Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt (0)

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus
KULTUUR JA INIMESED
Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse
inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide
järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust,
kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel.
Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku
kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta.
Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne.
Antropoloogid uurivad erinevaid kultuure ning võrdlevad neid nedega, mida juba tunnevad .
Inimeste käitumis on võimalik vaadelda ja uurida ideede uurimisega läheb raskemaks, kuna nedest
võib olla raske aru saada, alati pole neid võimalik täpselt edasi anda ning interpreteerides võib palju
kaduma minna. Mõned antropoloogid keskenduvad ainult käitumisele.
Vahel jätavad antropoloogid mõned uuringud sotsioloogide teha. Seda peamiselt terviklike
ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid.
Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti.
Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest ,
põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest.
Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja
arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb
inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist , kehaehitust, keskkonna mõju jt
probleeme üldbioloogia seisukohast . Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka
rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse
alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
kitsamast probleemistikust käsitatakse antropoloogiat omaette harudena sageli antropogeneesi ja
inimese morfoloogiat. Eriantropoloogia lähtub inimese uurimisel süstemaatilistest, etnilistest ja
peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia .
Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid : kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi ­ antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju , näo, nina, keha kuju jne,
kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel,
väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused