Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias.
Seal ei ole tingimused põllumajandustegevuseks nii soodsad kui lõunapoolses piirkonnas, kuid ometi on see väga oluline metsasaaduste, kakao ja troopiliste puuviljade eksportijana. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjatamiseks. Karjakasvatus 2005. aastal tapeti üle 28 miljoni karilooma, seega toodeti umbes 8,7 miljonit tonni veiseliha. 2003. Aastal sai riigist ka maailma juhtiv veiseliha ekspordi pärast möödumist Austraaliast. Veiste kari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46% Brasiilia kariloomadest, seega rohkem kui 87 miljonit isendit. Mais Brasiilia maisi tootmine on koondunud Paraná piirkonda, kus on alates 2000. aastast toodetud keskmiselt 26,75% Brasiilia maisist. Minas Gerais piirkond on suuruselt teine, kus toodeti 13,18%. Riis Tootlikkus hektari kohta on tõusnud 61% alates aastast 1990, tootmine on suuresti
periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad. Peamiselt on seal punamullad. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid. Kasvatatakse maisi, riisi, sojaube, nisu, suhkrurooga, kohvi, kakaod, puuvilju, tubaka taimi, pähkleid. Toodangust 40% moodustab karjakasvatus. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjakasvatamiseks. Kasvatatakse kõige enam veiseid. Veisekari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46%Brasiilia kariloomadest, seega rohkem, kui 87 miljonit isendit. Eksport: suhkruroog, kohv, kakao, soja, puuviljamahl (Nt:apelsini), tubakas, troopilised puuviljad, pähklid, rauamaak, jalatsid. Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport moodustavad umbes 35% riigi ekspordist Import: nafta, süsi, toiduained Põllumajandus on hästi hajutatud ja riik on toidu suhtes ise majandav.
rannajoone pikkus on 7491 km Pinnamood Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik Lõunaosas mägine (Campos ja Gerali mäed) Kõrgeim tipp Neblina mägi 3014m suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi jõed hästi laevatatavad Kliima nelikliimavöödet ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid Lõuna-Brasiilia tasandikel levivad rohtlad Loomastik Brasiilialoomastik liigirikas
Kinkazu Potos flavus Doris Kaarus Kinkazu meenutab oma välimuse, eriti haardsaba poolest ahvi, kuid tegelikult kuulub ta kiskjaliste seltsi. Ta on pesukaru lähisugulane. Kinkazu elukoht Kinkazu asustab troopikametsade puulatvu alates mehhiko lõunaosast kuni Mato Grosso mägedeni Brasiilias. Kinkazu toitumine Kinkazu sööb puuvilju, nektarit, mett ja linnumune ja poegi. Kinkazu keha Kinkazu keha on 42-57 cm Saba on kuni 55 cm Kaalub 1,5-4,5 kg. Elab ligikaudu 19 aastat. Iseloomulikud omadused SABA: Äärmiselt liikuv, sageli sama pikk kui keha. Ta mässib saba ümber oksa, et ronimisel ja söömise ajal tasakaalu hoida
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvatamine pinnase
Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL)
Põhja regiooni kuuluvad osariigid on Amazonas, Pará, Acre, Rondônia, Roraima, Amapá ja Tocantins. Kirde regioon (portugali k. Região Nordeste do Brasil ) 1,558,196 km2 18 % riigi pindalast. [6] Piirkonda kuuluvad Maranhão, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Paraíba, Pernambuco, Bahia, Alagoas ja Sergipe osariigid. Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília. Kagu regioon (portugali k. Região Sudeste do Brasil) 924,511,3 km2, 11% kogu riigi pindalast. [6] Majanduslikult kõige aktiivsem piirkond. Osariigid on Rio de Janeiro, São Paulo, Minas Gerais ja Espírito Santo. Lõuna regioon (portugali k. Região Sul do Brasil) 576,409,6 km2, 7% kogu riigi pindalast.[6] Kõige väiksem piirkond Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikidega. Asustus
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal.
*Taimestik Kirdeosa taimestiku kohta tahaks öelda "kesine", kuid ometi, tänu puude vähesusele leidub siin nii kõrgeid kõrrelisi, torkivaid põõsaid jms. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju.Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke. Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest.Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja.
Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid
Nii pidavat täituma uusaasta soovid. Religioon Protsent Rahvaarv Katolik 66.16% 1,357,125 Protestant 19.50% 400,061 Religioon puudub 8.64% 177,266 Spiritistlik 2.69% 55,132 Moslem 0.03% 666 Juut 0.03% 624 7 Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia
Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Brasília pindala on 472 km 2 ja elanikke on seal aasta 2005 seisuga 199 000. Selle linna koordinaadid on 15°47 N ja 47°55 E. Rahvaarv 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus 22 in./km². Rahvaarvult on Brasiilia maailmas viiendal kohal. Brasiilias on 26 osariiki ja 1 liiduringkond. Need on: Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik. Brasiilias on kaks suuremat linna: Sao Paulo, kus elab umbes 25 miljonit inimest ja Rio de Janeiro, kus elab umbes 10 miljonit inimest. Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp
geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek. Metsamajandus Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsasuse protsent Brasiilias on 74%. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Brasiiliast saadakse 20% maailma
Figure 8. Worldwide vegetable oil production 1975-2007 (FAS, 2012). In Brazil, besides bioethanol, biodiesel production has also seen an increase since 2005. In Brazil, 90% of biodiesel uses soybean as the main feedstock, which is also an important animal and human feed source. It is high, both, in oil and protein, and on a global level, some 85% of the soybean is processed into animal feed (Soyatech, 2012). The production of soybean is mainly concentrated in Mato Grasso and southern states of Brazil, but it is also suitable to cultivate in the Amazon rainforest. Unlike sugarcane, soybean can pose competition to food as it is primarily used for animal feed. Therefore, reduced cultivation of animal feed would especially impact meat. Soybeans cultivation can also result in deforestation due to land-use changes. A study (Lapola et al., 2009) concluded that in the future, soybean production is likely to be a cause of a direct deforestation in Amazon
Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline. Levi-Strauss (1908 2009) Prantsuse juudi perekonnast vanaisa rabi Religioonil suur mõju tema uurimustes. Sorbonne'i ülikoolis filosoofia- ja õigusõpingud. Huvitub Freudi psühhoanalüüsist, Marxist. Huvi Durkheimi vastu magistriõpingud sotsioloogias 1934. Brasiiliasse Sao Paulo ülikooli, kus õpetas sotsioloogiat (1935-1938) Brasiilias olles veetis mitu kuud erinevate hõimude juures Mato Grossos. 1939. naaseb Prantsusmaale, sealt tagasi USAsse. USAs New School for Social research õpetas 1941-5 Teel USAsse kohtas sõjapõgenikku Roman Jakobsoni, kes äratas tema huvi Ferdinand de Saussure strukturaallingvistika vastu. Prantsusmaal tagasi 1947 1950. religiooniteaduste direktor in Ecole Pratique des Hautes Etudes Pariisis. 1959. sotsiaalantropoloogia professor Prantsuse Kolledzis. 1960. rajas The Laboratory for Social Anthropology, mida juhtis kuni 1982
Aztec kaitseprojektide ¨JOSHUA JA GABRIEL¨ aluseks. CALIFORNIA, Desert, USA 1952 Põhjus: teadmata MEXICO, Sonora Desert 1955 Põhjus: teadmata FLORIDA, Everglades, USA 1959 Põhjus: Radari poolt mõjutatud TEXAS, Dayton, USA 1961 Põhjus: teadmata BRAZIL, Mato Grosso 1966 Põhjus: teadmata URUGUAY, Salto 1970 Põhjus: teadmata BRAZIL, Amazon 1976 Põhjus: teadmata MEXICO, Gulf of Mexico 1979 Põhjus: teadmata ARGENTINA, Andes 1979 Põhjus: teadmata ALASKA, Fairbanks, USA 1981 Põhjus: UFO toimis vigaselt/olid tõrked Muidugi oli ka teisi allakukkumiskohti/õnnetuspaiku, kuid mind ei saadetud neid uurima
Partido Socialista Pedro MARQUES Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Portugal Partido Socialista Fulvio MARTUSCIELLO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Itaalia Forza Italia Marisa MATIAS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Portugal Bloco de Esquerda Predrag Fred MATIĆ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Horvaatia Socijaldemokratska partija Hrvatske Gabriel MATO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Sara MATTHIEU Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Belgia Groen Emmanuel MAUREL Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Prantsusmaa Gauche républicaine et socialiste Costas MAVRIDES Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Küpros Democratic Party Radka MAXOVÁ Uueneva Euroopa fraktsioon Tšehhi ANO 2011 Eva MAYDELL
'-/ I'F~__ """'iI Elevation Profile , 60"W , 50"W Paraeas Peninsula Andes Mountains Mato Grosso Plateau 1IJ,lXXJh -t - - - - - - - - -- 1-------------------------- --------- IO,lXXJh Major Metropolitan ..· Areas .'
annaabi.ee 
