E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole
elavad ja surevad kuid nende kogemuste muster eksisteerib inimestest eraldi.Kas meid on või ei ole aga haridus eksisteerib edasi. Suitsiidi statistika leijutaja ja lõi oma teoori ka. Max Weber Sai maailma kuulsaks oma raamatuga kapitalismi vaim ja protestantlik eetika. Kaasaegset teooriad Kaasaeksed teooriad: I Makrasotsioloogilised teooriad on üldised mudelid ja liiguvad nendelt igapäeva küitumise juurde nii öelda ülevalt alla. Struktuurfunktsionalism väidab kui mingi tervik grupp tahab säilida peab iga tema alaosa täitma oma funktsioone. Konflikti teooriad: Väidab et stabiilsus on olukord mis tahab muutmist.(uuritakse ebavõrtsust. lahendamise reegleid pingeid mida tekib konflikt intiim suhetes. II.Mikrosotsioloogilised teooriad Uurivad igapäeva inimkäitumist,eesmärgiga teha nende põhjal üldistusi.lähtekohaks on Inimvaheliste interaktsioon Tramaturgiline lähenemine-inimestevahelisi vastasmõju vaadatakse
Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism: Tunneb huvi järgmiste teemade vastu: o Indiviidide tegevused o Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile o Indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi Struktuurfunktsionalism tunneb oluliselt vähem huvi indiviidi vajaduste ja tegevuste vastu ning rohkem indiviidi koha/positsiooni vastu sotsiaalses süsteemis. Malinowski elu: Lõi enda ümber nö kangelase müüdi Alustas füüsikuna, kuid pärast haigestumist, mis ei lubanud erialaga jätkata, pöördus antropoloogiasse Mõjutanud filosoofid Freud ning Wundt, kes huvitus rahvapsühholoogiast ning tekitas Malinowskis huvi Austraalia põlisrahvaste vastu; mõjutajaks ka Westermark
eksisteerib nendest erladiseisvalt. Max Weber Tema leidis et euroopas on välja kujuenud uus ühiskond, mille aluseks on tööstuslik majandus. Ta leidis et inimevõimetel pole piire. Miinuseks luges aga seda et teaduse areng paneb meid elama kui teraspuuri, sest võtab ära meie elust ime ja müstika. KAASAEGSED TEOORIAD I. Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV
sisu tõlgebdatakse erinevalt. Massi mõiste. Meedia mõju tõlgendatakse nii positiivselt kui negatiivselt. Algselt kandis ,,mass,, negatiivseid asotsioonid - ,,lihtsad inimesed,, võhliklikud jne. Muidigi oli ka positiivne tõlgendus, eriti sotsialistlikus traditsioonis. See termin tähendas tavaliste tööinimeste solidaarsus ja jõud. Võib defineerida sõna ,,mass,, nagu inimene kogum , kus individuaalsus kaob. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. 3.Struktuurfunktsionalism , selle vaade ühiskonnale ja meediale. See teooria kirjutab meediat nagu süsteem, mis ise end suunab ja korrigeerib. Teooria eeldab, et kõik mis eksisteerib on vajalik ühiskondliku süsteemi töötamiseks. Teooria väidab, et mida rohkem ühiskonnas kriisis või ebatavaline seisund, seda rohkem meedia võim või usaldusväärtus. Funktsionalistlik teooria pakuti terminaloogiat, mis kasutavad nii kommunikaatorid kui auditooriumid, sõltuvalt sellest kus see on laialdaselt arusaadav
n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen)
suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused - sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile - indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi (Struktuurfunktsionalism tunneb vähem huvi indiviidide tegevuste või vajaduste vastu, huvitub pigem indiviidi positsioonist sotsiaalses süsteemis Malinowski tekitab enda ümber klassikalise kangelase müüdi. Alustab füüsikuna, erakordselt andekas füüsik. Fraserist mõjutatuna tekib huvi antropoloogia vastu ning suundub õpingutele Londonisse. Tänu esimesele maailmasõjale jääb lõksu oma esimesele välitööle. Inglismaale naastes loob uue distsipliini. Wundti mõjul läheb uurima Austraalia põlisrahvaid.
annaabi.ee 
