Soome maa ja ajalugu (7)

Soome maa ja ajalugu
1.Soome asend.
* Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel.
*Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.
*337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km)
*12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha.
*Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks
* suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km
*Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest
*Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri.
Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas.
* Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia

2. Pinnavormid , siseveed. Mered . Loodus.
*Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart
*Madal riik, maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna .
*Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi
* Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist.
Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi . Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas.
*Üle 60 000 järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega.
Suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal.
* Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid ( pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas).
* soine - need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt Pohjanmaal ja Lapimaal.
*Okasmetsad, peamiselt mänd ja kuusk . 1/3 riigist ongi mets. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.
*~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont .
* Suuremad jõed soomes on Kemijoki, Ounasjoki, Simojoki, Lijoki jne. Siseveekogusid kasut. transpordiks , palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete suurim saar- Soimaas- Soisalo
3.Kliima ja seda tingivad tegurid.
*kliima suhteliselt pehme (Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu).
* Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved . Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö.
*Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane
*Soome asub jahedas parasvõõtmes. Põhja osa ulatub lähisarterjaalsesse võõtmesse. Suure ulatusega põhjast lõunasse on tema kliima väga erinev.
*Ilmastik on väga (Golfi hoovusSaab selgelt vahet teha neljal aastaajal : talvel, kevadel, suvel ning sügisel. Talved on külmad, temperatuur langeb tihti alla – 20 kraadi Celsiuse järgi. Suved võivad olla aga suhteliselt palavad, temperatuur võib ulatuda kuni pluss 30 kraadini

4. Loodus-geograafiline jaotus.

*Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides.
*Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud ).
*Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas.
*Saaristo- Suomi - Väga palju saari . Kõige pehmem kliima. Palju siledat kaljut . Seal on ka lehtpuid. Palju inimesi ei ela, aga populaarne suvituskoht, saartel palju suvilaid, suvel rahvaarv kahekordistub. Kalakasvatus ja kalapüük väga olulised, räime palju. Turism ja veidi põllumajandust.
2.Eteläinen rannikkomaa Üldiselt tasane , viljakas savipinnas . Kõige tähtsam ja tootlikum põllumajandusala. Mitmeid jõgesid (nt Kymijoki). Tihedalt asustatud, palju suuri linnu, palju sadamaid , tööstus.
3. Pohjanmaan rannikkomaa Pohjanmaa on vana maakonna nimi. Tasane ala, kõige tasasem (lageus). Palju jõgesid, palju punaseid kahekordseid maju. Palju soid , tegeletakse palju põllumajandusega.
4.Suomenselään SuomaaVäheviljakas soine piirkond. Kõrgem ala. Jahedam piirkond.
5.Järvi-Suomi Soome kõige järverikkam piirkond. Künklik maastik . Metsaga kaetud mäed. Vähe soid. Metsad ja järved vahelduvad. Metsatööstus. Palju linnu. Linnade vahel asustust eriti ei ole.
6. Vaara -SuomiVaara – metsaga kaetud kõrge laugete nõlvadega mägi.Suuremas osas kõrgendik. Palju kõrgeid metsaga kaetud mägesid. Suhteliselt hõredalt asustatud ala. Palju kiskjaid.
7.Etu-Lappi Palju soid. Järvi suhteliselt vähe. Palju tundureid (tunturi – mägi, kus ei ole metsa).
8.Taka-LappiKõrguste vahe kõige suurem. Soome kõige kõrgemad mäed on seal. Soid vähe, aga järvi on palju. Kõige külmem, vähe sademeid.

5. Asustuse paiknemine ja asustustihedus .
*Riigi põhjaosas on ligi 3000…4000 laplast ehk Saami .
*Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud.
* 2004. aasta seisuga on Soomes 5,214,512 elanikku. Nende asustus jaguneb riigi territooriumil küllaltki ebaühtlaselt. Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. *
*Naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat , meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 – 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo , Vantaa , Tampere, Turu ja Oulu

6. Rahvuslik koosseis. Vähemusrahvused.

*Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel.
*Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest – Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured.
*5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta.
*See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas.
*Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.

7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes.

Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel.

8.Soome keele asend läbi aegade.
Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid  soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre . Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega.
Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist  Mikael Agricola  poolt. Ta lõi soome keele  ortograafia  toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno .17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle  fonoloogia  ka soome kirjakeelde. Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded
9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel . Soomlased väljaspool Soomet.
*5 mln Soomes 1 mln mujal
60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese.
*Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama.
Periooditi : 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg, tööjõudu oli väga vaja, Soomes aga tööpuudus.
1980.-90. Ümberasumine tagasi Soome, umbes pooled tulid tagasi. Palumuuttajad.
19. saj lõpp, 20.saj algus kullapalavik. Rännati Ameerikasse ja Kanadasse.
Autonoomia ajal kolis u 150 000 soomlast Venemaale.
Ulkosuomalainen – välissoomlane. Soomlasi u 5 milj Soomes, 1 milj mujal.
Kveenid, Metsasoomlased
10. Soome asustamine . Varaseimad asukad . Soome rahvastiku kujunemine.
Jääaja lõppedes, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas Soome tulema inimesi. Neid tuli idast, praeguse Venemaa suunast ning Baltikumi kaudu lõunastRootsikeelset elanikkonda on Soomes olnud üle 800 aasta. 13. ja 14. sajandil põhiliselt Kesk-Rootsist Soome asunud uusasukad tõid endaga kaasa selle aja rootsi murdeid.
*Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid- korilased , kes elasid  tundra - ja mereandidest . Keraamikat on leitud 5300 eKr ( kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500–500 eKr) ja rauaajal (500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid  soomeugrilased  tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud  saamid . Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased.
11.Soome viikingiretkede ajal.
Soome jäi viikingiretkede kaubatee külje alla, viikingid püüdsid idateed pidi jõuda Araabiasse ja Konstantinoopolisse, nende laevatee käis Soome rannikut pidi Laadogani. Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid , millega pidada kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse viikingite ajal, ka seal käidi röövretkedel, millest annab tunnistust arheoloogilistel kaevamistel leitud araabia päritolu mündid ja esemed.
12Soome ristiusustamine . Pähkinäsaare rahu.
Räägitakse kolmest retkest. Soomet hakatakse ristiusku pöörama ja algab rootsi aeg
I- Varsinais – esimene retk. Toimumises kaheldakse. 1150ndatel. Püha Eeriku legend- Piiskop Henriku surmalaul. Legendi järgi korraldas Eerik koos Henrikuga esimese retke . Vastupanu ei osutatud. Piiskop tapeti ( söömise eest maksmise jutt, mille tõttu piiskop ära suri). Pärast tema surma hakati rääkima paljudest imedest-teda peeti pühakuks. Levitamisele aitas ta kaasa oma surmaga. Kiriku kui institutsiooni tekkimine Soome. Rootsist saadeti piiskope, mistõttu muutus side Rootsiga tugevamaks. Karjala hakkab jagunema kaheks ristiusu tõttu.
II- kahtlane, aga toimus. Häme läks selle retke tulemusena Rootsi alla. Rahvastiku muutused. Tekkis uusi elanikke- rootslased ( peamiselt Uusimaal) Suhted rootslaste ja soomlaste vahel olid siiski rahulikud.
III Karjala jagamine. Novgorodi võimu all. Lääne mõju hakkab tunda andma. Rootsi mõju liigub ida poole. 1292 -1323 Rootsi- Novgorodi sõda. Viburi, Ladoga . 1323- sõlmiti Pähklinäsaare rahu. Sellega jagati ära Karjala. Sõlmiti sks kaupmeeste vahendusel. Pandi paika Karjala piir. Novgorod loovutas Karjala maakitsikuse lääne osa „ Vibur .” Soome side Rootsiga on suur. Soome on osa Rootsi riigist.

13. Soome keskajal.

Soome keskaja alguseks võib lugeda soome territooriumi vallutamist Rootsi riigi poolt ja selle kaasamist Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Keskajal oli Soome jaotatud Rootsi võimu all olevateks nn Vanaks Soomeks ja Novgorodi Vabariigi ja hiljem Vene tsaaririigi koosseisu kuuluvaks Viiburi piirkonnaks. Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati Soomet, selle liikmele hertsogkonnaks andmiseks . Esialgne volitus Soome esialgse haldusvormi loomiseks anti kirikule. Varasemast olemas paganlikud kihelkonnad. Need saavadki esialgse haldusjaotuse aluseks. 13. sajandi keskel hakkab kiriku poolt juhitud administratsioon tasapisi ilmalike meeste kätte minema. Kirik annab maksud üle kuningale ja riigile. Soome selle aja keskusteksTuru, Viiburi, Hämeenlinna. Esialgne peamine kiriklik üksus oli Turu piiskopkond . See hõlmas kogu ala, mida Rootsis Soome all mõisteti, lisaks Ahvenamaa. 14. sajandil hakkavad selgelt kujunema maakonnad . Kunstlikku maakondade loomist veel ei ole. Esimesed olulisemad (Edela-Soome alal): Päris-Soome, Satakunta, Ahvenamaa, Uusimaa ja Häme. Keskaja lõpus oli Soomes kuus linna: Turku, Viburi, Porvo, Naantali, Rauba, Ulvila. Oluline: sood , vein, maitseained , vill , kala, nahk. Tasapisi hakkab tekkima nahk ja puit.
Varajase keskaja ühiskond.: Seisuste ühiskond. Talupojad pidid kirikuid ehitama ja makse maksma.
Turku, Hämeenlinna ja Viipuri – kolm keskust.
Vaimulikud ja aadelkond . Paljud aadlikud olid rootslased, hiljem ka sakslasi ja taanlasi. Oli ka kohalikke. Vaimulikud algusest peale kohalikud.
1200-1300 asustati turku – Soome vanim linn. Kauplemiskoht, sinna käisid saksa kaupmehed . Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud.
Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola.
14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine.
Savolased tegelesid alepõllundusega.
Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda.
14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis.
Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union.
Kuidas? Kolme riiki valiti juhtima üks õnnelik inimene, kelleks oli Erik XIII. Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik)
Millal? 1397- 1523
Miks? Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha. Enda raha kasutuselevõtt oli suuresti seotud hansalinnadega.
Veel mingit taustinfot? Võitluses Albrechtiga ei jäänud Soomes-Rootsis muud üle, kui paluda välisabi Taanilt ja Norralt. 1397 otsustatigi Skandinaavia maad ühendada. Erinevalt Rootsist, Soomele unioonist kahju ei teki. Esialgu on unioonil palju positiivseid jooni, eelkõige julgeoleku tagamine (Saksa majanduslik ja poliitiline surve). Soome põhiline küsimus, idapiir , ei olnud aga Kalmari uniooni küsimus. Kuigi esilagu soomlastel uniooniga probleeme pole, jõudsid mõne aja pärast Soome tagasi taanlased (kes müüsid 1346 Eesti Liivi ordule maha ja eemaldusid Läänemere regioonist; uniooni tekkega jõuavad nende huvid Soome tagasi) ja kes on selle aja Skandinaavias juhtivaks riigiks. Taanlased suhtusid teistesse uniooni rahvastesse üleolekuga, ignoreerides nende seadusi. See tekitas rahulolematust.
* Uniooni ajal muutus ka Soome maksustruktuur ja valitsemis- ja õiguskorraldus. Kohtukorraldus muutus kolmeastmeliseks. Samuti tuli uus haldusjaotus : töötatati välja uued piirkonnad, lähtudes reaalsest maksupiirkonnast
* 1440 . aastal sai Soome unioonilt garantiikirja ehk õigused. Unioon suurendas Soome tähtsust Rootsis ja Soome eneseteadvust.Ida-küsimus ei olnud unioonile oluline ning seetõttu Soome idapoolne turvalisus kannatas. Soome haldamisel tõusis Viiburi osatähtsus, kuid  1410  rüüstasid venelased Viiburit ja põletasid selle maha. Ime olla aga Viburi päästnud, ning venelased taganesid( mina ei usu niiväga imesse, kui sellesse, et selle aasta talv oli olnud äärmiselt karm ning venelastel oli raske + sõjavarud olid lõppemas, mille tulemusel taganeti). Aga kus olid suured liitlased? Rootslaste abi näiteks hilines liidu sisetülide tõttu.

15. 16. saj. Gustav Vaasa valitsemisaeg . Tsentraliseeritud riigi sünd. Täyssinä rahu.
Lühidalt: Vaasa oli ühtse tsentraliseeritud võimu looja. Võimas Rootsi riik. Reformatsioon (kat=>luterl.) Soome piir oli sel ajal põhja jäämereni väljas.
Pikemalt : 1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus Taani kuninga  Christian II vastu, mille juhiks tõusus Gustav Vasa . 1523 valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks.
Rootsi-Soome suhted Venemaaga pingestusid jälle 16. sajandi keskpaiku, kui venelased hakkasid enda omaks pidama samu alasid, mis soomlasedki.
Saamas osa ja kasu Läänemere muutunud olukorrast, pani Gustav Vasa 1550. aastal alusel  Helsinki   linnale . Selle edenemise eest hoolitseti niivõrd, et kohalikke võime lausa kohustati uut linna rahvastama. Metsasoomlased- rändasid ja põletasid metsi. Metsasoomlased on ainult need, kes jõudsid Rootsi
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail  1595   Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud Vene–Rootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi  Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud  Stolbovo rahuni.
16. 16.saj. Usupuhastus . Mikael Agricola.
Gustav Vasa muutis trooni päritavaks. Tal oli endal kolm poega , sellest segane aeg. Nimetas pojad hertsogiteks ja andis igale pojale hertsogkonna. Arvas , et see muudab riigi tugevamaks, tegelikult vastupidi. Üks hertsogkond oli Soome, selle hertsog oli Juhana . Pärast oli ta kuningas Juhana III. Juhana armastas kunsti jne, õppis soome keele ära. Õukonnas väga kaunis elu. Gustav Vasa andis Juhanale oma vapi , sellest ajast Soome vapp . Juhana abiellus Poola kuninga õega. Sai alasid Liivimaalt.
Pärast Gustav Vasa surma sai kuningaks tema poeg Erik.
1560 -68 oli kuningas Erik võimul. Tema hakkas piirama hertsogite õigusi. Vastuolu Juhana ja soomlastega. Erik mõistis Juhana surma, aga ta viidi Rootsi vanglasse hoopis. Kaunis aeg õukonnas läbi.
Rootsi oli samal ajal sõjas ka taaniga. Erikul lõi hullumeelsus välja. Nägi igal pool vaenlasi . Ühel hullushool vabastas ka juhana ja ta naise vangist. Need olid nüüd mestis kolmanda venna Karliga. Lükkasid Eriku troonilt.
1568-92 kuningas Juhana. Erik vangi, osa ajast oli Turu vanglas . Lõpuks ta mürgitati. Tema pere saatus seotud Soomega . Tal oli suhe sõjamehe tütre Karin Maunusetütrega, kes oli 15-aastane ja seisusele mittevastav, aga erik kuulutas ta kuningannaks. Juhana kinkis talle Satakunta maakonnas väikese mõisa. Sündis poeg Gustav, aga see põgenes Venemaale ja suri.
Kui Juhana oli kuningas, siis suhted Poolaga head, aga Venemaaga halvad, sest seal oli tsaar Ivan Julm, kes tahtis Juhana naist omale.
1570 -1595 sõda Venemaaga. Pika viha aeg. Juhana saavutas võite ja nimetas end vahepeal Soome, Ingerimaa, Karjala ja Vadja viiendiku suurvürstiks.
Samal ajal ründas ka Poola Venemaad.
1595 Täyssinä rahu.
Ivan Julm tunnustas Rootsi valdusi Eestis ja loovutas Narva. Riikidevaheline piir Põhja-Jäämereni välja.
1592 -99 kuningaks Sigismund ( Johani ja Katariina tütar), oli nii Rootsi kui ka Poola kuningas.
Klaus Fleming oli Soome väejuht pika viha perioodil, tahtis pärast Johana surma ise kuningaks saada. Oli Juhana suur soosik.
1596-97 talupoegade ülestõus ehk Nuiasõda.
Talupoegadele ei meeldinud sõjaväe majutamise kohustus. Palusid abi nii sigismundilt, Karlilt kui ka Flemingilt. Karl õhutas neid Flemingi vastu. Ülestõus algas Pohjanmaalt, aga haaras päris suure ala.
Jaakko Ilkka oli talupoegade juht.
Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega.
1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära.
Katoliku kiriku asemele luterlik kirik . Au sisse emakeelne jutlus . Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament , 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill on Agricola päev

17Soome 17. saj-l suurriigi osana . Stolbovo rahu. Pietari Brahe.
Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis  1611 . aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni ning säilitas selle kuni ajastu lõpuni. Suurvõimuajastule eelnes Vanem Vaasa aeg(1521-1611) ja järgnes Vabadusaeg (1719-1772) Suurvõimuajastu jaguneb Uuemaks Vaasa ajaks (1611-1654) ja Karoliini ajaks (1654-1718)
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja oskv tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal. Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas.
Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe  idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva  Laadoga -KarjalagaKäkisalmi lääni.
Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656– 1658 . 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati  Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani
Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner . Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga. a soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli  1646 –1680) ning  1649   Raahe  (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool.Kuninganna Kristiina nooruse ajal ja ka pärast kuningas Karl X Gustavi surma oli Per Braheriigikantslerina üks regentidest.Tegeles pisut ka keelepoliitikaga. Rõhutas, et Soomes töötavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt.
Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu enam kui 600 aastat, keskajast kuni 19. sajandi alguseni . Rootsi ja Venemaa võitlesid sel ajal mõjuvõimu eest Soomes sageli ka relvadega. Pähkinäsaari rahuga 1323. aastal lepiti kokku, et praegune Lääne- ja Lõuna-Soome kuuluvad Rootsile, aga Ida-Soome on Venemaa võimu all. 
Hiljem, 16. ja 17. sajandil peetud sõdade tulemusena Rootsile kuuluva Soome territoorium laienes märkimisväärselt. 18. sajandi sõdades Rootsi aga kaotas maa-alasid, ja lõpuks, 1809. aastal läks kogu Soome Venemaa valdusse.
18Põhjasõda, Uusikaupunki rahu.

1700-1721. Esialgu oli Rootsi väga edukas. Sõda kestis kaua enne, kui hakkas Soomet puudutama. Olukord oli kehv .1713-21- okupatsiooni aeg. Kõik oli vene all. Rootsi põnenes umb 30 000 in. Tapeti palju.
1721- Uusikaupunki rahu. Rootsi pidi nõustuma Vene tingimustega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik  pea kogu Soome.  1743 . aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu. Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt  Liivimaa , Eestimaa, Ingerimaaja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga.
1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri  Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist  Suurbritannia -vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa1808–1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningasKarl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean- Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiserAleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi  tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norraliitmiseks Rootsi Kuningriigiga.
19. Soome 18. sajandil.
1722 -1808/9 Soomes vabaduste aeg.
Algeline parlamentarism kujunes sel ajal välja. Gustav III mõrvaga saab vabaduste aeg läbi.
Karl XII oli lastetu, prast teda sai troonile Frederik I. Kuningal ei olnud tema ajal väga palju võimu, võim tegelikult Riigipäeval.
Soome olukord põrast Põhjasõda väga halb, sai sõjas väga palju kannatada, maa kehvas seisus. Piiriäärne ala kindlustamata, mehi ka ei olnud, tähtsad kindlused piiri taga. Soome ala ja soomlasi kiideti, eesmärgiks muuta soomlased truudeks Rootsi alamateks.
Arvid Horn – vabaduste aja silmapaistvaim poliitik , oli Soome päritolu, juhtis riigi välispoliitikat, oli kantsler. 1705-1710 oli TÜ kantsler.
Kübarate sõda 1741 -43. Rootsi-Vene sõda. Venemaal poliitiline olukord segane, tsarinna suri, Elisabeth võimule. Pakkus Rootsile vaherahu , Rootsi võttis selle vastu, aga Venemaa lükkas ise väga kiiresti tagasi. Elisabeth pöördus soomlaste poole, mainis Soomet eraldi üksusena. Ütles, et Rootsi oli sõjas süüdi, aga Venemaa on Soome poolt. Soome oli sel ajal Venemaa poolt okupeeritud.
Sõda lõppes 1743 Turu rahuga. Paljud tähtsad kindlused kaotati, palju inimesi jäi vene alale . Üritati Soome majandust päästa, hakati ehitama kindluseid, taheti Soomet Rootsiga tugevamini siduda. Ehitati Suomenlinna kindlus . Suomenlinna ja Loviisa kindluste ehitamised olid kõige suuremad Rootsi riigi ehitustööd.
1751 Strömstadi kokkulepe – jagati Lapimaa alad. Laplased võisid ikkagi üle piiri liikuda . Soome kaardi kujutisse tekkis käsivars, sest osa Lapimaast läks Taanile.
Anders Chydenius oli 1000 marga peal, oli kirikumees, poliitik, tegeles ka arstina. Kirjutas palju majandusest, seisis liberaalse majanduspoliitika ees.
1788-90 sõda Rootsi ja Venemaa vahel, see lõppes tulemusteta.
Troonil Gustav III, kes oli karmim kuningas ja sai kuningale võimu juurde. Ohvitserid olid temaga opositsioonis. Soomes tegid ohvitserid Anjala liidu. Tahtsid teha Soomest eraldi riigi Venemaa kaitse all. Saatsid Vene tsarinnale kirja, et tahavad rahu. 1809 suruti nende tegevus maha. Tegelikult neil ei olnudki rahva toetus, see oli rohkem ohvitseride enda lõbu.
Tasapidi hakkas tekkima rahvuslik ärkamine.
Henrik Gabriel Porthan – tähtsaim isik, teadlane . Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor . Tegeles rahvaluule , esteetika , keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai alguse meetod, kuidas teaduslikult ajalugu uurida.
Paavali Juusten kirjutas piiskoppide kroonika, Porthan uurib seda ja varustab täienduste ja selgitustega. Avaldab selle uuesti. Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele.
1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan.
1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius.

20Autonoomiaaeg Soomes – Soome Vene suurvürstiriigina 1809-1917.

Napoleon ja Aleksander I jagasid maailma. Soome jäeti Venemaa mõjuvõimu alla. 1808-1809 okupeerisid Vene väed sõja käigus Soome. Rootsivastasest sõjast sai kiiresti vallutussõda.
1809 märtsis kutsus Vene tsaar kokku Porvoo Maapäeva, kõik seisused andsid tsaarile truudusvande. Ametlik rahu oli Hamina rahu 17.sept 1809. Rootsi loovutas Soome koos Ahvenamaaga Venemaale.
Soomest sai autonoomne suurvürstiriik Vene tsaaririigi koosseisus .
Jäi kehtima leteri usk, rootsi õigus- ja haldussüsteem, ametlikuks keeleks jäi rootsi keel. Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma margid , venelastel polnud Soomes kodanikuõigusi.
Helsingi sai pealinnaks 1812 . Arhitekt oli saksa päritolu Carl Ludvig Engel . Ehitus väga hoogne. Helsingisse 1819 senat , ülikool 1828 (Turu Akadeemia toodi üle). Turu Akadeemiast sai Keiserlik Aleksandriülikool. Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee .
Lauantaiseura – akadeemiline selts.
Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda.
1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs.
1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks.
J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa lehes, seda võiks pidada Soome esimeseks poliitiliseks leheks. Oli Helsingi ülikooli rektor, edendas haridust, töötas senatis rahanduskomisjoni juhina .
Tänu temale Soome mark, soome keel ametlikuks keeleks.
1856 Saimaa kanali avamine.
Sajandi lõpp – Sortokaudet – rõhumisaastad, venestamisaastad. Ideeks autonoomia kaotamine. 1899-1905 (routavuodet) ja 1908-1917.
1917 Soome iseseisvaks.
1898 kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov, tema lasti maha 1904 – esimene poliitiline mõrv. Tapja oli Eugen Schauman, tappis ennast ka ära.
21. Sortokaudet – rõhumisaeg.
1899-1905 ja 1908-1917.
Vene keelt sunniti koolides peale, dokumendid vene keelde, sõjavärkohustuse seadus. 1878 Soomel oma armee . Teenistusse minemise streik. Tsensuur juba sajandi keskel, muutus rangemaks. Nikolai II muutis omavoliliselt Soome seadusandlust. Riigipäeva õigusi vähendati. Nikolai II manifesti vastu protest, korjati 500 000 allkirja. Passiivne protsest, tsaar ei võtnud kirja vastu.
Vene alamad soomlastega võrdsed, said minna kõrgetele ametikohtadele.
Jäägrikoolitused – mehed saadeti sõjakoolitusele Saksamaale, 1915-16 läks päris palju.
22Iseseisvuse saavutamine. Kodusõda.

Kui tsaar 15.märtsil 1917 troonilt tõugati, jäi Soome valitsejata. Ajutine Valitsus pidas end Soome kõrgeimaks võimuks, sotsiaaldemokraadid aga arvasid, et võim kuulub Eduskunnale.
6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Lenini juhitav bolševike ja esseeride koalitsioonivaitsus 24.detsembril 1917.
18.jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete ja punaste vahel.
1906 viis Soome läbi väga radikaalse parlamendireformi. Enne oli neljaseisuslik Riigipäev, edasi ühekojaline Eduskunta . Naistele Euroopas esimestena valimisõigus.
1917 Soome iseseisvaks, kasutati ära olukorda maailmas ja Venemaal.
Senati vägesid hüüti valgeteks ja rahvakomisaariaadi vägesid punasteks ehkPunakaardiks. Saksamaa keisririik toetas valgeid ja Nõukogude Venemaa aitas punaseid. Valged said tuge ka välismaa vabatahtlikest, kelle seas sõja algfaasis olid kõige tähtsamad Rootsi ohvitserid.
Soome kodusõda oli osa Esimese maailmasõja esilekutsutud riikide ja ühiskondade murranguajast Euroopas. Kodusõda lõppes valge-Soome võiduga ja puna-Soome kaotusega. Soomes lõppes Nõukogude Venemaa mõjuvõim, kuid maa jäi maailmasõja lõpuni keiserliku Saksamaa võimupiirkonda. Kui Saksamaa oli sõja kaotanud, viidi detsembris 1917 välja kuulutatud Soome iseseisvus täielikult ellu ning Soomest sai Euroopa suurriikide eeskujul demokraatlik vabariik.
Kodusõda on Soome ajaloo kõige vastuolulisem sündmus, mille mõju soomlasteleja Soome ühiskonnale on olnud erakordselt pikaajaline. Mõlemad osapooled on süüdi poliitilises terroris ja tarbetutes toorustes. Pärast sõda vangistati palju punaseid ja punasuses kahtlustatavaid vangilaagritesse, kus haiguste, nälja ja hukkamiste tagajärjel suri tuhandeid soomlasi. Kokku nõudis sõda umbes 37 000 ohvrit. Esimese maailmasõja lõpptulemus tegi võimalikuks Soome rahva aeglase tervenemise.

23Lapua-liikumine.

Lühidalt: Lapua liikumine (soome keeles Lapuanliike) oli Soome kommunismivastane rahvaliikumine aastatel1929–1932.Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöördekatsele (Mäntsälä mäss). See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Liikumise juhid olid Vihtori Kosola ja Kurt Martti Wallenius.
Pikemalt: Soome kommunismivastane rahvaliikumine aastatel 1929-32. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöördekatsele (Mäntsälä mäss). See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Juhid olid Vihtori Kosola ja Kurt Martti Wallenius.
Kommunistide ühe jõhkramaks muutuv tegevus põhjustas juba niigi ülesköetud atmosfääris vastureaktsiooni. 1929.a lõpupoolel, kui noored kommunistid korraldasid Lapual oma peo, ajas kogunenud rahvamass ürituse laiali ja rebis puruks noorte punased särgid. Nädal hiljem samas kokku tulnud rahvakoosolek nõudis valitsuselt kommunistide tegevuse lõpetamist. Valitsuse poolt ettevõetud sammud ei rahuldanud Lapua-liikumist. Iseseisvusliikumise vana aktivisti Vihtori Kosola juhtimise alla läinud liikumine hakkas kasutama mitteparlamentaarseid vahendeid. Kommuniste hakati kinni võtma ja idapiirile küüditama. 1930.a juulis astus valitsus tagasi, selle asemele nimetati P. E. Svinhufvudi moodustatud enamusvalitsus , milles olid esindatud kõik kodanlikud parteid. Lapua-liikumise esindajad valitsusse ei pääsenud. Korraldati protsestimarss, mille Soome juhtkond vastu võttis.
1930 kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, millede alusel keelati kommunistide poliitiline tegevus Soomes. Lapua-liikumise vägivallateod pöördused kokkuvõtteks liikumise enda vastu. Septembris keelas liikumine küüditamised, kuid sellest hoolimata võtsid fanaatikud kinni vabariigi endise presidendi Stahlbergi ja küüditasid ta Joensuu linna. See samm kutsus esile kõigi poliitiliste jõudude hukkamõistu ja Lapua-liikumine kaotas oma senised toetajad ka selliste kodanlike ringkondade hulgas, kes senini olid positiivselt suhtunud liikumise püstitatud eesmärkidesse.
24. Talvesõda 1939-40.
Eellugu : aastatel 1809-1917 oli Soome olnud Venemaa keisririigi osa. Soome suurvürstiriigi ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud Soome venestamise ja I MS-ni. Pärast Soome kodusõda iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920.ja 1930.aastatel esinenud paremusäärmuslus ja NL toetatud kommunistlik liikumine. Kui NL tugevnes , hakkas ta huvituma endiste äärealade tagasivõitmiseks. Formaalselt parandas suhteid Soome ja NL mittekallaletungileping (1932), kuid tegelikult olid suhted enne II MS väga jahedad.
Kes?Nõukogude liit vs Soome.
II ms osa. Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105 päeva, kuni Teise maailmasõja käigus asus Soome Saksamaa liitlasena  uuesti sõjategevusse NSV Liiduga.Sõja tagajärjel loovutas Soome 13% oma territooriumist ja suuruselt teise linnaViiburi Nõukogude Liidule. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad.
Et Teise maailmasõja Läänerindel käis Kummaline sõda, kus suurt midagi ei toimunud, jälgis maailma ajakirjandus Talvesõda hoolega. Tuntuks said soome sisuja Molotovi kokteili mõiste. Pärast Soome kodusõda iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920. ja 1930. aastatel esinenudparemäärmuslus ja Nõukogude Liidu toetatudkommunistlik liikumine. Kui Nõukogude Liit tugevnes, hakkas ta huvituma endiste äärealade tagasivõitmiseks. Formaalselt parandas suhteid Soome ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping (1932), kuid tegelikult olid suhted enne Teist maailmasõda väga jahedad. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.
Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.
Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim , kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukogude sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud . Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis , et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.
25.Jätkusõda 1941-44. Mannerheim.
Talvesõda polnud siiski viimane sõda Soome ja NSV Liidu vahel. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist. Seepeale otsustas Soome parlament 25. juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetavad soomlased Jätkusõjaks. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad. Kui Punaarmee 1944. aastal pealetungile asus, pidid Soome väed nendelt aladelt taganema. 19. septembril 1944. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping . Soomlased pidid taas leppima sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV Liidule, kuid ka sel korral säilitas Soome iseseisvuse. Talvesõja lõpetanud 1940. aasta Moskva rahulepingut Soome ja Nõukogude Liidu vahel nähti Soomes nii ebaõiglasena, et Talvesõja ning Jätkusõja vahel olnud aega hakati kutsuma Vaherahuks (Välirauha). Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses Teise maailmasõja laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks.
Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist.
Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( nikkel Petsamos,rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus ), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo.
1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastanepropaganda. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed . 9 juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon.
Carl Gustaf Emil Mannerheim (1867– 1951) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja  president . Kui Mannerheim oli naasnud 1917. aastal Soome, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülempealikuks. Ta juhtis Soome kodusõjas Soome "valgete armeed " "soome punaste" ja neid toetanud bolševike vastu
26. Lotta Svärd. Lottade liikumine.
Lotta Svärd oli Soomes 1921–1944 tegutsenud naisvabatahtlikest koosnev riigikaitse tugiorganisatsioon. See sai nime Johan Ludvig Runebergi  luuletuse järgi. 1930. aastal oli sel 60 000 liiget. 1944. aastaks tõusis liikmete arv 242 000-ni, olles tollal üks suurimaid vabatahtlike organisatsioone maailmas. Pärast Jätkusõda saadeti Lotta Svärd Nõukogude Liidu surve tõttu laiali.Lotta Svärdi pikaajaline juht oli Fanni Luukkonen.Meenutab naiskodukaitsjaid.Relvastamata kaitseühing. Ühing koolitas naisi sõjalisteks abitöödeks. Haiglad, kontorid jne. Side ja infovahetus . 44ndal lubati nad relvakoolitusele. Lõpuks osalesid ikka sõjas.
27.II maailmasõja lõpp ja rahutingimused. Lapi sõda.
Sõja lõpetamiseks astus president Ryti oma ametist tagasi ja 1944 augustis valiti eriseaduse alusel presidendiks Mannerheim, kes teatas Saksamaale, et Ryti otsused ei kohusta teda millekski ja nii annulleerus Ribbentropi visiidi ajal sõlmitud leping, mis kergendas Soome jaoks rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone. Helsingi lähedal asuv Porkkala poolsaar renditi 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasiks.
Talvesõja ja Jätkusõja ajal kaotas Soome langenutena ühtekokku 86 000 inimest, 57 000 haavatut jäid invaliidideks. NL-le loovutatud alad moodustasid 12% Soome pindlast ja neilt aladelt evakueeriti umbes 420 000 inimest. Ometi suutis Soome sõjast välja tulla ja oma iseseisvust säilitada. Riik oli kogu aeg soomlaste administratiivse juhtimise all. Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist.
Selleks, et Soome rahutahe tunduks veenvana, pidi riik viivitamatult hakkama rahulepingus ettenähtud kohustusi täitma. Üheks selliseks oli armee demobiliseerimine. Vaherahulepingu kohaselt pidi Soomes laiali saadetama „fašistlikud“ ja „hitlerimeelsed“ organisatsioonid . Laiali tuli saata ka vabatahtlik maakaitseorganisatsioon Kaitseliit . Soome pidi katkestama ka kõik suhted Saksamaaga ja ajama välja Põhja-Soomes olevad umbes 200 000 saksa sõdurit. Algul prooviti seal harrastada omamoodi mängusõda, mille stsenaariumi kohaselt pidid soomlased teatud vahemaad hoides järgnema sakslastele, kes taganesid Norrasse. Selline taktika ei läinud läbi, kuna järelvalvekomisjon nõudis sõige sõja alustamist. Relva jõul sakslasi maalt välja ajades pidi Soome tõestama, et ta on katkestanud kõik suhted endise relvavennaga. 1944 sügisest järgmise aasta kevadeni kestnud Lapi sõjas taganesid sakslased Norrasse ja põletasid oma taganemise ajal põhjalikult kogu Lapimaa.

28.II maailmasõja järgne Soome. Majandus, välis- ja sisepoliitika.

Kuna NL nõudis reparatsioonideks peaasjalikult metallitööstuse tooteid, sundis see soomlasi moderniseerima ja laiendama kogu oma metallitööstust. Pandi alus ajakohasele metallitööstusele. Sõjahüvituste maksmisel oldi enam-vähem graafikus , 1945 pikendas Stalin tähtaega kahe aasta võrra.
Sisepoliitilist olukorda pingestasid kommunistid, kes keelatud parteina olid pidanud kuni 1944.aasta sügiseni tegutsema põranda all. Vaherahulepingu sätete kohaselt anti Soome kommunistlikule parteile õigus tegutseda legaalselt ja nii tõusidki kommunistid nähtavale positsioonile ühiskonnas. Kommunistide „ülestõusmise“ suurimaks takistuseks olid sotsiaaldemokraadid, kes olid saavutanud kindla positsiooni Soome töölisliikumises. 1944 sügisel asutati Soome Rahva Demokraatlik Liit, kus juhtpositsioon oli kommunistidel, kuid kuhu liitus ka vasakpoolseid sotsiaaldemokraate. SRDL valmistus hoolikalt esimesteks sõjajärgseteks Eduskunna valimisteks, mis peeti 1945 sügisel. Pärast valimisi olid sotsiaaldemokraadid napilt Eduskunna suurim fraktsioon . SRDL oli neile enne valimisi koostööd pakkunud, kuid sotsiaaldemoraadid loobusid sellest. Valimisjärgset Soome valitsuspoliitikat iseloomustab kolme suur koostöö. Paasikivi juhitud uues valitsuses said nii Sotsiaaldemokraatilik Partei, Maaliit kui ka SRDL igaüks võrdse arvu ministriportfelle. Pärast Paasikivi valimist presidendiks sai peaministriks Mauno Pekkala. Kommunistide valduses olid seega nii peaministri kui ka siseministri tähtsad portfellid. Kuna Paasikivi kartis, et kommunistid võivad võimu haarata, hakkas ta toetama nii sotsiaaldemokraate kui ka Maaliitu kommunistide vastu. 1946.aasta novembrist alates juhtis ta kulisside tagant kommunismivastast võitlust Soomes. Suureks pöördeks olid 1948 peetud järjekordsed Eduskunna valimised, kus Soome poliitiline kaart muutus tundmatuseni. Võitjaks tuli Maaliit. 1950 valiti presidendiks Paasikivi, peaministriks sai Kekkonen .
Kekkonen sõlmis Nõukogude Liiduga aastateks 1951-55 kaubandust puudutava raamlepingu. Tasapisi hakkas paranema Soome rahvusvaheline positsioon. NL oli juba 1945 augustis otsustanud taastada diplomaatilised suhted Soomega ja nii vahetasid riigid saadikuid. Varsti pärast seda õnnestus Soomel saata oma „poliitilised esindajad“ ka Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse. 1946 andis USA Soomele majanduslaenu. 1955 tagastas NL Soomele Porkkala, samaaegselt pikendati kahekümneks aastaks ka NL ja Soome sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingut. 1955 sai Soomest Põhjamaade Nõukogu ja ÜRO liige. 1955 oli murranguline Soome välispoliitilisele positsioonile. Porkkala tagasisaamine ja liitumine ÜROga andsid Soomele juurde välispoliitilist liikumisvabadust ja võimaldasid panna aluse riigi neutraliteedipoliitikale. Oma ettevaatlikust ÜRO- poliitikast hoolimata võttis Soome algusest peale osa ÜRO rahukaitseoperatsioonidest ja saatis vabatahtlikud Suessi kanali piirkonda. Neutraliteedipoliitika propageerimisel oli suur tähtsus riiklikel visiitidel. Esimene vistiit Rootsi.
Lama – üheks põhjuseks NL lagunemine .
1952 – Helsingi OM
1955 – Soomest sai ÜRO liige
1975 – ETYK (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö konverents Soomes)
1995 – EL liige
2000 – Halonen presidendiks
2002 - euro


29.Paasikivi-Kekkose liin. „soometumine“
Paasikivi ettevaatlik, passiivne neutraliteedipoliitika hakkas vähehaaval muutuma Kekkose aktiivseks neutraliteedipoliitikaks, Paasikivi-kekkose jooneks . Soome vajas oma neutraliteedile rahvusvahelist tunnustust, mis eeldas aga teatud poliitilist kaugenemist NLst.
30.U. K. Kekkose-aegne Soome. Viiekordne ja kõige pikemalt ametis olnud president.
1956 sai presidendiks Kekkonen. Soomes oli sel ajal üldstreik, sest hindu tõsteti, aga palgad jäid samaks.
1966 Eduskunna valimised olid Soome ajaloo esimesed televisioonivalimised.
31..Ühiskonnakord. Presidendid .
Soome parlament on Eduskunta, kus on 200 liiget. Eduskunta valitakse iga nelja aasta tagant.Parlamendi poolt valitud peaminister ja muud ministrid moodustavadriiginõukogu, mis teostab valitsusvõimu koos vabariigi presidendiga. Soome on Euroopa Liidu liikmesriik. Soome esindajad Euroopa Parlamentivalitakse iga viie aasta tagant. Valdadel/linnadel on Soomes omavalitsus . Vallad korraldavad oma elanikele seaduses ettenähtud põhiteenused. Valla kõrgeim võimuorgan on volikogu , mis valitakse iga nelja aasta tagant korraldatavatel kohalikel valimistel. 1919 võeti vastu põhiseadus, Soome sai vabariigiks. Eduskunta – parlament. President kuueks aastaks otsestel valimistel. Parlament on ühekojaline, 200 saadikut, valitakse neljaks aastaks. 2011 järgmised valimised. Puhemies – spiiker . President saab olla kaks perioodi järjest. Tugev presidendivõim, seda on natuke piiratud. 2000 uus põhiseadus. Varem võis president parlamendis vastuvõetud seadused ümber lükata. Enam vetoõigust pole.
Soome valitsus – valtioneuvosto (riiginõukogu).
Enam ei saa president ainuisikuliselt parlamenti laiali saata. Välispoliitika ülem oli ka varem president, nüüd on EL-ga seonduv peaministri asi, muuga tegeleb president.
Peaminister Mari Kiviniemi. Ministreid kokku 20, neist 11 naised.
Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei.
Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed , Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit.
Soome presidendid:
1919-1925 K. J. Stahlberg
1925- 1931 L. Kr. Relander
1931-1937 P. E. Svinhufvud
1937-1940 K. Kallio
1940-1944 R. Ryti
1944-1946 C. G. E. Mannerheim
1946-1956 J. K. Paasikivi
1956-1982 U. Kekkonen
1982-1994 M. Koivisto
1994-2000 M. Ahtisaari
2000- ... T. Halonen
32. Lipp , vapp, hümn.
Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist , mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.
Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigivapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku  sümbolina.Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi  vapil . Kaks erinevat mõõka on sarnasedKarjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust.
Hümn- Maamme( Meie Maa) Hümni muusika autor on saksa immigrant  Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse  Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge  Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848  Helsingis . Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm .
33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad.
Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo , Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa
34.Ahvenamaa.
Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainuke ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Botnia laht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku  vahel tinglik . Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome , kodakondsus ja  postmargid . Pärast 1856. aasta Pariisi rahulepingu sõlmimist on Ahvenamaa demilitariseeritud piirkond. Soome parlamendis on alati üks ahvenamaalane, laevaliiklus on vaba ning sealsed elanikud ei pea käima sõjaväes(demilitaliseeritud ala).
35 Linnad.
Helsinki-Koos Espoo, Kauniaiseja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest.Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest.Mõnevõrra parandas Helsingi positsiooni Suomenlinna merekindluse rajamine 18. sajandil, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla.1811 käskis Venemaa keiser  Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome uueks pealinnaks.
Espoo
Tampere(Elanike arvuga suuruselt kolmas linnTampere linna asutas 1775. aastal Rootsi kuningas Gustav III. Linnaõigused sai Tampere1779. aastal. 1783 rajati linna Soome esimene paberivabrik ja 1829 Finlaysoni puuvillavabrik. 19. sajandil kasvas Tampere Soome suurimaks tööstuskeskuseks),
Vantaa
Turu on Soome vanim linn, asutatud 1229.Aastani 1812 oli Turu Soome pealinn.Turul on soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool,  klooster , haigla , kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda.1827 oli linnas suur tulekahju, mille tagajärjel hävis enamik hoonetest (sealhulgas Toomkirik ja ülikooli raamatukogu).
Oulu- 1958- Oulu Ülikool. Tehnoloogiakeskus
Lahti- 1445 Kuopio1653 Jyväskylä, Pori, Lappeenranta, Joensuu, Rovaniemi, Vaasa, Kotka

36 Soome ja Eesti ajalugu – mida on sarnast, mida erinevat.
Soome talupoeg oli vaba, eesti talupoeg pärisori. Soome oli Vene riigi koosseisus autonoomne, Eestis Balti erikord

37. Pühad ja tähtpäevad.
Jaanuar:
1.jaanuar – uusivuosi ( ilutulestik , valatakse tina, süüakse kartulisalatit ja viinereid, šampus, pidu)
6.jaanuar – lappiainen (vaba päev, võetakse jõulukaunistused ära)
7.jaanuar – vanha nuutti
Veebruar:
5.veebruar – Runebergin päivä (süüakse Runebergi koogikesi)
Kynttilänpäivä
14.veebruar – ystävänpäivä
Laskiaissunnuntai
Laskiaistiistai, laskiainen
Tuhkakeskiviikko
28.veebruar – Kalevalan päivä
Märts:
20.märts – kevadine pööripäev
19.märts – tasa-arvon päivä, Minna Canthi päev (võrdõiguslikkuse päev)
Aprill:
Palamusunnuntai – palmipuudepüha (käiakse virpomas, lauldakse)
9.aprill – Mikael Agricolan ja suomen kielen päivä
Pääsiäinen – lihavõtted (süüakse mämmit)
27.aprill – kansallinen veteraanipäivä
Mai:
1.mai – vappu (volbripäev, üliõpilaste pidustused)
Emadepäev – mai teine pühapäev
12.mai – Snellmanin päivä e suomalaisuuden päivä
13.mai – Flooran-eli Kukanpäivä
Langenute mälestuspäev – mai kolmas pühapäev
Helatorstai – 40.päev lihavõtetest (taevaminemispüha, vaba päev)
Helluntai – 50.päev lihavõtetest (nelipühad, suvistepühad)
Juuni:
4.juuni – Puolustusvoiman lippujuhla
21.juuni – suvine pööripäev
Juhannus, Suomen lipun päiva (enne oli 24. Juunil, nüüd alati nädalavahetusel)
Juuli:
6.juuli – Eino Leinon päivä
September:
23.september – sügisene pööripäev
Oktoober:
10.oktoober – Aleksis Kiven päivä, suomalaisen kirjallisuuden päivä
24.oktoober – ÜRO päev
November:
6.november – ruotsalaisuuden päivä, Kustaa Adolfin päivä
Isadepäev
Detsember:
6.detsember – itsenäisyyspäivä
13.detsember – Lusianpäivä
21.detsember – Tuomaan päivä
22.detsember – talvine pööripäev
25.detsember – joulupäivä
26.detsember - Tapanipäivä


KOKKUVÕTE
Inimesed tulevad Soome
Jääaja lõppedes, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas Soome tulema inimesi. Neid tuli idast, praeguse Venemaa suunast ning Baltikumi kaudu lõunast. Soome- ugri keelte hulka kuuluva soome keele juured on pärit Kesk-Venemaalt, aga soome keelde on segunenud mõjusid ka näiteks balti ja germaani keeltest. Rootsikeelset elanikkonda on Soomes olnud üle 800 aasta. 13. ja 14. sajandil põhiliselt Kesk-Rootsist Soome asunud uusasukad tõid endaga kaasa selle aja rootsi murdeid.
Rootsi kuningriigi koosseisus
Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu enam kui 600 aastat, keskajast kuni 19. sajandi alguseni. Rootsi ja Venemaa võitlesid sel ajal mõjuvõimu eest Soomes sageli ka relvadega. Pähkinäsaari rahuga 1323. aastal lepiti kokku, et praegune Lääne- ja Lõuna-Soome kuuluvad Rootsile, aga Ida-Soome on Venemaa võimu all. 
Hiljem, 16. ja 17. sajandil peetud sõdade tulemusena Rootsile kuuluva Soome territoorium laienes märkimisväärselt. 18. sajandi sõdades Rootsi aga kaotas maa-alasid, ja lõpuks, 1809. aastal läks kogu Soome Venemaa valdusse.
Soome Venemaa osana
Vene võimu ajal oli Soome autonoomne ehk omavalitsuslik suurvürstkond, mille halduse eest vastutas Soome oma valitsus ehk senat, aga Soome suurvürst oli Vene keiser.  Vene võimu all olemise ajal sai Soome ka oma raha ja Venemaa armeesse kuulus pikka aega eraldi soome väeosa. Soomlased kasutasid autonoomiat oskuslikult oma huvide kaitseks. Soome keel, soome kultuur ja soome ettevõtlustegevus tugevnesid sel ajal tunduvalt. 20. sajandi alguses soomlaste suhted vene võimudega aga halvenesid, kuna Venemaa hakkas ajama venestamispoliitikat, mis ei olnud soomlastele vastuvõetav
Soome iseseisvub
Pärast Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni kinnitas Soome parlament 6. detsembril 1917 iseseisvusdeklaratsiooni, mis tähendas Soome lahkulöömist Venemaast. 1918. aasta alguses toimus Soomes kodusõda, kus töölisklassi esindavad punased ning kodanlasi ja talupoegi esindavad valged võitlesid omavahel. Sõda lõppes 1918. aasta mais punaste kaotusega. Iseseisvast Soomest sai vabariik, millel on kuninga ja keisri asemel rahva poolt korraga kuueks aastaks valitav president ja kus seadused kinnitab rahva poolt valitud parlament, Eduskunta.  

Talvesõda ja jätkusõda
Nõukogude Liit tungis Soomele kallale 30.11.1939, ja nii algas Talvesõda. Teise maailmasõja ajal pidas Soome Nõukogude Liiduga kaks sõda, 1939. -1940. aastal toimunud Talvesõja ja Jätkusõja aastatel 1941-1944.
Nende sõdade tagajärjel Soome kaotas Nõukogude Liidule Karjala ja muid alasid. Neil aladel elanud 430 000 soomlast jätsid oma kodud , ja nad asustati pagulastena järele jäänud Soome. Kõige tähtsam aga oli see, et Teises maailmasõjas Soomet ei okupeeritud ja see säilis territooriumide kaotamisele vaatamata iseseisva riigina.
Soome sõdadejärgsel perioodil
Sõdadejärgsel perioodil oli Soome asend ebakindel. Alguses kardeti, et Nõukogude Liit püüab teha Soomest kommunistliku riigi, nii nagu pärast sõda oli tehtud teiste Nõukogude Liidu Euroopas asuvate naaberriikidega. Soomel aga õnnestus luua Nõukogude Liiduga head suhted, säilitada oma demokraatlik ühiskonnakord ning suurendada kaubavahetust lääneriikidega. Välispoliitikas aga oli Soome sunnitud veel kaua otsima tasakaalu Nõukogude Liidu ja Lääne vahel.
Soome majanduslik areng oli sõdadejärgsel perioodil väga positiivne. Soome müüs maailmale peamiselt paberit ja muid metsatööstuse tooteid, ja nii saadi raha üldise heaolu suurendamiseks . Avalikke teenuseid arendati: näiteks loodi avalikud haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalkaitse süsteemid, mis tegid Soomest kaasaegse heaoluriigi.
Soome uues Euroopas
Kui külm sõda Euroopas lõppes 1980ndate aastate lõpul, oli ka Soomel võimalik oma välispoliitilist kurssi muuta. 1995. aastal astus Soome Euroopa Liitu. 2002. aastal võttis Soome esimeste Euroopa Liidu riikide hulgas kasutusele EL-i ühise raha euro ja loobus oma margast.
Kui Nõukogude Liit varises kokku 1990ndate aastate alguses, tekkis Soomes sügav majanduskriis , kuna eksport Nõukogude Liitu vähenes oluliselt. Samas oli ka selge, et lisaks traditsioonilisele paberitööstusele vajas Soome majanduselu ka uusi edukaid  ettevõtteid teistel erialadel. Edu pandiks osutusid mobiiltelefonid ja muud tipptehnoloogia tooted, mis ongi andnud Soome majanduselule uue, kaasaegse ilme.