Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine Valemid: Lihtsusta avaldised: Leia avaldise määramispiirkond ja lihtsusta avaldis ning joonesta saadud funktsiooni graafik Lihtsusta avaldis ja kontrolli, kas väärtus on väiksem arvust, kui ?
Math.floor(x) – tagastab x-i alamamäära komakoha arvuna Math.fmod(x, y) Math.frexp(x) – tagastab mantissa ja eksponendi x-i paarist (m, e) kujul. M on komakohaga arv ja e on täisarv. Math.fsum(iterable) – tagastab täpse ujuvkomakohaga summa väärtuse ujuvkohana. Math.isinf(x) – kontrollib kas komakoht on positiivses või negatiivses piirkonnas Math.isnan(x) – kontrollib, et x ei oleks number Math.ldexp(x, i) – tagastab x * (2**i) Math.modf(x) – tagastab ratsionaal ja integraal osad x-st Math.trunc(x) – tagastab reaalväärtuse x-st integraali Astme ja logaritmi funktsioonid Math.exp(x) – tagastab e**x Math.expm1(x) – tagastab e**x -1 Math.log(x[, base]) – tagastab naturaallogaritmi x-st (põhinedes e’ le) Math.log1p(x) – tagastab naturaallogartimi 1 + x –st (põhinedes e’ le) Math.log10(x) – tagastab 10 logaritmi x-st. N: log(x, 10) Math.pow(x, y) – tagastab x astmes y-i Math.sgrt(x) – tagastab ruutjuure x-st
1. Ratsionaalarvud on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu jagatisena. 2. Irratsionaalarvudeks nimetatakse mitteperioodilisi lõpmatuid kümnendmurde. 3. Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi |x| = x,kui x0 ja |x| = -x,kui x< 0. 4. Reaalarvude hulk koosneb kõikidest ratsionaal- ja irratsionaalarvudest. 5. 6. Samasuseks nimetatakse matemaatikas tõest arvvõrdust sisaldavat võrdust, mis osutub tõeseks muutuja kõigi lubatud väärtuste korral. 7. Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena. 8. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. 9
1. Reaalarvud ja avaldised Põhiteadmised: · Arvuhulgad N, Z, Q ja R, nende omadused; · arvtelje vahemik, lõik ja poollõigud; · arvu absoluutväärtus; · ratsionaalarvulise astendajaga aste; · ratsionaal- ja irratsionaalavaldised; · protsent; · aritmeetiline ja geomeetriline keskmine; · korrutamise abivalemid. Põhioskused · Võrrandi ja võrratuse lahendihulga, funktsioonimääramis-, muutumis-, positiivsus- ja negatiivsuspiirkondade ning kasvamis- ja kahanemisvahemike kujutamine punktihulkadena; · astmeid ja juuri sisaldavate avaldiste lihtsustamine; · protsendi mõiste kasutamine: protsendi leidmine arvust, arvu leidmine protsendi järgi,
Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast. 3. Ratsionaal-legaalne: ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi. Hegemoonia-Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine. Domineerimine vs struktuurne võim Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 1. Reaalarvud ja avaldised Põhiteadmised: · Arvuhulgad N, Z, Q ja R, nende omadused; · arvtelje vahemik, lõik ja poollõigud; · arvu absoluutväärtus; · ratsionaalarvulise astendajaga aste; · ratsionaal- ja irratsionaalavaldised; · protsent; · aritmeetiline ja geomeetriline keskmine; · korrutamise abivalemid. Põhioskused · Võrrandi ja võrratuse lahendihulga, funktsioonimääramis-, muutumis-, positiivsus- ja negatiivsuspiirkondade ning kasvamis- ja kahanemisvahemike kujutamine punktihulkadena; · astmeid ja juuri sisaldavate avaldiste lihtsustamine; · protsendi mõiste kasutamine: protsendi leidmine arvust, arvu leidmine protsendi järgi, kahe arvu suhte
............................6 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 3 1. JUHTIMINE Organisatsiooni edu sõltub võimest kohaneda keskkonnaga, teadmistest toote valmistamise protsessi kohta, tehniliste vahendite olemasolust ning ennekõike oskuspärasest juhist. Juhtide ülesanne on juhtida inimesi, tehnoloogiat, toodet ja selle valmistamist ning informatsiooni. 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad Juhtimisõpetuse koolkondi on kolm: ratsionaal tehniline, käitumuslik ja tunnetuslik. Erinevaid juhtimisteooriaid on väljatöötatud palju, kuid ettevõte peab leidma nende seast endale ainuõige. A) Ratsionaal-tehniline inimesi käsitletakse kui masinaid. Juhi kohustus on tagada nende ladus töö. Henry Fayol'i definitsiooni järgi juhtimine tähendab planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, otsustamist ja kontrollimist. Selleks, et juht suudaks edukalt juhtida peab ta
What happened in the last ten years?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes). Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan). Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias. Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatlikumad, ning tänu sellele muudeti 88 a. riigi põhiseadust. Jätkusid suured muudatused avalikus halduses. Riigiametisse
poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler Ratsionaal-legaalne Eesti Vabariik domineerimine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 3 8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt:
Reaalarvude kahendsüsteemi; piirkonnad 5) esitab arvu juure arvteljel. ratsionaalarvulise astendajaga Arvu astmena ja vastupidi; absoluutväärtus. 6) sooritab tehteid astmete ning Arvusüsteemid võrdsete juurijatega juurtega; (kahendsüsteemi 7) teisendab lihtsamaid ratsionaal- näitel). ja irratsionaalavaldisi; Ratsionaal- ja 8) lahendab rakendussisuga irratsionaalavaldis ülesandeid (sh ed. protsentülesanded). Arvu n-es juur. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.
Test Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m
õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele. Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks. Eeldus on see, et mõtlemine, hindamine, analüüsimine, küsitlemine, tegutsemine, harjutamine ja ümber
domineerimine tegelane, kirjanik, saatejuht ja paljude keskealiste ( ja muude vanusegruppide lahutatud/petetud) naiste iidol (karisma argistumine – esileedi tiitli kõrvalt on võtnud kasutusele teist tüüpi vahendid võimu kindlustamiseks, praegusel juhul võim = avaliku elu keskmes püsimine). Tal on palju järgijaid (poolehoid) ja ta lõikab sellest majanduslikku kasu. Ratsionaal- Näiteks erinevat liiki korrakaitsjad ja-hoidjad (austus ja hirm legaalne politsei, mupo, sõjaväelaste jm ees) - võimu allikaks pole enam domineerimine isik ega rühm, vaid ratsionaalsus (me vajame politseid, et tänavatel oleks turvaline, ilma politseita oleks kaos ja vastuhakule järgneks karistus; me vajame sõjaväge, et sõjaolukorras oleks võimalik riiki kaitsta jne) 6
Hästi töötavat meeskonda ei tohi lõhkuda isegi siis, kui konkreetne ülesanne on lõppenud Juhtimise põhifunktsioonid – planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, kontrollimine, juhendamine Panus tänapäeva – Juhtimisulatus, Rutiinsed vs erakorralised tegevused (tavatöötaja vs juht), Osakondade loomine sarnaste tegevustega üksustele, Selged käsuliinid, Hierarhia roll kommunikatsioonis ja juhtimises Administratiivkoolkond II (Weber) - Ratsionaal-legaalne võim (vs traditsiooniline ja karismaatiline võim); Põhiväärtused: organisatsiooni suurus, stabiilsus ja efektiivsus (ratsionaalsed organisatsioonid) Ideaalse organisatsiooni mudel - Bürokraatia põhitunnused: Hierarhia, Elukutselisus, Teadmised, Tööjaotus, Edutamine, Legaalsus, Kirjalikkus • Eesmärgiks organisatsiooni kiirus, etteennustatavus, kontrollitavus, ökonoomsus ja tõhusus
inimeste teadvuses väga must-valge maailmapilt, mille kohaselt on olemas ainult "õiged" ja "valed" seisukohad ja käibel on väga lihtsad loosungid. Sel ajal on paljudel inimestel hirm väljendada oma eriarvamusi, näiteks on kas või sotsiaaldemokraatlikud või n-ö vasakpoolsed seisukohad põlu all. Eesti ei peaks ometi juba ammu olema siirdeühiskond. Ühiskondlik debatt peaks oma alatoonilt Lauristini teooria järgi juba ammu olema muutunud n-ö ratsionaal-kriitiliseks, kus suudetakse avatult ja sisuliselt probleeme lahti rääkida. Ometi tundub, nagu liiguks me vastassuunas. Paljusid otsuseid ei tohi justkui kahtluse alla seada ja nendest ei räägita olgu selleks siis kas või senise maksu- ja majandussüsteemi puudused. Ja ka enamik reainimesi leiab uuringute kohaselt, et neil pole võimalust ühiskonnas asju mõjutada nii poliitikute otsuseid laiemalt, olukorda tööl või näiteks lasteaia hoolekogus. Sest võimukandjad ja
Tõde on otseselt seotud võimuga."Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter
(09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine.
Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas laiemaltki on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega - kuni selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks ajaviitseks. Raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust ning samastumist pakuvad sotsiaalvõrgustikud ja suhtumine lugemisse on üha tõrksam. Tema arvates pole lugemine raske töö ega pingutus, vaid pigem rõõmu ja kergustunde allikas. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid ning nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas
Matemaatilise analüüsi (I) I osaeksami teooriaküsimused (Tallinnas õppivatele kaugõppijatele) 1. Ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus ehk moodul. Positiivseid ja negatiivseid täis- ning murdarve koos arvuga null nimetatakse ratsionaalarvudeks. Lõpmatute mitteperioodiliste kümnendmurdudena esitatavaid arve nimetatakse irratsionaalarvudeks. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga. x Reaalarvu absoluutväärtuseks ehk mooduliks x nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi x = x, kui x 0, x = -1, kui x < 0. x x. Kehtib seos 2. Muutuv suurus ehk muutuja, jääv suurus ehk konstant. Muutuva suuruse muutumispiirkond. Mõisted: vahemik, lõik, poollõik. Kasvav ja kahanev muutuv suurus, monotoonne suurus
sellest, millele niisugune võimalus rajaneb Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine
Gelso ja Carter (1985) : nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse. Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Erinevad koolkonnad : · humanistlik teraapia (nn kliendikeskne) teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. · Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal- emotiivne teraapia jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel. Prochaska (1979) nõustamissuhte kolm aspekti : 1. teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu nt ratsionaal-emotiivses v käitumuslikus teraapias) 2. protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes) 3. peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes
MA1 - Reaalarvud. Võrrandid 1. Teemad Arvuhulgad N, Z, Q ja R, nende omadused. Reaalarvude piirkonnad arvteljel. Reaalarvu absoluutväärtus. Protsentülesanded. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. N- es juur. Tehted astmete ja juurtega. Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine. Irratsionaalsusest vabanemine. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid. Võrrandite koostamine. Lihtsamate tekstülesannete lahendamine. 2. Tarkuseterad 2.1 Arvuhulgad Loendamisel kasutatavad arvud Arv 0 Kas 0N? Naturaalarvud N Järjestatav, vähim arv 1, lõpmatu Liitmine, korrutamine
mälestusteenistustel. armaarium--seinakapp liturgiliste riistade ja vaimulike riiete hoidmiseks. liturgilised riistad--kirikus liturgiliseks otstarbeks kasutatavad nõud (karikas, pateen, ristimiskivi, ristimisvaagen). tiaara--paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul. mitra--piiskopi kolmnurkne kõrge peakate. casula--katoliku preestri missarüü. alba--missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü. ratsionaal--piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud. pektoraal--kõrge katoliku vaimuliku rinnarist. sutaan--katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel. talaar--kõrgete juristide ja protestantlike vaimulike ametiriietus. Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep.
• Töö individualiseerimine;töö kui eesmärkide realiseerimise vahend • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist • Töötajate lojaalsus tööandale on minevik • Töötajavõrgusrikud • Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord;formaalsed ja mitteformaalsed suhted Weberi organisatsioonikäsitlus:(raudne puur)ratsionaal-legitiimne lähenemisviis • Eesmärgid, planeerimine, tööjaotus • rollide sobitamine • Formaalsete reeglite süsteem • Kestvus ja bürokraatia Organisatsioon: inimeste kooslus, moodustatud mingi eesmärgi saavutamiseks; struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhtestatud raamistik teatud ülesannete täitmiseks Erineb firmast eesmärgi poolest-firma eesmärk on teenida kasumit, selleta kaub majansuväljalt Milles ilmneb töö fragmentaarsus ja ebakindlus?
• Töö individualiseerimine; töö kui eesmärkide realiseerimise vahend • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist • Töötajate lojaalsus tööandale on minevik • Töötajavõrgustikud • Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord; formaalsed ja mitteformaalsed suhted Weberi organisatsioonikäsitlus:(raudne puur)ratsionaal-legitiimne lähenemisviis • Eesmärgid, planeerimine, tööjaotus • rollide sobitamine • Formaalsete reeglite süsteem • Kestvus ja bürokraatia Organisatsioon: inimeste kooslus, moodustatud mingi eesmärgi saavutamiseks; struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhtestatud raamistik teatud ülesannete täitmiseks Erineb firmast eesmärgi poolest-firma eesmärk on teenida kasumit, selleta kaub majansuväljalt Milles ilmneb töö fragmentaarsus ja ebakindlus?
parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod "rääkimisteraapia" vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiive teraapia arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese
parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod “rääkimisteraapia” – vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia – õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia – -ratsionaal-emotiive teraapia – arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia – leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia – rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis – nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese
meditsiinist kui ka psühholoogiast. Psühhoteraapia jaotatakse neljaks suureks rühmaks: psühhoanalüütilised või psühhodünaamilised, käitumuslikud ja humnastlikud/eksistensialstikud suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9
ametlikult pole? - Denizen 113. Põhiõiguseks nimetatakse: - Inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 114. Inimõigused on sätestatud: - Vastavasisulise ÜRO hartaga 115. Poliitikateaduslikus käsitluses nimetatakse võimuks: - Võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 116. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab: - Käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast 117. Weberi domineerimise tüübid on: - Ratsionaal-legaalne - Autoritaarne - Traditsiooniline 118. Legitiimsus on : - Tunnustatus 119. Kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: - Distributiivne võim - Struktuuriline võim 120. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): - Umbisikulisus - Hierarhia - Kirjalik asjaajamine 121. Mida näitab võimu vertikaal? - Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet 122. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nim. Riiki, kus:
ja arvude mitmeid üldistusi. Meil siin tähendab sõna "skalaar" sama, mis sõna "arv". Arvu all mõistame aga reaalarvu 17. Vektorkorrutise definitsioon. Vektorkorrutise vektori koordinaadid. Segakorrutise definitsioon ja omadused. 18.Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. N naturaalarvud (0,1,2,3,4,5.....) Z täisarvud (-1,-2,-3,5,6,7....) Q ratsionaalarvud (1/2, -3/4, 2,34) R reaalarvud (, 2, e) C kompleksarvud (1-4i, 6 + 7i, 2i) 19.Arvu absoluutväärtus 20.Muutuvad ja jäävad suurused = 3.14 e = 2,71 x,y,z 06.01 21.Lõik, vahemik, poollõik Vahemik on sirge paiknevate punktide hulk, mis asub kahe punkti vahel
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt
sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Olukord, kus ühe poole väljendatud tahe soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tugevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korraldue sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil: Traditsiooniline: harjumus Karismaatiline: juhi isikuomadused Ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutused KODAKONDSUS Õhuke kodakondsus luuakse võimalused ja nõutakse minimaalselt kohustusi. Kohustusi püütakse näidata minimaalselt, et inimestele Sügav kodakondsus kui inimesed ei osale, siis süsteem, mis annab õigusi, variseb kokku. Demokraatia ei tööta, kui inimesed selle vastu huvi ei tunne. Kodakondsus tasandid: Tsiviilne 18. Sajand, aluspõhimõte isiklik vabadus, tüüpilised meetmed isiku- ja
Iga vahemik (,) arvsirgel on ekvivalentne vahemikuga (0,1) ja seega on mitteloenduv. Tõestus. Tõestamiseks on hea kasutada nn projekteerimist, mis annab bijektsiooni : (,)(0,1) või bijektsiooni -1: (0,1)(,). Hulka, mis on ekvivalentne vahemikuga (0,1) nimetatakse kontiinumi võimsusega hulgaks. (Lad. k. continuum pidev, katkematult jätkuv). Niisiis, hulk ja kõik vahemikud ning ka lõigud [,], kus <, on kontiinumi võimsusega. Kui ja on vastavalt kõigi ratsionaal- ja irratsionaalarvude hulgad, siis =. Et on loenduv hulk, siis ei saa olla loenduv, sest vastasel juhul oleks ka loenduv hulk. Irratsionaalarvude hulk on kontiinumi võimsusega hulk. Et iga lõpmatu hulk sisaldab loenduva osahulga, siis võib arvata, et loenduva hulga võimsus on kõige väiksem lõpmatutest võimsustest. Öeldakse, et hulga võimsus on väiksem kui hulga võimsus, kui hulgad ja ei ole ekvivalentsed, kuid hulk sisaldab hulgaga ekvivalentset osahulka 1.
-Denizen. 15. Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega. 16. Inimõigused on sätestatud vastavasisulise ÜRO hartaga. VÕIM JA LEGITIIMSUS 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast. 3. Weberi domineerimise tüübid on ratsionaal-legaalne, autoritaarne, traditsiooniline. 4. Legitiimsus on tunnustatus. 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad sitributiivne võim ja struktuuriline võim. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad umbisikulisus, hierarhia ja kirjalik asjaajamine. (WEBER) 7. Mida näitab võimuvertikaal? -Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet. 8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus seaduste jõud on ülim. 9
Kontekst (nõustamisushe), milles eesmärki ellu viiakse. Olulised on ka hoiakud, mida mõlemad pooled kaasa toovad. Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Tehnikad ehk nõustamisoskused. Erinevad koolkonnad nõustamissuhtest: Humanistlik teraapa (nn kliendikeskne) teatud liiki suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt). Käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutatavate tehnikate järele. Ükski koolkond ei arva, et nõustamissuhe ei oleks oluline. Seda on käsitletud lihtsalt erineval moel. Prochaska (1979) nõustamissuhete kolm aspekti: Teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu nt ratsionaal-emotiivses või käitumuslikus teraapias). Protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes)
5) Igast mittenegatiivsest arvust saab võtta n-da juure – Igast mittenegatiivse reaalarvu b ja iga naturaalarvu n korral leidub üheselt määratud mittenegatiivne reaalarv x omadusega xn=b 6) Alamhulk N ei ole ülalt tõkestatud (Archimedese printsiip) – Alamhulk N ⊂ R ei ole ülalt tõkestatud, s. t. iga reaalarvu a korral leidub temast suurem naturaalarv n. Teisisõnu, Iga a € R leidub n € N : n > a 7) Iga kahe reaalarvu vahel leidub nii ratsionaal-kui ka irratsionaalarve (ratsionaal- ja irratsionaalarvude hulga tihedus) – Kõigi ratsionaalarvude hulk Q on tihe hulgas R järgmises mõttes: kui a, b € R ja a < b, siis leidub selline ratsionaalarv r, et a < r < b. Irratsionaalarvude hulk RQ on tihe hulgas R: kui a,b € R ja a < b, siis leidub selline irratsionaalarv p, et a < p < b 2. Tõkestatud alamhulgad. Hulga ülemine ja alumina raja (*) Tõkestatud alamhulgad hulgas R.
7. Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat jagada nende ühisteguriga või korrutada ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga 1.13 Juurte koondamine · Juuravaldisi, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse, nimetatakse sarnasteks. · Koondada saab vaid summas, mille liidetavate hulgas leidub sarnaseid juuravaldisi 1.14 Astme mõiste üldistamine 1.15 Tehted astmete ja juurtega Avaldised 2.1 Ratsionaalavaldised · Ratsionaal on avaldis, milles võivad esineda muutujate ja/või arvude +, -, korrutamine, jagamine ning astendamine · Kui avaldis ei sisalda muutujaid jagajas, siis nimetatakse seda täisavaldiseks, vastasel juhul on tegemist murdavaldisega · Avaldist kujul a/b, kus a ja b on täisavaldised, nimetatakse algebraliseks murruks · Ratsionaalavaldiste teisendamine taandub tehetele algebraliste murdudega
teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed
katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. ............................................................6 Absoluutväärtuse omadused............................................................................................................. 6 3. Muutuvad ja jäävad suurused, tuua näiteid. .................................................................................6 4
lahendatakse analoogiliselt. Teeme muutuja vahetuse x2 = t, saame ruutvõrrandi t2 a + bi (a + bi)(c - di) ac - adi + cbi + bd ac + bd bc - ad c + di = (c + di)(c - di) = c2 + d2 = c2 + d2 + c2 + d2 i, kus c2 + d2 0. - 3t - 4 = 0. Selle võrrandi lahenditeks saame t1 = 4 ja t2 = -1. Nagu ratsionaal- ja reaalarvude puhulgi, on kahe kompleksarvu jagatis määratud ainult siis, kui jagaja ei ole kompleksarv 0 (0 + i·0). Nüüd tuleb meil lahendada võrrandid x2 = 4 ja x2 = -1. Esimese võrrandi Näide 8. Leiame arvude 4 + 3i ja 5 + 2i jagatise. lahenditeks on 2 ja -2. Teise võrrandi lahendid on i ja -i (kontrolli seda)
individuaalsust. 2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena. 3. Õppimisprintsiibid, millele käitumuslikud mudelile põhinevad, pole hästi välja kujunenud ega kokkulepitud õppimisteoreetikute endi vahel. 4. Käitumuslik lähenemine kliinilises psühholoogias ei ole üheselt teaduslik või selgelt kinnitatud. Kognitiivkäitumuslik teraapia o Ellis (1962) ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia o Beck (1976) kognitiivne teraapia o Kelly (1955) personaalsete konstruktide teooria Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia Albert Ellis Rational Emotive Therapy RET 1955 Rational EmotiveBehavior Therapy REBT 1962. a. Isiksuseteooria o Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult.
b esitada nii kahe täisarvu suhtena kui ka lõplike või lõpmatute perioodiliste 3 5 1 kümnendmurdudena. Näiteks , , . 4 1 6 Kokkuvõttes ℕ ⊂ ℤ ⊂ ℚ. Arvu, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. Näiteks 3 , 4 + 2 . Kõigi irratsionaalarvude hulga tähis on I. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga ℝ . Seega ℚ ∪ I. = ℝ . Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. jagamine nulliga) suhtes. Reaalarve saab kujutada arvtelje punktidena. Arvtelg on lõpmatu sirge, millel on valitud nullpunkt, positiivne suund ja pikkusühik. Kõigi reaalarvude ja arvtelje kõigi punktide vahel on üksühene vastavus.
III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein (1981) Social Learning and Change: a Cognitive approach to Human Services; (1984) Creative Change:a Cognitive-Humanistic Approach to Social Work Practice (1986) A Cognitive-humanistic Approach to the Hard-to-reach Client (humanistlik lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv käitumise siis tuleb tunnistada iga inimese õigust tajuda reaalsust omal viisil.) Beck(78),Ellis(62), -ratsionaal-emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund Glasser(65) - reaalsusteraapia Berlin (80,82)-käitumise ratsionaalne kontroll Mõisted: Kognitiivsed teooriad tegelevad kognitsioonidega inimese mõtlemisega. KOGNITSIOON mõtlemine, taju ja analüüsi kontrollivõime, stiimulid käitumise möjutajatena, sotsiaalne õppimine ja muutus, taju, stiimul MIS? Inimkäitumise kognitiivne käsitlus lähtub eeldusest, et keskkonna ja iseenese
12 Võim on võimalus peale suruda oma tahet teistele. Domineerimine tähendab aga ühe poole tahet mõjutada teise poole tegevust nii,et teine poole võtab korralduse sisu selle sisu enese pärast oma tegevuse aluseks. 1 Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses. Autoriteedi ideaaltüübid Weberi äsitluses: 1)ratsionaal-sotsialistlik mõistuskaalutlused 2)tradiotsiooniline harjumuspärane 3)karismaatiline alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse 1 Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on tunnustatus. Legitiimsus pole sama mis legaalsus(seaduspärasus). Legitiimsus võib olla: 1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine,leppimine
Kui Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt 19. Weberi organisatsiooni käsitlus 8. Weberi organisatsiooni käsitlus Ratsionaal-legitiimne lähenemisviis, ideaalne tüüp –teoreetiliselt konstrueeritud mudel (konstrukt), mis Ratsionaal-legitiimne lähenemisviis, ideaalne tüüp –teoreetiliselt konstrueeritud mudel (konstrukt), mis sisaldab vaid olulisi elemente nähtuse kirjeldamiseks. sisaldab vaid olulisi elemente nähtuse kirjeldamiseks. • Eesmärkide olemasolu
et mida enam võõrandub ühiskond oma põlistest (religioossetest) eetilistest tõekspidamistest, seda vabameelsemaks läheb inimeste käitumine. Seda on ilmekalt näha maades, ka Eestis, kus rahvas on kiiresti võõrdunud religioonist. Inimeste käitumist juhivad aina enam tema enda ihad ja tungid, egoistlikud vajadused. Sellist loomulike ihade vallapäästmise ja egoistlike vajaduste rahuldamisel põhinevat käitumist propageerivad ka ratsionaal-filosoofilise suuna satanistid. Kindlasti on neid, kes vaidlevad sellise arengu võimalusele vastu nagu käiks maailma pale eetilises mõttes aina alla. Darvinistlikult, ateistlikult häälestatud inimesed usuvad, et tsivilisatsiooni areng lahus religiooni kammitsatest pigem täiustab ja õilistab inimese käitumist, et inimene ka eetiliselt käitub tegelikult ikkagi järjest õigemini ja paremini, ta on ju järjest targem oma valikutes. Eks see olenebki kust mättaotsast
Seotud institutsionaliseerumise ja legitiimsusega. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Vastavalt traditsiooniline (monarh), ratsionaal-legitiimne (firmajuht/riigipea) ja karismaatiline (Jeesus, Hitler) valitsemine. 2. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned, ratsionaalsuse irratsionaalsus SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: 1) inimeste ühendus, mis moodustunud formaalsel alusel mingi eesmärgi saavutamiseks 2) teatud struktuuride kogum, mille elementideks staatused, rollid jms Kujutatakse kui gruppe, mis tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Nende eelduseks nii
n Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine ® Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: ® rahva poolehoid, toetus
" 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. suutlikkust teostada teiste üle vägivalda c. valitsemisvõimekust d. igasugust sisend- ja väljundprotsessi 2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab a. vägivallamonopoli b. igasugust võimu c. igasugust käskudele allumist d. käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast 3. Weberi domineerimise tüübid on: a. ratsionaal-legaalne, b. autoritaarne c. traditsiooniline, d. moraalne, e. Struktuur-funktsionaalne 4. Legitiimsus on a. õiguslikkus b. seaduslikkus c. tunnustatus d. otsus 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: a. distributiivne võim, b. ainuvõim, c. protsessuaalne võim, d. struktuuriline võim, e. käsuliin. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): a. umbisikulisus, b. hierarhia, c. kirjalik asjaajamine, d. Peteri printsiip, e
annaabi.ee 
