dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini
poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostavad enamasti endale mõeldud kaupu aga naised ostavad rohkem oma perekonnale suunatud kaupu
muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid. Tõenäoliselt kestab arutelu ning tuline vaidlus reformi vajalikkuse üle veel paar aastat ning kõik sõltub Eesti ühiskonna tahtest muuta haldusjaotus mugavamaks, tundes seeläbi mõningaidki väiksemaid probleeme
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
Kokkutulnud jagunesid kaheks: mõõdukad(soovisid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust) ja käremeelsed(nõuti demokraatliku vabariiki, tsaarivalitsuse boikoteerimist, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusest). Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli Tallinna töölised), mille lõpetas karistussalkade saabumine. Tegutsesid sõjakohtud ja karistussalkade ohviks landes 328 inimest(vallavanemad, kooliõpetajad, seltsitegelased). Paljud avaliku elu tegelased põgenesid maalt. Tähtsad ajalehed suleti. Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega
Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas:
rahvaasemike koosolek(mõõdukad eestikeelne haridus, konstitutsioonilne monarhia; radikaalid vabariik, riigivõimu boikoteerimine, relvade jagamine). Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Ühtkokku laastati või hävitati Eestis ligi 150 maisahoonet. Ligi 10 päeva kestnud mõisate rüüstamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine, kelle ohvriteks langes Eestis 328 inimest eelkõige kooliõpetajad, vallavanemad ja seltsitegelased. Kõik tähtsamad Eesti ajalehed suleti. 21.Eestikeelse gümnaasiumi kujunemine. ERM- i rajamine 1906. aastal rajati Tartus esimene eesti õppekavaga gümnaasium(Miina Härma Gümn.). 1907. aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, mis seadis oma ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. 1909. aastal loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati nii aineline kui ka vaimne vanavara.
20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud. Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad. Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon. 'olukord ei parane, kui me seda enda kätte ei võta' tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi, mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma.
põranda alla. Eesti sai laostavad kohustused nälja piirile jõudnud Saksamaa toetamiseks Asjaajamine viidi üle saksakeelele. Tartu ülikool ja gümnaasiumid viidi üle saksa keelele. Eestlasi ei häirinud ühelt võõrkeelelt teisele üle minekut vaid pigem sakslaste põlgus venelaste ja eestlaste vastu. iseseisev Balti hertsogiriik oli maksimum näitamaks kui hästi tahavad sakslased näidata, et nemad on olukorra peremehed, lavastuse ilu rikkusid ära Eesti vallavanemad, kes protesteerisid ja hävitasid soovitud mulje rahva üksmeelsest tahtest. Novembris varisesid Saksamaa liitlased üksteise järel kokku ja Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon - saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik Eesti saatis enamlaste asemel novembrirevolutsiooni sotsiaaldemokraadid, seetõttu ei loovutanud Saksa väed võimu mitte bolsevikele vaid Ajutisele valitsusele. 38 peatükk Vabadussõda 28. november 1918-1920 2.veebruar (3
eesti Linnade Liidu juhatus ei olnud selliste tsentralistlike sätetega nõus, liidu põhikirja projekti arutamisel tehti mitmeid märkusi ja täiendusi. Siiski kinnitas Vabariigi Valitsus 1940. aastal Eesti Linnaomavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu küllaltki ebademokraatliku põhikirja. Olukord muutus kardinaalselt peale valimisi. Vallaseaduse täiendamise seadusega sätestati siseministri õigus vabastada riiklikes huvides ametist kas üksikute või kõigi valdade vallavanemad ja nende abid ning määrata ametisse uued isikud. Eesti NSV Valitsuse 17. augusti 1940. aasta määrusega likvideeriti Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ning nende organite tegevuse lõpetamine nähti ette augusti lõpuks 1940. Miski ei suutnud kahjuks päästa Eesti Linnade Liitu- tema tegevus seiskus pooleks sajandiks. 7 Taasloomine 1980
vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5
n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik- õiguslikud asutused) n Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad) Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus
1938. a toimusid uued valimised Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalset. Presidendi valis Riigikogu, üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 24.aprillil 1938. Valitsusjuhiks sai K. Eenpalu. Sisuliselt vaikiv ajastu jätkus. Kuigi parlament töötas, oli see presidendi kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine
saadikud maakonniti. Esialgne tulemus: ametnikkond on parlamendis üleesindatud, talurahvas alaesindatud. Kohaliku omavalitsuse tasand Norras puudusid kirikliku taustaga kohaliku omavalitsuse traditsioonid, mis olid Rootsis-Soomes. Probleem: talurahval õigused riigi tasemel, aga valdade tasemel mitte. Omavalitsusreform valdades (1837). Vallavalitsuste asutamine (3-4 meest), mis tegutsesid kirikuõpetajate ja ametnike kõrval. Maakonna vallavanemad moodustasid koos organid, mille pädevuses olid maakonna haldusküsimused. Tulemus: talurahva võim kohalikul tasemel kasvas, 1860.aastatel 6+% vallavalitsustest olid talupoegadest esimehed. Järgmine reform: suuremate vallavolikogude rajamine. Keskvõim delegeeris mitmed uued ülesanded valdadele: reformid nt vaestehoolekande ja arstiabi alal ning algkoolireform (1848). Vallavalitsused sirguva talueliidi poliitiliseks kooliks, talurahvas
Baltisakslased olid oma positsiooni tugevdanud. Baltisakslased võtsid üle linnavalitsused. Linnavalitsused, need mis olid juba enne 1917.aasta veebruarirevolutsiooni eestlaste käes, saadeti laiali. Asendati eestlastest linnapead ja nõunikud baltisakslastega. Baltisakslased ajasid edasi Balti riigi loomise mõtet. Balti aadel otsustas kokku kutsuda valitavad rahva esindusorganid, mis oleksid pädevad pöörduma Saksa keisri poole ametliku palvega. Mindi seda teed, et kõik vallavanemad käsutati maakonnalinnadesse kokku ja nemad pidid oma seast nimetama esindajad, kes pidanuks talurahavst esindama edaspidi. Esimesena astus kokku Eestimaa maakogu 9.aprillil 1918 (Landerversammlung) Tallinnas. Võeti vastu endale sobivad otsused ehk pöörduti rahva esinduskogu nimel Saksa keisri poole kahe palvega: 1) Saksamaa jätkaks Eestimaa kubermangu sõjalist kaitsmist; 2) paluti, et Saksa keiser aitaks kaasa Eestimaa lahtiühendamisele Venemaa küljest. 10
annaabi.ee 
