Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt (0)

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus
KULTUUR JA INIMESED
Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta.
Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultuure ning võrdlevad neid nedega, mida juba tunnevad . Inimeste käitumis on võimalik vaadelda ja uurida ideede uurimisega läheb raskemaks, kuna nedest võib olla raske aru saada, alati pole neid võimalik täpselt edasi anda ning interpreteerides võib palju kaduma minna. Mõned antropoloogid keskenduvad ainult käitumisele.
Vahel jätavad antropoloogid mõned uuringud sotsioloogide teha. Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti.
Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest , põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist , kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast . Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt kitsamast probleemistikust käsitatakse antropoloogiat omaette harudena sageli antropogeneesi ja inimese morfoloogiat. Eriantropoloogia lähtub inimese uurimisel süstemaatilistest, etnilistest ja peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid : kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi ­ antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju , näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19 sajandi II poolel, kuigi ta alged ulatuvad juba kaugesse minevikku . Antopoloogia rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca , saksa teadlane R. Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse kõnekeskuse, mida nimetatakse broca keskuseks.
1 SISSEJUHATUS: VÕRDLEMINE JA KONTEKST
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia pärusmaaks on kogu ühiskond. Antropoloogid püüavad leida seoseid erinevate aspektide kaudu. Samuti uurib antropoloogia seoseid sotsiaalsete süsteemide ja inimsuhete vahel. Claude Lévi- Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad võivad inimesed olla ja püüab leida sarnasusi erinevate ühiskondade vahel.
Antropoloogia uurib suuri küsimusi, jagades need samal ajal väikesteks osadeks . Peaaegu kõiki sotsiaalseid süsteeme on võimalik uurida antropoloogiliselt. Kaasaegsed süsteemid aitavad kaasa uuringutele.
ANTROPOLOOGIA KONTUUR
Antropoloogia tuleneb kreeka keelest. Anthropos + logos = inimene + põhjus. Seega antropoloogia tähendab põhjusi ja teadmisi inimeste kohta. Sotsiaalantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kohta ühiskonnas. Kultuuriantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kultuurist.
Suhe kultuuri ja ühiskonna vahel: Kultuur kirjeldab omandatud kognitiivseid ja sümboolseid aspekte olemasolu kohta. Ühiskond kirjeldab sotsiaalsete organisatsioonide seotust inimeste eluga, võimusuhteid ning vastastikuseid seaduspärasusi. Lühidalt öeldes: antropoloogia on teadus, mis võrdleb kultuurilist ja sotsiaalset elu. Tähtsaim meetod selle uurimiseks on vaatlus .
Antropoloogia kuulub sotsiaalteaduste hulka, kuid on sarnane pigem ajaloo kui loodusteadustega
UNIVERSAALNE JA ERILINE Antropoloogia püüab uurimuste kaudu leida sarnasusi ja erinevusi ning vasteid teoreetilistele küsimustele ühiskonnast vaatluse teel.
ETNOTSENTRISMI PROBLEEM
Et hinnata välisriigi, võõra kultuuri kvaliteeti, peame kõigepealt mõistma oma ühiskonda. Ei ole võimalik teisi hinnata, ilma oskuseta hinnata ennast. Antropoloogia ei vasta küsimusele, milline ühiskond on teistest parem, kuna professionaalne antropoloog leiab kõikjal nii head kui ka halba. Etnotsentrismi vastandiks peetakse vahel kultuurirelativismi. St, et kõik ühiskonnad ja kultuurid on erinevad nii seest kui väljast ning teaduslikult oleks absurdne neid mingile skaalale seada. Samas ei tohi kultuurirelativismi lihtsalt vastandada etnotsentrismiga, kuna sellel puudub moraalne printsiip. Kultuurirelativismi printsiip on antropoloogias motodoloogiline -. see aitab uurida ja võrrelda ühiskondi ilma neid seadmata intellektuaalselt ebaolulisele skaalale.
2 ANTROPOLOOGIA AJALUGU
Praegune kuju anti antropoloogiale 20. sajandil. Antropoloogia ajaloo selgitamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Neutraalne ajalugu antropoloogia kohta puudub.
ÜRGANTROPOLOOGIA
Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga.
Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem.
Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne , 17. sajandil Thomas Hobbes , 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume , Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid : Jean- Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet ( matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire 'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone.
18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism , inimesed vs loomade kuningriik .
20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga.
VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA
19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud , jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista.
Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor , kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat.
Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi.
19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte , Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim , Weber , Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta.
Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv . Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi.
BOAS JA KULTUURIRELATIVISM
Boas on sakslasest USA immigrant , kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA
Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia . Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti sotsiaalantropoloogia rajajaks, oli Poola immigrant Bronislaw Malinowski, kelle kaheaastane välivaatlus Kiriwina saartel standardiseeris etnograafiliste andmete kogumise. Malinowski toonitas kohaliku keele õppimise olulisust, et igapäevaelus uuritavatega kergemini suhelda.
Teine Briti sotsiaalantropoloogia arendaja oli A.R. Radcliffe - Brown , kelle mõjutus oli tugevam, kuid lühiajalisem, kui tema rivaalil, peamiselt II MS tõttu. Sotsioloog Emile Durkheimi austajana tegi Radcliffe-Brown samuti välivaatlusi. Tema teooria, tuntud kui strukturaalne funktsionalism, kirjeldab sotsiaalsete institutsioonide olulisust.
Olenemata kahe Briti koolkonna sotsioloogilistest erinevustest olid tulevaste generatsioonide koolkonnad neist äärmiselt mõjutatud.
MAUSS
Kuigi antropoloogia ja etnoloogia olid saksa-keelsetes riikides tähtsal kohal, jäid nad pärast II MS tahaplaanile. Sellel ajal sai antropoloogia keskmeks Prantsusmaa. 1903. aastal avaldasid Durkheim ja tema nephew olulise teaduste süsteemi, Primitive Classification. 1909. aastal avaldas Arnold van Gennep Les Rited de passage'i, rituaalide analüüsid, Lucien Lévi-Bruhl esitles ka oma teooriat. Maussi ja teisi toonaseid mõtlejaid kutsuti ,, loogika -eelseteks".
Maussi teoreetiline positsioon oli keeruline. Ta uskus süstemaatilisse võrdsusesse ja korduva sotsiaalelu mustrite olemasolusse kõikjal. Nagu Radcliffe-Brown, oli ka Mauss inspireeritud Durkheimist, kuid teistmoodi. Tema projekt koosnes väga eriliste ühiskondade kirjeldamises ja klassifitseerimises, eesmärgiga leida strukturaalseid sarnasusi.
Mauss ei avaldanud oma eluajal ühtegi raamatut oma nime all, alles pärast Durkheimi surma avaldas ta teose The Gift . Mauss ei teinud kunagi etnograafilist välitööd. Kuid tema tohutud teadmised keeltes ja kultuuriajaloos võimaldasid tal esitada mõned kõige läbitungivamad analüüsid, et kirjeldada ohvrite toomist , kingituste tegemist, rahvust jne. The Gift on 20. sajandi antropoloogia kõige olulisem diskursus.
20. SAJANDI TEINE POOL
Mitmed professionaalsed antropoloogid ja institutsioonid pühendusid õpetamisele ja uurimustele pärast II MS. Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates 1950ndatest mõjutas antropoloogiat kolinialismi lõpp. Antropoloogia ei kasvanud mitte suuremaks , aga sisukamaks (intellektuaalsus ja akadeemilisus).
STRUKTURALISM
Esimene väga tähtis teooria pärast II MS oli Claude Lévi-Strauss'i strukturalism. Ta austas Maussi ning polnud samuti suurem välivaatleja. Lévi-Strauss arendas originaalteooria inimese vaimu kohta, mis oli inspireeritud struktuurilisest lingvistikast. Tema esimene suur töö Les Structures élémentaires de la parenté (The Elementary Structures of Kinship), oli sissejuhatus grammatilisele formaalsele viisile mõtlemaks sugupuust. Teos räägib ka abielust . Lévi-Strauss täiendas oma teooriat hiljem totemismi, müütide ja kunstiga. Inglise keelses maailmas ei teatud sellest midagi, kuna Lévi-Straussi hakati tõlkima alles 1960ndatel. Strukturalismi kritiseeriti, kuna see oli tõestamatu.
Maussi järgmine õpilane, Löis Dumont arendas strukturalismi, kui tootemargi. Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta.
UUS- EVOLUTSIONISM , KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM
Kõige rohkem antropolooge on USAs.
Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel.
SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik ­ Clifford Geertz .
Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism.
Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel.
3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE
VÄLIVAATLUS
Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt.
VÄLIVAATLUSEL
Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Enamus antropolooge sõltub formaalsest tehnikast ja uuritavate vaatlusest. Selle meetodi eesmärgiks on siseneda ühiskonna sotsisaalsesse ja kultuurilisse keskkonda nii sügavale kui võimalik. Oleks ebaeetiline uuritavate mitteinformeerimine uurimuse eesmärgi kohta. Uuritavatel on õigus analüüsist keelduda.
Tavalised probleemid välivaatlust tehes võivad tulla tundmata kohalikku keelt või tulenevalt faktist, et uuritavad ei suuda uurijat omaks võtta. Kahjuks pööravad antropoloogid suuremat tähelepanu ühiskonna eliidile, kuna näiteks kokad, õpetajad jne. on liiga hõivatud ja kinnised.
Selline uurimismeetod võtab palju aega. Samuti analüüsimine. Selline välivaatlus võib osutuda äärmiselt isiklikuks.
TEOORIA JA ANDMED
Ükski teadus ei saa põhineda ainult teooriale ega faktidele. Uurijatel on induktiivne dimensioon . See koosneb võõras keskkonnas kohanemisest, vaatlemisest, analüüsimisest, informatsiooni kogunemisest selle kohta mida inimesed ütlevad ja teevad, millised on nende kombed. Selle kõige kõrval arvestatakse ka teooriaga.
ANTROPOLOOGIA KODUS
Sotsioloogia on keskendunud mõistmisele, kritiseerimisele ja ühiskondade analüüsile.
Välivaatlus on saanud antropoloogide jaoks tavalisemaks alates 1960st. 1. Tänapäevane distsipliin toob kaasa mitmeid uusi probleeme, kuna ajalugu muuduab maailma. 2. Ühiskondane analüüsimine on inspireerinud uurijaid uurimaks sarnaselt ka oma ühiskonda. 3. Tänapäeval on mitmed uurimisfondid konkureerivad antropoloogidega.
Antropoloogia on saanud globaalseks teaduseks. Internet mängib selles suurt rolli. Fundamentaalsed küsimused kultuuri ja ühiskonna kohta on ülemaailmselt peaaegu võrdsed. Kodune välivaatlus, nagu mujalgi maailmas, oleneb antropoloogi professionaalsusest. Koduses keskkonnas aitab keele ja kultuuri tundmine . Samas on oma riigis raske probleeme näha.
INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS
1920ndate alguses valmistasid uurijad end ette kodus uuritava kultuuriga tutvumise kaudu. Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida.
ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK
Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks.
ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE
Kuigi välivaatlus on kõige olulisem meetod uute avastuste tegemiseks on siiski teadusareng nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna need koosnevad autori biograafiast, stiilitunnetusest ja emotsioonidest. Arvestatakse ka ajalooga.
Huvi etnograafiliste tekstide kohta ei pruugi alati viia radikaalsete kokkuvõteteni.
TÕLKEPROBLEEM
Me ei suuda täielikult mõista võõrast ühiskonda ega saavutusi, kui me ei võrdle erinevaid standarteid enda ühiskonnaga. Antropoloogia distsipliini tõttu on oluline kasutada abstraksteid väljendeid nagu näiteks sugupuu , sotsiaalne organisatsioon , sotsiaalne kontroll, religioon jne. Paradoksi nägemiseks on erinevaid lahendusi. Kõigepealt tuleks võrrelda kirjeldusi ja analüüsi. Analüüs peaks ühendama ühiskonna teooriaga.
KULTUURIDEVAHELINE JA KULTUURISISENE
Native point of view on kultuuridevaheline, kuigi analüütiline perspektiiv on kultuurisisene. Analüüsides tuleks kõigepealt tõlkida võimalikult täpselt, kuna tõlge erineb alati originaalist. Mõistete ning olukordade tähendused võivad muutuda neid kirja pannes. Antropoloog ei saa kunagi olla identne inimesega kelles ta kirjutab. Kõige kultuuri sisesem kirjeldus antropoloogias on see, mis on kirjutatud uuritavate poolt või koostöös nendega. Antropoloog peab tihedalt kontakteeruma uuritavatega, kultuurist osa saama. Nii uurija kui ka uuritav on tavaliselt huvitatud ühiskondade sarnasustest ja erinevustest ja samuti uurimuse tulemustest.
ANTROPOLOOGIA POLIITIKANA
Õppides antropoloogiat pole kindel töökohavalik jäik. Mitmed antropoloogid töötavad avalikus sektoris. Samuti töötab antropolooge kirjastajatena, ettevõtjatena, haiglates, meedias jne. Antropoloogiat kritiseeritakse palju. Kuigi välivaatlust peetakse suurimaks infoallikaks toimub antropoloogiline mõistmine siiski ülikoolides ja uurimisinstituutides. Antropoloogide vaheline suhtlus toimub rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjanduse ja meedia kaudu. Vastava kirjanduse hulk on aastatega järjest kasvanud.
5 LOCAL ORGANISATION Kõige klassikalisemad antropoloogilised analüüsid põhinevad selgepiirilise süsteemi kultuursete ja sotsiaalsete organisatsioonide detailsel kirjeldusel, mis võib olla küla või linnastunud keskond .
Kohalikku keskonda on kerge metodoloogiliselt uurida.
Kohalikke kogukondi võib uurida kui need oleksid ennast hoidvad (kuigi tegelikkuses see pea kungi nii ei ole).
Väikeste, suurte ja kõikuvate süsteemide uurimiseks kasutatakse samu meetodeid ja loogikat.
NORMID JA SOTSIAALNE KONTROLL
Iga sotsiaalne süsteem vajab reegleid, mis lubatud, mis mitte. Kirjutamata reegleid nimetatakse normideks.
Normide olemasolu ei taga ühtset mõistmist ega täitmist.
Normide rikkumisele järgnevad karistused.
Tagajärg võib olla nii positiivne kui negatiivne.
Normide sisu oleneb keskkonnast.
Näiteks mõnes keskkonnas käsitletakse truudusetust tõsisemalt kui mujal ning karistatakse erinevalt.
Seda süsteemi, kui normid on seotud tagajärgedega, võib nimetada sotsiaalseks kontrolliks.
Oluline on normide rikkumise ennetamine ja selle peaksid tagama pere, küla nõukogu, politsei, kohus või kool.
Ei ole mõtet olla naiivne ja arvata, et kogu ühiskond järgib norme.
Normid muutuvad kui muutub ühiskond. (näiteks: vabaabielu) SOTSIALISEERUMINE
Sotsialiseerumine on protsess, kus inimene saab ühiskonna kompetentseks liikmeks ­ omandab teadmised, mis on vajalikud. Üldiselt peab selle tagama pere. Selle olulius on ühiskonniti erinev.
Sotsialiseerumine on peaaegu kõige kindlam viis edasi kandmaks keelt, traditsioone, kultuuri. Emilie Durkheim uskus, et sotsiaalse regulatsiooni puudus on kõige levinum perifeerias.
ELU LAVA JA RIITUSTE LÄBIMINE
Identiteet on muutmatu.
Ühiskonnad võivad kihistuda vanuse järgi, näiteks kohustuste alusel.
Kõik ühiskonnad käsitlevad erinevalt ühest elu etappist teise jõudmist. Mõnes ühiskonnas on selle jaoks erinevad riitused. Kõige olulisemaks peetakse täiskasvanuks saamist.
Mõnes ühiskonnas võib täiskasvanuks saamise riitus olla valulik, näiteks tatoveering. Need riitused on suhteliselt ranged , kuna see peaks näitama kui range on sotsiaalne kontroll.
Sotsiaalne institutsioon ­ süsteem, mis koosneb sotsiaalsest kapitalist , võimusuhetest ja reeglitest. Ühiskond eksisteerib oma institutsioonide kaudu.
THE HOUSEHOLD
Väikseim osake sotsiaalantropoloogias on suhe kahe isiku vahel. Kui uurija jõuab uuritavasse keskkonda, siis leiab ta esimese asjana väikseima sotsiaalse süsteemi, mis on aktiivne, tähtis ja eiab aset majapidamises . Tavaliselt on antropoloog uurimise käigus selles majapidamises külaliseks. Sellist empiirilist uurimust alustatakse tavaliselt sotsiaalse süsteemi uurimisega.
Majapidamine koosneb tavaliselt inimestest, kes on sugulased, kuid vahel võivad nad ka lihtsalt ühe katuse all elada. Kõige tavalisem definitsioon majapidamisele ­ majapidamisse kuuluvad isikud on need, kes söövad regulaarselt koos ( leibkond ).
VAEVATUD MAJAPIDAMINE Majapidamine võib aja jooksul muutuda. Kui selle struktuur muutub dramaatiliselt, siis see tuleneb muutustest sotsiaalsest organisatsioonist. Mõnes ühiskonnas võib majapidamise struktuur muutuda näiteks kliima ja majanduse muutudes , näiteks kuival perioodil on majapidamised väiksed, niiskel perioodil ühinetakse suurtesse kogukondadesse.
KÜLA
Majapidamisel võib tekkida probleeme, mis vajavad lahendamist väljaspool kodu, näiteks poliitika, religioon, majandus, abiellumine . Majapidamised on alti omavahel seotud. Seega toimib külades sotsiaalne süsteem, näiteks külanõukogu.
PAINDLIKKUS JA LÕHUSTUMINE
· rändkogukonnad · otsustusõigus, näiteks külavanemal
SOTSIAALNE INTEGRATSIOON KÜLADES
Olenemat keskkonnast peetakse sugulust väga tähtsaks. Isa on perekonna pea, seega moodustab isa ­ poja suhe sotsiaalse organisatsiooni selgroo . Ema ­ poja suhe mõjutab tulevasi perekondi. Oluliseks peetakse loojaalsus ja ühtekuuluvus tunnet.
7 SUGULUS , JÄRELKASV
Üldiselt huvituvad antropoloogid sugulussidemetest, mis asuvad primitiivsetes ühiskondades. Sugulust peetakse kõige olulisemaks sotsiaalseks institutsiooniks, kuna sugulased kannavad hoolt üksteise elu, karjääri, abielu, kaitse ja sotsiaalse identieedi eest.
VEREPILASTUS JA KEELATUD ABIELU
Kõik ühiskonnad keelavad seksuaalsuhteid veresugulaste vahel, vähemalt lapsevanema ­ lapse ja õdede ­ vendade vahel. Samas on ühiskondi, kus perekond määrab kes kellega abielluma peab.
Eksogaamia ­ komme , mis keelab abielu ühe ja sama sugulusrühma liikmete vahel. Edogaamia ­ komme sõlmida abielu ainult ühe ja sama ühiskondliku rühmitise liikmete vahel.
Oluline on, et poleks ühistu esivanemat.
ÜHISED GRUPID
Sugulus on polju muud, kui ühiskonna reprodutseerimine. See võib olla oluline ka näiteks poliitikas ja ettevõtluses.
PÄRANDAMINE JA JÄRGNEVUS
Veri on paksem kui vesi. Kõigis ühiskondades on erinevad reeglid pärandamiseks.
VÕIMALUSED SUGUSELTSI ARVESTUSEKS
Kuus ernevat võimalust: 1. Patrilineal. Pärandamine käib isaliini pidi. 2. Matrilineal. Pärandamine käib emaliini pidi. 3. Double . Arvestatakse mõlema liiniga . Liine hoitakse lahus. 4. Cognatic. Arvestatakse mõlema liiniga. Bilateraalselt. 5. Parallel . Mehelt ­ pojale, naiselt ­ tütrele. 6. Crossing or alternating. Mehelt ­ tütrele, naiselt ­ pojale.
KOGNITIIVNE VÕI BILATERAALNE PÕLVNEVUS
Euroopas ja Põhja Ameerikas on mõlemapoolsed sugulussidemed olulised (nii ema kui isa). Paljudes ühiskondades on isa liinil suurem tähtsus, näiteks nime edasi andmine. Feminismi tõttu pole enam nii täpselt määratletud.
PATRILINEAARNE PÕLVNEVUS
Pärimisõigus liigub meesliini pidi. Abielud organiseeritakse kahe isa poolt. Pojad vastutavad pere tuleviku eest. Värskelt abiellunud noored asuvad elama mehe majapidamisse. Naised jäävad selles ühiskonnakäsitluses tahaplaanile. Mehe ego lubab abielluda oma nõoga. MATRILINEAARNE SÜSTEEM
Mehed teevad poliitilisi otsuseid ja kontrollivad majandusressursse. Võim kandub mehelt mehele, ka näiteks ema vennale . Ema vend elab väljaspool majapidamist , perepea on kohustatud hoolitsema oma õe eest, kes elab ka majapidamisest väljaspool.
ERINEVUSED SÜSTEEMIDE VAHEL
Pärimine, enamasti õigused kinnisvarale, käivad enamasti meesliini pidi. Patrilineaarses ühiskonnas isalt lapsele, tavaliselt pojale. Matrilineaarses emalt pojale või tütre pojale.
Patrilineaarses süsteemis mehe naine vastutab järelkasvu eest. Matrilineaarses süsteemis teeb seda mehe õde.
KLANNID JA SUGUPUUD
Klann on suurem, kuid vähem ühtsem grupp. Sugupuu koosneb inimestest, kes on seotud erinevaid sugulussidemeid pidi. Klannis võib koos olla paarsada kuni tuhat inimest.
Conical clan system on hierarhiline . Segmentary clan system ei ole hierarhiline.
BIOLOOGIA JA SUGULUS
Inimeste kõige olulisem tegevus on ühiskonna reprodutseerimine. Solidaarsust sugulaste vahel võib seletada ühiste geenide kaudu. Globaliseerumise tõttu ei peeta enam kultuuri edasikannet nii oluliseks. See töötab järglaste kaudu iseenesest ja kandub edasi.
8 ABIELU JA LIIT
Mees vajab enda kõrvale naist, et jääda ellu. Matrilineaalsetes süsteemides täidab seda kohta õde, patrilineaarsetes ühiskondades naine ja kognitiivsetes või pilateraalsetes ühiskondades teevad nii õde, kui ka naine oma osa sellest ,,tööst". Üldiselt tahavad mehed palju lapsi. (õpiku tekst, mina nii ei arva või on lihtsalt mul enda tutvusrindkonnas vale mulje jäänud) Selle jaoks võib olla mitmeid põhjusi: abiks töötegemisel, poliitiline toetus jms. Muidugi ka bioloogilised põhjused.
Mitmetes ühiskondades on polügaamia. Samas on polüandria ebatavalisem. Sellisel juhul on abielu tavaliselt organiseeritud pere poolt. Järglaste tagamine ja üleskasvatamine on raskendatud, samuti võib elust puududa armastus ja romantika. Tavaliselt toimub sellisel juhul abielu gruppide vahel.
KAASAVARA JA BRIDEWEALTH
Euroopas ja ka mõnes Aasia ühiskonnas on kaasavara traditsiooniliselt olnud oluline institutsioon (kingitused ja muu selline, mis kodust kaasa võtta). Umbes nagu kompensatsioon mehe perekonnale seal elamise eest.
BRIDEWEALTH on peamiselt levinud Aafrikas. See on traditsioon, kus peigmehe suguvõsa on kohustatud pruudi suguvõsaga ressursse vahetama . Bridewealth'i maksmine annab mehele õigused oma naise ja laste üle. Sellise traditsiooniga ühiskondades võib sellega tavaliselt kaasneda ka levirate ehk venna lesega abiellumise tava. Nõnda säilib kontroll naise ja laste üle pärast mehe surma.
Kuid sororate, tava, kus lesk abiellub lahkunu õega on tavaliselt keerulisem juhtum, kuna üldjuhul tähendab see seda, et naise peres keegi nö ohverdab ennast ning nö vahetab lahkunu välja.
Bridewealth'i maksmine tekitab inimeste vahele moraalse sideme. Esiteks on see nagu leping, usaldus. Teiseks selline süsteem tugevdab solidaarsust.
POOLED JA ABIELU
Eksokaamilised grupid peavad definitsiooni järgi naise kätte saama nö väljaspoolt. See on fakt, et omand, pärand ja poliitilised kohustused järgivad meest peaaegu kõigis ühiskondades. Mees otsustab formaalselt selle järgi, kellega ta abielus on.
Kõige kergem näide naiste vahetamise kohta on õdede vahetamine.
VAHETAMINE JA ERINEVUSTE REASTAMINE Süsteemi, kus nö naisevahetajad on omavahel ,,tsüklis", nimetatakse asümmeetrilise liidu süsteemiks, teine süsteem on sümmeetriline.
PÕLVNEVUSE JA LIIDU TEOORIA
Peamine tagamõte abielu puhul on poliitika, liidud ja stabiilsus.
ELEMENTAARSED JA KEERULISED STRUKTUURID
Lévi-Strauss on seisukohal, et sugupuu fundamentaalse faktina naistevahetamine liitude vahel on oluline liitude edendaja.
Keskne element Lévi-Straussi perspektiivis on idee, et kõik sugupuu süsteemid on välja töötatud neljale fundamentaalsele suhtele: õde ­ vend, mees ­ naine, isa ­ poeg ja ema vend ­ tütre vend. Seda nimetatakse sugupuu aatomiks .
SUGUPUU JA BÜROKRAATIA
Perekonnafirmad jne. See võib olla oluline üksteise aitamise jaoks, kuid samas ka koormaks järeltulijatele.
Max Weber oli esimene sotsiaalteorist, kes kirjutas süstemaatiliselt sugupuul põhinevatest ja bürokraatlikest organisatsioonidest.
METAFOORILINE SUGUPUU
Tänu industrialiseerimisele ja laialdasele integratsioonile hakkas heterogeensus populaarsust koguma rahvusriikides. Üks inimene on väga paljudega seotud. Kõige mobiilsus . Abielu ideoloogia põhineb individuaalsel valikul .
Võib jääda mulje, et sugupuu polegi enam oluline, aga sellel on siiski sümboolne ja sotsiaalne roll inimesele lähedase organisatsioonina.
Natsionalism esitleb rahvust kui metafoorilist sugulaste gruppi. Sarnaselt ka de facto . Kui rahvusriigi elanik sureb üksikuna ja pärijaid pole, siis saab riik kogu tema vara endale.
Peamine erinevus rahvuse ja tõelise veresuguluse vahel on see, et rahvus koosneb väga paljudest inimestest, kes isegi ei pruugi kunagi oma eluajal kohtuda .
SUGULUS JA SUGU
Ehkki seni on räägitud vaid meesatropoloogidest, on ka naistel koht antropoloogia arengus. Nad on nö ressursid : naine, ema, tütar, õde. Ressursid keda vahetada, kellega abielluda, keda süüdistada nõidumises jne.
9 SUGU JA VANUS
Inimestevaheline võim on kõigis ühiskondades erinev. Mitte üheski ühiskonnas pole ühelgi lapsel samaväärset otsustamis õigust kui täiskasvanutel.
Antropoloogias võib eristada vertikaalset ja horisontaalset dimensiooni . Vertikaalne dimensioon eeldab ebaõiglust ja tugevama võimu, horisontaalne dimensioon eeldab sotsiaalset eristumist. Teoreetikud on eriarvamusel sotsiaalse diferentseerumise osas (sugu, vanus, klass, kast).
SUGU
1. Bioloogiline erinevus. 2. Sotsiaalne ja kultuuriline erinevus.
TÖÖ JAOTUSE SEOTUS SOOGA
Naiste töö on alati olnud silmapaistvam kui meeste oma. Hüpoteesina on naiste mõju kõige paremini näha nende panustamises ökonoomsesse majandusse.
PRIVAATNE JA AVALIK
Ehkki mehed ja naised teevad tööd enam vähem võrdselt, on kõige vastutusrikkam osa (laste kasvatamine , toidu valmistamine, koristamine jne) jäänud siiski naiste kanda. Mehed suhtlevad enamjaolt nendega, kes on majapidamisest väljaspool, vastutavad selle eest. Samuti ka pere kaitsmine.
MEES : NAINE :: KULTUUR : LOODUS?
See alapealkiri näitab struktuuri ning tähendab: kas mehe ja naise vaheline suhe vastab suhtele kultuuri ja looduse vahel. Paljudes ühiskondades nähakse naisi looduslähedasematena kui mehi.
,,MEESTE MAAILM" JA ,,NAISTE MAAILM"
Nõustudes, et meeste ja naisete vahel on süstemaatilisi erinevusi, peame tõdema, et nad võivad ka maailma erinevalt mõista. Antropoloogidel on naisi raske uurida, kuna nad on kultuuri tõttu mitmetes ühiskondades häbelikud ja vaiksed. Mehed räägivad ühiskonnast kergemalt. Naiset maailma on raskem analüüsida kui meeste maailma.
SEKSUAALSUSED
Mitmetes ühiskondades klassifitseeritakse gei mehi vahepealseks sooks. Samuti räägitakse mõnes ühiskonnas, et lesbid on heteroseksulaasetest naistest bioloogiliselt erinevad.
VANUS
Paljudes ühiskondades inimese auaste tõuseb vanemaks saades . Samas pole mitmetes modernsetes industreaal ühiskondades autoriteeti eakate vastu. Vanemaid inimesi hinnatakse kogemuse tõttu. Paljudes ühiskondades on poltiitilised juhid vanemad mehed. Teismelisi ei võeta tõsiselt, kuna nad ei ole täielikult sotsialiseerunud.
ABIELU JA SURM
Ühiskondade riitused seoses abielu ja surmaga võivad olla väga erinevad. Matused on viimane kõige oluliseim riitus ühe inimese jaoks.
RIITUSED MODERNSES ÜHISKONNAS
Enamus riitusi muutus pärast II MS. Väga palju olneb usust ja traditsioonidest. 11 POLIITIKA JA VÕIM
Poliitika on seotud võimuga. Analüütiliselt võib öelda, et poliitikat leidub igas ühiskonnas, kuid erineval kujul. Modernses ühiskonnas on kerge poliitikat tõlgendada. See tegeleb formaalsetet poliitiliste institutsioonidega, legitiimsusega, kohaliku elu korraldusega jne. Mitte industreaalsetes ühiskondades on poliitikat palju raskem määratleda, kuna neil võivad puududa institutsioonid jms. Olekuvabades ühiskondades asendavad seda sugupuu ja religioon. Antropoloogid uurivad poliitilisi otsuseid tegevaid mehanisme. Nad uurivad kus ja kuidas tehakse tähtsaid otususeid ning keda see mõjutab, millised on poliitilised reeglid ja normid, kes valitseb jne. 19. sajandil uuriti kuidas suutsid olekuvabad ühiskonnad püsida, kuidas nad lahendasid konflikte ning kuidas tagati rahu.
VÕIM JA VALIK
Vanim võimu definitsion, Max Weber: the ability to enforce one's own will on others behaviour. Weberi kohaselt on inimestel võim üksteise üle. Inimesed teevad mis tahavad, kuid siiski peavad järgima antud ühiskonnas kehtivaid norme ning seadusi.
VÕIM JA JÕUETUS
Sotsioloog Steven Lukes on soovitanud võimu käsitleda kolmel tasandil. 1. Otsuste tegemise protsess. 2. Poliitilised teemad, mida käsitletakse poliitilise süsteemi arutluste kaudu. 3. Võimude grupid, kelle huvid ei küündi läbirääkimiste tasememeni.
IDEOLOOGIA JA LEGITIIMSUS
Võimu legitiimsus on ühiskonnas väga oluline. Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics , rules and the distinction between right and wrong .
OMISTAMINE VS SAAVUTUS
Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2. Polüneesia ­ kõrged maksud , hierarhiline, omistamise põhine, integratsioon.
POLIITIKA STRATEEGILISE TEGEVUSENA
Poliitika võib tunduda võistlusena või võimutagamise viisina. Üldiselt on poliitika taga siiski isiklikud huvid.
KOLONEAALAJASTU JÄRGNE RIIK
Riik väljendub ühiskondades erinevalt. Valitsuse roll on erinev. Uuritakse riigi organiseerimist, valitsust ja selle töötajaid.
VAIKIV NÕUSOLEK
Majanduslike muutuste ja migratsiooni tõttu ei pruugi kohalikud klannid inimesi enam gruppidesse organiseerida. Vaikiv nõusolek ei ole enam fenomen . Inimesed on ajaloo jooksul jäänud ükskõiksemaks, vaoshitumaks. Kergem on lasta otsused teistel enda eest ära teha ja pärast nuriseda.
POLIITILINE VÄGIVALD
Tülid võivad tulla nii reeglite täitmatuse, usu või muu sellise tõttu. Regaeeringud on ühiskonniti erinevad. Poliitiline vägivald võib võtta erinevaid kujusid, vaimne või füüsiline.
12 VAHETUS
Antropoloogid on alati uurinud kuidas majandus integreerub ühiskonnaga. Uuritakse ka majanduslikke süsteeme. Majandust ei saa uurida eraldi sektoritena. Majanduslikult käituvad inimesed alati ratsionaalselt. Üritavad võimalikult väheste ressursside eest saada võimalikult palju kasumit.
Antropoloogia defineerib majandust kahel viisil: 1. Süstemaatiline ­ nagu tootmine, levitamine ja materjali tarbimine ja mitte tarbimine ühiskonnas. 2. Nö näitlejakeskne ­ nö näitlejad kasutavad oma oskusi, et saada maksimaalset kasulikkust.
Antropoloogid arutlevad selle üle, kas homo economicus on eraisik või pigem majapidamine. See oleneb isiksusest ja ühiskonnast, maailmavaatest, olukorrast riigis.
MAJANDUS SOTSIAALSE TÄIUSLIKKUSE OSANA
Kapitalistlikus majanduskäsitluses on peamiseks vahendisk majandustegevusel raha. Mitmetes ühiskondades puudub kindel mõiste või väljend majanduse kohta. See on lihtsalt osake ühiskonnast.
KINGITUSED TOTAALSE SOTSIAALSE FENOMENINA
Mitmeid maailma majandussüsteeme on antropoloogiliselt kirjeldatud kui ,,kingituste majandusst" (distribution of goods takes place with no-fixed price ).
VASTUVÕTT, VASTASTIKKUS JA VÕIM
Potlatch (vastuvõtt) on kuulus sotsiaalne institustioon, mis on laienenud maailma Põhja Ameerikast . Võib öelda, et see on põhimõtteliselt kingituste vahetamine. Tänulikkus, kasu, kingituste vastu tegemine, vahetamine.
LEVITAMISE VORMID
Arenenud maades toimib see nö kingituste tegemise süsteem teisiti. Kapitalistlikus majandussüsteemis toimub vahetus ettevõtte ja majapidamise vahel. Levitamise kolm vormi: vastastikkus, ümberjaotus ja turu vahetus.
RAHA
Nö kingituste vahetamine on sugupuul põhinevates ühiskondades olulisem kui modernsetes. Ühiskondades on reeglid ­ mida osta/müüa võib, mida mtte. Neid leidub isegi kapitalistlikes ühiskondades, näiteks armastus, sõprus ja lojaalsus. Mõnes ühiskonnas pole raha. Seda võivad asendada muud maksevahendis, näiteks söök, riided, muud materjalid. KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS
Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused.
VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE
Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West " ja ,,the Rest ". Vähem arenenud ühiskonnad on tasapisi õppinud läänemaailmalt majanduslikku käitumist, siiski on erinevused suured.
13 TOOTMINE JA TEHNOLOOGIA
INIMKONNA VAHETAMINE LOODUSEGA
Ühtset lihtsalt sidet ökoloogiliste tingimuste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel pole. Selge see, et mida arenenum on ühiskond, seda rohkem on seal tehnoloogiat ja seda rohkem kahjustavad nad loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima.
KULTUURIÖKOLOOGIA
Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni. Seda mõjutavad faktorid on demograafia , ökoloogia ja tehnoloogia.
KULTUURIÖKOLOOGIA JA MARXISM
Marxismi ja kultuuriökoloogia vahel on mitmeid huvitavaid paralleele. Mõlemad koolkonnad rõhutavad materiaalsete faktorite tähtsust sotsiaalses ja kultuurilises muutuses ja mõlemad pööravad vastu sotsiobioloogiale ning vaidlevad selle üle, et inimloomust on võimalik vormida paljudel erinevatel viisidel . Samuti rõhutavad mõlemad koolkonnad väliste, objektiivsete faktorite tähtsusele. Tähtsaim erinevus nende kahe koolkonna vahel on inimeste esindavuse ja sotsiaalse vasturääkivuse roll. Marxismis on põhilised ühiskonna vasturääkivused seotud sotsiaalse organisatsiooni ja tehnoloogiaga ning omandi suhtega. Kultuuriökoloogid keskenduvad pigem demograafiliste faktorite, ökoloogiliste kohanemiste ja tehnoloogia vasturääkivusele ning nende muutustele ajaloo vältel.
INIMSETE MUUTUMINE ÖKOSÜSTEEMIS
Ühiskonnad on ise reguleeruvad. Ellujäämiseks on olulisel kohal ökoloogilised tingimused. Globaalne keskkonnakriis järjest kasvab. Populatsiooni kasv ja tehnoloogilised muutused kiirendavad nö looduse hävitamise protsessi. Tehnoloogia vajab meeletult loodusressursse ja energia kulutamist. Populatsiooni kasv on sageli, aga mitte alati tehnoloogiliste muutuste tulemus.
TEHNOLOOGIA
Tehnoloogia on väha üldine tähendus, mis sisaldab süstemaatilisi omandatud oskusi ja inimeste poolt valmistatud ja rakendatud materjale. Tim Ingold on tehnoloogiat defineerinud järgmiselt: ,,a corpus of culturally transmitted knowledge, expressed in manufacture and use". Antropoloogidele pole olulised tehnoloogia ja tehnikad vadi see, millised oskused inimestel sellega kaasnevad, töö, kuidas nad sellesse suhtuvad, tehnoloogia tõttu muutuvad ning kuidas on tehnika seotud kultuuri ja sotsiaalsete organisatsioonidega.
TOOTMISE SÜSTEEMID
Maailma tootmise süsteemid võib jagada erinevate kriteeriumite alusel. Külma Sõja ajal oli peamine erinevus kapitalistliku ja sotsialsitliku süsteemi vahel. Peamiselt eraomandi tõttu. Teine viis majandussütseemide eristamiseks on toimetuleku viis. Erinevates ühiskondades on vaja teha erinevaid asju, et toime tulla. Näiteks peavad erinevalt toimima kütid/ korilased , aiapidajad, põllumajandajad, pastoralistid, talupojad ja industriaalühiskonna elanikud.
KAPITALISM TOOTMISSÜSTEEMINA
Alates II MS-st on kõik maailma inimesed osa maailma majandusest. Kapitalistliku maailmasüsteemi järgi pole kapitalism ise tootmise domineeriv süsteem, aga see seab piirid ja eeskirjad teistele süsteemidele. Olulised on investeeringud . Antropoloogide jaoks on oluline uurida ja analüüsida kohalikke muutumisprotsesse.
TALUPOEGADEST PROLETAARLASTENI Mõnes ühiskonnas võivad talupojad ja proletariaadid eksisteerida külg külje kõrval. Paljudes ühiskondades pole see siiski nii olnud.
KAPITALISM JA TALUPOJAD
Üks töötaja on vaid osake kogu tootmisest . Tavaliselt põhineb tööorganisatsioon sugupuul, kohalikel kokkutulekutel ja kohalikus hierarhias. Tootmise eesmärgiks on majapidamiste rahuldamine. Talupojad konkureerivad firmadega, et püsida turul. Talupojad on rohkem intekreeritud kohalikul tasandil. Palgatöölised võtavad osa globaalsest tootmisest. Neid võib vahetada ja nad saavad töökohta muuta, samas kui talupojad on oma kohaga seotud. Palgatöölised saavad oma palga kulutada sinna kuhu ise tahavad. Talupojad seevastu kulutavad selle pigem majapidamise investeeringuteks.
14 RELIGIOON JA RITUAALID
Antropoloogia on religiooni uurinud läbi aegade. Ka religiooni mõistet on raske defineerida. Tylor on seda defineerinud kui lihtsalt usku millesegi, mis on üleloomulik. Durkheimi arvates on religioon ühiskonna kummardamisest. Geertz arvab , et antropoloogid ei peaks uurima mitte religiooni funktsioone vaid seda, mida religioon tähendab inimestele. See aitaks maailmast, erinevatest ühiskondadest ja inimeste mõttemaailmast kergemini aru saada.
SUULISED JA KIRJA PANDUD RELIGIOONID
Kirja pandud religioonid on ühendatud ühtseks, pühaks tekstiks. Näiteks Koraan või Piibel . Uskujatelt oodatakse vähemalt minimaalseid teadmisi nende sisust. Iga ühiskond nö mugandab religiooni vastavalt oma soovile.
Suuliselt edasi kantavad religioonid muutuvad kergemini. Sellepärast on oluline, et põhitõed kantaks järglastele võimalikult täpselt edasi. Need toimivad pigem väiksemates ühiskondades.
ELU PÄRAST SURMA Kõik eksisteerivad religioonid käsitlevad surma ja elu pärast seda. Enamusel inimestest on läbi religiooni tekkinud mingi ettekujutus mis pärast surma saab. Muidugi on ka neid, kes elusse pärast surma ei usu. Peamiselt on see levinud küttide ja korilaste ning industreaalse ja post-industreaalse ühiskonna seas.
ESIVANEMATE KULTUSE LOOGIKA
Üldiselt pööravad ühiskonnad suurt tähelepanu esivanematele ja esivanemate vaimudele. Austus , mida näidatakse esivanematele on tavaliselt sotsiaalselt stabiilne ja poliitiliselt legitiivne. Esivanemate kultuse poliitiline aspekt on oluline isegi kui on võimatu seletada uskumisi esivanemate vaimudesse. Nõnda võib tolereerides tekkida efekt, kui erinevad uskumused nõuavad ühiskonnas seaduspärasust.
RITUAAL : RELIGIOONI PRAKTIKA
Rituaalide kaudu on võimalik lahendada probleeme. Nendesse uskumine aitab inimestel hakkama saada. Rituaale on defineeritud, kui religiooni sotsiaalset aspekti. Lühidalt võib öelda, et rituaal on reegli keskne sündmus, mis vastavalt temaatikale on suhe elavate inimeste ja nö hingede vahel.
Mitmed antropoloogid on pühendanud aastaid, et rituaale mõista. Rituaalid on võimukad ning tähtsad osad ideoloogiatest. Need annavad osalejatele tugeva emotsionaalse kogemuse.
RITUAALID JA INTEGRATSIOON
Rituaalide funktsioon on konfliktide rahumeelne lahendamine. Need aitavad inimestel paremini läbi saada. Traditsiooniliste rituaalide kaudu võivad uskumuse tõttu suhelda isegi inimesed, kes seda omal tahtel meelsamini ei teeks .
IDEOLOOGILINE JA SOTSIAALNE MITMEKESISUS
Spirituaalne maailm on konstrueeritud kui ühiskonna peegelpilt . Rituaalid, mis suuresti koosnevad privaatsest ja avalikust ohverdamisest on kaudne suhtelmine ühiskonnaga.
Samas on loomuomane suhe ka müütide ja rituaalide vahel. Müüdid ja rituaalid julgustavad positiivselt ühiskonna stabiilsust. SÜMBOLITE MULTIVOKAALSUS
Sümbolite kasutamine on ritaalide keskmeks ja rituaalide sümbolite uurimine ei pruugi uurida milliseid sümboleid kasutatakse vaid pigem peaks vaatama nende suhestumisse ja tähendusse. Sümbolid peavad olema multivokaalsed, et tekitada solidaarsust.
POLIITILISED RITUAALID RIIGIGA ÜHISKONDADES
Riigi seisukohalt võib rituaali sümboliteks kujuneda näiteks riigi lipp ja vapp . Neid on võimalik interpreteerida mitmel viisil. Seetõttu on riigi rituaalid kollektiivsed.
MODERNSED RITUAALID : SPORT
Ühiskondades leidub mitmeid mittereligioosseid rituaale. Kõige enam leidub neid spordivaltkonnas, eriti jalgpallis. Samuti võib jalgpall ollaga ka masinaks poliitilise vaate väljendamisel.
15 MODES OF THOUGHT / MÕTLEMISVIISID
Antropoloogid ei uuri ainult metotoloogikat vaid tegelevad ka küsimusega, kas inimesed erinevatest ühiskondadest mõtlevad sarnaselt. Ühiskondade vaheline tõlgendus on keerukas. Mitmeid ühiskondi on raske tõlkida antropoloogilisse terminoloogiasse. Inimlikud karakterid on erinevates ühiskondades peaaegu samad.
NÕIAKUNST
Mõnes ühiskonnas süüdistatakse surmas ja teistes negatiivsetes olukodades nõiakunsti. Oraaklit ei peeta tavaliselt nõiaks, temaga peetakse nõu nõidade suhtes. Antropoloogid kirjeldavad üldiselt erinevusi nõiakunsti ja teadasliku loogika vahel. Mõned antropoloogid võrdlevad nõiakunsti teadusega, näiteks teooriad ja eksperimendid .
MÕTLEMISVIISID
Durkheim ja Mauss olid kõige varasemad antropoloogid, kes uurisid sisemisi suhteid sotsiaalsete organisatsioonide ja mõtlemis mustrite vahel. Antropoloogiliselt jagatakse objektid, inimesed, loomad jne erinevatesse kategooriatesse. See on oluline osa ühiskonna teadussüsteemist. Pikka aega üritasid antropoloogid näidata, et erinevate süsteemide loogikad on seoses taimede ja looduse kasutamisega. See idee jäeti maha õigepea.
Anomaaliaid seostatakse tavaliselt ohu ja reostusega.
TOTEMISM
Totemism ­ teaduste süsteem, kus iga sub-grupp ühiskonnas, tavaliselt klann, omab spetsiaalset rituaalset suhet loodusliku klassi fenomenina, tavaliselt taimed või loomad. Antropoloogid pööravad totemismi puhul suurt tähelepanu tootemitele, milleks võivad olla taimed, loomad, isegi lipud. Lühidalt öeldes on totemism ühiskonna eneseväljendus sümbolite kaudu. Tootemid võivad olla iga klanni jaoks erinevad metafoorid.
KIRJUTAMINE
Kirjutamine laseb meil sõnadest asjad. Kirjutamine kitsendab mõtete tähendusi, kuna väga paljutki pole võimalik sõnades edasi anda. Kirjutamisel on samuti oluline tähendus sotsiaalse organisatsiooni jaoks. Veel on kirjutamise olulisus selgesti näha arhiveerimises.
AEG JA SKAALA
Aega saab mõõta nagu raha, omadussõnad on samad, näiteks vähe, palju, kulutama, raiskama, kokkuhoidma. Ühiskondades, kus on kelladest puudus, ei ole aeg nii oluline. Aeg eksisteerib tegevustes ja protsessides, enamasti abstraktselt . Näiteks rituaalid ei alga kell viis vaid pärast seda, kui kõik on tehtud ja külalised saabuvad. Ühiskondades, kus kellad puuduvad, ei ole võimalik võrrelda aega rahaga . Erinevate ajakäsitlustega ühiskondades vaadeldakse erinevalt ka minevikku ja tulevikku. Modernses ühiskonnas on inimestest saanud nö kella orjad .
TEADMISED JA VÕIM
Teadmiste süsteemid loovad maailmas korra. See ei hõlma ainult ideoloogiaid, kaste, klasse vaid ka kogemuste struktuure. Erinev lähenemine teadmiste ja võimu suhtele on nö salajaste ühiskondade uurimine. Bourdieu kirjeldab akateemilisi teadmisi poliitilise ressursina. Suhe teadmiste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel võib samuti olla mitmeti mõistetav.
16 MITMEKORDSETE TRADITSIOONIDE VÕISTLUS
LINNA ANTROPOLOOGIA : MUUTUS JA PIDEVUS
Suurim sotsiaalne ja kultuuriline muutus pärast II MS on urbaniseerumine . Urbaniseerumisel on mõtmeid põhjuseid. Nendeks võivad olla parem töö, kõrgem palk, suuremad võimalused, lihtsam elu. Esimesel linnastumise antropoloogilisel uurimisel uuriti sotsiaalseintegratsiooni kvaliteeti, mis on mõjutatud urbaniseerumisest. Sugupuul põhinevas ühiskonnas muutusid töölised individuaalsemaks ning osaks maailma majandusest. Linnades sai riiete ostmine investeeringuks. Kontrast erinevate gruppide vahel sai linnas rohkem nähtavaks, kui maa piirkonnas. Samuti muutus urbaniseerumise tõttu kultuuriliste sümbolite, traditsioonide ja sotsiaalsete organisatsioonide tähendus.
KEERUKUSE KAVANDAMINE
Kogu ühiskonda on antropoloogiliselt kergem uurida isoleeritud külades või kohalikes väiksemates ühiskondades. Linnades on uurijal peaaegu võimatu saada täit ülevaadet kogu ühiskonnast. Selle probleemi lahendamiseks on erinevaid viise, näiteks üksiku juhtumi uurimine. St, et keskendutakse ühele kindlale teemale . Veel üks variant uuringuteks on väikse grupi uurimine ühe aspekti kaudu.
KOLONEALISM JA KOHALIKUD VASTUSED
Mõned antropoloogid vaidlevad moderniseerimise protsessi üle. Arvatakse, et see jätab ühiskonnale vähe võimalusi valida suunda kuhu muutuda.
VÕIMALUSI KOKKUKUPÕRGETE KAVANDAMISEKS
Sotsiaalteadustes on tavaline, et inimesed jagatakse tinglikult rikasteks, keskpärasteks ja vaesteks. See sõltub paljuski tööst. Samuti on ka riikidega. Teaduslike süsteemide kavandamiseks on mitemid viise. Näiteks on võimalik koloneaalmaid uurida läbi neile peale surutud kultuuri, usu ja keele.
MEDITSIINILISED SÜSTEEMID Meditsiiniline antropoloogia kasvab ja uurib järjest enam kultuurilisi teadmisi ja harjumusi inimese keha, tervise ja haiguste kohta. Tavaliselt eristatakse kolme erinevat osa: isiklikku , sotsiaalset ja poliitilist, mis on omavahel sotsiaalselt konstrueeritud. Uuritakse ka ravimisviise.
ARENEMISE ANTROPOLOOGILINE PERSPEKTIIV
Selle teema erilise metodoloogia tõttu on antropoloogidel raske näha ühiskondades intellektuaalset arengut, näiteks SKP arvestamine uuringutel. Üldiselt ei taha eraldi seisvad ühiskonnad, et keegi tuleks neid segama , muutma . Ühiskondade arengu edendamiseks tehakse erinevaid projekte.
KAS ANTROPOLOOGIA ON KONSERVATIIVNE
Arengu teemade ja kultuuriliste muutuste tõttu võib antropoloogiat konservatiivseks. Selle põhjuseks on, et sotsiaalne ja kultuuriline antropoloogia on alati uurinud sisemisi suhteid ja sotsiaalkultuuri, mitte kultuurilise relativismi iseloom.
17 RAHVUSKUULUVUS
Aastatega on enamus ühiskondi muutunud globaliseerumise tõttu järjest rahvusvahelisemaks. Alates 1960st aastast on kasvanud huvi rahvuskuuluvuse uurimse vastu. Järjest enam on tülid erinevate rahvuste, rasside jne vahel, kuid antropoloogid peavad neid lühiajalisteks probleemideks.
SUHTLEMINE KULTUURILISTE ERINEVUSTE KAUDU
Rahvuskuuluvus on antropoloogide jaoks seda olulisem, mida erilisem on uuritav grupp. Antropoloogid leiavad, et eelkõige on uurimisväärsed need grupid, kes sarnanevad kas või natukenegi mõne teise grupiga, neid on põnevam analüüsida.
SOTSIAALNE KLASSIFITSEERIMINE JA STEREOTÜÜBID
Et antropoloogidel oleks võimalus ühiskondades inimesi sotsiaalselt klassifitseerida peab uurija sellesse täielikult uskuma. Uurimise käigus on võimalik stereotüüpe kas tõestada või ümber lükata, ehkki mõned ühiskonna grupid räägivad ka endast kui stereotüübist. Samas on ka mitemid stereotüüpe, mis ei suhestu sotsiaalsete faktidega. Stereotüübid võivad olla seotud ideoloogiatega.
SITUATSIOONILINE RAHVUSKUULUVUS
Mõned antropoloogid arvavad , et rahvuskuuluvus on seotud mõnede ulatuslike situatsioonidega. Mõned grupid, kes võivad olla haavatud rahvuslikust stereotüübist, võivad püüda sel teemal arutleda ja vastu vaield, et vähendada stereotüüpide mõju. Stereotüüpidest lahtisaamine pole kerge, see nõuab pikka aega ning teisi ühiskondi veenda on ääretult raske. Rahvuskuuluvuse teoreetiline eesmärk on selles, et rahvuskuuluvus ei ole asi vaid on sotsiaalse protsessi aspekt. See ei tähenda, et emotsioonid ja kultuuriline areng ei oleks tõesed.
ETNILINE IDENTITEET JA ORGANISATSIOON
Oluline element etniliste ideoloogiate puhul on arvestamine grupi ajaloolise kestvusega. Mõned arvavad , et etnilised grupid ei ole loomupärased, kuid tegelikult on neis kõigis ideoloogiate kaudu olemas poliitiline dimensioon. Etnilisuse olulised näitajad on nii etniline identiteet (grupi identifitseerimine) ja etniline organisatsioon (poliitika). Väga oluline on kui ühtselt ennast gruppi kuuluvad inimesed tunnevad. Fakt, et rahvuskuuluvus esineb ühiskonnas, annab antropoloogidele põhjuse seda uurida. Rahvsukuuluvuse olemasolu ühiskonnas näitab ühiskonna erinevaid variatsioone. Etnilised ideoloogiad sõltuvad kultuurist. Üldiselt ei saa seda kunstlikult kontrollida, see saab toimida vaid millegi ääretult kardinaalse mõjul. Samuti arutlevad antropoloogid selle üle, kas rahvuskuuluvus on inimese tulevikus oluline. Arvamusi on jällegi loomulikult erinevaid. Etniline kategooria ­ etniline identiteet on taas toodetud mitmete generatsioonide kaudu. Oluline tähtsus on majapidamisel ja sugupuul. Etniline võrgustik ­ interpersonaalne süsteem sisetoimingutest, millega kaasneb kasu. Etniline ühendus ­ koosneb eesmärgile suunatud kollektiivsest organisatsioonist, mis püüdleb koos eesmärkide poole ning jagab omavahel saavutusi. Etniline kogukond ­ oluline on territoorium ning sellel asuvad liikmed, arvestatakse nende etnilise võrgustiku ja ühendustega.
ETNILISUS JA AUASTE
Etnilist staatust on raske määratleda. Etnilised katekooriad või grupid võivad olla eristatud nii soo, vanuse kui ka klassi poolest. Väga oluline on suhestumine rahvusega. Nii klass, kui ka etnilisus on sotsiaalse diferentseerumise aluseks. Soolise ebavõrdsuse tõttu on oluline tähendus ka inimese sool. Üheks inimeste heaks omaduseks on sotsiaalne mobiilsus, kohanemisvõime. Mõnel tuleb see kergemini, mõnel raskemalt. Seega võib muutuda ka rahvuskuuluvus.
Etnilisus ei saa üksi defineerida inimese sotsiaalset identiteeti, see sõltub paljudest asjadest, näiteks osalevad inimesed erinevates gruppides. Üldiselt peetakse traditsioone oluliseks ning seetõttu uuritakse ka minevikku.
18 IDENTITEEDI POLIITIKA : NATSIONALISM JA VÄHEMUSED
Natsionalismi kasv ja rahvuse ülesse ehitamine on oluline, imetlusväärne ning tulemusrikas dimensioon maailmatasemel. Natsionalism on ideoloogia, mis eksisteerib peaaegu kõikjal maailmas, kuid erinevates vormides . See ei tähenda, et kõik riigi elanikud teavad sellest või toetavad seda. Natsionalistlik ideoloogia eeldab, et natsionalism on kultuuriline fenomen.
NATSIONALISM JA KAASAEG
Antropoloogias defineeritakse natsionalismi tavaliselt, kui ideoloogiat, mis hoiab kultuurilisi piire ja suudab vastata poliitilistele piiridele. Paralleel natsionalismi uurimise ja rahvusluse vahel on ilmselge. Enamus natsionalisme on rahvusluse ideoloogia erilised juhtumid . Alates sellest, kui enamus natsionalistlike ideoloogiaid räägib oma rahvuse muistsest olekust, on laialdaselt levinud, et see on samuti juhtum, mis on seotud ideoloogia endaga.
NATSIONALISMI INDUSTREAALÜHISKOND
Industrealiseerimine tõi kaasa suure geograafilise mobiilsuse ning võimaldas inimestel osaleda sotsiaalsetes süsteemides, mis asuvad suuremal skaalal, kui need millest nad teadsid varem. Suguluse ideoloogia, feodolism ja religioon ei ole enam võimelised inimesi organiseerima tõhusalt. Seega tekkis vajadus siduse ideoloogia järgi. Natsionalism sobis selleks. Natsionalist või patrioot on lojaalne legitiimsele süsteemile ja riigile, mis suudab esindada oma rahvast. Siin on oluline riigi roll ja haridussüsteem. Kultuuri tasemel on oluline osa meedial ja standartiseeritud haridusel. Sotsiaalse organisatsiooni tasemel aitab see kaasa geograafilisele mobiilsusele üle suure ala. See annab inimestele valiku võimaluse. Rahvus ja natsionalism on olulised nö tööriistad riigi võimekuse juures, ühiskondades, mille olukord oleks muidu halb. Natsionalism on funktsionaalne ideoloogia neile riikidele, mis tekitavad oma kodanikes lojaalsust. Suuremates ühiskondades võib nüüd rahvus tunduda kui metafooriline sugupuu. Sugulus on inimeste organisatsiooni puhul fundamentaalne ja natsionalism suudab inimestele pakkuda sugupuu funktsioone, mis on globaliseerumise tõttu nõrgenenud. Rahvusriik pakub oma kodanikele nii kindlustunnet , kultuurilist identiteeti, sotsialiseerumist, haridust ja karjäärivõimalusi, nõudes vastu vaid lojaalsust riigile. Rahvusriik on seega võimalus mobiliseerida selle liikmeid.
RAHVUSRIIK
Rahvusriigi eksisteerimiseks on vaja legitiimset võimustruktuuri ja rahulduse pakkumist sellele rahvusele. Rahvusriik põhineb natsionalistlikul ideoloogial. Rahvusriigil on monopol vägivalla legitiimsel kasutamisel , seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus , mis katab kõiki kodanikke . Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt.
MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA
Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane.
NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS
Natsionalismi ja rahvsukuuluvuse einevus on lihtne kui me võrdleme definitsioone. Natsonalistlikut ideoloogiat võib defineerida kui etnilist ideoloogiat, mis nõuab õiglust oma riigile etnilise grupi heaks. Natsionalism võib vahel väljendada ideoloogiat, mis esindab ja toetab riigi suurimaid etnilisi gruppe. Natsionalism ja rahvuskuuluvus on seoses olevad fenomenid, kuid on palju etnilisi gruppe mis ei ole rahvused ja on mitmeid rahvusi mis ei ole etnilised grupid.