Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunud võrdselt mõlema vennaga. Ebavõrdsus oli siis, Kaini ja Aabeli ajal ning on ka praegu tüliõun. Tänasel päeval on Eesti ühiskonnas üheks probleemiks sugupoolte ebavõrdsus. Levinud on
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus
Seks sookaaslasega Paljud inimesed unistavad seksist oma sookaaslastega. See aga ei tee neid kohe homoks või lesbiks. Nii naised kui ka mehed tunnevad oma sookaaslasi paremini ja saavad nende soovidest aru. Selle pärast ilmnevadki tihti välja naistel ja meestel fantaasia seksida oma sookaaslasega või sookaaslastega. Sadomaso Sadomasosuhe on pälvimussuhe, mis kunagi ei päädi pälvimusega, vaid intensiivistudes lõppeb kas ohverduse (pagenduse) või rollivahetusega. See on külmade südamete suhe. Külmade südamete selles mõttes, et aksepteering ja tunnustus tuleb säärases suhtes vaid teoorias ja kõige lõpus siis, kui on pälvitud. Tegelikkuses ei kunagi. See on väga kalli armu õpetus. Nii kalli armu, et see jääb pälvimata. Kui arm oleks pälvitav, kaotaks ta sedamaid oma väärtuse ja paleuse. Seks võhivõõraga Fantaasia seksist tundmatuga võlub just samasuguse turvalisustundega. Need
vapper ori teda ka ära kutsumast, kuid kuningas tappis orja ja raius edasi. Selles sai teada http://static.rateyourmusic.com/lk/l/w/5dda6cc86b6f4eb875b6 dd24032005d4/685837.jpg aga Demeter – kõige püha kaitsja, kes maksis Erysichton´ile rängalt kätte. Alati ei tasu uskuda, mida silmad näevad. Väike jumal Hermes oli kaval ning talle meeldis pahandust teha. Ükskord varastas ta Apollonilt 50 lehma ja tehes ohverduse ära, viis ta ülejäänud koopasse. Ta võttis lehmadelt sõrad ära ja pani need teistpidi külge. Samuti valmistas ta endale laia nina ja teravatipulise kannaga jalanõud. Kõik arvasid, et kari läks ühele poole, tegelikult läks see aga hoopis teisele poole. Samuti on imelik ka see, et Heremes oli veel väike ,kuid saatis korda seliseid vingerpusse. Alati ei tasu uskuda, mida silmad näevad! http://www.freewebs.com/classicmyth/apollo.jpg
Väike poiss on loo keskpunkt ja kogu romaani vältel pole ta ümbritsevate sündmuste osaleja, vaid vaatleja. Alguses on poiss noor ja naiivne, kuid 15. peatükk räägib tema isiklikust, omapärasest maailmavaatest, selgitades, et ta "oli tähelepanelik mitte ainult visatud materjalide, vaid ootamatute sündmuste ja kokkusattumuste suhtes". Tema viis maailma vaadata on sarnane romaani ülesehitusega. 4) Tate, Mame ja Väike tüdruk – ema ohverduse avamine, kas Tate käitumine oli õiglane ( arutle, põhjenda)näidete varal, s.o sündmus ja tagajärg + hinnang) Mame täidab raha eest oma ülemuse seksuaalseid soove, Tate saab teada ja hülgab ta. Arvan, et Tatei käitumine ei olnud õiglane, kuna nad olid väga vaesed ja Mame tahtis siiski parimat oma lapsele ning oma keha müümisega oli tal kerge raha saada. Eks elus tule ikka raskeid olukordi ette ja tahes tahtmata on emad nõus tegema kõik, et nende lapsel oleks katus pea
talle ja tema perekonnale ei vaata tagasi, kui nad lahkuvad. Siiski, nagu Jumal sajab alla põletamine väävli kohta Soodoma ja Gomorra, Lot naise vaatab tagasi oma kodus ja see on muutunud sammas soola. Abraham on jätkuvalt võita poliitilist staatust valdkonnas Kaanani, ja Sarah lõpuks sünnib Isaac. Kell Sarah pakkumine, Abraham saadab Haagar ja Ismael kaugusel. Jumal jälle räägib Aabrahami testi, paludes Abraham tappa oma poja Iisaki, kui ohverduse. Abraham vaikselt taandub järgima, ja kui ta võtab Isaac, et mäed, Isaac küsitakse, kuidas loomade nad hakkavad ohverdama. Abraham vastused, et Jumal annab pakkumist. Isaac pannakse altari ning nagu Abraham on valmis streigi, Issanda ingel lõpetab temaga. Jumal on muljet Aabrahami väga pühendunult ja taas kinnitab oma lepingu. Sarah sureb. Abraham saadab tema vastutav teenistuja Aabrahami sugulased Assuri leida naise Isaac, et vältida tema liini muutumist sullied poolt kaananlased mõju
Ükssarvik on ükslevinumaid motiive Induse pitsatitel. Pitsatil on tavapäratult pikk ,,kirja" (sümbolite) rida, mis koosneb kaheksast elemendist. Kujutatud ükssarvik on väljavenitatud keha ja saleda kaelaga, mis on tüüpiline ka leitud ükssarviku kujukestele. Samuti on tüüpilised kabjad ja puhmas otsaga saba. Ükssarviku turjal on tekk või mingit sorti päitsed. Ükssarviku lõual on mitmeid volte, sarv ise on spiraalse pealispinnaga. Looma ees rituaalse ohverduse alus vee tilkade või mingi püha vedelikuga, mida on kujutatud kausi põhjal (väljaspool kaussi) olevana. Ülemine osa kujutab ruudukujulist võrku või sõela. www.harappa.com/indus/25.html Samuti Mohenjo Darost leitud steatiidist pitsat, suurusega 2,4x2,4 cm küljepikkustena ning 0,54 cm paksusena. Pitsatil on kujutatud kolme pealist looma, milles on ühendatud kolm tähtsat tootemlooma: pull (härg), ükssarvik ja antiloop. Kõik
lapsel on suur südamerike hakkas Ann seda väga tõsiselt võtma ja uskuma. Ta tundis ennast jubedalt süüdi tema vennaga juhtunus ja üritas tehtut tagasi võtta, kuid see näis aina võimatumana. Ta hakkas suhtlema tema klassi tulnud uue tüdruku Mayaga, kes kuulus samuti satanistide hulka ja otsis kontakti kõigi nendega, kes selles vallas ennast vähegi rohkem kodus tundsid. Lõpuks ta sattus Maya poisi Sethi juurde ja satanistid ostustasid teda aidata. Nad korraldasid ohverduse ja ohverdasid sinise karvase jänese, mille Ann oli ostnud oma vastsündinud vennale, pannes selle põlema. See kõik juhtus tollel peol, kus Ann ennast esimest korda elus täis jõi ja oma süütuse Maya kutile Sethile kaotas. 7 Oma arvamus Selle raamatu kohta tekib mul kohe palju vastakaid arvamusi. Esiteks meeldivad mulle kohutavalt sellist stiili noortele mõeldud raamatud. Mulle meeldis selle raamatu juures väga selle lugu. See oli äärmiselt haarav ja
sõi. Nad peitsid end Jumala eest, kuid Jumal leidis nad ning saatis inimesed paradiisist välja, sest nad olid Jumala käsust üle astunud. Nad olid kaotanud surematuse. Aadamale ja Eevale sündisid kaks poega: vanem poeg Kain, kes oli põllumees, ja noorem poeg Aabel, kes oli karjakasvataja. Kui lõikusaeg kätte jõudis annetasid mõlemad pojad midagi Jumalale. Kain ohverdas oma vilja põllult ja Aabel noorima looma oma karjast. Jumal võttis vastu ainult Aabeli ohverduse. Aabeli suits läks otse Jumala poole, kuid Kaini suits roomas vaid maa lähedalt. Kain vihastas. Kain tappis Aabeli. Kain oli neetud ja Jumal ütles, et Kain peab olema maa peal kodutu ja põgenik. Jumal kinkis Aadamale ja Eevale veel ühe poja Setti. Inimkond kasvas ning inimesed läksid kas Kaini teed või Seti teed. Ajapikku inimesed eemaldusid Jumalast ja Tema tahtest, sest valitsema hakkas kurjus. Jumal oli kurb inimeste kurja käitumise pärast ja Ta kahetses, et oli
mida võib pidada Mithrase templit sümboliseerivaks. Hinnells järeldab, et reljeefil on 11 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 303;}} 12 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 303;}} 13 Ibid. 14 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 304;}} 7 5.01.2014 kujutatud ohverdamis-stseeni.15 Ohverduse kasuks räägib see, et Roomas seoti ohvriloomale sageli ümber spetsiaalne kaunistatud vöö mitmetel Mithrase tauroktoonia reljeefidel on pulli kujutatud kaunistustega vööga. Selle tõlgenduse järgi kujutavad teised reljeefil olevad loomad rituaali jumalikku õigsust ja elujõudu ja taevaste vägede kohalolekut. Hinnells usub, et kui Mithrase kultus on Iraanii juurtega, peaks Iraanis olema märke sarnasest rituaalsest ohverdusest
ja Buddha. Hiina imperaatori kultusele omane värvide ja arvude sümboolika on järgmine. Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval viiakse läbi 1. vao kümnirituaal, mida alustas imperaator ja jätkasid hierarhiliselt ülejäänud. Kevade viimasel kuul viis impetriss läbi ohverduse siidikudumise altari ees. Hiinlase rituaalid peavad õhkama suurt elujõudu, millel rõhk on teatraliseeritud etendusel, mis peab rõõmustama nii inimesi kui ka jumalusi. Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal on kuju ees lõhnakepikese süütamine, põlvitamine ja 3. või 9. kummarduse tegemine ning oma palve esitamine. Kokkuvõtvalt, Hiinlase ettekujutuses on maailm lõpmatu arv läbipõimunud soodsaid
kosmopoliitsed. Naisterahva hing siirdub lehtpuusse, meesterahva hing okaspuusse. Reeglina ei murta ristipuude oksi, neid puid ei langetata eha kahjustata mingil muul moel. Ristipuude ümbrusest ei ole kombeks korjata marju, seeni jmt. Ristimärk – püha märk Ristimärk on eelkristlik sümbol, mis on tähendanud surematust, elu, hinge, keha. Nelikjaotus – neli aastaaega, neli ilmakaart, neli ürgainet Hea õnne märk – plussmärk Võllapuu – ohverduse ja piinamise sümbol Ristiusu tähtsaim sümbol. Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne. Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu. Ohver ristipuule Lepitus- ja mälestusohvrid (pahatahtlikule) surnu hingele. Tõrjemaagilised toimingud Rituaalne söömine-joomine Ristipuud läbi aja Varaseimad teated juba 17 sajandist (von Brand, Adam Olearius)
Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem ohverduse ja rituaaliga ning rohkem kõrgema reaalsusega. Koos mõningate muude tekstidega, kaasa arvatud suured sanskritikeelsed eepilised poeemid, tutvustasid nad tervet hulka uusi jumalaid, need uued jumalad koos filosoofilise huviga elu tähenduse vastu aarja traditsiooni osana moodustasid selle suurepärase sulami, mida tänapäeval tuntakse hinduismina. Mitmekesised ja huvitavad lood jumalatest, eriti Ramast kõnelevates eepostes, läbivad iga elu
1980, lk 336). Lex Frisionumis on kohe peale seda paragrahvi mainitud, et ema, kes tappis oma lapse, peab maksma kuningale trahvi. Seega on seda paganlikku reeglit tegelikult nõrgestatud. 3.2. Templi rüvetamine Lex Frisionumi kõige viimane säte on ka kõige veidram ja mõistatuslikum. Igaüks, kes rüvetas templit, tapeti jõhkralt: tema kõrvad lõiguti ära, ta kastreeriti ning viidi mere äärde ohverdamiseks. Täpset kirjeldust selle ohverduse kohta ei ole, kuid üks teine allikas heidab sellele valgust: Vita Vulframni kirjeldab, et poised, kes ohverdati, seoti rannale posti külge tõusu ootama. See juhtus Friisia kuningas Radbodi juureolekul (Halbertsma, 1982 lk 26). Uputamise läbi tapmine on elajalik komme, kuid samas illustreerib see hästi sidet friislaste ja mere vahel. Teadlased ei mõista kuidas sai selline paganlik reegel sattuda kristlikusse seadusesse, eriti
- metodoloogia keskmeks elementaarvormide otsing, võrreldes primitiivseid ühiskondi. Uuris (koos Henri Hubertiga) ohverdamist võrreldes Hindu, Vana Testamendi, Kreeka ja ladina ohverdusriitusi. - Leidsid ohverdusel kaks põhimõtet: 1) ohvri tegelaskuju abil luuakse suhtlusvõimalus sakraalse ja profaanse maailma vahel 2) samal ajal on need kaks sfääri eraldatud, kuna ohver ei kuulu kummassegi sfääri - Arutlevad ohverduse põritolu ja sotsiaalse funktsiooni üle (koosneb sotsiaalsetest faktidest, mitte loogikavigadest) - Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine - kasutab Durkheimi õpilaste põhilisi meetodeid: kasutavad võrdlevalt andmeid, otsivad elementaarkategooriaid ning eeldavad, et primitiivsetes ühiskondades on need fundamentaalsed sotsiaalsed mustrid, mis on industriaalühiskondades kaduma läinud. PRIMITIVE CLASSIFICATION
sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega. 3) Rooma religiooni üldine iseloomustus Religion on justkui rooma moraali pikendus. Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis yhendab kogu Rooma linna- usuga tegelemine on justkui patriootlik akt. Roomlaste jaoks ei tähendanud kultuslikud toimingud religioosse tundmuse väljendamist, vaid jumalate garantiid tema kaitsmise kohta vastutasuna ohverduse või kingitud palvete eest. Roomlane sõlmib jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel.
Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab, et druiid oli ohverdamise teostamise õigsuse järgija, rahva usuelu korraldaja. Gallia rahvas olevat väga ebausklik ning usuti, et kui keegi haigestub, võib aseainena ohverdada kellegi teise. Sellised ohverdamised toimusid ka ülikute seas. Teretulnumad ohvrid pidid olema kurjategijad; kui need puudusid, võis ohverdada süütuidki.
maksumäärad tubakale ja alkoholile, võideldakse tegelikult ka selle sotsiaalse pahe leviku vastu. Samas on maksustamisega võimalik saavutada ka vastupidine efekt, tehes teatud maksusoodustusi. Kõige probleemsemaks printsiibiks läbi aegade on olnud õiglust kajastav maksevõimelisuse printsiip. Eristatakse nn vertikaalset (isikut, kes on erinevas majanduslikus olukorras, tuleb maksustada sarnaselt) võrdsust. Vertikaalse võrdsuse põhimõttel on võetud aluseks võrdse ohverduse printsipp rikkad maksvad rohkem ja vaesed vähem. Horisontaalne võrdsus tähendab aga seda, et pärast maksevõime kindlaksmääramist maksavad ühesuuruse tuluga majapidamisega ka samas ulatuses makse. Õigluse käsitlus on tihedalt seotud maksuseaduste kirjapanemisega ja nende rakendamisega. Soovid muuta seadusi õiglasemaks, sunnivad tegema ja vastu võtma maksuseaduste pidevaid muudatusi. Kuna aga ühiskonna
Eelpool oli juttu, et ooperi ,,Idomeneo" ainestiku valis välja Müncheni õukond. Pole siiski välistatud, et hoopis Mozart ise tegi ettepaneku kasutada allikana Danchet' libretot Campra muusikalisele tragöödiale (tragédie lyrique) ,,Idoménée". Mozart tundis prantsuse oopereid ja libretosid hästi, juba lapsepõlvest mäletas ta Rameau muusikalisi tragöödiaid ning hoidis end hiljem kursis ka Glucki uuendustega. André Campra ,,Idoménée" keskendub isa ja poja suhetele ning ohverduse teemale. Trooja sõjast naasev Idomeneo satub tormi kätte ja pääsemiseks tõotab Neptunile, et ohverdab merejumala auks esimese vastutulija. Selleks osutub ta enda poeg Idamante. Järgnev hargnebki selle ümber, kuidas Idomeneo püüab lubadusest mööda hiilida, samal ajal poega olukorrast informeerimata. Situatsiooni muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et isa ja poeg armastavad ühtsama neidu Trooja kuningatütart Iliat. Poja ametlik mõrsja on aga Argose printsess Elektra
tõenäosuslike sündmustega (valem eeldab nimelt, et igal geenialleelil on võrdne tõenäosus sattuda või mitte sattuda igasse järgmise põlvkonna järglasesse), siis ei saa valemit võtta determineerituna (st iga üksikjuhtumi kohta ei pruugi valem täpselt kehtida). Ülaltoodud näite puhul tähendab see, et suure hulga juhtumite puhul, kus isendid päästavad oma elu hinnaga enda kaks õde, kanduvad nende geenikoopiad enamasti edasi, kuid iga üksiku ohverduse puhul ei saa seda kindlalt väita. NB! Hõimuvalik, mis selgitab lähisugulaste abistamise põhjusi, on vaid üks altruismi seletustest! Sigimisstrateegiad ja nende varieeruvuse põhjused – Sigimispartnerid ei ole harilikult lähisugulased. Vähe sellest, sugulaste omavahelist paarumist välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua
Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada. Sellest armastusest saab kutse valest vabanemisele, vabadusele ja õnnele. Nad usuvad, et see tuleb ja on juba lähedal. Kuid selge on see, et ,,lõpp on veel kaugel." Ainult mõtlemisest ja arvamisest ei piisa, tõelise armastuse nimel tuleb teha ohverduse, milleks kumbki neist veel valmis polnud, sest kui nad oleks endis kindlad olnud, oleks otsused lihtsamini ja kindlamalt tulnud. ,,Maja ärkli toaga" näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada. Pilet 13 Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena. Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis (1891-1900). Töötas lühemat aega "Teataja" talituses, seejärel oli vabakutseline kirjanik. M
A: On inimesi, kelle keha tõukab siirdatud organi välja. D: Jah. Neile istutati organ, mida ei oleks pidanud siirdama, või neil ei õnnestunud kehtestada sidet sellega vibratsioonilisel ja energeetilisel tasandil. Sellisel juhul näeb keha organit kui sissetungijat/võõrkeha. A: Aga mida saab teha, et keha selle vastu võtaks? D: Temaga rääkida. Tervitada teda uues kehas, tänada abi eest, paluda teda, et ta töötaks uue kehaga täiuslikus harmoonias, tänada doonorit ohverduse eest. Paluda Maatriksilt eemaldada provotseeritud rikkumine, mille tõttu me kannatame. Midagi taolist on vaja teha... Kuid tead, millest ma aru ei saa? Milleks on vaja lasta asjadel sinnani minna? Kuni selleni, et organ siirdada? Inimene võib ennast enne seda, kui sellisesse olekusse satub, ju terveks ravida. 54 A: Kuid sa rääkisid, et mõningad probleemid on oma olemuselt karmalised.
Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada. Sellest armastusest saab kutse valest vabanemisele, vabadusele ja õnnele. Nad usuvad, et see tuleb ja on juba lähedal. Kuid selge on see, et ,,lõpp on veel kaugel." Ainult mõtlemisest ja arvamisest ei piisa, tõelise armastuse nimel tuleb teha ohverduse, milleks kumbki neist veel valmis polnud, sest kui nad oleks endis kindlad olnud, oleks otsused lihtsamini ja kindlamalt tulnud. 14.Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast MARIE UNDER 18831980 Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena. Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis (18911900). Töötas lühemat aega "Teataja" talituses, seejärel oli vabakutseline kirjanik. M. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944
rahva, et ta õpetas mind eristama pettureid ja pettuse ohvreid. Mitte kellekski muuks kui ohvriteks ei saa lugeda neid inimesi, kellest sai petturite saak. Eelpool ma kirjeldasin nähta-matute joontega "alumiste" kihtide elu. Kuid minu kujutis oleks ebatäiuslik, kui ma siinsamas ei kriipsutaks alla, et neissamades madalamates rahvakihtides nägin ma ka heledaid täppe, et ma enam kui kord sattusin harukordse enese-ohverduse, ülima sõpruse, täieliku loobumise ja tagasihoidlikkuse näidetele eriti vanema põlve tööliste seas. Noorema põlvkonna tööliste juures oli selliseid häid omadusi harvem, kuna neile avaldavad suured linnad palju enam negatiivset mõju, kuid ka noorte tööliste seas kohtasin ma sageli paljusid, kelle juures oli terve sisu üle elu välisest alatusest ja jäl-kusest. Kui need, sageli väga toredad ja head inimesed, astusid ikkagi
annaabi.ee 
