INUITID Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli. Inuittide esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast, nad on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning
Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ).
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd )
Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli. 4. Mis on powwow? Populaarsed hõimude kogunemised. Suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. 5. Miks on loodusrahvaste muusikatraditsioonis muusika tihedalt seotud tantsuga? Eskimo muusika 6. Mis on kattajaq? Millal sellega tegeleti? Kanada inuittide muusikaline mäng, võistlus kahe laulja vahel. Sisse ja välja hingates tekitatakse vaheldumisi hääle ja kõriga erinevaid häälitsusi. Neid mängiti, kui mehed olid jahile läinud, pikkadel talveõhtutel laste lõbustamiseks või eduka jahi tähistamiseks ja külaliste tervitamisel või ärasaatmisel. 7. Nimeta eskimo muusikakultuuri peamised laululiigid? Tantsulaulud; rituaalsed samaanilaulud; tseremoniaalsed laulud; nalja- ja lastelaulud; mängulaulud. Euroameerika muusika 8
Kanada valitsus peab tähtsaks riigi etnilist mitmekesisust ja kaitseb eri rahvaste kultuuri, see on riigi ametlik poliitika. Põliselanikud, indiaanlased ja eskimod, moodustavad vaid 2% Kanada rahvastikust. 20. sajandi jooksul on nad aegamööda tagasi saanud mitmed õigused, millest nad eurooplaste vallutuste käigus ilma jäid, ja neile on tagastatud ka ulatuslikke territooriume. Tegemist on eelkõige keelelt kokkukuuluvate indiaani hõimude, algonkinidega, aga ka irokeeside, atapaskide ja inuittide ehk eskimotega. Riigi rahvuslik koosseis 26% Briti saarte elanikud 28% Prantslased europiinid Ameridianid
- Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju Kaardistas Baffini saare rannajoont, kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist. Pidas oma 'välitööd' pealiskaudseks. Kasutas sõnu 'shallow', 'dissapointment'. Välitööpäevikus kirjutab külmast ja näljast.
viinamarjad. Pärast seda andis Leifr maale nimeks Vinland. (Ceram 1978:25-26). Kuid see nime saamislugu võib olla ka üksnes müüt, kuna ka Taani ja Norra viljakais piirkondades on arvukalt kohanimesid eesliitega vin, ilma et seal kunagi viinamarju oleks kasvanud. (Ceram 1978:27). Gröönimaale naasnud Leifri innustunud aruanne õhutas Thorfinnr Karlsefnit tegema järgmisel aastal katset täieulatusliku koloniseerimisega, kuid põlisrahvaste võib-olla inuittide, kuid tõenäolisemalt algonkini indiaanlaste vaenulikkus sundis 250 uusasukat vähem kui kolme aasta pärast Gröönimaale tagasi pöörduma. Seejärel külastasid gröönimaalased Vinlandi ainult puhuti, et tuua sealt puitu, mida nende maal nappis. Viimane teadaolev reis leidis aset 1347. aastal. (Allan 2004:91). 2.2. AMEERIKA AVASTAMINE HIINLASTE POOLT* Hiinlastel oli rohkelt meresõidukogemusi. 5. märtsil 1421 asus neljast laevastikust
Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad, küsimuseks mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid žanrialuspanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tglt maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma ja vaatasime seda filmi. Põhiliselt olid filmis elatusvõtted. Tehnoloogia ei võimaldanud heli lindistada ja juttu, selle kaudu oleks saanud rohkem informatsiooni nende elu kohta (peresuhted, näidati ilusat pereelu, kuigi seksuaalsuhetesse suhtuti väga vabalt, nt kui abikaasa oli hukkunud siis naine liitus a la oma sõbraga vms). Näitas neid, mis olid visuaalselt kõige põnevamad. Selle
Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad; küsimuseks, mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid zanri alusepanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tegelikult maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma (vaatasime seda filmi). Põhiliselt olid filmis elatusvõtted. Tehnoloogia ei võimaldanud heli ja juttu lindistad, selle kaudu oleks saanud rohkem informatsiooni nende elu kohta (peresuhted, näidati ilusat pereelu, kuigi seksuaalsuhetesse suhtuti väga vabalt, nt kui abikaasa oli hukkunud siis naine liitus a la oma sõbraga vms). Näitas seda, mis olid visuaalselt kõige põnevam
(Vrdl sellega, mida kirjutab seostest soomeugri keelte ja nende rahvaste mõtlemise vahel Uku Masing.) Edward Sapir 1884-1939 Ameerika antropoloog ja keeleteadlane Benjamin Whorf 1897-1941 Ameerika keeleteadlane Sageli nimetatakse Sapir-Whorfi ja teiste samalaadse mõttesuuna esindajate käsitlust kultuurist ja lingvistiliseks v keeleliseks determinismiks, s.t. et keel määrab täielikult ära inimeste maailmapildi. Whorfi ühes tuntud uurimuses räägib ta inuittide keelest, milles on kümneid eri sõnu erinevate lume olekute kohta. See uurimuse järeldused said hiljem palju kriitikat. Võrdluseks etteruttavalt: ökoloogilisest vaatepunktist pole mitte keel see, mis õpetab inuitti märkama kümneid lume olekuid, vaid elamine lumises keskkonnas on kujundanud inuittidel sellise keele. Idee taustast: arvamust, et keel on mõtlemise ankur avaldas juba saksa filosoof ja keeleteadlane Wilhelm von Humboldt 1836 a (Keelte võrdevast uurimisest; sk.k 6. loeng
annaabi.ee 
