Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid. Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal. USA jaotus: Kultuurantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi. Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal, mis välja kaevatakse. (potikillud, tulekolded, majad, kalmed). Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis,
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: antropoloogia. Füüsiline- ja kultuurantropoloogia. V: Antropoloogia - teadus inimesest kui liigist ning teiselt poolt kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. ➔ Füüsiline - inimbioloogia: anatoomilised, füüsilised ja vaimsed omadused ning nende analüüs.. ➔ Kultuur - iseloomustab inimest kui isiksust. Kirjeldatakse inimese kiindumusi, soove, huvisid, kalduvusi, veendumusi ja formuleeritakse gruppidesse. 2. Mida mõeldakse füüsilise arengu all morfoloogias?
Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest
Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia) Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega. Võrdlev keeleteadus uurib keelte põlvnemist, sugulussidemeid ja arengut, sõnalaenude levimist jms. Ajalooline geograafia on on ajaloo ja geograafia piiriteadus, mis uurib piirkondade geograafiat ning selle muutumist ajaloo jooksul. AJALOO PERIODISEERIMINE Ajalugu jaguneb eelajalooline aeg ja ajalooline aeg
Modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. Alvar Aalto ja põhjamaine orgaaniline arhitektuur Arhitektuuri eeskuju loodus, mitte masin. Funtksionalims ja orgaaniline arhitektuur. Katmata punane tellis. Kriitiline regionalism. Arhitekt astub ühte loodusega ja ammutama ideid kohalikust maastikust ja pinnavormist mitte buldooseriga üle käima. 3-nurksed välja ulatuvad aknad. M.I.T Stukturalism arhitektuuris (Buckminster Fuller, Louis Kahn ja Philip Johnson) Kultuurantropoloogia arhetüüpide otsimine. Leida sarnaseid struktuure vormi- funktsiooni-ruumi ja ajaloo-religiooni-kultuuri (antropoloogia) vahel. Arhitektuur on keel, mida saab tõlkida. Linn kui labürint ja paljutähenduslik ruum. P. Johnson- AT&T peahoone. L.Kahn- silinder, ristkülik kui teenindavad oasad. Arhitektuur algab konseptsioonist. B. Fuller- "uus kurss" geodeetilised hooned mille geomeetriast õhkab müstilist vormi- ja elutunnet. P. Johnson- Tarindi varjamine pinnaefektide taha
mõlemale poole trükituna. Kellele seda prahti siin maailmas ikka vaja on — kui saame, hoiame kokku. 2 Sisukord I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. 8 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1 Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.2 Etnoloogia ja teised teadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2 Etnoloogiateaduse ajalugu 11 2.1 Etnoloogia eelkäijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega.
vastavate asjadega teadusharu teistes valdkondades. Selle dissotsieeruva suuna pareerimine on üheaegselt nii integreeriv kui interdistsiplinaarne ning inimarengu ökoloogia on üks selle otsesemaid teoreetilisi ja empiirilisi avaldusi. Põhimõtteliselt toetub see mõistetele bioloogia-, käitumis- ja sotsiaalteadustest ning loob nendevahelisi suhteid, varieerides käitumisgeneetikast ja neurobioloogiast psühholoogia, sotsioloogia ja kultuurantropoloogia kaudu ajaloo ja majandusteaduseni, kusjuures tähelepanu koondub tingimustele ja protsessidele, mis vormivad inimese arengut eluaja jooksul. Praktikas jäävad mudeli rakendused siiski peegeldama iga uurija põhiaine erilisi eelarvamusi ja tumedaid kohti (kaasa arvatud minu enda oma). Teiste sõnadega, mitte vähem kui kusagil mujal pärib ka arenguteadus iga uurija oma tugevused ja puudujäägid omaenda teaduslikust sotsialiseerumisest. Minu arvamuse
30ndateks olid Briti ja Ameerika antropoloogia liikunud väga erinevatesse suundadesse Ameerika antropoloogia 20. saj alguses Franz Boas (1858-1942): Andis kuju Ameerika antropoloogiale Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas, Ckark'i ülikoolos Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema: o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline o Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides Tugev huvi ka ajaloo ja botaanika vastu, õppis füüsikat, matemaatikat ja geograafiast 1883 ühines geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes, Inuitide juures üheks eesmärgiks kirjeldada nende elukeskkonda Historitsism rõhutas ajaloo olulisust
Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus inimestest, nii inimeste füüsilisest karakteristikutest kui ka mittebioloogilistest karakteristikutest, ehk kultuurist. Selles üldises tähenduses mõistetakse kultuuri kui teadmisi, uskumusi, moraali, jm oskusi ning kombeid, mida inimene on ühiskonna liikmena omandanud. 2 Antropoloogia jaguneb: füüsiline või bioloogiline antropoloogia ja kultuurantropoloogia või sotsiaalantropoloogia. Kultuurantropoloogia haruks loetakse etnograafiat ning etnoloogiat. Arheoloogiat käsitletakse sellise suhtumisviisi puhul kui kultuurantropoloogia minevikuvormi. Oluline on materiaalse kultuuri interpreteerimine. Kuidas kasutati mingit eset? Miks on mõned kalmed ümmargused ja teised kandilised? Siin kattuvad osaliselt arheoloogia ja etnograafia meetodid. Etnoarheoloogia Nagu etnograafidki, elavad arheoloogid kaasaegsetes kogukondades
fotograafia ajastul maalikunst muutub tarbetuks ja mõttetuks. Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid
Pikemate pühade narratiivide puhul on teatud keelud, võib ainult teataval aastaajal või päeval lugeda. Ajalised piirangud ,mis kuuluvad selle kosmoloogiaga kokku. Piirang pole lihtsalt piirang, vaid piirang ise sisaldab teatud ajalist kodeeritust, just tänu piirangule muutub jutustus, jutustamine rituaalseks. Ei kujuta ette ju, et iga päev oleks jõulud. Sukeldumismüüdid Tavaliselt nende müütide puhul räägitakse Põhja-Ameerikast. Ameerika kultuurantropoloogia on kogu 20 saj jooksul olnud väga avangardne. Suured mõisted on tulnud sealt. Euroopa ja aasia antropoloogia on vaikselt järgi sõrkinud. Levy-Strauss reisis algul Lõuna-Ameerikas ja hiljem põhja ameerikas sai tugevamad impulsid et oma struktuurantropoloogia luua. Põhja-Euraasia on neid samuti, Karjalas nt. Kogu Põhja poolkera tegelikult, meist enam edasi lääne poole ei lähe (nende müütide leviala). Manabozo Manabush Manabozho... Suve tagasitoomine (Jaan Kaplinski):
Euroopa eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas. Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes muinasaeg juba 4. aastatuhandel eKr. ETNOLOOGIA - Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu. Traditsiooniliselt peetakse etnoloogia uurimise objektiks erinevate rahvaste kultuure. Kaasajal kasutatakse tema kohta ka terminit "kultuurantropoloogia". EVANGEELIUMID – Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused). Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö. Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse pojale. Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused.
annaabi.ee 
