siis endasse armuma panna Valge maagia – kasulik ja lubatud Must maagia – kahjulik ja keelatud Ka maagia eeldab usu olemasolu Religioon (usund) ja maagia on vastupidise hoiakuga: Religioossele käitumisele on iseloomulik vabatahtlik alistumine üleloomulikule väele või olendile ja soov temaga koostööd teha Maagilisele käitumisele on iseloomulik püüd üleloomulikku väge või olendit endale allutada Soovitavat kodulugemist maagia ja varajaste religioonide kohta: James G. Frazer. Kuldne oks (The Golden Bough). Varrak, 2001. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid 1.Traditsioon. Õpetused ja kombed on väga kestvad ja eksisteerivad põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks
Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis James Frazer (1854-1941) ,,Kuldne oks" (1890) Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus.
ette magades religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone Hing, vaim sõnad keeles, mis on universaalsed Kirjaeelsetes kultuurides tekkis hinge idee püüdest maailma seletada, praktilksed ühiskonnad, mis tugunesid ratsionaalsele mõtlemisele Teooria maagia tähendusest tugevalt seotud Frazeriga leidis, et on olemas 3 peamist mõtteviisi: maagiline, religioosne, teaduslik James George Frazer (1854-1941): Sotlane, kuid veetis enamus elust Cambridge ülikoolis, erudiit Maagiat ja religiooni käsitlevad teosed, entsüklopeediate sissekanded Folklore in the Old Testament (1918), Toteism and Exogamy (1910), The Golden Branch Mõjutatud Tylorist 19. saj peamine evolutsiooniteoreetik huvitusid religiooni päritolust ning uskusid, et see tukeneb ratsionaalsetest järeldustest ümbritseva maailma kohta
nende elu on seotud mingi looma või taime eluga, mida tähistatakse sõnaga, mis umber tähendab hinge). Oma tamaniu (tähendab umbes sama) avastab Mota elanik visiooni või ennustamistehnikate kaudu. Nunudel määrab selle ema raseduse ajal. Tamaniule põhinevad ka mitmed söögikeelud (see võrduks autokannibalismiga). Lifu saarel võib surija näidata mõnda looma või taime, milles ta reinkarneerub. Tema järglased ei tohi sellele liigile viga teha, annetavad toitu ja muud. Frazer pidas selliseid surijate ja rasedate kujutlusvõime saavutustest tulenevaid söögitabusid totemismi lähtepunktiks. Lévi- Straussseostab selle mitte looduslikkuse ja loomulikkuse, vaid kultuuride sarnasusega. Mota ja Lifu süsteemid on täitsa vastandlikud, kuigi Frazeri idee järgi peaks olema sarnasusi. Prioriteetide eristamiseks võiks grupi omadusi esitada kolme opositsioonina: 1) sünd vs surm 2)
hours from Edmonton. Jasper National Park is located to the north, while Yoho National Park is to the west, and Kootenay National Park is to the south. Kananaskis Country, which includes Bow Valley Wildland Provincial Park, Spray Valley Provincial Park, and Peter Lougheed Provincial Park, is located to the south and east of Banff. There are many famous people who are Canadian such as Victoria Pratt, KD Lang and Keanu Reeves but I would like to talk about Brendan Frazer. Brendan James Fraser (born December 3, 1968) is a Canadian-American actor of stage and screen. He has starred in many major Hollywood films, including The Mummy film series, Crash, Dudley Do-Right, Looney Tunes: Back in Action, George of the Jungle and Journey to the Center of the Earth. Fraser's first film role was a brief cameo in an America's Most Wanted Reenactment (1988) he played friend to Rodney Mark Peterson, who was murdered. He has since garnered over 30 film credits
a. Indoeuroopa, b. Egeuse-Minoilise ja Lähis-Ida mõju võimalik vahekord konkreetsete jumaluste puhul 27. Rituaali ja mütoloogia üldiseloom, tüpoloogia ja vastastikune seos. a. Jumaluse lahkumine ja naasmine; kaos ja korra kehtestamine; kangelaslugude üldloogika. b. Võimalikud tõlgendused: rituaal, müüt ja viljakus; rituaal, müüt ja initsiatsioon; rituaal, müüt ja surm; rituaal, müüt ja võimu legitimisatsioon (J. Frazer, J. Harrisson, M. Eliade, M. Nilsson, C.Kereny, J.-P. Vernant, W. Burkert)
Freud arvas neid ideid nägevat Oidipuse müüdis, kuigi ta lähtus ainult Sophoklese tragöödia sündmustikust. Freudi arusaamine müüdist on seega näide kirjanduse mõjust prototüüpse ettekujutuse loomisel müüditeemade kohta. Nietzsche, Friedrich Wilhelm (1844-1900) kirjutas teose ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" mis käsitleb tragöödiaga seoses ettehaaravalt neid teemasid, mille juurde müütide uurijad (Jane Harrison, James Frazer, Gilbert Murray) mõnevõrra hiljem pöördusid tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka tragöödias müüdi ülimat avaldumisvormi, milles väljendub müstiline ja ekstaatiline kogemus.
Ta paikneb 5 ajavööndis ja on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks territooriumiks. Hudsoni lahe ümber paiknevad sisetasandikud, mis hõlmavad ka Kanada kilbi, moooodustavad 80% Kanada maismaast. Kilbist läänes Saskatcewani ja Manitoba tasandik laiuvas tohutud preeria- alad. Kõige Tihedamalt on asustatud Saint Lawrence´i jõe ja Suure järvistu äärsed madalikud. Kanada peamised jõed Saint Lawrence, Yukon, Mackenzie ja Frazer kuuluvad maailma 40 suurima jõe hulka. Viimaseil aastail on prantsuse keelt kõneleva Quebeci ja ülejäänud riigi poliitilised suhted põhiseaduslik võtmeküsius. 6 Tiiu Taplas 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1) 1.3.1 Pinnamood Kanada on kolmandal kohal peale Eestit sooderohkuselt (soode protsentuaalselt pindalalt). Kanada lääne osas on mägist ala kõige rohkem seal on Mackenzie ja Cassiari mäestik, mille üldnimetus on Kaljumäestik
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud, jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista. Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele
Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski Oidipus Rex (1927); Carl Orff Ödipus der Tyrann (1959); Friedrich Dürrenmatt Das Sterben der Pythia (1976); Thomas Stearns Elliott The elder Statesman (1958); Heiner Müller Ödipus Tyrann (1967) jne. Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003). Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas. 5. Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922).
Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade avastamisega müütide arv kasvas. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. Ritualistlik suund: Cambridge'i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade
metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed. Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks. James Frazer (1854-1941) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid. Ta oli peamiselt maagiat ja religiooni käsitlevate teoste autor. Frazeri tähtsaim teos on "Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906 1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja
Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks) Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18.saj reisijad kasutasid Pausaniast (R.Chandler, E.Dodwell,W.Gell,W.Leake) Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel- memorial landscape, mälestuste maastik. 19.saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883) 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet.
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet.
Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet
Kunstivõtete automatiseerumine ja deautomatiseerumine (Sklovski "Kunst kui võte", Tõnjanov "Kirjanduslikust evolutsioonist") Uuemad kirjandusloo mudelid Psühhoanalüütiline (H. Bloom "Mõjutuse äng") Retseptsioonilugu (Jauss, Iser). S. Fish: "interpretive community" (tõlgendav kogukond) Postmodernistlik kirjanduslugu: entsüklopeedia vorm (Columbia Literary History of the US, 1987) Mütokrritika James George Frazer "Kuldne oks" (1890) Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultus Homöopaatiline ja kontagioosne maagia (Homöopaatiline- sarnane tekit sarnast, tegelik peegeldab põhjust; tuntuim rakendusviis on mitmete rahvaste kultuurides levinud veendumused, et vastast on võimalik hävitada, rikkudes tema portreed; Kontagioosne- säilit ka edaspidi, kui kontakt on kadunud; sümpaatia põhimõte...inimkeha
reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
rituaalsest seksuaalakti, mis viljastab loodust. Nt Babüloonias püha abielu akt- preester pani ilmselt preestrinnat avalikult ja kogu rahvas vaatas. Viib läbi selliseid rituaal, mis siis peaksid hoidma loodust toimimas. Kuninga juures veel üks omadus ehk ta peab olema surematu, perfektne. See põhjustras probleeme, kuna inimesel siiski omadus vananeda. Mitmetes kultuurides tekkis komme, et kuningas tuleb tappa sel ajal kui ta pole veel vana. Nt sunniti võtma mürki. Frazer uskus, et see on olnud kindel tava ja need vähesed näited, mis teada vaid kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult ja abiellub tema naisega ja saab valitsejaks. Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne
anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis: A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero, Myth and Drama (kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude
11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon · Sõmbolite süsteem , mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone, eksistentsi üldise korralduse kohta, ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastava auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad
Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline - F. Schelling , müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. · Loodusallegooriline müüdikäsitlus: Friedrich Max Müller (1823-1900), Compara Mve Mythology (1856): solaarmütoloogia, solarism · Ritualistlik müüdikäsitlus: -- James George Frazer (1854-1941), Golden Bough (1890; 1911- 1915); e.k. Kuldne Oks (2001 -- Wilhelm Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen (1868) ja Wald und Feldkulte (1875- 1877) Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik - müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E.Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus Otto Rank kangelaste tüpoloogia
See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris. * Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks aluspanijat, Frazer ja Harrison, mõlemad inglased. Nad mõlemad seostasid müüte aastaringi, looduse hääbumise ja sünniga seonduvate riitustega Frazer leidis, et algne on kuningatapu rituaal. Kõik religioon sai alguse rituaalist ja maagiast, esimaag tõsteti preesterkuninga staatusesse, ta jumalikustati. Kuna kuningas jumalana peab olema täiuslik, aga inimene vananeb, peab kuninga asendama noorenenud jumalkuningana, seega olid muistetes kutluurides vajalik see kuningas
fenomen. 28. William Robertson Smith (1846-1894) peetakse võrdleva religioonisotsioloogia rajajaks. Arendas piiblikriitikat. ,,Lectures on the religioon of the semites". 29. Nathan Söderblom (1866-1931) avastas piiblikriitika, Rootsi religiooniloolane. ,,The living god". 30. Rudolf Otto (1869-1937) ,,Das heilig" Saksa religiooni ja fenomenoloogia uurija. 31. Sir James George Frazer (1854-1941) ,,The golden bough" ja ,,Study in magic and religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. 32. Mircea Eliade (1907-1986) ,,the scared and the profaane". Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi?
arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19
meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne.
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto? Nimetage tema peamine teos. Saksa religiooni ajaloo ja fenomenoloogia uurija. Huvitus mittekirstlikest usunditest ,,Püha" 31. Kes oli Sir James Frazer? Nimetage tema peamine teos. Avaldas teooria mõtlemises arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. Seda teooriat hiljem ei aktsepeeritud. ,,The Golden Bough" ja ,,Study in Magic and Religion" 32. Kes oli Mircea Eliade? Nimetage tema peamine teos. Huvitus Itaalia renessansi filosoofiast. Taasavastas Kreeka filosoofia. Suureks sooviks oli desifreerida kosmoses peitud sõnum. Tugev aimdus saatuse poolt ettemääratusse.
Seksuaalne promiskuiteet Arengutase Aeg Friedrich Engels. The Origin of the Family, Private Property and the State (1884) Barbasimi kujunedes muutusid omandisuhted – tootmiükssus perekeskne – Uued jaotused: Erasfäär Ühine sfäär Kodune sfäär Avalik sfäär Naised Mehed Religiooni evolutsioon Sir James Frazer, J.F. McLennan – totemism on varaseim Sir edward Burnett Taylor – animism on varaseim Animism – olendite hingedesse uskuvad usud Manism – esivanemare hingi kummardavad usud. Polütesim – mitut jumalat kummardavad usud. Monoteism – ainujumalat kummaravad usud. Sotsiaalevolutsionismi põhiprobleemid
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab naiseks saama või inimene peab muutuma nii, et mehe ja naise vaheline eristus kaotaks tähtsuse. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon.Feminism ja psühhoanalüüs. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs
T h e whole society pretended to mourn them, giving up the pleasures of life for a period of time in sympathy with the kidnapped or dead gods or king. In some versions of seasonal festivals in ancient Babylon, the statues of the gods were actually removed from the temples and buried in the desert or destroyed. Later in the festival they would be returned to their rightful positions or replaced with new ones, triggering great relief and celebration by the people. Sir James Frazer in The Golden Bough persuasively makes the case that many societies pass through an early stage where the office of king is a temporary job, held only for a set period of time, perhaps just one year. In the most primal of these societies the old king is either executed or must fight a ritual combat with the 344 CATHARSIS new candidate
29.7 Hallie Redmond Manitoba Prarie 7.44 Michael Moore Manitoba Prarie 5.23 Sean Wendt Nova Scotia Atlantic 2.83 Candace McMahon Ontario Ontario 30 Stewart Visinsky Quebec Quebec 2.14 David Bremer Yukon Yukon 7.37 Gary Hwang Manitoba Prarie 9.47 Gary Hwang Manitoba Prarie 74.35 Jamie Frazer Manitoba Prarie 17.85 Eric Barreto Nova Scotia Atlantic 7.5 Rick Hansen Saskachewan Prarie 3.97 Rick Hansen Saskachewan Prarie 1.49 Natalie Webber Manitoba Prarie 19.99 Stewart Carmichael British Columbia West 8.99 Christina Anderson Saskachewan Prarie 1.2 Bobby Trafton Newfoundland Atlantic 1
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse „Kuldne oks“. Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
