TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest. Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist. Benjamini Lee Whorf sõnul iga normaalne inimene maailmas, kui ta on imikueast välja
Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile
esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul, kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust.
MILLISED ON KRIITILISED PERIOODID KEELE OMANDAMISEL? LAPSED ON ESIMESEL ELUAASTAL VÕIMELISED ERISTAMA ERI KEELTE FONEEME, KUID KAOTAVAD OSKUSE AASTASEKS SAADES; LAPSED SUUDAVAD PÄRAST PAARIAASTAST ÕPPIMIST RÄÄKIDA KA TEIST KEELT PUHTALT, KUI NAD ON TIHEDASTI SUHELNUD SEDA KEELT EMAKEELENA KÕNELEVA TÄISKASVANUGA, HILJEM EI SUUDETA VÕÕRAST KEELT NII TÄIELIKULT OMANDADA. MIS ON SAPIR-WHORFI HÜPOTEES? TOO NÄITEID. SEE, KUI KULTUUR MÕJUB INIMESE PSÜÜHIKALE KEELE KAUDU (KEEL KUJUNDAB INIMESE MAAILMAPILTI JA TUNNETUSPROTSESSE). N: ESKIMOTEL ON PALJU SÕNU LUME VARJUNDITE TÄHISTAMISEKS NING NAD TAJUVAD ERINEVALT TEISTEST INIMESTEST PAREMINI LUME ERINEVUSI.
16. Eetika eksp.: privaatsus,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost. 17. Positiivne korrelatsioon-ühe muutuja suurenedes suureneb ka teine 18. Korrelatsiooni puudumine-puudub igasugune nii positiivne kui negatiivne seos 19. Negatiivne korrelatsioon- ühe muutuja suurenedes teine väheneb. 20. Testi omadused:reliaablus e usaldusväärsus,valiidsus e kehtivus. 21. Keele kaks aspekti:retseptiivne(keeleoskus),ekspressiivne(keelekasutus). 22. Keelelise relatiivsuse hüpotees(e Saripi-Whorfi hüpotees)-inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest,missugust keelt ta räägib. 23. Kinnitus on iga stiimul,mis suurendab tõenäosust.et eelnev käitumine ilmneb jälle. 24. Positiivne kinnitus on keskkonda lisatud stiimul,mis kutsub esile varasemate reaktsioonide suurenemise 25. Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine on kinnistav 26. Karistus- seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud
sellisena. o Keel häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus). o Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine. 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000. o Sapir-Whorfi hüpotees Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi. o Ahvidel takistab keele omandamist artikuleeritud( häälikuid moodustav) kõne mehhanism. 4
muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on
Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku
Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend. Nõrgad küljed: kõiges tuleb kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus olla tõene. 13. Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. * Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K. propperi "kolmas maailm"?
sots.gruppide eesmärgid saavutatakse. Kui süsteemi enesesäilitamise võimet kahandatakse mingi tegevusega siis on tegu düsfunktsionaalse käitumisega. Ühe grupi eduga võib kaasas käia teise grupi ebaedu. Sõda on funktsionaalne ühiskonnale (vähendab välist ohtu), äärmiselt düsfunktsionaalne aga sõduritele ja tsiviilelanikele. 2 4. Keel ja taju, Sapiri-Whorfi hüpotees Keel ja zestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid, sest kultuuri kaudu õpivad ühiskonna liikmed taju struktureerima. Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu -->Sapiri-Whorfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas.., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele.
sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega seonduva kultuurilise omapära vastu.
tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele.
Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud):
Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht). Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina.
on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks uurimissuund, mis võiks seda kinnitada. Matemaatika paistab olevat valdkond, mis on kultuurist sõltumatu ie printsiibid eksisteerivad väljaspool klt’i, hoolimata meie võimekusest neid mõista. Samas on see ka valdkond, kus on näha klt erinevusi in arusaamises. (nt baasnr-ite süsteemid erinevates klt’ides erinevad, tõenäosuse v nulli kontseptsioon ka). - Numbrisüsteemid erinevates klt’ides
Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu
Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub.
välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe. Seetõttu võib laps kogu aeg olla valvel. Keel ja mõtlemine E.Sapir – B.Whorf – Sapiri–Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Selle hüpoteesi pakkusid välja indiaani keeli uurides. Nad panid tähele, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. On loodud mitmeid versioone, sh tugev (keel määrab) ja nõrk versioon (keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse).
Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. · Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. · Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik. · Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. · Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. · Sapir-Whorfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks (Eskimd, Hopi indiaanlased, Piraha suguharu). · Ühelt poolt keel kirjeldab ühiskonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust
Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed (nt keelelise normi rikkumise puhul ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavarade ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem
emakeelsete kõnelejate arv; emakeelsete kõnelejate vanus; keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO
• Igal keelel on oma sisemine vorm (innere Sprachform), mis määrab keele foneetilise, grammatilise ja leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68
mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel Prototüüp-kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega kristalliseerunud intelligentuss omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused.
mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt
Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel. Sümboolne interaktsionism- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist, määratlevad kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. (inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena ) 3. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Sapi-Whorfi hüpotees- inimesed on ühiskonnas valitsevaks saanud väljendusvahendiks oleva keele meelevallas, reaalne maailm on üles ehitatud keelelistele harjumustele.Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad. Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks.
Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine
grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta
grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta
Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes
Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes.
Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 21. Mis on egotsentriline kõne? Laste kõne on egotsentriline. Laps räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enese- keskne. 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis
ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta
baaselementideks on (1)sümbol- tähendust omavad sõna, mis kogumis moodustavad sõnavara ja (2)reeglite kogum nende sümbolite kombineerimiseks süsteemseks kasutamiseks (grammatika). Algelemendiks on kindla kvaliteediga kuuldav heli (foneem- konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindlad elementaarsed helikujundid...leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ...... Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir-Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired
Tähendustel on objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav.
on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus · Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele · Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Keel ja taju: Sapir-Whorfi hüpotees oska selgitada, milles see hüpotees seisneb. Hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Hüpotees seisneb selles, et kuidas erinevate ühiskondade liikmed tajuvad selliseid maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv
keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil
kõiki termini mahtu kuuluvaid objekte. ÕO6 Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on erinevate L6 häälikute tajumine ning millest see sõltub? Ch 10 (language) Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse L6 hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus ÕO6 Milles seisneb Sapir-Worfi maailmast ja tema hüpotees? mõtlemisviis on in English: mõjutatud sellest,
Aga muidu ta kasutas konkreetseid indviide, nt kasutas nende nimesid (tavaliselt esitati põlirahvaid arheotüüpidena). The Yirrkala Film Project – jäädvustas peale tseremooniate veel seda, kuidas kaevandus inimeste ellu tungib (sinna piirkonda ehitati mingi kaevandus). Subtiitrite eelis on see, et filmitavatele andis see nö hääle, oma sõnadega anda edasi seda, mida nad tunnevad), dubleerimine juba vahendab sellist värki. Sapir-Whorfi hüpotees (lingvistilise relatiivsuse printsiip) keele ja kultuuri seotus. iga keel loob ja väljendab erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri keelt ei saa vaaldelda lahus, nad on üksteisega thedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Edward Saphir ja Benjamin Lee Whorfi hüpotees- Saphir oli boasi õpilane, tegeles indiaanlaste uurimisega, päris palju ka indiaani keeltega. Märkas, et tekstidest kumab läbi hoopis teistsugune maailm kui
· Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit. · Välitööde olulisus · Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta.
24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites
kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu. Mõnes indiaani keeles (kvakiutlid) on oluline asja kaugus või lähedus rääkijast või kas ese on nähtav või mitte. * Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. * Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur
Oma teoses ,,Ideed inimajaloo filosoofia kohta" (1784-1791) formuleeris ta uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad. Herder oli esimene, kes asetas kultuuri inimese maailmanägemuse keskmesse. Toetudes looduse progressi mõistele, arendas ta ajaloo progressi ideed kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub. Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir- Whorfi hüpoteesi sõnastas Herder idee, et keel determineerib inimese mõtlemist. Keel ja kultuurilised traditsioonid omakord kujundavad rahva ja rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud
Film: the Yirrkala Film Projekt (22 filmi). 23 Dubleerimine muudab inimese sõnumi vahendatuks. 25.11.14 Keele ja kultuuri seotus. Räägitakse lingvistilise relatviisuse printsiibist iga keel väljendab ja loob erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri ja keelt ei saa vaadata lahus, need on tihedalt üksteisega seotud ja mõjutavad üksteist. Sapir-Whorfi hüpotees (lingvistilise relatiivsuse printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud
" Sotsiaalne struktuur totaalne võrgustik kehtivatest sotsiaalsetest suhetest. Suunatud olemasoleva olukorra vaatlemisele. Esitatud ka loogiline kriitika funktsioonid olemas enne institutsiooni, kuid peaksid koos kujunema. Võib öelda, et institutsioon luuakse vajaduste rahuldamiseks, kuid uued ei pruugi nii üks üheselt mõistetavad olla. Eirati psühholoogilist lähenemist, nähti vaid vajadusi põhjusena tegutseda. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees (Boas-Sapir-Whorfi hüpotees): mingi grupi, rahva maailmatunnetus sõltub keeleterminitest. Me ei saa mõelda terminite kaudu, mida meie keeles ei ole. Maailma saab tunnetada keeles olemasolevate terminite kaudu (nt eskimodel palju sõnu lume jaoks; jaapani keeles puuduvad eraldi sõnad sinise ja rohelise eristamiseks). Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta
mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus
objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud, nt. eesti keeles käändelõpud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav.
Häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Morfeem - foneemide kombinatsioon. Pindmine struktuur - kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja
Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks:
põhimõtte alusel, mille lõi Aristoteles. Grammatika ei eelne keelele, vaid on tuletatud keelest. Kui lähtuda sellisest vaatenurgast, siis on väga raske võrrelda erinevaid keeli. Ameerikas trukturalimi rajajad · Eduard Sapir (1884-1939) ,,Keel" (2009). Ta oli suurepärane keeleteadlane ja oskas palju Põhja-Ameerika keeli. Ta oli ka väljapaistev keele filosoof. Ta oli võimelike korraga olema produktiivne nii keele kui ka filosoofia valkonnas. Sapir-Whorfi(e. lingvistlise relatiivsuse) hüpotees- minu keelelised piirid on minu universumi piirid. Kõik, mida me ei saa ütlemata jätta on keele grammatiline väljendus. Ei ole olemas paremini või halvemini arenenud keeli, kõik keeled on tervik ja neid tuleb kirjeldada seest poolt. Keeled ei erine selle poolest, et ühes keeles saab midagi öelda, mida teises öelda ei saa. See mida saab öelda ühes keeles, saab öelda ka kõikides
annaabi.ee 
