võib kehvemat positsiooni kinnitada või vähendada.

    Loeng 11. Inimene ja loom
    Sabaga inimene?
    • Inimesesarnased olendid – aga kas ahvid või inimesed?
    • Karl Linne klassifitseerid 18. sajandil ahvid inimestega samasse perekonda Homo (inimlased)

    Lord Monboddo
    Kui me pole kohtunud inimesega, kel saba puudub, ei tähenda see veel, et neid poleks.
    Genoom
    Inimese genoomis on ainult 20-25000 proteiine kodeerivat geeni – vähem kui arvati, sarnasemad teiste loomadega kui arvasime.
    Loom vs inimene
    Loomalik Inimlik
    Loodus Kultuur
    Keha Meel
    Emotsioon Ratsionaalsus
    Uuritav, uurimisobjekt Uurija, uurimisvõimeline
    Loodusteadused Humanitaarteadused
    Indiviidi areng
    • Inimese areng kultuuri – kaks pärimise kanalit: kultuuriline ja geneetiline
    • Looma areng täiskasvanud loomaks – üksainus pärimise kanal: geneetiline

    Bambi sündroom
    • Inimene kui agressiivne hävitaja
    • Looma kui headuse, ilu ja liikidevahelise sõpruse sümbolid

    Koer kui isiksus
    • Lähedus inimesega võimaldab justkui osade loomade isiksuse arenemist
    • Pidurdunud, lapsik ühiskonna liige
    • -- isiksus ja selle konkreetne avaldumisvorm sotsiaalsed konstrueeritud (nt valvekoer vms)

    Inimene – oleku püsivus
    • Mended kardavad šimpansiteks moonduda ja võivad moonduda kui neil on kurjad kavatsused. Kohalik teooria, et mõrvar või šimpansi kostüümi kanda, teise järgi ka päriselt selleks muutuda.
    • Libahunt lääne kultuuris

    Loom vs inimene
    Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased)
    Instrumentaalsus
    • Kasulikkusele rajanev suhe
    • Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest)
    • Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest
    • Puudub osadus loodusega
    • Koos sellega kaob vastutus

    Kohalegend
    • Austraalia kunst : kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad
    • Kalevipoja säng
    Mittekoht
    • Marc Auge: lennu-, bussi-, rongijaamad, läbiliikumise kohad, kuuluvustunnet mittetekitavad paigad.
    • Uurija perspektiivist lähtuv
    „Mitte-koha“ omaksmuutmine
    Külades on bussipeatused kohalike sotsiaalseteks kognemispunktideks: noored joonistavad bussipeatuste seintele , kohalik joodikkond viskab prügimaha jne.
    Koyukonid
    • Richard Nelson . Make Prayers to the Raven : A koyukon view of the Northern Forest (1986)
    • Legendi järgi olid kõik loomad kunagi inimesed – neis kõigis on olemas inimlikkus ja omavahelised suhted.
    • Seega on loomad inimese kõnest ja tegevusest teadlikud ja reageerivad sellele teadlikult
    • Loom ja loodus vaatavad inimest teadlikult
    Aktiivne loodus
    • Jälgiv
    • Varitsev
    • Teadlik
    • Kohal kõiges – „silmade mets.“

    Loeng 12. Keel, taju, mõte
    Kultuuriline keskkond kui mõtlemisraamistik
    • Organiseerib vahetud kogemust ja taju
    • Aitab kategoriseerida maailma
    • Loob inimest ümbritseva reaalsus
    • Kuidas sel juhul saab mõni inimene (antropoloog) sellest „väljuda“?

    Reaalsus vs taju
    • Nelson: reaalsust kogeb meel tajude vahendusel
    Objektiivne loodus?
    • Eeldused:
    • On olemas objektiivne reaalsus enne tunnetust ja see on kõigile sama
    • Selle „hälli“ on inimkond kultuuri omandades selja taha jätnud
    • Meie taju raamistab kultuuriline filter
    • Niisugune vaade on objektiivne, õige ja võimaldabki vaaltemist ja võrdlemist
    • Tim Ingold
    • Lähtumine elatud kogemusest: tajuerinevused tulevad sellest, mitte „kultuuri filtrist“

    Nägemine vs vaatamine
    Aktiivne Pasiivne
    Sisseminev Pealispindne
    Sängitatud maailma Vaademaailma
    Keha ja meele koostöö, kogemuslik Filtreeritud
    Rene Descartes ( 1596 -1650)
    Nähtav – Silm – Ajukoor – Meeled, tõlgendus
    Lääne kultuuri on ka nimetatud visualistlikuks ehk okularotsentristlikuks. Nägemine on olulisem kui kuulamine .
    Helilised kultuurid?
    • Paul Stoller: Lääne-Aafrika songhaid: ühe keelega viiul ja trumm on nende jaoks kõige tähtsamad muusikainstrumendid . Helid on vaimud.
    • Alfred Gell: Paapua Uus- Guinea umedad
    Fonoloogiline ikonism
    • Alfred Gelli termin umedade keele kohta, kus sõna ja tähistatav objekt on kooskõlas
    • Eesti keeles palju onomatopoeetilisi sõnu: lirts, lärts, potsatama, sorisema, prantsatus, kriiskama jne (aga nt sõna „peegel“ on täiesti juhuslik, kogemusega mitteseostuv – kuigi võiks olla tähistatud sõnaga „aarraa!“)
    • Gell väidab, et umedade kogu keel on onomatopoeetiline

    Nägemine ja kuulmine
    • W. Köhleri eksperiment takete ja malumaga (juhuslikult loodud sõnad)
    • Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest
    • Sünteesia: värvide ja tähtede/ numbrite jms assotsieerumine mõnede inimeste jaoks
    • Sünesteetik kogeb nt tähti/ numbreid värviliselt
    • Kuulmisega seotud metafoorid sotsiaalsemad (lainele häälestumine jms) kui vaatamisega seotud
    • Väide, nagu oleks lääne taju okularotsentristlikum tuleneb pigem olemasolevatest metafooridest ja lääne teaduse seisukohtadest, mitte tegelikust lääne inimeste taju erinevusest
    • Nägemine on ka lääne inimeste jaoks selgelt sotsiaalsuse keskmes
    • Lääne intellektuaalne traditsioon eraldab tajuja ja tajutava reaalsuse –
    • Okularotsentrism ei võrdu okularotsentristliku maailmavaatega
    • Meie spetsiifiline arusaam okularotsentrismist (passiivne, aatav, mitte nägev) – vastav arusaam maailmavaatest

    Shipibo-conibod peruus
    • Dünaamilised mustrid
    • Osa šamanistlikest rituaalidest
    • D. Howes: mitmetajulised rituaalid

    Mitmetajuline vs ühetajuline?
    • Kuulmine ( koraalid , pühakiri)
    • Nägemine (kiriku erilised eredad dekoratsioonid)
    • Haistmine ( viiruk )
    • Maitsmine (armulaualeib ja –vein)
    • Puutumine (ikoonide, risti ja küünalde puutumine jms)

    Kõne ja kiri
    • Platonilik traditsioon
    • Kõne ülimuslik
    • Kiri paljas fassaad
    • Ainult lugev inimene ei saa täielikult teadmist mõista
    • Kuulda = osaleda, sängituda sotsiaalsesse maailma

    Marshall McLuhan The Gutenberg Galaxy (1962)
    • Trükipressi leiutamisega Euroopas 1454 algas McLuhani arvates täiest uus inimkultuuri ajastu, kus visuaalne hakkas domineerima muute meelte üle.
    • Kirjaoskusega inimesed helilis-suulisel „arengutasemel“
    Walter Ong
    • Kirjaoskusega kultuurides muutub räägitud kõne visuaalseks: kõnet kuulatakse nagu see oleks kirjutatud
    • Kirjaoskuseta kultuurides ei eristada sõnu helist kõnes, vaid kuuldakse juttu nagu nt muusikat
    Kirjalikud vs suulised kultuurid (Ong)
    Vaade isoleerib Heli inkorporeerib
    Me vaatame ühes suunas Me kuuleme enda ümbert
    Vaade tuleb vaatajast Heli valgub kuulajasse
    Kirjalik on püsiv
    Ferdinand de Saussure
    • Sõna on märk, mis koosneb tähistatavast ( ) (heliline pilt) ja tähistajast („ruut“)
    • Sõna viitab konseptrsioonile „ruut“
    • Konseptsioon on olemas ilma pildita ja asjata, millele ta viitab
    • Iga märk on vastamisi teiste märkidega, mis ta defineerivad
    • Keel on olemas mõtte ja heli piiril
    • Üldine keel
    • Konkreetne keel – keel on jagatud, sotsiaalne nähtus
    • Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik

    Edward Sapir
    • Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest
    • Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt
    • Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad
    • On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda.
    Benjamine Lee Whorf
    • Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud
    • Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid
    • Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt
    • Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või olemasolu, sugu näitavate asesõnade puudumine või olemasolu-
    Stephen Levinson
    • Hollandi keele rääkijad: suund oma keha suhtes (kõrval, vasakul).
    • Guugu yimithirri rääkijad: suund vastavalt ilmakaarele
    Melissa Bowerman
    • Lingvistilised ja kognitiivsed kategooriad arenevad paralleelselt
    • Keel ei määra mõtlemist ega mõtlemine keelt; mõlemad mõjutavad üksteist vastastikku
    • Konseptsioonidel on nagu värvidel üsna üheselt mõistetud keskpunkt, prototüüp, ent erinevus on ebamäärane ja selles, kus üks konseptsioon muutub teiseks on arusaamad erinevad indiviiditi ja ühiskonniti.
    George Lakoff ja Mark Johnson. Metaphors We Live By (1980)
    • Konseptuaalsete prototüüpide allikas on meie kehaline kogemus
    • Korduvad kogemused viivad kogemusliku terviku loomisele
    • Neid rakendatakse metafooriliselt, muutmaks arusaadavaks muid kogemusi
    • Reaalsus on loodud meele poolt konseptuaalset vormile vahetule tajulisele kogemusele peale surudes

    Värvid – värvide gradatsioonid erinevad. Värvide keskpunktid sarnanevad ka kultuuriüleselt.
    Loeng 13. Õppimine ja isiksus
    Psühholoogilise antropoloogia kujunemine
    • Psühholoogia ja antropoloogia peamiselt eraldiseisvad
    • Mõnel määral kasutasid antropoloogilisi materjale või tegid välitööd mitmed psühholoogid , nt Erich Fromm , Erik Eriksen, Sigmund Freud
    • Psühhoanalüütilise koolkonna kujunemine tõi alates 20. sajandi esimesest veerandist eriti USA antropolooge vastavate teemade juurde

    Sigmund Freud ( 1856 -1939)
    • Arenda oidopuse kompleksi teooria välja võrdlevale etnoloogilisele materjalile tuginedes
    • Teooria väidab, et kuna isal on seksuaalne juurdepääs isale, aga poegadel ei ole, kujuneb poegadel armukadedus isa vastu, mille edukast ületamisest sõltub nooruki edasine areng
    Bronislaw Malinowski (1884-1942)
    • Trobriandid – matrilineaalne ühiskond, seega poisi emapoolsel onul materiaalne „isaroll“
    • Poistel on läbivalt soe suhe pärisisaga, jahe suhe aga onuga
    • Materiaalsed suhted generatsioonide vahel määravad generatsioonidevahelise läbisaamise (ja isiksuse kujunemise), mitte seksuaalne juurdepääs ja armukadedus
    Margaret Mead (1901-1978)
    • Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga.
    • Osutab, et tormiline teismeiga ei ole universaalne, hormonaalsetest muutustest tulenev nähtus, vaid tuleneb hoopis kuluurilistest nõuetest ja piirangutest nooretele
    Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948)
    • Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid
    • Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne , äärmusi vältiv kultuur
    Konfiguratsionalism (Benedict)
    • Kultuur on integreeritud tervik
    • Iga kultuur on teistest selgelt eristuv ja eristatav
    • Selline lähenemine sobis Teise Maailmasõja aegsesse USAsse, kus oli vaja „profileerida“ vaenlase kultuuri, seejuures sageli üksikutest indiviididest näidete põhjal ja juurdepääsuta kultuurilisele keskkonnale kui käitumise kontekstile
    Isiksuse arengu tingimused
    • Kultuuriline keskkond on nii avalik kui individuaalne
    • Antropolooge huvitab, kuidas üksikisik keskkonnas kujuneb, mõtleb, käitub ja omakorda keskkonda kujundab (Roy d’Andrade)
    • Keskkond erineb iga indiviidi jaoks ja on seotud tema sünni ja kujunemise detailsete tingimustega, tema vahetu pere- ja laiema ajaloolise keskkonnaga
    Elukaare teooriad
    • Isiksust mõjutavad erinevad sündmused läbi kogu elu
    • Need sunnivad peale või võimaldavad mingeid valikuid
    • Neile muutustele reageerides kujundavad inimesed iseend ja end ümbritsevat keskkonda

    Isiksuse ebapüsivus
    • Isiksus kujuneb ja vormub läbi kogu elu
    • Elukäik mõjutab inimese käitumist – kas ka isiksus?
    Isiksus
    • Ladina keeles persona – mask, roll teatris
    • Kodanike õigused ja kohustused
    • Mitteisiksused – orjad, loomad
    • Juudi-kristlikus traditsioonis kujunes sellest hingega seotu – isiksus justkui asustab keha ja juhib selle tegevust
    Sisemine ja välimine
    Sellest eristusest hingeks ja kehaks tuleneb terve rida eristusi:
    • Tahtlikkus mõttes, kavatsuses, mitte teos
    • Mälu on sisemine, mitte tegevuses väljenduv
    • Tunded on teada ainult inimese sisemaailmas
    Isiksuse fikseeritus
    • Isiksus lääne mudelis seotud päritud joontega, mitte maailma paigutumise ja kujunevate suhetega
    • Isiksus omandatakse vanematelt geneetiliselt
    • Ometi seda isiksust täidetakse, kultiveeritakse ka õppides

    Õppimine
    • Tim Ingold:
    • Õppimine ei ole edastamisprotsess, vaid oma keskkonna tingimustele häälestamine
    • Õppimine on juhitud taasavastamine vastavalt kogemusele ja suhtlusele

    Sotsialiseerumine /kultuuri omandamine
    • Sotsialiseerumine/kultuuri omandamine (enculturation) on reeglite omandamine antud keskkonnas käitumiseks
    • Asotsiaalsest imikust saab sotsiaalne olend

    Sotsiaalne ja bioloogiline vanus
    • Ei lange kokku
    • Sotsiaalne vanus eristatakse staadiumideks, mis ei kajasta bioloogilist vanust , vaid lähtuvad formaalsetest kriteeriumitest
    • Üleminekuid markeeritakse tseremooniatega vms moel

    Passiivne vs aktiivne õppija
    • Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud
    • Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine
    • Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana
    Vastastikune protsess
    • Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess
    • Lapsed kasvatava oma vanemaid nagu ka vanemad lapsi
    • Teadmised ei lasku laste peale, vaid luuakse ja taasluuakse pidevas vastastikuses suhtluses

    Teadmiste omandamine vs reaalne elu
    • Sotsialiseerumine ja õppimine ei toimu lahus reaalsest elus
    • Õppimine pole eelmäng päriselule, vaid osa sellest
    • Õpitakse, et pärismaailmas liikuda, mitte et sellesse siseneda
    • Õppimine ei lõpe kooliga, vaid jätkub kogu elu

    Looduse ja kultuuri ühtsus
    • Inimene on algusest peale

    bioloogiline olend
    JA
    sotsiaalne olend
    • Õppimisprotsess on osa nii bioloogilisest kui sotsiaalsest olemisest ja kujunemisest

    Isiksus jääb alatiseks lõpetamata projektiks
    Teadmise internaliseerimise idee seisukohad...
    • Teadmine on antud enne selle rakendamist praktilistes tingimustes
    • See, kuidas õpitakse, on sõltumatu teadmisest
    • Teadmine on inimese sees, mitte maailmas
    • Iga inimene õpib enda jaoks ja seda igapäevases sotsiaalses elus osalemise kontekstist väljaspool
    • Teadmise edastamine ja selle loomine seisavad lahus

    Clifford Geertz. The Impact of the Concept of Culture on the Concept of Man (1966)
    • Kultuur koosneb reeglitest ja tähendustest, mis võimaldavad maailmas orienteeruda
    • Need on sõltumatud sellest, mida me teeme
    • Reeglid ja tähendused tuleb omandada õppides
    • Inimene peab omandama kultuurilise „lisa“, et toimida täisväärtusliku ühiskonnaliikmena

    Teadmised tulead koos praktikaga – otseselt samaaegselt harjutamisega.
    Õpetamis- ja õppimiskava
    • „Õpetamiskava“ on õpetajakeskne, edastatavatest teadmistest lähtuv
    • „Õppimiskava“ sisaldab oskusi, mida on vaja klassiruumis toimetulekuks
    • Viimane omandatakse vaadeldes, improviseerides, tegutsedes
    Õpetaja roll
    • Toetaja, pakub raamistikku, millesse õppija saab sisse kasvada
    • Jean Lave ja Barbara Rogoff (lähtuvad Lev Võgotskist): õppimine on õpipoisiaeg, kus kellegi juhtimisel ja ühiselt probleeme lahendades, arenetakse.
    Õppimine kui igapäevane loomine
    • Teadmiste edasiandmine ja loomine ei ole eraldatavad
    • Olukordadesse paigutumine, kus õpitavat saab kogeda ja kogemustega suhestuda
    • Omandatud teadmised muutuvad kehastatud teadmisteks

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 45 lk · .docx · 32 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Kultuurantropoloogia konspekt #1 Kultuurantropoloogia konspekt #2 Kultuurantropoloogia konspekt #3 Kultuurantropoloogia konspekt #4 Kultuurantropoloogia konspekt #5 Kultuurantropoloogia konspekt #6 Kultuurantropoloogia konspekt #7 Kultuurantropoloogia konspekt #8 Kultuurantropoloogia konspekt #9 Kultuurantropoloogia konspekt #10 Kultuurantropoloogia konspekt #11 Kultuurantropoloogia konspekt #12 Kultuurantropoloogia konspekt #13 Kultuurantropoloogia konspekt #14 Kultuurantropoloogia konspekt #15 Kultuurantropoloogia konspekt #16 Kultuurantropoloogia konspekt #17 Kultuurantropoloogia konspekt #18 Kultuurantropoloogia konspekt #19 Kultuurantropoloogia konspekt #20 Kultuurantropoloogia konspekt #21 Kultuurantropoloogia konspekt #22 Kultuurantropoloogia konspekt #23 Kultuurantropoloogia konspekt #24 Kultuurantropoloogia konspekt #25 Kultuurantropoloogia konspekt #26 Kultuurantropoloogia konspekt #27 Kultuurantropoloogia konspekt #28 Kultuurantropoloogia konspekt #29 Kultuurantropoloogia konspekt #30 Kultuurantropoloogia konspekt #31 Kultuurantropoloogia konspekt #32 Kultuurantropoloogia konspekt #33 Kultuurantropoloogia konspekt #34 Kultuurantropoloogia konspekt #35 Kultuurantropoloogia konspekt #36 Kultuurantropoloogia konspekt #37 Kultuurantropoloogia konspekt #38 Kultuurantropoloogia konspekt #39 Kultuurantropoloogia konspekt #40 Kultuurantropoloogia konspekt #41 Kultuurantropoloogia konspekt #42 Kultuurantropoloogia konspekt #43 Kultuurantropoloogia konspekt #44 Kultuurantropoloogia konspekt #45
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SiKe Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Antropoloogia põhijooned: Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne
    Tallinna Ülikool Kultuurantropoloogia evolutsionism Evolutsionism funktsionalism

    Sarnased õppematerjalid

    Antropoloogia põhivoolud
    20
    docx

    Antropoloogia põhivoolud

    Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ­ ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted ­ mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused

    Antropoloogia
    Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt
    32
    pdf

    Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt

    Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust,

    Antropoloogia
    Antropoloogia Teooria I eksam
    23
    docx

    Antropoloogia Teooria I eksam

    Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad ­ antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia ­ möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia ­ uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,

    Kultuurantropoloogia
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
    58
    docx

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

    sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas

    Antropoloogia
    Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
    17
    doc

    Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

    Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool ­ oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
    21
    doc

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

    kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
    Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt
    20
    doc

    Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

    Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
    26
    docx

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on

    Kultuur


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun