Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kehtestub vabades talupoegades ?
  • Mida tähedavad mõisted Isamaa ja vabadus ?
  • Kes sai nimeks Hakon/Haakon VII. Miks Rootsi loobus unioonist kiirelt ja veretult ?
  • Mida keiser lubas ?
  • Miks Aleksander I kujundas Soome autonoomia ?
  • Miks elanikkond ei kasvanud enne 18. sajandilt ?
  • Miks rahvastik hakkas kasvama 18.sajandil ?
 
Säutsu twitteris
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792---
Põhjamaad 18.sajandil
Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island , Rootsi, Soome
Keskaeg : (1050- 1520 ) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting -institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus.
Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi reformatsiooni (algus 1520ndatel) ja tsentraliseerimise. Selle tulemusel tekivad tugeva riiklusega luterlikud riigid. Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani).
Suur-Rootsi ajastu ( 1560 -1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa , enamus Saksa aladest . Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil).
Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) ­ vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal)
1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II. Gustaviaanlik ajastu (1772-1809): valgustatud absolutism ja vähese võimuga riigipäev. (Gustav III ja Gustav IV Adolf). Unistati Suur-Rootsi taastamisest: revans Venemaa suunas ebaõnnestus ja Rootsi territoorium Soomes kahanes edasi ( 1743 ). Kas Rootsi kaotab tulevikus terve Soome? Kompensatsioon Norrast? 18.sajand ,,kasu ajastu": tähelepanu loodus ja majandusteadustele (põllumajandusele). Algas hoogne populatsiooni juurdekasv ja rahva elatustase tõusis (kohv, kartul ) 3x kohvikeeluseadus.
Taani (+Norra, Island, Gröönimaa, Fääri saared, Slesvig- Holstein ehk Saksa provintsid ) Taani oli 18.sajandil paljurahvuseline riik: pinged taanlaste/norrakate, taanlaste/sakslaste vahel Jätkus absolutism ja probleemiks kuninga Christian VII vaimuhaigus . Christian VII valitses 1766- 1808 -Ema George II tütar. (Võimuahne arst hakkas tema naist ,,lohutama", kuninganna sünnitas printsessi , abielu lahutati, arst hukati) Gustav III valitses 1772-1792, vaimselt võimekas, rokokoo ja valgustusajastu esindaja. Gustaviaanlik stiil ­ hele, kerge rokokoog.
2 Põhjamaad Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul (1789- 1814 ) Pöördepunkti tulemused: A) Riiklike koosluste muutumine: 1) Soome lahutatakse Rootsist ja liidetakse Venemaa koosseisu autonoomse suurvürstiriigina (1809): Soome riigi algus (staatus tõusis) 2) Norra lahutatakse Taanist ja luuakse Rootsi-Norra personaalunioon (1814-1905) uusaja Norra kuningriigi algus (staatus tõusis) 3) Moodsa Rootsi (ja Taani) riigi algus.
B) Rahuajastu algus Põhjamaades (1814----) Soome ( kooslus Rootsiga 600 aastat) Venelased okupeerivad kogu Soome I korda ajaloos Suure Põhjasõja aastatel (1713-21) ja II kord 1741 -44, territoriaalsed kaotused Ida-Soomes. Soome eliidi enamus lojaalne Rootsile, kuigi hakati kahtlema (ohvitserid), kas Rootsi suudab garanteerida Soome alade julgeoleku edaspidi. Venemaa alla sattumise võimalus soomlastele vastumeelne variant usulistel ja kultuurilistel põhjustel: · Venemaa ajalooline pärisvaenlane. · Soome talurahvas Rootsi riigi ja kuningatruu 1788-90 sõja ajal (Venemaa sunnismaisuse kartmine)
Norra (kooslus Taaniga 400 aastat): Norra sotsiaalne struktuur erines Taani omast: talurahvas sõltumatu, aadlit vähe, tugev kodanlus ja norrakate iseteadvus kasvas 18. sajandil. Norrakate ajalooline pärisvaenlane oli Rootsi. Rootsi oli 17.sajandil liitnud oma koosseisu Norra maakondi ja Karl XII soovis kompenseerida Soome ja Baltikumi kaotuse Norra vallutamisega (1718) aga ebaõnnestus. 1772 sai Norra liitmisest Rootsi koosseisu Rootsi välispoliitiline eesmärk, kuna norralased ei olnud selles huvitatud. Rootsi otsis Venemaa diplomaatilist tuge aga ebaõnnestus.
Norra-Soome küsimuse uus kontekst Taani-Venemaa liidu uuendamine 1773. Rootsi traditsiooniline liitlane oli 17.-18.sajandil Prantsusmaa (ka rahaabi ja laenud). Prantsusmaa revolutsiooniha tõttu kaotas Rootsi olulise toetaja! Piirimuutusi ei toonud järjekordne sõda Rootsi-Venemaa vahel (1788-90), kuna Venemaa
3 tähelepanu oli koondunud Türgi ja Poola suunale. Rootsi pidi välispoliitiliselt ümber orienteeruma. Rootsi-Vene liit 1791 ja selle järjekordne kinnitamine 1796. Venemaa liit nii Taani kui Rootsiga.
Sõda Euroopas algas 1792. Rootsi kuningas Gustav IV Adolf (täisealine 1796) oli Prantsuse revolutsiooni fanaatiline vastane. SB ja Prantsusmaa oht Läänemerel. 1801 Venemaa, Rootsi ja Taani ,,relvastatud neutraliteedipoliitika". 1801 Taani sattus SB ja Pr vahele: SB hävitas Taani laevastiku. 1800-1801 jätkusid Rootsi diplomaatilised mahhinatsioonid Norra omandamiseks Venemaa abil.
1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane ). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele. Venemaa kaotas lahingutes ja pidi poolt vahetama (SB poolelt Pr poolele).
Tilsiti leping 1807 7.7.1807 Tilsiti rahuleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel (Aleksander I ja Napoleon) 1) Venemaa nõustus Prantsusmaa hegemooniaga Lääne- ja Kesk-Euroopas 2) Venemaa ühines SB-vastase kontinentaalblokaadiga 3) Aleksander I pidi painutama oma vanad liitlased Taani ja Rootsi ühinema kontinentaalblokaadiga: juhul kui Rootsi ei nõustu, pidi Venemaa alustama rünnakut Soome vastu Rootsi survestamiseks 1809.
SB ennetav vastulöök 1807 SB dessant Taani ja Kopenhaageni II pommitamine (I kord oli 1801) maalt ja merelt ja Taani laevastiku konfiskeerimine. Taani sõlmis liidu SB´ga ja britid lahkusid Taanist, seejärel Taani sõlmis liidu Napoleoniga ja ühines kontinentaalblokaadiga, mille vastutasuks garanteeriti Taani julgeolek. Ka SB surve jätkus(kaubasõda) (1807-1814). Norra isoleerimine: näljahäda! Taani riik läks pankrotti ( 1813 )! Taani toetus Napoleonile kuni lõpuni ja jäi kaotajate poolele (ja kaotab seetõttu Norra)
Soome sõda 1808-1809 Venemaa pidi realiseerima oma lubaduse Napoleonile ja garanteerima Peterburi julgeoleku.
4 Soome sõda algas veebruaris 1808, kuna Rootsi ametlik taktika oli esialgu taganeda sügavale sisemaale. Venemaa okupeeris Soome kergesti. Aleksander I otsustas 1808.a. märtsis liita Soome Venemaa koosseisus . Keisri teine otsus: Soome saab eristaatuse, mida ei vormistatud eraldi lepinguga
Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud . Rootsi eliit : Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni . 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus .
Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809- 1818 ) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine.
Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812 ). Soomes ja Rootsis algas moodsa rahvusliku identiteedi kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus : Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt.
Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763- 1844 ) valimine troonipärijaks. Rootsi kuningana Karl XIV Johan (1811/18-44). Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist)
Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814
5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi ­ SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra. Island, Gröönimaa ja Fääri saared jäid Taanile, kes sai kompensatsiooniks Launburki hertsogkonna Saksamaalt ja raha. 3) Norra pidi siirduma Rootsile omaette kuningriigina, mitte provintsina.
Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13: Kristiania ( Oslo ) ülikooli asutamine, Norra asehalduriks ja sõjaväe ülemjuhatajaks Taani kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut.
Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus ! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik.
Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud , juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus Liberaalne Gunnloven oli kõige demokraatlikum põhiseadus Euroopas 1814!
Lahendus Rootsiga Välisriigid ei tunnistanud iseseisva Norra kuningriigi olemasolu. Rootsi sõjavägi ületas 1814. a. juulis Norra piiri: relvaga ähvardamine, lahinguid pole Tulemuseks kompromiss : Mossi konventsioon 14.8.1814
6 1) Rootsi garanteeris Norrale Eidsvolli põhiseaduse. 2) Norra nõustus, et Rootsi Karl XIII on ka Norra kuningas · Eidsvolli põhiseaduse kohandamine stortingis, kuninga võimupiire kitsendati.
Norra positsioon uniooniriigis (1814-1905) 1815 Riksakten täpsustas veel Norra ja Rootsi omavahelise suhte detaile. Tulemus: Norralastel õnnestus saavutada võrdlemisi sõltumatu positsioon suhetes Rootsiga Norra staatus oli parem kui Taani koosseisus, kuna Norra kuningriik taastati . · Miinuseks täielikku iseseisvust veel ei saavutatud. · Plussiks oma siseküsimustes Norra oli autonoomne.
Norra riigistruktuur uniooniriigi koosseisus 1814-1905 Personaalunioon: Norra kuningas on Rootsi pärilik monarh (Bernadotte 1818----). Rootsi kuninga võim Norra siseküsimustes oli väga piiratud. Unioonikuninga pädevuses välispoliitika. Eidsvolli põhiseaduse põhjapanev mõju Norra välispoliitikale 19.sajandil.
1) Norra valitsuskabinet Kuninga esindaja Norras ülemasehaldur (1814-73). Norra valitsuskabinet (1814-84) ülemasehaldur ja 6 riiginõunikut (ministrit). 1884 jõustus parlamentalism . Iga riiginõunik juhtis oma ministeeriumi ( kirik - ja kooliministeerium, justiits-, sise-, majandus-, sõjaväe-, laevastikuministeerium).
2) Norra kahekojaline parlament : stortinget Kogunes iga kolmas aasta ja ulatuslik seadusandlik võim. Rootsi kuningalt 2 korda veto , aga seejärel jõustusid Norra parlamenti otsused. Esialgu hääleõigus 45% täisealistest meestest ( rekord Euroopas). Hääleõigus riigiametnikel, linna ettevõtjatel ja jõukatel majaomanikel, maal üle 25- aastastel taluperemeestel ja renditalupidajadatel, kellel üle 5a rendileping . Meeste üldine hääleõigus ( 1898 ) ja naiste 1913.
3) Norra küsimused Rootsis ja uniooni ühisküsimused. Rootsi riiginõukogu (valitsuse) Norra osakond Stockholmis (Rootsi kuninga juhtimisel Rootsi peaminister + 2 Rootsi ministrit). Ühisküsimuste jaoks uniooni riiginõukogu: Rootsis: Rootsi kuningas + Rootsi ministrid Norras: Norra ministrid + 3 Rootsi ministrit Uniooni välispoliitika jaoks eraldi riigiorgan, mis koosnes vaid Rootsi ministritest: allutatud
7 Rootsile, kes maksis kinni välispoliitika kulutused (mh saatkonnad). Tasapisi konsuliteks valiti ka norralasi. 20.sajandi alguses ühine välispoliitika ei rahuldanud enam norralaste huve.
8 Norra ühiskond 19.sajandil Olulised: vabad talupojad ja riigiametnikud ja kaupmehed . Sisepoliitikas esialgu ametnike ja talurahva liit (kuni 1830ni), seejärel nende vaheline pinge läbi 19.sajandi (mh maksuvaidlus) Aadliseisus olematu, parlament keelustas Norras päriliku aadli olemasolu 1821.
Norra ajaloo periodiseerimine 19.sajandil I Ametnike riik /õigusriik 1814-84: Avalikus elus domineeriv bürokraatlik eliit= konservatiivsed patrioodid (kohalik päritolu ja Oslo ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine.
I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine.
Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel ­ käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt.
Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid 1) Konservatiivne Höyre = parempoolsed 2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass) advokaat Johan Sverdrupi juhtimisel taotlesid parlamentalismi (venstre võitis valimised, aga Oscar II nimetas konservatiivse valitsuse) I poliitline valitsus Põhjamaades: uue venstre valitsus ja PM Sverdrup
II Areng uniooni likvideerimise poole parlamentalismi tingimustes
9 1884-1905 Venstre eesmärgiks on agressiivse poliitilise rahvusluse abil uniooni likvideerimine ja täiesti suveräänse Norra riigi loomine. Höyre ja venstre ühisrinne ja võimalik peale a 1884 ja 1898 reforme (mõlemad on sisuliselt parempoolsed erakonnad , kuna eraldi eksisteerib sots.dem.partei)
Rahvusliku ärkamisaja taust · Nation -building process = iidsest rahvast modernseks rahvuseks kujunemine Lähtekohad: Viikingiajastu positiivsed mälestused (u 800-1050). Keskaegne Norra kuningriik (u 1000-1380), seejärel sajandeid Taani alluvuses. Reformatsiooni tulemusena Norra luteri kiriku keeleks sai taani keel (mida hääldati norrapäraselt) bokmal = Norra traditsiooniline kirjakeel
18.sajandi lõpus Norra patriootide rahvusromantiline isamaa-armastus: ,,Milline on Norra rahva põhiiseloom, mis kehtestub vabades talupoegades?" NB! Norras ei esitata enne 1814.aastat Norra riikliku iseseisvuse kõnet.
Norra rahvuskultuuriline (kultuurnatisonalistlik) liikumine Aluseks Norra traditsiooniline talupojakultus, kultuuriline ja usuline homogeensus . Eesmärk: selle kultuuripärandi igakülgne säilitamine ja teadustamine sihiga süvendada rahvuslikku identiteeti.
Kultuurrahvuslik liikumine /poliitiline rahvus Mõjutaja: rahva meelelaadi oli kujundanud Norra loodus: loodus peegeldus edasi maalikunstis, muusikas, kirjanduses. Kultuuriline rahvuslus pidi jätkuvalt võistlema Taani mõju vastu kultuurisektori. Kultuurrahvuslik liikumine arenes vabalt ja tegutses laialdaselt igas piirkonnas ja mitmel tasandil. Poliitiline rahvuslus oli suunatud Rootsi ja uniooni vastu. Norras poliitiline ja kultuuriline natsionalism võisid areneda teineteisest lahus.
Kronoloogia ja väljendused, foorumid 1820-30. aastatel debatt . mida tähedavad mõisted Isamaa ja vabadus? Rahva vaimulaad ? Rahva õigused? 1840.aastatel hoogne rahvuskultuuriline liikumine kus taanipärase kõrgkultuuri 10 vastukaaluks kujunes norrapärane moderniseeruv talurahvakultuur. Üldine lugemisoskus : ajakirjandus (SB eeskujud ), ilukirjandus, populaarteadsuslik ajalugu. Varem suuline traditsioon. Ulatuslik rahvapärimuste ja keele kogumine ja uurimine , avaldamine (ka vanade saagade). Ka ainelise vanavara kogumine tutvustamine muuseumide kaudu.
Ajaloo narratiiv 1) Kuldne muinasaeg: iseseisev elu ja ,,valitses üksmeel" 2) Allakäigu ja rahvusliku lõhestumise aeg Taani all 3) Rahvuslik taasärkamine uus Norra riigis uniooni raames kaks koolkonda: I Konservativne: poliitiliselt rootsisõbralik ja kultuuriliselt taanisõbralik II Liberaalne- radikaalne (,,vasakpoolne", ,,iseseisvuslased"): kaks norra rahvust: paikne talurahvas /taani sisserändajates ametnikud ja kodanlus
,,Ehtsa" norrakirjakeele küsimus Kas norrapärastada bokmal või konstrueerida uus keel, mis põhineks norra dialektide kokkusulamisele? 1840-50. aastatel Ivar Aasen pani aluse uuele kirjakeelele landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra) ,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen ). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt.
Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu , rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus.
Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad : maakoolide õpetajad (1840. aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest
11 Kokkuvõte Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik arenes sisekonfliktide kaudu. ,,Ehtnorralik" tuumik : vana talupojakultuuri keel, kombed, traditsioonid, rahvakultuur ja selle edasiarendamine moodsal kujul. Rahvuse ühendajaks poliitilised institutsioonid , ,,ajalooline kodumaa" ja kultuuriline ühtekuuluvus.
12 Norra iseseisvumine 1905
Norrakate suhtumine uniooni 19.sajandi lõpus: I parempoolne höyre: pooldasid jätkamist riigikaitse tõttu. II Liberaal ,,vasakpoolne" venstre: kriitiline suhtumine (Oscar II ja võidurelvastumise vastu) I Tõsine unioonikriis 1890.ndatel aastatel: venstre otsustas stortingis ühepoolselt luua Norrale konsulaaresinduse välismaal. Rootsi ähvardas seejärel sõjaga, Norra taganes.
Kompromissi otsimine läbirääkimiste teel 1904 Rootsi valitsuse uued seaduseettepanekud (Norrale oma konsulaaresindused, aga ülejäänud välispoliitika peab kuulub Rootsile). Norrakatele ,,vasallriigiprojekt" ja venstre ja höyre ühisvalitsus, mille kuningas tühistas. Juuni 1905 teatas Norra stortinget, et Oscar II ei ole enam Norra kuningas. Oktoober 1905 Karlstadi lepinguga uniooni likvideerimine, seejärel rahvahääletus. Iseseisev Norra on monarhia. November 1905 Norra kuningaks krooniti Taani prints Carl, kes sai nimeks Hakon/Haakon VII. Miks Rootsi loobus unioonist kiirelt ja veretult? Uniooni tähtsus oli kahanenud! Rahvusvaheline olukord: kuna Venemaa oht (1905) oli kahanenud, oli uniooni kaitsepoliitiline tähendus väiksem, kui 19.sajandil. Edaspidi oli Norra soov olla erapooletu riik.
Rootsi aja pärand Soomes Soomest sai lääne kultuuriruumi ja Põhjamaade osa. Soomlastel samad õigused kui rootslastel aga ei mingit eristaatust. Talurahvavabadus, kärajad (kohalik omavalitsus ja kohtukorraldus ), uusajal osalemine Rootsi nelja seisuse riigipäeval, Rootsi seadusandlus, sõjaväekorraldus. Puudub oma keskvalitsus . Erinevused Rootsiga: Talumaa osakaal suurem, mõisade osakaal väike. Soome keel talurahva ja jumalasõna keelena. Puhver ida vastukaaluks 17.-18. sajandil Soome vaene kõrvalala.
Rootsi aja hariduspärand Soomes Soome kirjakeele sünd reformatsiooni tulemusena (Mikael Agricola ). Uus Testament (1548) ja Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand). Luteri kiriku suur mõju: mh kirikuõpetajate ja talurahva ,,liit". Turu Akadeemia asutamine 1640 (alates 1828 Helsingi ülikool) Rootsi keel haritud ühiskonnakihtide keelena: Uusajal kõrgemate seisuste süvenev keeleline rootsistumine ( aadel , kodanlus) ja umbes 10%.
Soome geograafia: ametliku idapiiri varieerumine
13 Peahõimud: (päris) soomlased , hämelased, karjalased . 1323 Rootsi - Novgorodi piir lõhestas karjalaste hõimu kaheks (Rootsi Lääne- Karjala /Vene Ida-Karjala). Soome idapiir ei olnud enne aastat 1944 kunagi etnilis -keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale.
14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734 .a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks ). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused.
Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused: Soome (liht)sõjavägi saadeti laiali (vabastus sõjaväeteenistusest). Soomest kogutud maksud jäävad Soome (I kord ajaloos). Keiser Aleksander I ütles prantsuse keeles, et ta ,,tõstab Soome natsioonide hulka). Mida keiser lubas? Soomlaste tõlgendus 1863-1917: sõlmiti omavaheline leping, mille alusel Vene ainuvalitseja on Soomes põhiseaduslik monarh. Algas autonoomia praktiline ülesehitamine, mille aluseks oli keiser-suurvürsti hea tahe .
17.9.1809 Hamina rahulepinguga loovutas Rootsi Soome Venemaale Loodi autonoomse Soome keskvalitsus (1808---) 1) Senat =valitsus (1809-Helsingi) 2) Ministeeriumid ( Helsingis ) 3) Ametid 4) Soomlastest koosnev Soome asjade komitee Peterburis esitles Soome asjad otse keisrile, mitte Vene ministeeriumidele (1.12.1808-1811)! 1812 määrati Soome pealinnaks Helsingi. 1812 liideti nn Vana-Soome autonoomse Soome koosseisu Viiburi läänina (1721 ja 1734 kaotatud alad ehk Stolbovo piir 1617).
Miks Aleksander I kujundas Soome autonoomia? Valitseja vabameelne periood enne Napoleoni sõjaretke (Katariina II ja Mihail Speranski mõju) Plaanis uuenduste läbiviimist Venemaal ja Soome kui katselaboratoorium. Rootsi gustaviaanlikud põhiseadused garanteerisid valitsejale suure võimu (vaid uute maksude kehtestamise on vaja riigipäeva nõusolekut). Soome kiire rahustamine oli Napoleoni sõdade perioodil vajalik. Soome eliidi lobbytöö: G. M. Armfett, G.M. Aprengtporten (Soome riigi idee), C. E. Mannerheim ja
15 rahva relvastatud vastupanu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53 Nimetu #54 Nimetu #55 Nimetu #56 Nimetu #57 Nimetu #58 Nimetu #59 Nimetu #60 Nimetu #61 Nimetu #62 Nimetu #63 Nimetu #64
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariLaidemae Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (2)

minarokin profiilipilt
minarokin: Väga hea põhjalik konspekt.
17:38 15-05-2012
Tiidukas profiilipilt
Tiidukas: tänud, põhjalik konspet!
13:46 07-05-2012


Sarnased materjalid

70
docx
Nimetu
47
docx
Nimetu
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
19
pdf
Uusaeg
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun