Määramatu süsteem (Uncertain system) Määramatu süsteem on selline stohhastiline süsteem, mille vähemalt üks element või vähemalt üks seos elementide vahel on teatud intervallis määramatu ning mille kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud või tõenäosuslikult määratud. Määramatu süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida ega tõenäosuslikult täpselt kirjeldada. Määramatu deterministlik süsteem (Uncertain deterministic system) Määramatu deterministlik süsteem on selline stohhastiline süsteem, mis sisaldab määramatuid deterministlikke elemente või seoseid, kuid kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud või tõenäosuslikud. Määramatu deterministliku süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida ega tõenäosuslikult täpselt kirjeldada. Määramatu tõenäosuslik süsteem (Uncertain probabilistic system)
Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit Stumpage puidu langetamise hind Rapidly kiiresti Resemble sarnanema Consistent järjepidev...
keskmist tarbimist. Tinglik keskväärtus Regressioonanalüüs Eesti meeste keskmine pikkus on 179 cm E [ PIKKUS] = 179 cm See on tingimusteta keskväärtus (unconditional mean) Regressioonmudel koosneb deterministlikust ja juhuslikust komponendist Ühe konkreetse mehe pikkus (cm) PIKKUS = 179 + u y = deterministlik komponent + juhuslik komponent kus u on juhuslik komponent. Konkreetse mehe pikkus sõltub paljudest Tinglik keskväärtus on deterministlik komponent y =E Y X + u teguritest, mida see juhuslik komponent arvestab. Näiteks lineaarne regressioonmudel
seose suunda: positiivne või negatiivne. Omadused – Absoluutväärtuse maksimaalne suurus 1 Valem – r_xy=xy/(x*y) 17) Hüpoteesi kontrollimine korrelatsioonikordaja olulisuse kohta: nullhüpotees ja sisukas hüpotees: 18) Regressioonanalüüs ja regressioonmudeli komponendid: Uurib suuruste vahelist sõltuvust ja võimalusi selle funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal. Regressioonanalüüsi käigus leitakse deterministlik komponent --> leitakse vastava matemaatilise funktsiooni parameetrite hinnangud. Komponendid – y= deterministlik komponent + juhuslik komponent, y = ax + b +u; Tinglik keskväärtus on deterministlik komponent y=E[Y X] + u 19) Vähimruutude meetodi olemus: Regressioonmudeli parameetrite hinnangud leitakse nii, et jääkide (hälvete) ruutude summa on minimaalne 20) Vähimruutude meetodil leitud hinnangute omadused, kui kehtivad klassikalise lineaarse mudeli eeldused:
a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue k...
Valem: Spearmani korrelatsioonikordaja – Mudel - reaalses maailmas esineva objekti analoog, mis asendab seda objekti tunnetusprotsessis Matemaatiline mudel - mingit reaalses maailmas eksisteerivat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum Lineaarne mudel y=ax+b, lineaarliikme kordaja a näitab, kui palju muutub y, kui x suureneb 1 võrra. Vabaliige b näitab sõltuva muutuja y väärtust, kui x=0 Regressioonimudel – yi = deterministlik component + juhuslik component. Deterministlik komponent on see oluline osa, mille mudel peab välja tooma. Deterministlik komponent = tinglik keskväärtus E[Y|X]. Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik component y= αx+ β + ε. Lineaarse mudeli hindamine = parima sirge leidmine Vähimruutude meetod – Objektiivne kriteerium: Empiiriliste punktide ja sirge vastavate punktide vaheliste kauguste ruutude summa on minimaalne. Vähimruutude meetod tähendab mudeli standardvea minimeerimist
edastavad üksteisele ringi järjestuses. Kui loa saanud jaamal ei ole midagi saata, annab ta loa üle järgmisele jaamale. Vastasel juhul saadab ta andmekaadri, mis liigub jaamalt jaamale sihtkohani, kus ta varustatakse vastuvõtumärgisega, sealt aga edasi, kuni jõuab taas saatjani. Saatja võib vastava prioriteedi korral jätkata andmekaadrite saatmist teatava kontrollaja piires. Andmete või kontrollaja lõppemisel saadab ta järgmisele jaamale loakaadri. Erinevalt CSMA/CD-st on lubaring deterministlik - iga jaama jaoks saab arvutada maksimaalse edastusintervalli. Selle asjaolu tõttu sobib ta tööstusautomaatikasüsteemidesse ning muudesse reaalajarakendustesse. Füüsiline konfiguratsioon. IBM-i protokoll näeb ette radiaalset füüsilist topoloogiat, kõik lõppjaamad ühendatakse nn. paljujaamalise pöördusplokiga (multistation access unit, MSAU). Ühendusviis sellel plokil määrab jaamade tegeliku järjestuse ringil. MSAU sisaldab ka Üuntivaid releesid jaamade kõrvaldamiseks
B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud
Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info ülekandmine ja salvestamine toimub alati signaalide abil, ühe või teise füüsikalise protsessi kui signaali materiaalse kandja vahendusel. Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks. Signaalina edastatav info võib olla kas pidev või diskreetne (üksikute signaalidena) Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3.1 määramatu deterministlik info 3.2 määramatu tõneäosuslik info 4 ebamäärane info 4.1 ebamäärane deterministlik info 4.2 ebamäärane tõenäosuslik info 3. Informatsiooni hulk (Shannoni valem), edastatava info hulk. Maksimaalne info hulk , mis teates sisaldub, on võrdeline tema pikkusega. Hmax=log2N.
0 0 0 1 1 1 0 x3 1 x2 x4 1 x4 x5 x6 1 1 1 1 0 0 0 1 x1 x3 0 0 1 9 10 Turbotesteri kasutamine Generate Generate backtracks 100 Genetic Random Random pack_size Analyze Report not tested ja tested Minu 6. Punkti 19 vektori t läbi vecmanageri Kokkuvõte Nagu näha, sai deterministlik meetod käsitsi tehtuga võrreldes parema tulemuse. Antud juhul vektorite vahe ei ole väga suur, millest järeldub, et käsitsi on võimalik test saada kuid ajakulu on tunduvalt suurem ning keerukamate funktsioonide puhul ei pruugi ikkagi nii head tulemust tulla. Arvan, et masina vastu inimene ei saa.
A ja C vahel on tugevam seos kui A ja B vahel Korrelatsioonikordaja valem: 17. Hüpoteesi kontrollimine korrelatsioonikordaja olulisuse kohta: nullhüpotees ja sisukas hüpotees. Korrelatsioonikordaja statistilise olulisuse kontrollimine seisneb hüpoteeside paari H0: r = 0; H1: r ≠ 0; kontrollimises 18. Regressioonanalüüs ja regressioonmudeli komponendid. Regressioonmudel koosneb deterministlikust ja juhuslikust komponendist. Y = deterministlik komponent + juhuslik komponent Tinglik keskväärtus on deterministlik komponent y=E[Y|X]+u Näiteks lineaarne regressioonmudel y=ax+b + u ax+b - deterministlik komponent ehk tinglik keskväärtus u - juhuslik komponent Regressioonanalüüs uurib suuruste vahelist sõltuvust ja võimalusi selle funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal. Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent, st
mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel; stohhastiline – doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda; deterministlik – teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm) kuidas on omavahel seotud neeldumisdoos ja efektiivne doos: selleks, et saada teada efektiivdoosi ehk neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust, tuleb võtta arvesse neeldumisdoos konkreetse kiirguse kohta aines. efektiivne doos (1Sv) = neeldumisdoos (1Gy) · SBE
Sidemeetodid eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus ...
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes.
Me ei vaata kontsentratsiooni vaid faasiruumi s.o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste liikumisvõimalused suuremad, võimalikke olekuid rohkem ning ning nende jaotus on juhuslikum. Matemaatiliste mudelite klassifitseerimine Pidev diskreetne Lineaarne mittelineaarne Deterministlik stohhastiline Staatiline - dünaamiline Statsionaarne mudel kirjeldab süsteemi, kus süsteemi oleku (seisundi) parameetrid ei muutu, dünaamiline mudel aga süsteemi, kus oleku parameetrid muutuvad. statsionaarne dünaamiline Vaatleme tünnis olevat vett, kui süsteemi, mille oleku parameetriks on veetase (H) Sisse- ja Sisse- ja väljavool on väljavool on
- :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine.
PÄRAST. Pearsoni korrelatsioonitest. Näiv korrelatsioon viitab statistiliselt olulisele korrelatiivsele, kuid mittepõhjuslikule nähtuste vahelisele seosele. 20. Regressioonanalüüs ja regressioonmudeli komponendid. Regressioonmudel koosneb deterministlikust ja juhuslikust komponendist. Regressioonanalüüs uurib suuruste vahelist sõltuvust ja võimalusi selle funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal. Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent, st leitakse vastava matemaatilise funktsiooni parameetrite hinnangud. 21. Vähimruutude meetodi olemus. Minimeeritakse hälvete ruutude summat. Lineaarne mudel: harilik vähimruutude meetod OLS. Vähimruutude meetod: regressioonmudeli parameetrite hinnangud leitakse nii, et jääkide ruutude summa on minimaalne. Hälvete ruutude summa RSS (Residual Sum of Squares). Tuleb leida kahe muutuja funktsiooni miinimumkoht. Matemaatilisest analüüsist: I
- :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine.
inimese väliste tingimustega üheselt määratud. Vähemalt mõned inimese tahtmised on vabad välisest tingitusest ning tahtevabadus on võimalik. Seega on võimalik ka vabadus ning inimene kannab vähemalt mõnede oma tegude eest vastutust. Mõned teod jäävad ka indeterminismi seisukohalt siiski välistingimustest poolt determineerituteks. Näiteks afektiseisundis sooritatud teod. Indeterminismi pooldaja silmis võib deterministlik maailmavaade olla masendav. 2.4 Nõrk determinism Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Sundus võib olla looduslik või ühiskondlik. Sunduse korral ei tunne keegi end vabana
> autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või ,,moonutamata" reaalsus. Eeldus, et massimeedia ja kultuur laiemalt toodavad valeteadvust, ei jäta ruumi alternatiivseteks tõlgendusteks auditooriumi poolt, erinevateks meedia ja kultuuri kasutamisviisideks, indiviidi aktiivsus puudub täiesti. Poliitökonoomia
· Kaitse · Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused · Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. · Allikad UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima · Soojuslik mugavus meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis · Soojustasakaal olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena
Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused – Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima – Soojuslik mugavus – meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis Soojustasakaal – olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena
teatud maa-alal. Riske arvestav ruumiline planeerimine! 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne riskianalüüs on Eestis praeguse seisuga enim rakendatud. Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriks Tagajärjepõhised ohualad Märkus: Poolkvantitatiivne riskianalüüs on tavaliselt deterministlik, st õnnetusstsenaariumid määratletakse valikuliste tüüpstsenaariumite kohaldamise teel konkreetsete käitiste tingimustega. Pole kuigi täpne, kuid on hästi ühilduv hädaolukorra riskianalüüsi (HORA) metoodikaga Kvantitatiivne riskianalüüs on Eestis rakendatud üksikutel kordadel. Väljunditeks on peamiselt üksikisiku või isikute grupi surma arvutuslik tõenäosus, vastavalt: Individuaalne risk Grupirisk Riskipõhised ohualad
Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. [3] Otsene ehk deterministlik rakkude hukkumine, viljatus, karvade väljalangemine, nahakahjustus. Stohhastiline ehk juhuslik muutused rakkudes, muutused DNA-s, muutused kromosoomides, kantserogeensus. [8] TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU Telefonid tekitavad kahjulikke kiirgusi, mis tekitavad terviseprobleeme ning nende kahjulikkust on uuritud ka taimede peal. Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha
Igal monaadil on oma maailm. Monaadid on hingelist laadi, nende sisemist loomust iseloomustavad pertseptsioon (taju e. tegelikkuse peegeldus) ja püüdlus Ainult inimese hingele on omane mälu, teadvus, ja eriline taju täpsus. Püüdlus on monaadidele loomuomane teatud põhienergia. Kuidas monaad muutub? See on monaadi isiklik omadus ja selle määrab tema ,,püüdlus". ,,Püüdlus" näitab suuna mille poole monaad hakkab muutuma. See on deterministlik seisukoht. Püüdluste ja taju muutuste järgi on moodustunud monaadide hierarhia: alumisel tasandil on elutu loodus, nendest ülespoole täpsemad ja lõpuks inimene. Metafüüsika ,,substantsid" (kõigi asjade ja nähtuste jääv alus) on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
Iga paremlineaarne keel on aktsepteeritav (mittedeterministliku) lõpliku automaadi poolt G = (,Q,N,S) M = (, N ühend {F},delta,{S},{F}) Kusjuures: F ei kuulu N B kuulub üleminekuf,.ni delta(a,A) parajasti siis, kui A aB on produktsioon F kuulub delta(a,A) parajasti siis A a on produktsioon L = T(M), kuna näeme, et eksisteerivad ekvivalentsed tuletuskäigud: Iga mittedeterministliku automaadi N jaoks leidub ekvivalentne deterministlik lõplik automaat M, nii et T(N) = T(M) Olgu N = (,Q,delta,Q0,F) Teeme deterministliku M = (,Q',delta',Q0',F'), kus Q' = P(Q) delta'(a,p) = ühend kõigist üleminekuf.-nide väärtustest, mille korral p kuulub q- sse {delta(a,q)} Sellest nähtub, et kui mittedeterministliku automaadi korral: (aw,p) (w,q*) kui q* kuulus delta(a,p) p kuulub P ja q kuulub Q Siis deterministliku automaadi korral: (aw,P) (w,Q) Järeldused: Väited on ekvivalentsed: · L on paremlineaarne keel
............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk). nõudmistele Näited: Protsessorid, räkid, trükkplaadid Siin on mitmeid Ei ole täiesti deterministlik ja ei ole sünkroonne · Reaalaja süsteem peab reageerima välistele Struktuurne käitumine sünkroniseerimise punkte: Implementatsiooni puhul on vaja teada FIFO stiimulitele mingi Peaks olema "kerge" alamsüsteemide peale p1 lõpetamist ja enne p2, maksimumsuurust arvutamine võib olla väga
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
mille piiraeg saabub esimesena, saab kõrgeima prioriteedi. Matemaatiline mudel: 41. EDF ja RMA võrdlus. · Määratud situatsioonis EDF annab parema protsessori aja kasutuse · Kui olukord kriitiline ja piiraegu enam ei õnnestu rahuldada, siis RMA paremini ettemääratav 42. Praktiline näide EDF kasutamise kohta. 43. RAS opsüsteemi valikukriteeriumid. · Rahuldab reaalajalisi nõudeid deterministlik käitumine · Tõrgeteta mitme programmi samaaegne töö multitasking · Paindlik ja kindel flexible, robust · [Timeliness ajalise käitumise sobivus · Design for survival under peak load käitumine tippkoormusel · Predictability - ettemääratus · Fault-tolerance - tõrkekindlus · Maintainability säilitatavus, hooldatavus · Saadaval erinevad variandid, kogemuse puudumisel raske otsustada. Võimalik
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
(geneetilised) aspektid. Ühiskond on halb ja laps muutub selle tõttu. Laps tuleks kõigest halvast isoleetida ja üles kasvatada ning teismelisena tagasi ühiskonda viia. Raamat Emelie kõige mõjukam teos maailma pedagoogikakirjanduses, laps kasvatati üles armastuse ja mõistusega ning kaitsti teda ühiskonna halbade mõjude eest. Mõistupärane kasvatus- arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi, loomulike soodumuste delikaatne arendamine. 8.Sigmund Freud- teooria deterministlik: Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1.Oraalne faas- sünnist kuni 12 kuud- nauding on suu juures- täiskasvanuna võib hakata nt. Suitsetama 2.Anaalne faas- 1a.-3a.- nauding päraku umber- ehmatuses võib kujuneda pedant(Monk) 3.Falloslik faas-3.-6
etc), kiiritatu vanusest, tervislikust seisundist jms. Ka kõige väiksemad kiirgusdoosid ei ole täiesti riskivabad. Kiirguse bioloogilise toime aluseks on pöördumatud muutused DNA struktuuris, hilistoime väljendub somaatiliste ja pärilike muutuste tekkes. Somaatilisi muutusi kogeb kiiritada saanud isik oma nahal, pärilikud muutused võivad ilmneda alles mitmenda põlvkonna järglastel. Suurte kiirgusdooside toime ilmeb üsna varsti peale kiiritust. Kindel, deterministlik kahjustus tekib ainult lävidoosist suuremate kiirgusdooside neeldumisel ja põhineb paljude rakkude kahjustusel. Väikeste kiirgusdooside (siia kuuluvad ka patsientide ja personali kiirgusdoosid) potensiaalne hilistoimetoime (näiteks vähi teke) põhineb ühe raku kahjustusel, on juhuslik e. stohhastiline. Kiirguskaitse seisukohalt eeldame, et hilismuutuste tekke risk on võrdeline kiirgusdoosi suurusega ja lävidoosi ei eksisteeri.
kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad. o Kriitilised Piaget suhtes o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad. Sigmund Freud- deterministlik teooria: o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud 2. Anaalne faas- 1,5a.-3a. 3. Falloslik faas- 3.-6.a. 4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga.
Sellise tegevuse eesmärgiks on objekti (taas)loomine sellisel moel, et rekonstruktsioonis ilmneksid selle objekti funktsioneerimisreeglid. Seetõttu võib seda nimetada ka modelleerivaks tegevuseks -- looja peegeldab, mitte ei kopeeri maailma. Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh. Samal aastal ilmub teinegi tähelepanuväärne artikkel "Kaks kriitikat". Barthes vastandab kahte : ülikoolide, positivistlik, deterministlik kriitika. Põhitegevuseks on siin allikate/põhjuste otsimine väljaspool teksti. Vale lähenemine. interpretatsioon, immanentne, "ideoloogiline" (marksistlik, feministlik, eksistents., fenomenoloogiline jmt). Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest
omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile - häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus - difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud - vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks - kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud - Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud - Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused. - Vaadeldi kõiki kultuurilisi jooni võimalike kultuuriliste jäänukitena
1.Turingi masina funktsionalism. Turingi masina funktsionalism: vaimset olendit võib vaadelda kui idealiseeritud digitaalset arvutit (Turingi masinat), mille toimimist saab täielikult kirjeldada tema programmi (masina tabel) kaudu, mis koosneb instruktsioonidest järgmisel kujul (eeldusel, et seisundite, sisendite ja väljundite hulk on lõplik): Kui masin on seisundis Si ning tema sisendiks on Ij, siis läheb ta seisundisse Sk ning tekitab väljundi On. Turingi masin on deterministlik. Putnam kirjeldab Tõenäosuslikku automaati, mille seisunditevahelised üleminekud on tõenäosuslikud. Kui masin on seisundis Si ning tema sisendiks on Ij, siis läheb ta tõenäosusega p1 seisundisse Sk ning tekitab tõenäosusega p1 väljundi On. Coca-Cola masin: Cn on seisund, et saadaval on n coca-cola pudelit. En on seisund, et vajalik summa on makstud/ei ole makstud. Näiteks kui masin on seisundis C2E0 ning saab sisendiks 1€, siis
korral. Keelekeskses maailmas on nad alati olnud teada ja esindatud ka mitmesuguste dihhotoomiatena eri tõlketeooriates. Ka instrumentalis- miga sobivad mõlemad, kuna toimiva sihtteksti kirjutamisel võib selle sihtteksti funktsioon olla ka lähteteksti võimalikult täpne kirjeldamine. Siin mõeldud vahe ei seisne mitte mingites sihtteksti parameetrites ega selle seostes lähtetekstiga, vaid tõlkeprotsessis. Keelekeskne tõlkimine on deterministlik mehaaniline teisendusprotsess, instrumentalistlik tõlkimine põhineb sellel, et tõlkija tahab midagi. Ka tähttäheline tõlge on instrumentalismiga kooskõlas, kui tõlkija seda teadlikult teistele variantidele eelistab. Teine levinud jaotus on tõlkimise ja lokaliseerimise (tõlkimine pluss kultuurikontekstiga kohandamine) vahel. Ka siin on kommentaar sama: need ei ole vastastikku välistavad ja mõlemad on võimalikud kummagi maailmavaate korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
