E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi) Euroopa Struktuurfunktsionalism Strukturalism Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna struktuur Vaatleb ühiskonda kui organismi kuidas erinevad struktuurid on omavahel seotud, et moodustada ühtne tervik Indiviid vähem oluline Induktiivne loogika (üksikult üldisele) Deduktiivne loogika (üldiselt üksikule)
eksisteerib nendest erladiseisvalt. Max Weber Tema leidis et euroopas on välja kujuenud uus ühiskond, mille aluseks on tööstuslik majandus. Ta leidis et inimevõimetel pole piire. Miinuseks luges aga seda et teaduse areng paneb meid elama kui teraspuuri, sest võtab ära meie elust ime ja müstika. KAASAEGSED TEOORIAD I. Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen)
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
