Referaat Anna Klimovits Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on potentsiaalsed tarbijad narkootikumide sagedased kasutajad. Parker
Phelpsi töödel on määrav tähtsust nii teaduses kui poliitikas. Näiteks on see mõjutanud keskpankade otsuseid intressimäärade kohta. Phelps on uurinud ka hoolekannet erinevatel ajahetkedel, jõudes tulemusele, et investeerides nii füüsilisse kapitali kui ka inimkapitali saab suurendada tulevate põlvede heaolu. Phelps on kaardistanud võimalikud erinevaid generatsioone lõhestavad konfliktid. Praegu on Phelpsi uurimisteemaks, kuidas saavad keskpangad seada inflatsiooni puhul konkreetseid eesmärke. Rootsi keskpanga majandusauhind Alfred Nobeli mälestuseks asutati 1968. aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus. Nii on preemia saaja keskmine vanus tavaliselt 70 aastat, vaid mõni üksik on olnud noorem. Kokku on majandusauhinna lauereaate tänaseks 58, sest mõnel aastal on preemia läinud jagamisele.
Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähedaste ja ühiskonnaga tervikuna. Sotsiaalpsühholoogia peamiseks uurimisteemaks on inimeste vastastikune mõju. Kui iseenast jälgida, siis tuleb vaadelda iseenda muutumist ja arenemist aja jooksul. Ma pole see, kes olin eile. Kogu elu on pidevas muutumises ja situatsioonid meie ümber on põnevad ja nendega toime tulemine on alati enda jaoks väljakutseks. Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa
Teadlased, kes tegelevad isiksusepsühholoogiaga, võtavad enda uurimisobjektiks tihti just sünnijärjekorra ning sellega seonduvad teemad. PsycINFO andmebaasis teostatud otsing näitas, et vahemikus 1990. kuni 2010. aastani avaldati 670 publikatsiooni, milledes oli peamiseks uurimisobjektiks just nimelt sünnijärjekord. Kirjeldatud publikatsioonidest 529 korral oli tegemist teadusartiklitega. Ilmselgelt oli, on ja jääb sünnijärjekord üheks oluliseks psühholoogia uurimisteemaks. (Stewart, Alan E, 2012) 2. ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Adler väidab, et sünnijärjekord õdede ja vendade vahel annab kindla klassifitseerimise meetodi. Igat klassifikatsiooni grupi on võimalik määratleda, iseloomustada ja prognoosida isikupärast mustrit. 2.1. Esmasündinu Toetudes Adleri teooriale, siis koheldakse esmasündinut ainukese lapsena seni, kuni sünnib perre teine laps. Peale seda peab esmasündinu jagama vanemate tähelepanu kellegi
raamatuid. Vanad majad on mulle alati huvi pakkunud, samuti meeldib mulle 2 meisterdada. Õpetajad pakkusid loovtööde teemasid ja esialgu kavatsesin teha tavalise talumaja. Koostöös juhendajaga jõudsime otsusele, et hakkan valmistama rehielamu mudelit. Kõigepealt lugesin ülevaateraamatut Eesti talurahva ehitiste kohta. Sain teada, et rehielamuid on Eestis mitut liiki. Oma uurimisteemaks valisin Lõuna-Eesti rehielamu. Mina ise elan Lõuna- Eestis, samuti tean oma koduküla vanu maju. Pärast teemaga lähemalt tutvumist otsustasin valmistada sellise rehielamu mudeli, mille katus käib pealt ära ja on näha elamu sisemus. Loovtöö tegemise käigus sain teada, milline oli oma ajal rehielamu. Õppisin paremini kasutama töövahendeid, materjali ja muidugi oma vaba aega. Palju vaeva nägin palgi tappide tegemisega ja nende kokku sobitamisega. Polnud kerge rookatuse valmistamine
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
emotsionaalse reaktsiooni mõjul tekkinud kognitiivse defitsiidi struktuurile, samuti saab sellest lähtuvalt anda põhjendatud hinnanguid isiku toimetulekupiirangutele selles situatsioonis. Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka adekvaatse emotsionaalse reaktsiooni puudumine. Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga;
Spektraalanalüüs Materjaliuuringutega uuritakse põhiliselt metallesemeid, kuid muidugi ka muid materjale. Uuritakse metallesemete struktuuri, koostist ja materjale. Neid on võimalik uurida mitmesugustel viisidel, alates juba visuaalsest vaatlemisest. Kasutatakse ka keemilisi meetodeid ning röntgenaparaadiga uurimist. Trassoloogia Järgmine küsimus, mis arheolooge ning etnolooge huvitab, on see, kuidas ja milleks neid esemeid tehti ning milleks kasutati. See on oluliseks uurimisteemaks eelkõige muinasaja uurijatele. Sergei Semjonov hakkas uurima kivitööriistadel esinevaid kriimustusi ning kasutusjälgi. Tema kasutas eelkõige tavalist mikroskoopi, tänapäeval on juba arenenumad aparaadid. Tekkeprotsessid Jällegi põhiliselt arheoloogia valdkond. Tuleneb sellest, et esemetel puudub kasutuskontekst. Me ei tea, kuidas neid esemeid on kasutatud ning kuidas on nende kasutuskontekst tekkinud.
...................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Inimteaduste gradatsioon Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis) Lewis Henry Morgan (1818 1881) Ameerika antropoloog, kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841. aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid. Morgan üritas oma uurimustöös mõista loogikat, mille järgi ühiskonnas sugulustermineid luuakse ning kasutatakse. Jagas sugulussüsteemid kaheks: kirjeldavaks ja
Kasutatakse keelt, mis on mõttekas ja korrektne. Hiljem uuritakse tegelikkuses kasutatavat keelt, selles valdkonnas spetsialiseerub Wittgenstein. Lisaks keeleteemadele on oluline ka inimene ja tema suhe maailmaga. Sellest tulenevalt tekib eksistentsialism ja ka fenomenoloogia. 20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur. Nendesse suhtutakse kriitiliselt. Kujunes välja ka elufilosoofia, mis püüdis inimest tagasi tuua elementaarsuse ja lihtsuse juurde. Filosoofiliseks uurimisteemaks kujuneb ka ajalugu. Püütakse seletada ajaloo protsesse ja seda, mis on kauges minevikus toimunud. Husserl rajab fenomenoloogilise filosoofia, millest saab 20. saj üks mõjukam koolkond. Fenomenoloogia esitab nõude hoiduda filosoofias kõigist rutakatest maailmaseletusviisidest ja analüüsida eelarvamustevabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Fenomen e ilming on filosoofias see, mis kogemusele või mõistmisele alati enne igat üksikut kogemust eelneb. Fenomen on see, mis meil juba
SAAGAs digitaliseeritud kõik materjal, mis pakub huvi genealoogia uurimisele. 21.02.12 Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90. alguses oli oluliseks uurimisteemaks sõjaeelse Eesti uurimine, sest Nõukogude aegne info selle perioodi kohta oli väga vildakas. Väga oluline oli see kirjasõna, mis oli tekkinud paguluses, seal oli tekkinud Eesti Vabariigi kohta olulised kogude, just pagulusse läinud ühiskonnategelaste mälestused, koguteosed jne. Nende baasil artiklite kirjutamine on väga iseloomulik just 80. aastate lõpul. 39./40. aasta puhul tulevad käibele uued materjalid, oluliseks momendiks see, et kui 80
me eeldame iga inimese puhul. Andekate, nagu teistegi laste puhul on sageli probleemiks motivat- siooni hoidmine, seetõttu on raamatus sellega seotud küsimustele antud rohkem ruumi. Ka võistlemisega seotud probleemid, mis andekate laste 116 Järelsõna puhul on aktuaalsed, leiavad põhjalikumat käsitelu. Selles mängivad mui- dugi rolli ka autori subjektiivsed eelistused, kuna seoses oma ametiga on kirjutaja sügavamaks huviks ja uurimisteemaks olnud just võistluse ja võistlemisega haakuvad küsimused. Kuigi siinkirjutaja suhtub kriitiliselt igasugustesse “tüpologiseerimis- tesse”, olles kaugel arvamusest, et niisugust keerulist olevust nagu inimene saab mingitesse raamidesse paigutada, on raamatus sellele siiski pisut lõivu makstud. Maailma andekusuurijate ja praktikute konverentsidel kuuldud ettekannetest on kujunenud arusaam, et praktilises nõustamistegevuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
