1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, s...
14. tänavakunst. Vägivaldseteks osaluse vormideks on: 15. hoonete hõivamine protesti märgiks; 16. tänavarahutused, põletamine; rüüstamine; 17. terrorism. Reflekteerimine - peegeldama; (filosoofiliselt) mõtisklema. Instutsioon - ühiskondil korraldus, tava või asutus. SIDNEY VERBA JA GABRIEL ALMOND Gabriel Almond, sündis 1911 ja suri 2002. Ta oli Ameerika Ühendriikide politoloog. Ka Sidney Verba (sündinud 1932) on Ameerika politoloog, peale selle oli ta ka raamatukoguhoidja ja selle adminstraator. Verba töö võib kokku võtta ühe sõnaga - "osalemine". See teema otsib vastuseid küsimustele mis puudutavad poliitikas osalemist erinevate gruppide poolt. Heaks küsimuseks on ka "Kelle häält arvestab valitsus?". Almond ja Verba koos aga üritasid eristada poliitilisi kultuure vastavalt nende poliitikas osalemise tüübile ja inimeste poliitikasse suhtumise järgi.
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagaj...
Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavad ühendused, võrgustikud ja institutsioonid. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Defineeri poliitika, poliitik, politoloog. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.
kultuuritüübid); tarbimisuuringud (preferentsid, popkultuuri tarbimine); kultuurikommunikatsioni uuringud (tekstid, semantilised süsteemid ja süsteemidevahelised tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest ühendusest, kuna suhted lähedaste, sõprade, naabrite ja töökaaslastega on meil valdavalt erinevad, suhted riigiga aga ühised.
saavad liiga vähe palka. Keegi ei jõua ära elatada kolme või enam last. Paljudel tekibki kartus, et nad ei suuda pakkuda oma lastele normaalset lapsepõlve, et nad jäävad ka enda ära elatamisega hätta. See, et järelkasvu jääb aina vähemaks näitab ka fakt, et see aasta sündis juulis Eestis 110 last 553 poissi ja 547 tüdrukut, mis on 50 vähem kui mullu juulis. Aga kas Eesti rahvas on kadumise lävel? Selle üle arutlevad politoloog Rein Taagepera, soosotsioloog Helen Biin ja perekonnasotsio- loog Kairi Kasearu. TAAGEPERA: On veel viis aastat aega, et asja tõsiselt arutada. Kõigi riiklike otsuste juures peaks sees olema ka demograafilise mõju hinnang ning etniliste suhete mõju hinnang. Tihti tehakse rumalusi teadmatusest. Levima peab hoiak, et me oleme väljasuremise teel, ja kurat võtaks, me ei taha välja surra. On tavaline, et pigistatakse silmad kinni või võetakse seda pa- ratamatusena
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843.
Seda järjekindlalt juba aastaid. Eestis on oma kosmopoliitsuse poolest maailmas esi kolmandikus, kui mitte üks kosmopoliitsemaid. Samas see pole halb, sellepärast, et mida kosmopoliitsem on riik ja rahvas, seda vähem on konflikte. Infovahetus ja vabadus on suur, seega on teadlikkus teistest rahvustest ja olukordadest suurem. Üksteise mõistmine ja üksteisega arvestamine on kosmopoliitsemates riikides kordades suurem, kui jäigemates riikides. Üks väga tunnustatud politoloog Pipa Norris on ka Eestit selle omaduse poolest kiitnud. Me oleme eeskujuks teistele samal ajal vabaduse saavutanud riikidele, kuna meie tehnolooga ja kommunikatsioonide tase ja areng on isegi kogu Euroopa mõistes esirindel. Ühiskond on kiirelt arenenud ja kohanenud muutustega. Kui meid võrrelda Poola, Läti, Leedu või Tsehhiga, oleme silmnähtavalt paremal järjel ja kiiremini paremuse poole liikumas, kui nimetatud riigid.
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi m...
Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud
Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud
wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Rein Taagepera "Millisena näen ma rahvussuhteid tuleviku Eestis?Arvan, et 30 aasta pärast on olukord küllaltki praeguse soome moodi.Sinimustvalge on saanud kõkidele lipuks.Kõik asukad esinevad välismaal eestlasena ja nad on selle üle uhked." "Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera, Tallinn 199 Elulugu Rein Taagepera on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik Ta sündis 28. veebruaril 1933 Tartus Ema Friida oli pärit Tallinast ja töötas Noorte Naiste Kristliku Ühingu(YWCA) asjurina Isa Karl oli loomaanstinduse professor Tartu Ülikoolis Taagepera põgenes okupeeritud Eestist 1944. aastal 1954.aastal läks Rein Kanadasse Ta lõpetas eestikeelse algkooli Saksamaal, prantsuskeelse keskkooli Marokos ja ingliskeelse ülikooli Kanadas, viimases õppis füüsikat. Sai Delaware'i ülikoolist 1965
puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip põhimõte; propaganda poolehoidjaid taotlev selgitustöö; repressioon surveavaldus, mahasurumine; segregatsioon lahutamine, rassieralduspoliitika; stabiilsus püsivus, muutumatus; türann hirmuvalitseja.
olemasoluta. 16. ,,Kõige rohkem õnne kõige rohkematele inimestele" 17. Molekulide käitumise korreaal inimese käitumisega käitumisel on molekulaarseid korreaale. Käitumise molekulaarseid korreaalid tõenäoliselt ei ole üks-ühele käitumist ennustavad. Lineaarselt seostatud käitumisega. Kõikides inimühiskondades samatähenduslikud. Molekulide käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast 18. Kuidas testitakse kvant. mudeleid? andmestikuga 19. Mida teeb politoloog? vaatleb ja annab kõrvalt hinnangu 20. Kuidas kasutatakse ,,geeni" mõistet meedias? (sageli valesti?) 21. Mida maksimaliseerib ratsionaalne inimene? kasulikkust 22. Eesti on väga kõrge arenguga riik, Läti ja Leedu kõrge arenguga 23. Milles on Eesti HDI-s kõrgemal lääneriikidest? mitte milleski 24. Mille põhjal ei saa otsustada, kas prognoos on usutav? tulemused 25. Prognoosid on usutavad kuni 25a ette 26. Mis on vabadus inimese jaoks? seadus 27. Mis on tsiviilühendus
Poliitiline võrdõiguslikkus eeldab, et kõigi häältel on võrdne kaalukus. Hääle kaal peab olema võrdne, et demokraatia saaks toimida, kõigil on õigus oma arvamusele ja demokraatiat toidab pluralism. Võtame näiteks riigikogu valimised, seal on igal hääletussedelil on võimalik anda nö. üks punkt. See näitab, et tegu on demokraatilke valimistega ning arvestatakse poltiitilise võrdõiguslikkusega. Kuidas on aga lood avaliku arvamusega? Kui mõni kogenud politoloog enne valimisi teatab, kelle poolt ta hääletada kavatseb, tekitab see kõneainet ning nii mõnigi inimene kujundab enda arvamuse sellele toetudes. Kui sellise avalduse teeb mõni vähem kogenenud valija, näiteks esimest aastat valiv abiturient ei mõjuta see avalikkust ning selle põhjal vaevalt keegi teine oma arvamust kujundama hakkab. See on olukord, kus kaks valimistel võrdse kalluga häält, avalikkuse ees sugugi võrdsed pole. Kaks inimest, kes
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aa...
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli
Mari- Liis Semper....feminism on maailmaparandav mõtteviis ja intelligentsuse mõõdupuu.7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte
Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui teadmise kõrgeimatele kriteeriumitele, seal räägib Marx majandussuhetest.
pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku seaduspärasusi ning on välja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained: Demokratiseerumise: Kus? Mis asjaoludel? Esimene laine Ladina-Ameerika kolooniate iseseisvumine; (1826-1922) kodanikuvabaduste laienemine Euroopas 1848-1849 revolutsioonide tulemusena; valimisõiguse laiendamine;
Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kriitilisele teooriale , mille ülessanne on tähistada, mida tuleb muuta ja mida säilitada. Frankfurdi koolkonna peamisi liikmeid. Nimetas oma õpetust kriitiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks Huntington, Samuel USA politoloog, tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist.
Erinevalt Kantist väitis ta et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus Tahe on maailma tõeliseks olemuseks. Maailm on tahe. Ütlused: Tahe on loomulikult tahe elada ja elada maksimaalselt Tahe igavene vaenlane on surm Mitte jõukus, vait tarkus on õige tee KARL MARX Sündis 1818 aastal Saksamaal Trieri linnas Oli Marx oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat haridus: käis kolmes ülikoolis Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat 15.aprillil 1841 aastal vaid üheksa päeva pärast dissertatsiooni saatmist Jenasse, omistati Karl Marxile doktorikraad vaated: kommunismiteooria tänap'evase kontseptsiooni looja.
kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas
juurdunud. 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine Nägemus sellest, milline on küps demokraatia on ajapikku täienenud. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) ja võimuorganite valitavus on küll olulised tunnused, kuid nad ei ava demokraatia üht väga olulist tahku – arvamuste ja organisatsioonide pluralismi ehk paljusust. Demokraatia pluralistlikku külge on rõhutanud eeskätt politoloog Robert Dahl (sünd 1915). Tema arvates erineb nüüdisdemokraatia 19. sajandi liberaalsest esindusdemokraatiast just suurema arvu poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide poolest. Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat
See jaotus määras suures osas ära teiste tegevusvaldkondade ja ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid. · Lisaks veel tunnustatud filosoof, politoloog, majandusteadlane. · Weberi maailamapaljastus ,,Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." · mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.
ekspluateerib ülejäänud maailma. Tuuma edu on sõltuvuses kapitalivoogude kontrollist ja tehnoloogilisest edumaast teiste ees. Samas ta domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma. Tuuma edu on sõltuvuses kapitalivoogude kontrollist ja tehnoloogilisest edumaast teiste ees. Tekkis peale bipolaarse maailmasüsteemi kokkuvarisemist, Sedaq võib nimetada ka Globalismiks, kus monopolaarne riik domineerib ja dikteerib kõigis eluvaldkondades (USA). Ameerika politoloog Samuel P. Huntingtoni arvates on rahvusvaheline poliitikailm käesoleval ajal pigem mono-multipolaarne, mis tähendab, et on üks ülivõim (USA) ja mitu suurvõimu. (Kilvits, 2008) Igas mudelis tekkib alati võimukeskus või liider, selle munel toimub äge võitkus. Suurriikidele on regiomaalsed keskused või rahvusvahelised otganisatsioonid oma võimu realiseerimise vahendiks. GP lainetus Maailma ajalugu mäletab, kui tekkisid suured ja võimsad riigid ning
Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine. Tsivilisatsiooniteooriad tänapäevad Tänapäeval on morfoloogilised kultuuri- ja tsivilisatsiooniteooriad levinud ennekõike sotsioloogias ja politoloogias; neid leidub ka ajalooteaduses, kuid nende maine kutseliste ajaloolaste seas on madal. Üks viimaste aegade enim tähelepanu pälvinud näiteid tsivilisatsiooniteooriate valdkonnas on Ameerika politoloog Samuel Huntigntoni teos "Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" (1996, eesti keeles 1999, kordustrükk 2016). SAMUEL HUNTINGTON (1927 2008) " Tsivilisatsioon on kõrgeim inimeste kultuuriline grupeerumine ja kultuurilise identiteedi kõige laiem tasand, mis inimestel on, kui välja arvata see, mis eristab inimest teistest liikidest." "Tsivilisatsioonid on küll surelikud, ent väga pikaealised; nad arenevad, kohanduvad ja on kõige vastupidavamad inimühendused."
Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga. Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism. Karl Marx (1818 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid. ühiskonnad, institutsioonid, sotsiaalne interaktsioon; nende omadusi ei saa järeldada üksikindiviidide omadustest. (Vrd. vesimolekuli . H2O . omadused pole järeldatavad H ja O aatomite omadustest. Atomism: käsitlusviis, kus indiviide või ühiskonna üksikuid nähtusi vaadeldakse ilma, et arvestataks nende kuuluvust suuremasse süsteemi) * Mõnikord on ka teised jahimehed platsis . majandusteadlane, psühholoog, politoloog, etnoloog vms. Toimub töö jaotus. · Psühholoog: depressioon-ravi-töö · Sotsioloog: töökaotus-depressioon-töö - Sotsioloogi klassikalised küsimused on: * Mida inimesed teevad siin koos? * Mismoodi on nad omavahel seotud? * Kas need suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone (nt. võimusuhteid)? * Mis kollektiivsed mõtted on nende inimeste tegude ja institutsioonide taga? * Edasi: mismoodi ühiskond muudub? Kuidas ta suunab inimeste tegevust edasi? }=> st
loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maalimas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka
bbc.com/news/business-26523833 · Rushe, D. (2014, March 7). US economy adds 175,000 jobs but unemployment rate rises to 6.7%. The Guardian. Retrieved from: http://www.theguardian.com/business/2014/mar/07/us-economy-jobs-unemployment- february-data KOHALIK VALITSEMINE USA on föderaalne riik, mis tähendab, et on tagatud võimu jaotumine piirkondlike valitsuste ja keskvalitsuse vahel. Ühtlasi kehtivad USA puhul ka politoloog A. Lijpharti poolt välja toodud föderalismi teisesed tunnused (neid võib pidada ka föderalismi tagajateks), mis on järgmised: eksisteerib kahekojaline seadusandlik kogu, kus föderaalkogu on liitriigi koostisüksuste (osariikide) esindajaks; riigil on kirjalik põhiseadus, mida on võrdlemisi keeruline muuta; tegutseb ülemkohus, millel on voli teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet ja kaitsta seeläbi konsitutsiooni. (Lijphart, 2009, lk
· Religioonist: Majandustingimuste ja domineeriva klassi huvide väljendus Illusioon, võlts-teadvus Manipuleerib ja rõhub alamat klassi Kompensatsioon Sotsiaalse kontrolli vahend Et saavutada inimeste tegelik õnn, tuleb hävitada religioon ehk inimeste illusoorne õnn 2.6.Max Weber (1864 1920) · Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid · Lisaks veel tunnustatud filosoof, politoloog, majandusteadlane Max Weber · Tähtsamad tööd on "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-1905), "Majandus ja ühiskond" (1922), "Religioonisotsioloogia" jt majandus-, ajaloo-, religiooni-, poliitika- ja sotsioloogialased tööd Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
