siis endasse armuma panna Valge maagia – kasulik ja lubatud Must maagia – kahjulik ja keelatud Ka maagia eeldab usu olemasolu Religioon (usund) ja maagia on vastupidise hoiakuga: Religioossele käitumisele on iseloomulik vabatahtlik alistumine üleloomulikule väele või olendile ja soov temaga koostööd teha Maagilisele käitumisele on iseloomulik püüd üleloomulikku väge või olendit endale allutada Soovitavat kodulugemist maagia ja varajaste religioonide kohta: James G. Frazer. Kuldne oks (The Golden Bough). Varrak, 2001. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid 1.Traditsioon. Õpetused ja kombed on väga kestvad ja eksisteerivad põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse
millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks
Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis James Frazer (1854-1941) ,,Kuldne oks" (1890) Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus.
ette magades religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone Hing, vaim sõnad keeles, mis on universaalsed Kirjaeelsetes kultuurides tekkis hinge idee püüdest maailma seletada, praktilksed ühiskonnad, mis tugunesid ratsionaalsele mõtlemisele Teooria maagia tähendusest tugevalt seotud Frazeriga leidis, et on olemas 3 peamist mõtteviisi: maagiline, religioosne, teaduslik James George Frazer (1854-1941): Sotlane, kuid veetis enamus elust Cambridge ülikoolis, erudiit Maagiat ja religiooni käsitlevad teosed, entsüklopeediate sissekanded Folklore in the Old Testament (1918), Toteism and Exogamy (1910), The Golden Branch Mõjutatud Tylorist 19. saj peamine evolutsiooniteoreetik huvitusid religiooni päritolust ning uskusid, et see tukeneb ratsionaalsetest järeldustest ümbritseva maailma kohta
Klassikaliste etnoloogide viga ongi olnud püüd seda formaalsust teatud sisuga siduda, kuigi tegemist on meetodiga, mis sobib igasugusele sisule. Niinimetatud totemism ei ole defineeritav sisemiste tunnuste kaudu, vaid vastab erinevatele teatud formaalsest süsteemist suvaliselt välja toodud modaalsustele. Selle formaalse süsteemi funktsioon on garanteerida ideede konverteeritavus sotsiaalse reaalsuse eri tasandite vahel. Frazer leiab, et teised totemismitüübid lähtuvad austraalia kontseptuaalsele totemismile ja olevat leidnud primaarse totemismi vorme, mis võivad kontseptuaalse totemismi aluseks olla (inimesed usuvad, et nende elu on seotud mingi looma või taime eluga, mida tähistatakse sõnaga, mis umber tähendab hinge). Oma tamaniu (tähendab umbes sama) avastab Mota elanik visiooni või ennustamistehnikate kaudu. Nunudel määrab selle ema raseduse ajal
hours from Edmonton. Jasper National Park is located to the north, while Yoho National Park is to the west, and Kootenay National Park is to the south. Kananaskis Country, which includes Bow Valley Wildland Provincial Park, Spray Valley Provincial Park, and Peter Lougheed Provincial Park, is located to the south and east of Banff. There are many famous people who are Canadian such as Victoria Pratt, KD Lang and Keanu Reeves but I would like to talk about Brendan Frazer. Brendan James Fraser (born December 3, 1968) is a Canadian-American actor of stage and screen. He has starred in many major Hollywood films, including The Mummy film series, Crash, Dudley Do-Right, Looney Tunes: Back in Action, George of the Jungle and Journey to the Center of the Earth. Fraser's first film role was a brief cameo in an America's Most Wanted Reenactment (1988) he played friend to Rodney Mark Peterson, who was murdered. He has since garnered over 30 film credits
Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad
Freud arvas neid ideid nägevat Oidipuse müüdis, kuigi ta lähtus ainult Sophoklese tragöödia sündmustikust. Freudi arusaamine müüdist on seega näide kirjanduse mõjust prototüüpse ettekujutuse loomisel müüditeemade kohta. Nietzsche, Friedrich Wilhelm (1844-1900) kirjutas teose ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" mis käsitleb tragöödiaga seoses ettehaaravalt neid teemasid, mille juurde müütide uurijad (Jane Harrison, James Frazer, Gilbert Murray) mõnevõrra hiljem pöördusid tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka tragöödias müüdi ülimat avaldumisvormi, milles väljendub müstiline ja ekstaatiline kogemus.
Ta paikneb 5 ajavööndis ja on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks territooriumiks. Hudsoni lahe ümber paiknevad sisetasandikud, mis hõlmavad ka Kanada kilbi, moooodustavad 80% Kanada maismaast. Kilbist läänes Saskatcewani ja Manitoba tasandik laiuvas tohutud preeria- alad. Kõige Tihedamalt on asustatud Saint Lawrence´i jõe ja Suure järvistu äärsed madalikud. Kanada peamised jõed Saint Lawrence, Yukon, Mackenzie ja Frazer kuuluvad maailma 40 suurima jõe hulka. Viimaseil aastail on prantsuse keelt kõneleva Quebeci ja ülejäänud riigi poliitilised suhted põhiseaduslik võtmeküsius. 6 Tiiu Taplas 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1) 1.3.1 Pinnamood Kanada on kolmandal kohal peale Eestit sooderohkuselt (soode protsentuaalselt pindalalt). Kanada lääne osas on mägist ala kõige rohkem seal on Mackenzie ja Cassiari mäestik, mille üldnimetus on Kaljumäestik
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. // sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi ajatu ning mittetaandamatu mõiste on hoopis diskursuse 'funktsioon', mis on läbi ajaloo muutunud. Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob - saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks
Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud, jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista. Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi.
Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski Oidipus Rex (1927); Carl Orff Ödipus der Tyrann (1959); Friedrich Dürrenmatt Das Sterben der Pythia (1976); Thomas Stearns Elliott The elder Statesman (1958); Heiner Müller Ödipus Tyrann (1967) jne. Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003). Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas. 5. Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922).
Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade avastamisega müütide arv kasvas. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. Ritualistlik suund: Cambridge'i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade
Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks. James Frazer (1854-1941) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid. Ta oli peamiselt maagiat ja religiooni käsitlevate teoste autor. Frazeri tähtsaim teos on "Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906 1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja
Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks) Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18.saj reisijad kasutasid Pausaniast (R.Chandler, E.Dodwell,W.Gell,W.Leake) Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel- memorial landscape, mälestuste maastik. 19.saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883) 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet.
teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung
aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet.
Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet
Kunstivõtete automatiseerumine ja deautomatiseerumine (Sklovski "Kunst kui võte", Tõnjanov "Kirjanduslikust evolutsioonist") Uuemad kirjandusloo mudelid Psühhoanalüütiline (H. Bloom "Mõjutuse äng") Retseptsioonilugu (Jauss, Iser). S. Fish: "interpretive community" (tõlgendav kogukond) Postmodernistlik kirjanduslugu: entsüklopeedia vorm (Columbia Literary History of the US, 1987) Mütokrritika James George Frazer "Kuldne oks" (1890) Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultus Homöopaatiline ja kontagioosne maagia (Homöopaatiline- sarnane tekit sarnast, tegelik peegeldab põhjust; tuntuim rakendusviis on mitmete rahvaste kultuurides levinud veendumused, et vastast on võimalik hävitada, rikkudes tema portreed; Kontagioosne- säilit ka edaspidi, kui kontakt on kadunud; sümpaatia põhimõte...inimkeha
reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade
Moraalsed tõlgendused jne. Kõike seda otsesõnu võtta. Müüte tuleb mõista allegooriliselt. Allegooria ja hiljem metafoori mõiste on müütilise mõtlemise tõlgendamisel olnud tegelikult kogu aeg tähtis. Max Müller. Tylori kaasaegne. Uuris palju sanskriti tekste. Tema filoloogiline lähenemine põhines eeldusel, et kõik india müüdid on metafoorid. Mülleri meelest on tegemist keelelise põhikujundi, keelelise mehhanismiga. Metafoorist personalismini on ainult väike samm. Frazer "The Golden Bough" (kuldne oks) mütoloogiakäsitlus. Maagia (väga selgelt müüdist ei lahutanud) - religioon - teadus. Üks justkui eitab teist selles evolutsioonilises skeemis. Viljakusmaagia. Teataval hetkel eitab religioon maagiat (nõiaprotsessid). Mingil hetkel teadus eitab religiooni. Teadus on maagia edasiarenenud versioon. Miks maagia nii kaua vastu pidas, peab. Miks shamaani institutsioon nii kaua püsinud on? Antropoloogias hetkel arvamus, et see pidi ikkagi toimima. Ajaline hüpe
rituaalsest seksuaalakti, mis viljastab loodust. Nt Babüloonias püha abielu akt- preester pani ilmselt preestrinnat avalikult ja kogu rahvas vaatas. Viib läbi selliseid rituaal, mis siis peaksid hoidma loodust toimimas. Kuninga juures veel üks omadus ehk ta peab olema surematu, perfektne. See põhjustras probleeme, kuna inimesel siiski omadus vananeda. Mitmetes kultuurides tekkis komme, et kuningas tuleb tappa sel ajal kui ta pole veel vana. Nt sunniti võtma mürki. Frazer uskus, et see on olnud kindel tava ja need vähesed näited, mis teada vaid kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult ja abiellub tema naisega ja saab valitsejaks. Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne
anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis: A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero, Myth and Drama (kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude
11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon · Sõmbolite süsteem , mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone, eksistentsi üldise korralduse kohta, ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastava auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad
Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline - F
See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris. * Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks aluspanijat, Frazer ja Harrison, mõlemad inglased. Nad mõlemad seostasid müüte aastaringi, looduse hääbumise ja sünniga seonduvate riitustega Frazer leidis, et algne on kuningatapu rituaal. Kõik religioon sai alguse rituaalist ja maagiast, esimaag tõsteti preesterkuninga staatusesse, ta jumalikustati. Kuna kuningas jumalana peab olema täiuslik, aga inimene vananeb, peab kuninga asendama noorenenud jumalkuningana, seega olid muistetes kutluurides vajalik see kuningas
fenomen. 28. William Robertson Smith (1846-1894) peetakse võrdleva religioonisotsioloogia rajajaks. Arendas piiblikriitikat. ,,Lectures on the religioon of the semites". 29. Nathan Söderblom (1866-1931) avastas piiblikriitika, Rootsi religiooniloolane. ,,The living god". 30. Rudolf Otto (1869-1937) ,,Das heilig" Saksa religiooni ja fenomenoloogia uurija. 31. Sir James George Frazer (1854-1941) ,,The golden bough" ja ,,Study in magic and religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. 32. Mircea Eliade (1907-1986) ,,the scared and the profaane". Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi?
arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19
meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne.
mõju avaldab. ( Steinberg1958) Jäämäe sündroom suhtekorralduses Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on harmoniseerida organisatsiooni sisesed ja välised suhte dnii, et organisatsioon naudiks mitte ainult sihtgruppide heatahtlikkust aga ka stabiilsust ja pikka iga (Seitel 2001). Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse
Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto? Nimetage tema peamine teos. Saksa religiooni ajaloo ja fenomenoloogia uurija. Huvitus mittekirstlikest usunditest ,,Püha" 31. Kes oli Sir James Frazer? Nimetage tema peamine teos. Avaldas teooria mõtlemises arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. Seda teooriat hiljem ei aktsepeeritud. ,,The Golden Bough" ja ,,Study in Magic and Religion" 32. Kes oli Mircea Eliade? Nimetage tema peamine teos. Huvitus Itaalia renessansi filosoofiast. Taasavastas Kreeka filosoofia. Suureks sooviks oli desifreerida kosmoses peitud sõnum. Tugev aimdus saatuse poolt ettemääratusse.
Seksuaalne promiskuiteet Arengutase Aeg Friedrich Engels. The Origin of the Family, Private Property and the State (1884) Barbasimi kujunedes muutusid omandisuhted – tootmiükssus perekeskne – Uued jaotused: Erasfäär Ühine sfäär Kodune sfäär Avalik sfäär Naised Mehed Religiooni evolutsioon Sir James Frazer, J.F. McLennan – totemism on varaseim Sir edward Burnett Taylor – animism on varaseim Animism – olendite hingedesse uskuvad usud Manism – esivanemare hingi kummardavad usud. Polütesim – mitut jumalat kummardavad usud. Monoteism – ainujumalat kummaravad usud. Sotsiaalevolutsionismi põhiprobleemid
komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks. Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma. Animistlikus faasis inimene mitte ainult ei usu inimhinge eksistentsi, vaid näeb ka
Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab naiseks saama või inimene peab muutuma nii, et mehe ja naise vaheline eristus kaotaks tähtsuse. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon.Feminism ja psühhoanalüüs. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs
T h e whole society pretended to mourn them, giving up the pleasures of life for a period of time in sympathy with the kidnapped or dead gods or king. In some versions of seasonal festivals in ancient Babylon, the statues of the gods were actually removed from the temples and buried in the desert or destroyed. Later in the festival they would be returned to their rightful positions or replaced with new ones, triggering great relief and celebration by the people. Sir James Frazer in The Golden Bough persuasively makes the case that many societies pass through an early stage where the office of king is a temporary job, held only for a set period of time, perhaps just one year. In the most primal of these societies the old king is either executed or must fight a ritual combat with the 344 CATHARSIS new candidate
29.7 Hallie Redmond Manitoba Prarie 7.44 Michael Moore Manitoba Prarie 5.23 Sean Wendt Nova Scotia Atlantic 2.83 Candace McMahon Ontario Ontario 30 Stewart Visinsky Quebec Quebec 2.14 David Bremer Yukon Yukon 7.37 Gary Hwang Manitoba Prarie 9.47 Gary Hwang Manitoba Prarie 74.35 Jamie Frazer Manitoba Prarie 17.85 Eric Barreto Nova Scotia Atlantic 7.5 Rick Hansen Saskachewan Prarie 3.97 Rick Hansen Saskachewan Prarie 1.49 Natalie Webber Manitoba Prarie 19.99 Stewart Carmichael British Columbia West 8.99 Christina Anderson Saskachewan Prarie 1.2 Bobby Trafton Newfoundland Atlantic 1
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse „Kuldne oks“. Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
annaabi.ee 
