Marie Salomea Sklodowska-Curie Mari-Liis Keel 9.klass Sisukord 1. Marie Curie noorus 2. Õpingud 3. Abielu 4. Radioaktiivsuse uurimine 5. Nobeli auhinnad 6. Õpetamine kõrgkoolis 7. Kiirituste mõju ja Marie Curie surm 8. Pildid Marie Curiest 9. Kasutatud kirjandus Marie Curie noorus Maria( hiljem Marie) Salomea Sklodowska- Curie sündis 7.novembril 1867.a. Varssavis, Poolas. Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati . Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga . Marie kasvas üles perekonnas, kus väärtustati haridust. Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse . 1883-1891 töötas Marie guvernendina ja...
Sinu kool Sinu klasss Sinu nimi Louis de Broglie referaat elukoht 2009 Louis de Broglie, täisnimega Louis Victor Pierre Raymond duc de Broglie, sündis 15. augustil 1892 Prantsusmaal Dieppes. Louisi isa oli Victor duc de Broglie, kes kuulus prantsuse aadliseisus perekonda, ja ema oli Pauline d`Armaille. Louis õppis Lycee Janson de Sailly koolis Pariisis kuni 1909 aastani. Pärast seda läks ta Sorbonne ülikooli õppima kirjandust ja ajalugu. 1910 lõpetas ta ülikooli humanitaarteadus kraadiga. Pärast seda tekkis tal huvi füüsika ja matemaatika vastu. Aastaks 1913, kui ta oli 21 aastane, sai Louis de Broglie teise kraadi ja seekord teadus valdkonnas. Kahjuks, enne kui ta sai teha karjääri teaduses, värbati ta prantsuse armeesse. Esimese Maailmasõja ajal oli ta telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades
Prepositions · Born in Tallinn,Estonia. · Studied at Sorbonne in Paris. · On the 26th september 1888. · Family is of English origin. · Research/doctoral thesis on sth. · Specialised in philosophy. · Write a tribute(austusavaldus) to smb on his death. · Recieve the order of Merit. · In the front/back row · In the front/back of the car · At the front/back of the building/Hall/group of people/choir · At the top of the page. · On the front/back of the page. · At the bottom of the page. · In the corner.
valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reutersi uudist. Tv h 18/ lk 43 · Bordeaux (bordoo) - Bordeux`sse (Pr) · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi (Pr) · Rouen (ruaan) - Roueni (Pr) · Cambridge (keimbridz) - Cambridge`i (Ingl) · Oxford Oxfordi (Ingl) · Sorbonne - (on) - Sorbonne`ist(Pr) (Pr) · Marseille (Massei) - Marseillesse (Pr) · Lausanne (lozann) -- Lausann`i (sveits) Võõrnimetuletised · Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. · Nt balzaclik, chaplinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, · hollywoodlik, madridlane,
Christian Lacroix Christian Lacroix on moemaailma üks säravamaid ja mõjuvõimsamaid esindajaid. Tänu oma oskusele ühendada ühendamatuid varjundeid ja saada suurepäraseid tulemusi, sai see prantsuse moelooja endale hüüdnimeks ,,võlupintsliga meister". Christian Lacroix sündis 1951. aasta 16. mail väikeses provintsilinnakeses nimega Arles Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama nimelt olid nad oma linna ühed kõige moekamad elanikud. Aastatel 1970 1972 õppis Lacroix kunsti Paul Valery ülikoolis Montpellier`is ning pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema tõeliseks kireks filmikunst ning tänapäevani suudab ta raskusteta meelde tuletada kõiki tolle aja populaarsemaid filme ning neis filmides kasutatud kostüüme. 1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`...
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfuse...
Erasmus Rotterdamist (1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju. Ta kirjutas palju ladina keelseid filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Eriti tähtis oli reformatsiooniajal tema Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde. Te...
Klass Filmi `'Klass'' tegija Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik, stsenarist ja rezissöör ning televisioonitegelane. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, täiendas end Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi...
Elulugu Jean Piaget sündis 9. augustil 1896.a Neuchatelis, Sveitsis. Tema isa, Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor ja ema, Rebecca Jackson, oli inteligentne ja energiline naine, kuid Jean Piaget arvas, et ta on neurootiline. Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste päritolu epistemoloogiat. Kõrghariduse omandas Piaget Neuchateli ülikoolis, kus t...
Need tööd määrasid paljudeks aastateks kindlaks keskaja pimedusest välja rabeleva teaduse teed. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine´i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. Need aastad polnud kerged ka teadustöös, kus väitlused Fermat ning tema enda kunagise õpilase Regiusega võtsid palju jõudu ja energiat. 1641. aastal ilmusid "Metafüüsilised mõtsiklused", mida Sorbonne heaks ei kiitnud, mida ründasid jesuiidid ja kõige ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". Välimusel olevat Descartes olnud väike suure peaga morn mees. Peale selle oli ta iseloomult ebameeldiv, kapriisne ja kade. Nii kirjutas ta Galilei kohta: ,,...mind
Nobeli Preemiat enne 1905. aastat. Sel kevadel hakkas Pierre viimaks ennast oma uurimustöö suhtes positiivsemalt tundma. 19. aprill 1906 lubas tulla tema jaoks edukas päev. Pärast hommikust laboris töötamist oli ta raamatukokku suundumas kui ta libises märjal tänaval ning kukkus raske hobusevankri ette, mis tema peast üle sõitis. Mees suri silmapilkselt. Vaatamata Marie sokile ning leinale, läks ta päev pärast matuseid taas tööle. Vähem kui kuu hiljem nõustus Sorbonne tegema Marie'st esimese naisprofessori. Sama ajal alustas ta lähtsat laboritööd. Üks teadlane oli välja tulnud teooriaga, et raadium ei olegi üldse element, vaid hoopis segu heeliumist ja pliist. Marie'l võttis mitu aastat tõestamaks, et raadium on ikkagi element. Mis veel tähtsam, Marie otsustas asutada teadusliku instituudi Pierre'i mälestuseks. Oma teadlastest sõprade abiga õnnestus tal veenda prantsuse valitsust ja Pasteur'i Fondi rahastamaks Raadiumi Instituudi rajamist
Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20
Ajatamine Ajatamine - agrotehniline kompleks, mis võimaldab taimi või selle organeid (sibul, mugul, risoom) sundida kasvama ja õitsema sund-puhkeperioodi ajal Tulp Külmatöötlus: 1. Loomulik külmaperioodi läbimine (kasti istutatult looduslikes tingimustes või kasvuhoone krunti istutatult) 2. Külmaperioodi läbimine kasti istutatult reguleeritavas külmhoidlas ilma eelneva töötluseta 3. Osa külmaperioodist (6 – 8 nädalat) läbivad sibulad kuivalt kastides, ülejäänud aja aga kasti istutatult. 4. Tulbisibulad läbivad kogu külmaperioodi kuivalt kastides 9 – 12 nädala vältel. Ajatusviisid: 1. Kastides ajatamine 2. Kasvuhoone pinnases (krundis) ajatamine 3. Pidurdatud ajatamine kastides Kasvuhoone ja selles kasutatavad abivahendid: küte, varjutusseade, kastmine ja niisutusseadmed, ajatuskastid, substraadisegud. Juurutusruum ja sibulate hoidmise tingimused: Kuni 25 okt. 9º, 25 okt. – 05 nov. 7º, 05 nov. –...
10. 2009. Ross, James Bruce , Mary Martin McLaughlin 1977. The Portable Medieval Reader, pp 594-596 Rules of the University of Paris, AD 1215. (1215. aastat pärit reegleid oma kogumikus kasutanud). http://www.uvawise.edu/history/wciv1/parules.html; 21. 10. 2009. Singman, Jeffrey L 1999. Daily life in medieval Europe. http://books.google.ee/books? id=SOdNT0xFnJsC&printsec=frontcover&dq=Daily+life+in+medieval+Europe&hl=en#v= onepage&q=&f=false; 21. 10. 2009. Soe, Katri 2004. Sorbonne revolutsioonirahava ülikool. http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=2710/new_eri_artiklid_271005; 21. 10. 2009. Vitry, Jacques de 13. sajand. Life of the Students at Paris. http://www.fordham.edu/halsall/source/vitry1.html; 21. 10. 2009. Wikipedia 1: http://en.wikipedia.org/wiki/University; 21. 10. 2009. Wikipedia 2: http://en.wikipedia.org/wiki/Medieval_university; 21. 10. 2009 . ILLUSTRATSIOONID Pilt 1. http://www.upenn.edu/ARG/archive/manuscripts/book1.jpg; 21. 10. 2009.
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (...
mille jooksul peab selguma, ega naine last ei oota, ning selle aja jooksul võib lahutuse tagasi pöörata. Lubatud on ka lahutanute uuesti abiellumine, aga kui lahutus on saanud ametlikuks ja tagasipöördumatuks, siis ei tohi mees oma lahutatud naisega abielluda enne, kui too on abiellunud teise isikuga ja temast omakorda lahutanud. Selle piirangu eesmärk on piirata kegekäelisi lahutusi.22 21 Hommik-Mrabte, K. Naiste roll ja õigused islami algallikates. Sorbonne IV, lk 5 22 Wilkinson, P., lk 388 8 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS Koraanis kujutatakse naist positiivselt, see on ainus maailma pühakiri, milles viidatakse 23 pidevalt meeste kõrval ka naistele ja mõlemaid kirjeldatakse kui sõpru ja partnereid usus.
He thought part of this improvement should be sports education, which he considered an important part of the personal development of young people. He conceived of an international competition to promote athletics. A growing international interest in the ancient Olympics, fed by recent archaeological finds at Olympia, De Coubertin devised a plan to revive the Olympic Games at the age of 31. To publicize these plans, he organised an international congress on June 23, 1894 at the Sorbonne in Paris. There he proposed to reinstate the ancient Olympic Games. The congress led to the establishing of the International Olympic Committee (IOC), of which De Coubertin became the general secretary. It was also decided that the first modern Olympics would take place in Athens, Greece and that they would be held every four years. These Games proved a success. Paradoxically, the first president of this non-commercial and non- governmental organization was not
Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega
sajandini. Kuigi Oxford ennast veel ülikooliks ei nimetanud, õpetati seal teadusi alates 1200 aastast. Peamiselt hakati Oxfordi ülikoolis õpetama õigus -ja usuteadust. Paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama Oxfordis. Ülikooli kolledžid Esimene ülikooli kolledž loodi Pariisi ülikoolis 12. sajandi lõpus. Kolledži mõte oli pakkuda võimalust ka vaesematele üliõpilastele. Ajaliselt järgmised kolledžid loodi Sorbonne, Harcourt ja Oxfordi ülikoolidesse. Kolledžid asusid linna territooriumil ja seetõttu pidid ülikoolid selle eest maksu maksma. See tähendas aga seda, et üliõpilane sai kolledžit kasutada vaid teatud aja oma õpingutest, kuna uusi vajajaid tuli liiga palju peale ja ülikoolil polnud tihti raha, et uusi kolledžeid luua. Institutsioonina olid ülikoolide kolledžid kõige edukamad 14. sajandil. 37 loodi Pariisis, 5 Oxfordis ja 7 Cambridges. Kõige tuntum ja tähtsam neist oli
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Sisukord. Elulugu............................................................................................... 3 Teosed. .............................................................................................. 5 ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts".............................. 6 Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism. ............................. 6 ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. .................................. 8 Kasuistika, probabilism ja kõlblus. .................................................. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .................
collé. Unlike Picasso and Braque, whose Cubist works were monochromatic, Gris painted with bright harmonious colors in daring, novel combinations in the manner of his friend Matisse. In 1924, he first designed ballet sets and costumes for Sergei Diaghilev and the famous Ballets Russes. Gris articulated most of his aesthetic theories during 1924 and 1925. He delivered his definitive lecture, Des possibilités de la peinture, at the Sorbonne in 1924. Major Gris exhibitions took place at the Galerie Simon in Paris and the Galerie Flechtheim in Berlin in 1923, and at the Galerie Flechtheim in Düsseldorf in 1925. He died in Boulogne-sur-Seine (Paris) in the spring of 1927 at the age of forty, leaving a wife, Josette, and a son, Georges. His top auction price is $20.8 million which was set by his 1915 still life titled, Livre, pipe et verres.[1]
Ta muutis uurimissuunda ning valmistas ette "Arutlusi meetodist" ja kolme suurt kirjatükki: "Dioptrika", "Meteoorid" ja "Geomeetria". 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. Need aastad polnud kerged ka teadustöös, kus väitlused Fermat' ning tema enda kunagise õpilase Regiusega võtsid palju jõudu ja energiat. 1641. aastal ilmusid "Metafüüsilised mõtsiklused", mida Sorbonne heaks ei kiitnud, mida ründasid jesuiidid ja kõige ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega
cathedral against the backdrop of medieval Paris. The narrator insists that Paris has lost much more in beauty than it has gained in size since the fifteenth century. Jutustaja jagab Pariisi kolmeks linnaosaks: Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn The Cité, the densely populated island in the Seine has the most churches, including Notre Dame, the Ville has the most palaces, including the Louvre and City Hall, and the Université has all the colleges, including the Sorbonne. 4. raamat Kuusteist aastat enne kahe esimese raamatu sündmustikku, asetati Quasimodo hüljatud lastele mõeldud voodile Notre Dame'is. Rahvas on hirmunud lapse inetust välimusest kuni noor preester ta endaga kaasa võtab. Üks pealtvaatajatest sositab, et preester, Claude Frollo, on oletatavasti võlur. Kogu oma elu oli Frollo saatuseks teenida kirikus. Ta oli alati silmapaistev õpilane, suurepärane kõigis ainetes, eriti
Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile.
style of the Roman Empire still dominated, but slowly the peculiar medieval book culture emerged. Before the invention and adoption of the printing press, almost all books were copied by hand, which made books expensive and comparatively rare. Smaller monasteries usually had only a few dozen books, medium-sized perhaps a few hundred. By the 9th century, larger collections held around 500 volumes and even at the end of the Middle Ages, the papal library in Avignon and Paris library of Sorbonne held only around 2,000 volumes. 3/15 Burgundian author and scribe Jean Miélot, from his Miracles de Notre Dame, 15th century. The scriptorium of the monastery was usually located over the chapter house. Artificial light was forbidden for fear it may
riikidele Võimulahususe idee seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Pooldas Inglismaa tüüpi konstitutsioonilist monarhiat. Arendas võimulahusust edasi võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip (see leidis esmakordselt rakendust USA põhiseaduses). Printsiibi mõte hoida ära nende isikute võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu. Denis Diderot (1713 1784) Õppis jesuiitide koolis. Sorbonne magister. Esimese prantsuse entsüklopeedi peaorganisaator ja toimetaja. Oli Prantsuse vaimuelu tunnustatud juht. Filosoofilistelt vaadetelt materialist. Ühiskonnakäsituses aga idealist. Arvas, et inimesed olid algselt vabad ja sõltumatud. Tarve teiste inimeste järele ja isikliku huvi pinnal tekkivad konfliktid sunnivad ühinema riigiks. Riigikorraldus järgib kirjutatud seadusi.
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Uuslinnas lossid, ülikoolilinnas õppeasutused. Kui kõrvale jätame vana Pariisi teisejärgulised omapärasused ja veidrad seadused teede alal, kui vaatleme linna kaootilisi õigussuhteid ainult üldiselt ja kokkuvõtlikult, siis võime üldjoontes öelda, et saar kuulus piiskopile, parem kallas kaupmeeste prevoole, vasak kallas rektorile. Kõiki aga valitses Pariisi prevoo, kes oli kuninga, mitte aga linna ametnik. Vanalinnas asus Jumalaema kirik, Uuslinnas Louvre ja raekoda, ülikoolilinnas Sorbonne *, Vanalinnas asus ka Keskturg, Uuslinnas hospidal Hôtel-Dieu, ülikoolilinnas Pré-aux-Clercs'i-nimeline aas. Seaduserikkumisi, mida skolaarid 112 vasakul kaldal, oma Pré-aux-Clercs'il, toime panid, arutati Justiitspalees, karistati aga paremal kaldal, Montfauconil, vähemalt siis, kui rektor, kes teadis, et ülikool on tugev, kuningas aga nõrk, vahele ei astunud: skolaaridel oli eesõigus üles poodud saada endi pool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
