Essee ,,Kas noortele on linnas kohta?" Norimine ja kiusamine On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik. Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia. Trennis me saame ka omavahel hästi läbi ja mul pole
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasva...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine
Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab. Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda
Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, tõstavad need esile, et seeläbi varjata oma puudusi näidata end võimukamana.
Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või minna politseisse,kirjutada avaldus nende kohta,kes halvasti sind kohtlevad.
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas
väiksemagi vahejuhtumi peale kaebama jookseb, aga ei arvestata sellega, et väiksed asjad saavad alguse suurtest asjadest. Kui juba alguses midagi ette ei võeta siis peatselt on juba hilja. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda tavaliselt kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel veidi erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub norimine, mõnitamine, asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, eiramine ja laimujuttude levitamine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommimine". Vanemad peaksid asjasse täie tõsisusega suhtuma, ja asjasse sekkuma juba siis, kui laps üritab hommikuti end tihti kooli minemisest eirata, tuues ettekäändeks, et enesetunne on halb või et pole olulisi tunde, et kooli minna. Kui laps koolivägivalla all kannatab siis
inimesed on haavatud. Kaotusi oli ka meie riigis. Eelmise aasta 23. Septembril toimus Soome koolis tulistamine. Tragöödias hukkus üheksa õpilast, meesõpetaja ja mõrvar ise. Eestis oli varem ilmunud samateemaline film nimega ,,Klass", kus kahte õpilast vaimselt ja füüsiliselt terroriseeriti. Tagakiusamise tulemusena tapsid kaks poissi kättemaksuks mõned oma kaasõpilased. Sarnane sündmus leidis aset ka Soomes. Kiusamine koolis- mõnitamine, alandamine, norimine, löömine ja kõik muu seesugune on terrorism. See on terrorism oma kaasõpilase vastu ja see ei muuda maailma sugugi paremaks ega vabasta seda terrorismi küüsist. Terrori all kannatavad ka paljud pered. Pered , kelle kallal tarvitatakse koduvägivalda. Eesti vanasõna ,,Kuidas küla koerale, nii ka koer külale" kehtib ka siin. Mida rohkem me ise teistega halvasti käitume, seda suurem on võimalus, et seda teevad ka nemad. Vägivald sünnitab vägivalda.
vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline vägivald ja ähvardamine ükskõik millega. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Kuna ma ise olen olnud kiusatav kunagi, siis tean, et on äärmiselt tähtis selle kellelegi võimalikult kiiresti rääkida. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis
Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb
augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest. Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad
Oma uurimuses toob Annika Põlgast välja, et klassisisene sekkumine vähendab kiusamist. Küsitlesin antud kolme klassi õpilasi. Palusin neil vastata lühidalt järgnevatele küsimustele: 1. Kas oled tähele pannud, et sinu grupis kiusatakse kedagi? Jah 24 õpilast, ei 35 õpilast. 2. Kas kiusamine on pigem psühholoogiline või pigem füüsiline? Psühholoogiline 29, füüsiline 6, mõlemad 5, ei tea - 19 3. Milles on see kiusamine seisnenud? Mõnitamine 12, Norimine 9, ei ole vastanud - 38 4. Kas teised kaasõpilased panevad kiusamist tähele või jääb see teistele saladuseks? Panevad tähele 34, ei pane tähele 7, ei tea - 18 5. Kas sa ise oled olnud kiusamise ohver? Ei 47, jah 12 6. Mis sa arvad, kas teiste õpilaste sekkumine aitaks kiusamist vähendada? Jah 28, ei 11, võib-olla 20 7. Kas sa ise oled sekkunud, kui oled näinud kedagi kiusatavat? Ei 25, jah 27, mõnikord - 7 8. Kuidas oled sekkunud?
Samuti ei näidanud ka Higgins ülesse huvi, mis temast edasi saab, siis kui seda vaja oli. Lõpuks jääb Eliza Higginsi juurde edasi. 2. Kirjelda Mr. Higginsit. Avalda arvamust tema käitumise kohta. Mr Higgins on väga egoistlik inimene. Ta on endast väga heal arvamusel. Naistest ta ka eriti lugu ei pea, tema arvamus on see, et naistega koos olemine ja elamine ainult üks nii öelda vangis olemine. Pidev näägutamine ja uurimine, pidev solvumine komplimentide norimine. Ta leia, et miks ei võiks naised olla rohkem nagu mehed. Raha pärast Higgins ei muretse, seda on tal piisavalt. Õpetajana on ta väga konkreetne. See, mida tema ütleb, tuleb ära teha nii nagu tema ütleb, isegi siis kui jaks juba otsas on. Eliza oli väga põikpäine neiu, mille tõttu ei saanudki Higgins asja võtta kergelt, vaid tuligi olla karm, et üldse kuhugi jõuda. Terve näidendi vältel see nii ka jääb, lõpu poole ehk natuke leebumist
Saladus võib olla nii täiesti süütu kui ka kohutav ja sünge, kui asjadest ei saa mingil moel selgust, kui sellest ei räägi. Tegelikult on paljud saladused tähtsusetud ja rohkem kui nende sisu, häirib hoopis viis, kuidas inimesed neid varjata üritades käituda võivad. Kui keegi ütleb, et ta teab mingit saladust, hakkavad teised pereliikmed välja mätlema igasuguseid teooriaid. Mõned moodustavad omavahel liite, et asi väljauurida. Selline norimine võib mõjuda halvavalt ning tekitab kõigil peas erinevaid teooriad, kuna välja on käidud vihje, aga tõendeid mitte. Lapsed tunnetavad saladusi erakordselt hästi. Vanemate hääletoon ja mäoilme võivad välja näidata, et nad varjavad midagi.lapsd võivad sattuda segadusse ja kaotada usalduse ema-isa vastu, kui nood väidavad, et neil pole midagi varjata, kuid samas nende kehakeel ja mitteverbaalsed vihjed annavadmista, et see ei pea paika.
Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas nad iseloomustavad kiusamiskäitumise kahte osapoolt kiusajat ja ohvrit. Kõige sagedamini tõid õpilased välja kiusamise kaks liiki psühholoogiline (asjade äravõtmine ja peitmine, narrimine, norimine, ignoreerimine ja isoleerimine) ja füüsiline (löömine, peksmine, togimine, tõukamine), mis iseloomustab kiusamist kui agressiivset käitumist. Õpilased iseloomustasid ka kahte kiusamisele iseloomulikku tunnust tasakaalutust võimusuhetes (nõrgemate kiusamine tugevamate poolt, nooremate kiusamine vanemate poolt) ja tegevuse kordumist pikemas perspektiivis. Kiusamisega seoses märgiti ära ka keskkond, kus see aset leiab kool. Toodi välja
panend kirja endale olulise. 1) Ruum, kus klient tunneb ennast hästi Peatükis käsitletakse ruumi füüsilist poolt. Milline on võimalused ruumi siseneneda, orienteeruda, missuguse mulje jätab mööbel, disain, helid ja kuidas see kõik kliendile meeldida võiks. Raamatus ära toodud nipp, mis mulle meeldis oli soovitus, et tuleks proovida ise olla kontrollklient või siis paluda appi tuttavad. Tuttavalt saadud kriitika on edasiviiv ja see ei ole lihtsalt niisama norimine. Ja asjakohane oli ka soovitus, leida oma firmale midagi temalikku. 2)Meeldiv esmakontakt Nõustun autoriga, et meeldiv esmakontakt on see, mis teeb hiljem meile positiivset reklaami ja klient tuleb hiljem tagasi soosviga ikkagi midagi osta. Meeldivaks teeb esmakontakti esimesena teretus teenindaja poolt, siiras naeratus - `` Tore, et olete siin, Teid ma just ootasingi!``. Ja eriti nõustun
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid ...
satub kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Saavad poja. Jaagupi asemele asub uuesti Matu, kes ka vanemana Pearugu arveid klaarib ja enne minekutki Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja jõudu katsuda, Indrek unistada ja mõtiskleda. Nende norimine jõuab kord selleni, et Indrek Andresele mõeldud kivi kogemata Marile külge virutab. Süütunne jääb kuni Mari surmani Indrekut vaevama. Liisi ja Maret saavad aina vanemaks ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei saa Andres leppida ja ajab kaua vastu, Liisi jääb rasedaks ja isa viskab ta välja. Kolivad Joosepiga sauna, kuni laulatatud saab. Sealt asuvad Joosepi onu juurde elama
rassisliste ja etniliste gruppide seas. . (9) 9. Sibling Abuse. University of Michigan Health System. http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Elu jooksul kodus psühholoogilist ja füüsilist väärkohtlemist kogenud lapsed (%) Eestis (2002) Norimine, näägutamine 53 Solvamine 39 Sõimamine 58
suhkrut, valgest jahust tooteid, samal ajal aga vähe puu- ja köögivilja. Siiski täielik loomset päritolu toidust ja soolast loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Enamus restorane ei paku eraldi menüüd taimetoitlastele, väljas söömas käimine on raskendatud. Ka sünnipäevadel ja pidudel võib tihti tekkida ebamugavaid momente, kuna tavaliselt ei mõelda taimetoitlastele (kui neid just seltskonnas mitu pole). Ühiskonna pidev küsimine ja norimine, kui saadakse teada, et oled taimetoitlane. Kuna taimetoit ei sisalda vajalikku B12 vitamiini, tuleb seda eraldi manustada. Taimetoitlastele mõeldud toiduained (soja) on tihti kallimad kui tavalised. Neid ei ole Eestis ka väga kerge igast poest saada. Kasvav inimene vajab liha ning kui teismeeas mõtlematult taimetoitlaseks hakatakse, võib see hilisemas elus suuri terviseprobleeme tekitada. Võib tekkida energiapuudus, kui oma toidulauda hoolikalt ei jälgita
Seetõttu peeti toiduvarude üle range arvestatust, et ots otsaga kokku saaks. Oli selge, et "kui sügisel on suured söömad, siis kevadel teed teised". Tõnisepäeval, 17. jaanuaril, kui talv oli "harja peal", pidi olema "leib pooleks ja põhk pooleks." Leib Leivasse kui kogu toidu sümbolisse suhtuti suure vaeva ja raske tööga ja selle saamine polnud sugugi kindlustatud. Seetõttu oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine, toidu kallal norimine või selle arvustamine oli vanasti taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. Tolle aegne retsept leiva küpsetamiseks: 1. too aidast jahu. 2. järgmisel päeval oli vaja jahu ja kartulipudru taignasse sõtkuda. 3. kui on sõtkutud, tuleb jätta tainas kerkima 4. mõne aja pärast oli vaja ahjus erinevaid süsisid 5. siis tuleb tuua suured pannid ja neid ükshaaval ahjusuus tulepaistel hoida ning hõõruda seejärel kuuma plekki peki tükiga, nii et särin taga.
Mäng – oma reeglid ja oma piirid, rolli ja fantaasiamängud, Individuaalne vs seltskondlik, Elutute asjade vs suhete uurimiseks, Spontaanne vs reeglitel põhinev. Siirdeobjektid e mänguasjad e sild lapse ja ema vahel Joonistamine – algul kritseldused, siis kujundid ja siis kujutised Sõprus – oluline, et sõbral on mänguasjad, kuidas käitub ning siis sõbra iseloomuomadused Agressiivsus – õpib end kehtestama – löömine, hammustamine, norimine, asjade võtmine, 13. Keskmine lapseiga Arenguülesanded: Füüsiline – kasvab aastas 5-8 cm, areneb peenmotoorika, füüsiline jõud, jääv hambad Kognitiivne – mõtlemine areneb on konkreetne, põhjused-tagajärjed, tekib metamälu e teadmised mälu toimimise kohta Psühhosotsiaalne – edukus vs kompetentsus või alaväärsus, oluline eduelamus ja kiitmine
Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse, nähtuse või inimese kohta korraga mitu vastuolulist teadmist. Näiteks ülemus käib
Millisel viisil tuleb kliente teenindada oma organisatsiooni väärtusi kandval viisil. 58. Miks on oluline teenindajal meeles pidada : Käitumine mõjutab käitumist?153 Kuidas teenindaja käitub kliendiga nii kl käitub ka teenindajaga ja see omakorda mõjutab 1.käitumist 59. Kuidas saab teenindamisel ära kasutada mina-tasandite teooriat?156 Inimeses 3 isiksust vanem, laps, täiskasvanu. Vanem 100% vastutust (teab kõike, õpetab, manitseb jne), Laps (mossitamine, itsitamine, norimine, lapsehääl, väljendid), Täiskasvanu (silmside, osavõtlikkus, tähelepanelik näoilme). 60. Nn nelja hoiaku teooria? Millise eluhoiaku korral saab üldse toimuda teenindamine? 157 - I´m OK, You´re not ok (upsakas, kõrk, neg.) - You´re not ok, I´m not ok (madal energia, puudub initsiatiiv, lepivad kaotusega, ükskõiksed) - You´re ok, I´m not ok (madal eneseusaldus, alistuvad, järeleandlikud, mängib abitut)
Positiivse tagasiside tsükkel ja interaktsioonide sagedus Samasooliste kaaslaste sõbrana eelistamise põhjustena on nimetatud nii sarnast käitumis-, kommunikatsioonistiili kui ka teiste isikute ja tavade suunavat toimet (Mehta, Strough, 2009). Samasooliste sõprussuhteid võidakse eelistada ka põhjusel, et need kiidetakse teiste poolt heaks; vastassoolisega sõbrustamisele võivad järgneda ebameeldivad tagajärjed nagu kuulujutud, norimine koolis jne. Uurides samasooliste vahel loodud sõprussuhteid on jõutud tulemusteni, mis viitavad teatud erinevustele meeste ja naiste suhetes sookaaslastega. Nimelt on naiste vahelistele sõprussuhetele iseloomulikum ekspressiivsus, olulisel kohal on enda avamine, hoolitsemine, intiimsus ning emotsioonide jagamine. Meeste vahelistele sõprussuhetele aga on omasem seevastu agressiivsem suhtlemisstiil, esineb rohkem konfrontatsioone ja mitte nõustumist, võistlemine teineteisega,
litsentsileping. Erinevad ka versiooniuuenduste tingimused, nt. Adobe Acrobat'i kahte versiooni tohib paralleelselt kasutada vaid 90 päeva, Microsoft Frontpage '97 aga lubab selle litsentsi omandanutel ka kõiki varasemaid versioone kasutada. Aldus lubab versiooni uuendamisel varasemaid versioone kodus kasutada. Varasemate versioonide kasutamise lubamine või mittelubamine ei ole sugugi juuksekarva kaheks ajamine ja norimine pisidetaili kallal, pahatihti on uus versioon vigane ja töö normaalseks tegemiseks oleks hirmus abiks vanem versioon käima lasta ja seda pruukida. Nt. Coreli kuulsa graafikapaketi CorelDraw! uutele versioonidele paistab kombeks kujunevat parajal määral vigane olemine, nii et praegu soovitatakse enamusel kasutajatel, kellel just mingit konkreetset võimalust kuskilt uuemast versioonist vaja pole, kasutada versiooni 5.0 (uusim on 8.0), käideldavus olla sellel kõrgeim ja
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
3) Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
tunded. Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega. Tseremooniad võimaldavad inimese käitumist reguleerida nii, et see sobituks ühiskonna vajadustele. Rituaal loob solidaarsust, hoiab tundeid, mis võimaldavad inimestel funktsioneerida struktuuri koostööaltite osadena. Tema teooriad olid lõpuks suht kõikehõlmavad üldistused. Naljatlev suhe (joking relationship) Ritualiseeritud ja lubatud nokkimine ja norimine ilma tagajärgedeta. Näiteks mehe ja tema ämma vaheline nokkimine. RB eristas kahte tüüpi naljatlevat suhet - asümeetriline ja sümeetriline naljatlev suhe. Asümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine ühepoolne. See keda nokitakse ei tohtinud solvuda. Sümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine kahepoolne. E.E.Evans-Pritchard (1902 1973) Iseseisev ja originaalne mõtleja. Sai magistrikraad Oxfordist ajaloo erialal.
3) Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
endale ussisõnu oskavaks kaaslaseks. " Kõik oli lõppenud, meie sugu oli väljasurnud."(lk290) Leemet püsib külas, sest nii kui nii on ta sugu nüüdseks surnud enamjaolt. Ta teadis, et tema enam rästikutega talveund magama ei lähe. " Milline pettumus võis talle olla, et isegi mitte tema armastatud jumal ei. suuda mehi käima peale aidata ning võõramaalaste lapsi sünnitama panna."(lk291) Johannese kuulekus on absurdne, seega põhjus ka tema kallal pagana (Leemeti) norimine. " Ei mingit jumalat... Mul oli kõrini kõigist neist haldjatest ja jeesusest ning teistest välja mõeldud olevustest."(lk292) Johannes lepib sellega, kui Magdakeena kuuluatb, et Leemet tuleb meheks, kuid Johannes ei suuda elada majas koos paganaga. "...mingeid haldjaid pole olemas...Neid pole tarvis karta, kartma peab inimesi, kes haldjatesse usuvad. "(lk293) ehk siis usu hulle tuleb karta, mitte usutuid nagu Laamet, Joahnnes aga
juutide tagakiusamine vms). · Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agresiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. · Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab · Otsene norimine ja lõputu nurisemine · Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
pidurdama) Uurimismeetodid, tulemuste kõikuvus (peab alati enne õpilastele rääkimist erinevat ja uuemat materjali lugema). Iseloomulik vanuse kasvades- üleminek otseselt kiusamiselt kaudsele kiusamisele. Miks? Sest kasvab võimaluste arv kiusata- saab lihtsamalt kiusatud. Teised ei näe siis, et tema on kiusaja. Kiusamise vormid: Füüsiline(nt löömine, vägistamine, asjade ära võtmine ja hävitamine) Verbaalne (nt norimine, ähvardamine) Tõrjumine Kaudne kiusamine (nt ignoreerimine, kuulujuttude levitamine) Küberkiusamine (elab praegu täiel rinnal facebookis) Mis töötab, mis mitte? Kõrvalseisjatega töötamine (jah, rollimängud Kiusaja avalik häbistamine, karistamine (ei jms- hoiakute kujundamine) aita, see on sekkumine valel ajal) Klassi reeglid (jah, kui on kirjutatud koos Ohvri eemaldamine (ei aita- ta võtab staatuse
3) Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada. See, et
emapiimaga, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema kord - vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne. See on kartlik austamistundmus mingi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga sunnib meid oma väiksust tundma. See peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste ja nende vanemate vahel. Mis selle hävitab? despootlik valjus, alaline rahulolematus lapsega, norimine tema töö kallal; liigne pehmus, uhkustamine lastega, nende imetlemine; autoritaarsus, vägivald tugevama poolt. Kui autoritaarsus propageerib absoluutset eksimatust, siis autoriteedi all mõeldakse väljateenitud usaldust ja tunnustust, oma vaimse mõjuga eeskujuks olemist. Kasvatuses on kõige tähtsam armastusel ja tänutundel põhinev autoriteet, mis on armastuse, headuse ja abiavalduste tulemus. Ometi tunnistab ka Kerschensteiner, et on olemas omapäraseid
tuleb neile selgeks teha, et „kaasa naermine“; „kannustamine“ ja „hõiskamine“ ja „pinkide olla sa pidasid seda naljaks, Troy, aga see kindlasti polnud nali õpetaja Smithi jaoks, sest...“; tagumine“ on ahistamise vormid, mille eest nemad on vastutavad ja peavad aru andma. Ka „Selline naljatlemine või norimine pole meie koolis kunagi lubatud – isegi kui pool klassi koos nemad peavad selgelt kinnitama, mida nad kavatsevad teha, et need käitumisviisid lõpeksid. sinuga naeris...“ (ja nad ei teinud seda!); „Võib-olla sa polnud ainuke, kes neid asju ütles ja tegi... Ma räägin ka teiste õpilastega meie klassist... Hetkel räägin ma sellest, mida sina tegid... sinu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
