Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. ( Interplay between human interaction and culture) 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti,
Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. 4. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) 5. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused
(taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. 5. küsimus Milton Bennett: täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus - inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 6. küsimus Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!"
Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) a. Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) a. On konkreetne isend/alaliik/näidis/..
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960
isiklikke teadmisi vestluspartnerite kultuuriruumist ja tõlgendama lisaks ka tekstiga kaasnevat konteksti ning tausta? Sageli on tõlk ühe vestluspartneri rahvuskaaslane, mis mõjutab märgatavalt vestluse võimutelge, luues situatsiooni, kus kaks inimest on ühe vastu ja saavad omavahel ridadevahelist teksti vahetada, mis võib võõrkeelsele partnerile mõistetamatuks osutuda. 2 Kultuuridevahelise suhtlemise mõistmine Tõlkide elus ette tulevatest dilemmadest lähtudes räägime nüüd pikemalt teemadest, millel on laiem ja üldisem kandepind. Näiteks: kuidas tõlgendada teksti, mis ei ole teie emakeeles, tehes samas arusaadavaks ka teksti taga peituva kultuurilise konteksti. (Näide: Hiinlasest professor ütleb oma eurooplasest vestluskaaslasele, et tema abikaasa (kes viibib vestluse juures) ei ole ülikoolis käinud, sest ta on rumal. Hiinlane
naabrusprojektidesse eesmärgiga katkestada majanduslik ja geograafiline tõrjutus ning mentorlusskeemid võõrandunud ja tõrjututele noortele, kellel on oht radikaliseeruda. Tuletab meelde, et kõik liikmesriigid on kohustatud hoolikalt rakendama ELi diskrimineerimisvastaseid vahendeid ning võtma osana radikaliseerumisvastasest strateegiast tõhusaid meetmeid diskrimineerimise, vihakõne ja vihakuritegudega võitlemiseks. [12] EL rõhutab kultuuridevahelise dialoogi algatamise olulisust erinevate kogukondade, liidrite ja ekspertidega, et oleks võimalik radikaliseerumise fenomeni paremini mõista ja ennetada. Rõhutab kõigi usuliste kogukondade vastutust ja olulist rolli fundamentalismi, vihakõne ja terroristliku propagandaga võitlemisel. Juhib liikmesriikide tähelepanu usujuhtide koolitamise küsimusele mis peaks võimaluse korral toimuma Euroopas seoses vajadusega vältida
kultuuri seda "õigem" see on. - Stereotüübid ja eelarvamused käivad meiega kaasas kultuuridevahelises suhtluses tuleb enda käest alati küsida, kas minu arvamus/käitumine põhineb stereotüübil/eelarvamusel või tegeliku olukorra analüüsil. - Ole avatud (austa teistpoolt), empaatiline (mõtle, kuidas teinepool sinu käitumist tõlgendab), mõista erinevuseid aga otsi sarnasusi. - Kultuur on osa igast inimesest. http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus %20kultuuri%20handout.pdf Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine Rasked ja erivajadustega klienditüübid: Rasked klienditüübid on järgmised: Liiga jutukas klient , saamatu klient , ükskõikne , passiivne klient , familiaarne klient , klient lööb külge , manipuleerija, "konstruktiivne klient" e "argumenteeriv ekspert" ning joobes klient. Erivajadustega kliendid on järgmised : Liikumistakistusega , kuulmispuudega ,
põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)On konkreetne isend/alaliik/näidis/... mis
See võib panna jällegi nii mõndagi inimest mõtlema, et teisel pool on ju muru palju rohelisem. Me tahame olla ju alati paremad kui teised ja seetõttu on ka eestlased palju läänelikku omastanud. Artiklis ,,Ideology, Identity, and Intercultural Communication: An Analysis of Differing Academic Conceptions of Cultural Identity" (2007) on samuti räägitud murest algupärase kultuuri identiteedi püsimise pärast. Young Yun Kim rõhutab, et kultuuridevahelise identiteedi arenemisega kaasnevad ka kaotused ning, et pikaaegne identiteedi evolutsioon assimilatsiooni suunas viib lõpuks oma algupärase identiteedi hülgamisele või sellest mööda vaatamisele. Assimilatsionism väärtustab identiteeti, kuid näeb ette, et uue kultuuriga tuleb sulanduda. Kindlasti võivad uues kultuuris ,,ära ununeda" inimesed vanad kombed ja tavad ning see on täiesti normaalne. See ei olekski võimalik, et näiteks Indiasse kolides vaadata mööda nende
Majandusolümpiaadi koolivoor 2013 1. Euroopa Komisjoni ettepanekul nimetatakse 2013.aastat a. töötajate liikuvuse aastaks; b. Euroopa kodanike aasta; c. loovuse ja innovatsiooni aastaks; d. kultuuridevahelise dialoogi aastaks. 2. Neli sõpra võitsid Bingo Lotoga igaüks 1000 eurot. Esimene sõber ostis fotoaparaadi, mida oli ammu soovinud. Teine läks mägedesse matkama, kolmas tegi korteris remondi ja neljas läks arvutikursustele. Kes neist toimis kõige ratsionaalsemalt? a. Esimene, sest ta saab tegelda fotograafiaga enda rõõmuks ja müügiks; b. teine, sest kõik on mööduv, aga tervis ja hea puhkus on jääv; c
erinevustest, sest suurem osa inimesi Eestis on haritud ja teavad intelligentse suhtlemise reegleid sõltumata oma rahvusest ja kultuurist. 4 Kasutatud allikad Ingerman, A. Mitmekultuuriline Eesti täna ja homme (http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/Andres_Ingerman-2a433.pdf) (15.02.2012) Jüristo, K. 2010 (http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus%20kultuuri %20handout.pdf) (15.02.2012) Pajupuu, H.1997. Eestlased ja soomlased probleemitud suhtlejad. ,,Keel ja Kirjandus", nr 8 1997, lk 547-550 (http://www.eki.ee/teemad/kultuur/estfin/estfin.html) (15.02.2012) Puhkaeestis.ee (http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/setomaa) (21.02.12) 5
2. Säästva turismi propageerimine hõlmab: Loodusressursside kaitsmist ja juhtimist, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks. Keskkonnaressursside heaperemehelikku kasutamist turismi arendamiseks ning samal ajal peamiste ökoloogiliste protsesside säilitamist looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Kohaliku kogukonna kultuuripärandi ja traditsioonide väärtustamist, mis aitab kaasa kultuuridevahelise suhtlemise ja sallivuse tõusule 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? Pidev mõjude monitooring. Takistavate ja/või korrigeerivate meetmete kasutusele võtmine kui see on vajalik. Kliendi rahulolu kõrgel hoidmine ning seeläbi mälestusväärse kogemuse tagamine. Tõsta kliendi teadlikkust säästva turismi põhimõtetest.
Kriminaaldraama on tavaliselt vägivaldne, kuid kui isegi kuritegevust esitatakse faktide näol, siis nad sisaldavad enamasti seksuaal ja vägivallakuritegevusi. Mitmed autorid on kõnealust küsimust uurinud, ning see uurimus rõhutab mõõteinstrumentide tundlikkust sotspsühh faktorite suhtes et mõista hirmu ja meedia vahelisi suhteid. Tekstis välja toodud järeldused, mis näitavad hirmu ja meedia vaheliste seoste vähesust, loovad tähtsa kultuuridevahelise dimensiooni uurijate jaoks, kuna kõik teised uurimused antud regioonis on pärit kas Ameerika Ühendriikidest või Suurbritanniast. Teisest küljest, uurijate võimetus jõuda jälile meediatarbimisest tuleneva hirmu suurenemise mõjude leidmisel võib olla tingitud tüüpilisest uurimisstrateegiast, mis kätkeb endas hirmu taseme ja meedia tarbimise sageduse uurimist. Uuring viidi läbi Trinidadis (Kariibisaarte kõige lõunapoolsem saar) ning sellel on keskmine kuritegevuse number
- kontekstide võrreldamatuse positsioole: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtivas kultuuri kontekstis. Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuuridevaheline kommunikatsioon M. Benneti järgi: ,,Inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju". 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähendab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal. 5
uusi identiteete. Seejuures jagatakse informatsiooni teistest kultuuridest, süvendatakse respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam
teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5).
ühte teenindatakse, jõutakse ka teistele klientidele tähelepanu pöörata, kas siis pilguga, noogutamisega, jõutakse isegi ühel ajal vestelda erinevate laudkondade või klientidega. Klienditeenindaja lihtsalt leiab aega kõikide jaoks, sel ajal kui eestlased leiavad vaid ühe jaoks selle aja. Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast võivad ka tekkida konfliktid. Monokroonse ajakäsitlusega inimesed, nagu ka mina, panevad pahaks seda, kui hilinetakse või ei peeta kinni kokkulepitud tähtaegadest. Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne,
signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab.Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 6. Mis on 19
edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia,
1. Jah 2. Ei 3. Raske öelda 17. Millised allpool loetletud teemadest oleksid Teis huvi äratanud pedagoogi-nõustajaga arutelu käigus? a. Kasvatame lapses tolerantsust! b. Kuidas aidata last võõrkeele õppimises? c. Kuidas aidata lapsel kohaneda võõrkeelses keskkonnas? d. Kuidas valmistada ette last eluks multikultuurilises maailmas? e. Kujundame kultuuridevahelise suhtlemise oskused! f. Muu (kirjutage) __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ Täname Teid vastuste eest! 3. «- » . :..................................................................................................................................... :..............
noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks; Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu; Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel; Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine; Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine. ( Noorsootöö strateegia 2006-2013). Noorsootöö Eesti Lasnamäe piirkond valdkond Erinoorsootöö Peamisteks alaealistega tehtava Lasnamäe Linnaosa Valitsuses kuriteoennetusliku töö koordineerijateks tegutseb alaealiste komisjon.
kallimaks ja tõrjutakse välja uute äritüüpide poolt, kes tahavad ja suudavad kaubelda madalate hindadega. Ja nii hakkab ratas tegema jällegi järgmist täispööret. Sellele printsiibile vastab kaubamajade, selvehallide, odaväride, kataloogkaupluste arengukäik. Üldiselt valitseb arvamus, et väljatõrjumisteooriad sobivad hästi arenenud tööstusriikides toimunud ja toimuva kaubandusettevõtluse arengu selgitamiseks. Samas ei sobi väljatõrjumisteooria kultuuridevahelise arengu seaduspärasuste kirjeldamiseks. Kaubanduse ajaloost on toodud piisavalt näiteid, mis sellele teooriale vastu räägivad. Näiteks alustasid boutique'd mitte madalate, vaid keskmisest kõrgema hinnatasemega ja oskusliku sortimendipoliitikaga. Ka müügiautomaadid, esmatarbekauplused, tervisliku toidu ärid ja muud erikauplused ning kaubanduskeskustes asuvad ärid ja filiaalid on tulnud turule suurte kulude ja kõrgete hindadega. Sellist
Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and culture. (Milton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind)
Praegusel hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja. Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik prioriteet, nii on riiklik toetus keskuste tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. (entk.ee) - Rahvusvaheline noorsootöö Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. Rahvusvahelise noorsootöö kaudu on Eestisse jõudnud mitmed uued algatused Koolirahu programm, tugiõpilasliikumise idee, Noortepäeva tähistamise traditsioon 12. augustil tänavanoorsootöö, avatud noorsootöö, ja paljud teised väärt praktikad. - Noorte osalus Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (nt. strat)
Vergale Lisaks kavale meisterdatakse ise ka lavakujundus. Iga päev on ka vaba aja tegevused: matkad, ühisüritused jne. Kultuuridevahelise õppimise kaudu omandatakse teadmisi demokraatiast ja tolerantsusest. 25.-29. juuni Democracy inglise, Teadmisi saab kommunikatsioonist, Läti, Liepaja regioon, 16-18 60
keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus. Läbiv teema ,,Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" demokraatliku ühiselu korraldamise väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva tegutsemise väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas. Läbiv teema ,,Kultuuriline identiteet" roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi väärtustamine, diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine. Läbiv teema ,,Teabekeskkond" oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine; kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine; meedia toimimise ja mõju teadvustamine;
Kultuuritundlik inimene on oma käsitustes paindlik ning ei aseta oma kultuuri kõrgemale teistest, ta suudab näha positiivset nii oma kui ka teises kultuuris. 14 Kultuuritundlikkus eeldab uudishimu ning huvi kultuuride vastu. Mida halvemini tunneb inimene kultuuri ja selle väärtusi, seda raskem on tal teistsugust käitumist mõista ja seda raskem teisest kultuurist pärit inimestega kohaneda. Eduka kultuuridevahelise suhtlemise alus on, et inimene on võimeline asetama end suhtluspartneri kohale ja andma vestlusele või käitumisele samu tähendusi, nagu teeb seda teine. Ilma oma ja teist kultuuri tundmata pole see aga võimalik. Et tunda end kultuuridevahelises suhtluses kindlalt, peab arendama kultuuritundlikkust. Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, et teist kultuuri ei saa muuta oma kultuuri sarnaseks. Kohaneda tuleb endal. tihti on aga vastupidi: võõrasse
Gardner sattus mitmeid kordi kriitika alla kuna tema filmid tihti ei andnud mingit antropoloogilist teavet. Gardneri peeti marginaalseks nähtuseks. John Marshall polnud filmiga "Kütid" rahul ja hakkas seda hiljem materjali uuesti monteerima koos Timothy Asch´iga. Timothy Asch oli fotograafiat ja natuke antropoloogiat õppinud magistrant. Nüüd oli eesmärk lihtsalt dokumenteerida tegelikku elu. J. Marshall lõi ka Documentary Educational Resources, mis tegeleb kultuuridevahelise mõistmise juurutamisega läbi etnograafiliste ja dokumetaalfilmide. Marshall läheb veel Kalahari kõrbesse ja teeb veel filme. Marshalli´ga on seotud mõiste joking relationship ja tema samanimeline episoodi film film. Episoodi film või sündmusfilm kajastab üksiksündmust. Timothy Asch hakkas peale Marshall´ga monteerimist ka ise filme tegema. 1968. läks oma esimesele filmiekspeditsioonile Venezuelasse yanomamösid filmima. Läks koos Napoleo Chagnon´iga, kes
konflikte, et tugevdada nende võimet, austust, väärtust ja kasutada nende erinevusi, et juhtida säästva äri tulemusi. Kolm sammast mitmekesisel haridusel on mitmekesine koolitus, mitmekesine kõnelejate seeria ja mitmekesine raamatukogu. Pidev mitmekesine koolitus aitab töötajaid kaasata ja luua töökeskkond, mis väärtustab ja toetab mitmekesisust ja kiirendab tootlikkust. 11 Joonis 1. Ameerika top organisatsioonid kultuuridevahelise ärivõimalustes 2013 aastal (Shin & Park, 2013) 12 KOKKUVÕTE Referaat annab ülevaate rahvusvaheliste ettevõtete tekkimise ajaloost ja liikidest, käsitleb ettevõtete välisriiki viimisega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte ning toob ka näiteid rahvusvaheliste ettevõtete juhtimise poolelt. Rahvusvahelised ettevõtted tekkisid 20.sajandi viimasel poolel, kui tehnoloogia arenes ja kaubandus ning investeerimine liberaliseerus
välismaalase eriasendist, ollakse vaid üks paljudest ilma eriõigusteta ja erikohtlemiseta. Nii on mõnedki võimaluse tulles nõus uuesti välismaale minema. Kojutuleku okis olija saab parimat tuge sõpradelt, kes on samasuguses olukorras juba olnud. 6.1 KOKKUVÕTE ,,Kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid" koondab neid juriidilisi ja praktilisi probleeme, mis on tingitud religioonide ja kultuuride mitmekesisusest. Kultuuridevahelise suhtlemise tihenemine seoses inimhulkade kasvu, nende liikuvuse ja sellest tuleneva immigratsiooni üleüldise levikuga, põhjustab kokkupõrkeid mitmel kultuurilisel (nagu ka poliitilisel ja majanduslikul) tasandil. Teoreetiliselt on tegemist ühe kultuuri seesmise kaitsereaktsiooniga, mis püüab ära hoida selle kultuuri assimileerimist teise kultuuri poolt. Ajaloost võib tuua näiteid kultuurikonfliktidest kõikide impeeriumite aegadest
mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal viibimine võib tuua kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid, aga uuringutest teame, et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969. aastal püstitas Iisraeli psühholoog Amir kontaktihüpoteesi, mis toob välja kindla rühma näitajaid, mille abil saab hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi õpiväljundeid
b) kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited: 1)Ajalooline relativism - kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? 2)Kultuurisõlteline relativism - millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta tundis end seal viibides kui saavutuste õhkkonnas, õhk on seal täis töökust, arukust, headust, korda, ideaalsust jne. See
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis. Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi
praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile. Tegu on mõtekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta
Vastuväited: 1. Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi 2. Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Kui me tahaks öelda, et mujal oleks ka hea, kui tal oleks vaba tahe valida. Kui me leiame, et igal pool võiks nii olla, ei ole me eetilise relativismi postisioonil. 3. Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile - Millega seletada kultuuridevahelise eetilie komunikatsiooni võimalikkust? 4. Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Kui erinevad kultuurid ka poleks, ikkagi on neil eetika, neil on eetilise hea ja halva teo arusaamad, austamisvahendid eetiliselt hea teo suhtes. Eetilised printsiibid kattuvad suhteliselt palju. Alati eri kultuurides tuleb välja samamoodi, et petmine on halb, seaduste järgi käitumine on eetiliselt hea jne..me ei leia kultuure, kus oleks kaks viimast vastupidises olekus. NB
· Aeg, millal see tuoimub · Sihtrühm, kellele on see suunatud · Teised partnerid, kes on kaasatud · Kus ja kuidas ettevõtmist reklaamitakse · Millist positsiooni pakute sponsorile · Tagasiside kuupäev · Lisateabe saamise võimalus ja kontaktid Ettevõte või organisatsioon lähtub spondeerides · Oma missioonist ja eesmärkidest · Äri- ja turundusplaanist · Sobivusest mainega ehk mainekujundusest KULTUURIDE ERINEVUSED JA NENDE TUNDMISE VAJADUS Kultuuridevahelise suhtlemise õppimine algab äratundmisest, et teised on kujunenud erisugustes keskkondades. Äratundmisele peab järgnema teadmine, et normaalseks läbikäimiseks peame me võõraid tundma õppima, teadma nende arusaamasid, tõekspidamisi, tavasid ja kombeid. Kultuuride erinevused väljenduvad mitmel eri moel ja sageli kirjeldatakse neid 4 aspektist: · SÜMBOLID Sõnad, zestid, pildid või objektid, mis kannavad teatud tähendust. Neist saavad aru vaid samasse kultuuri kuuluvad inimesed
Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial. Mängis olulist rolli Lõuna- Ameerika kui välitööpaiga vastu huvi arendamisel (samuti huvi 'talupoegade' ühiskondade vastu). 1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta vaated väga ei ühtinud. 1930ndate lõpuks oli pühendanud oma karjääri sellele, et mõista 'kausaalsust/põhjuslikkust' kultuuris, otsides korduvaid regulaarsusi muutumisprotsessides kultuuridevahelise võrdluse abil. Jagas kultuurid 'tüüpideks' vastavalt nende elatusallikatele ja sotsiaalsele (ühiskondlikule) organisatioonile, mis oli tootmise ümber tekkinud. Need tüübid olid 'sotsiokultuurilise integratsiooni erinevad tasandid' (levels of sociocultural integration) Toetas tagasipöördumist kultuurievolutsiooni kontseptsiooni juurde ( aga erines siin nii Morganist kui Leslie White'st) Ta ei kavatsenud leida universaalseid seadusi
ehituse erinevustest, vaid sotsiaal-kultuurilistest erinevustest inimeste vahel. Inimese nö looduslikke ja kultuurilisi vajadusi pole võimalik uurida teineteisest lahus; ka selliste loomulike vajaduste nagu söömine, seksuaalkäitumine jm rahuldamine on alati kultuuri poolt normeeritud ja sellele omistatakse eri kultuurides erinevaid sümboolseid tähendusi (nt mida süüakse, kuidas süüakse, kellega süüakse jne). 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 13 Samas tuleb siin välja kultuuridevahelise psühholoogia oluline erinevus teistest psühholoogia suundadest, mis eeldavad enamasti inimpsüühika teatud ühtsust ja universaalsust. Kultuuridevaheline psühholoogia uurib pigem inimpsüühika variatiivsust eri kultuurides, veelgi täpsemalt erinevaid tegureid kontekste, sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet
uhkuseasjust ja sellest, mis neile teistes meeldib. Sama eagrupi naised eelistavad rääkida oma tundeist vanemate, lähedaste sõprade ja õppimisega seoses ning oma hirmudest (Rubin et al., 1980). Üldiselt näivad naised enda kohta teistele rohkem avaldavat kui mehed (Morton, 1978). Tannen (1986, 1990, 1994) on teinud sotsiolingvistilisi uuringuid meeste- naiste vestluste kohta ning järeldanud, et selles situatsioonis on tegemist kultuuridevahelise suhtlemisega. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad vestlemist eraldi kultuurikeskkondades oma samasoolistelt sõpradelt. Need eraldi õpitud ja erinevad vestlemisstiilid kanduvad üle ka täiskasvanuikka. Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest. Tulemuseks on vastandlikud suhtlemisstiilid, mis võivad viia suhtlejaid arusaamatustele ja tülidele teineteisest mittearusaamise tõttu
annaabi.ee 
