Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist
Antropoloogia
- Tartu Ülikool
17
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
- Tartu Ülikool
4
Kultuurantropoloogia
- Tallinna Ülikool
4
Visuaalne antropoloogia
- Tartu Ülikool
4
Kategooria antropoloogia populaarseimad õppematerjalid
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt:
arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika.
Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis
inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud.
Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt
püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
sai sellest
kokkulepitud üldine termin.
Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini
nimetus.
Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast
sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad
etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja
muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet.
Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia uuritakse
inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline
antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides
võidakse seda nimetada erinevalt.
Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia
hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel
kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
Visuaalne antropoloogia
Algusepanijaks Principles of Visual Anthropology kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad
visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu)
Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi
laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade
distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja
kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age
in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste.
Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib?
Antropoloogia põhijooned.
1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või
kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises.
1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused.
Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade
üksikemadus)
Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel)
Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel)
2
Religiooniantropoloogia
1. ajalugu
Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi.
Keskaegne teadmine tugines antiigile. ?
Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema:
* maadeavastus kaubandus
* ristiusustamine- islamiseerimine
* territooriumite hõivamine
Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone.
Valgustusaja ideed:
- usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks
- religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!)
- inimkonna arengul on iseseisev tähendus
Püüd teistsugust maailma mõista ? teiste kultuuride uurimine
Suunatud uurimine ? 19. saj
Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt.
Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus.
19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad)
(kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused)
2. arengu kontekst
19. s
Visuaalne antropoloogia
17.11.2014
5-7 lk l
nt sakraalne/profaanne, mees/naine,
lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas
Sensoorsed opositsioonid teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv
Mittesensoorsed kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas ..
? Neoevolutsionism, kulruurimaterialism kultuuri evolutsioon väljendub töösse
rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White.
? Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs Nähtustele omistatud kultuurilised
tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner
? Representatsioonikriis Keskendumine kirjelduspraktikatele
? Refleksiivne pööre kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks
adekvaatselt mõista.
? Positivism 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse
valdkondi.
? Autoetnograafia enda uurimismeetodi uurimine